3-2-2-1-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-11

Määruse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Cramo Estonia AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Rene

Miileni (pankrotis) vastu 25 000 krooni suuruse põhivõla ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2009. a maksekäsu määrus tsiviilasjas

nr 2-09-6536

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rene Miileni (pankrotis) asemel pankrotihaldur Peeter Sepperi

esitatud teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Cramo Estonia AS (registrikood 1393792)

Puudutatud isik Rene Miilen (isikukood xxxxxxxxxxx,

pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur Peeter Sepper,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik

Asja läbivaatamise kuupäev

19. september 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2009. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-6536 ja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada teistmisavalduselt 11. märtsil 2011 tasutud kautsjon 28 (kakskümmend kaheksa)

eurot 60 senti Rene Miileni (pankrotis) kontole nr 221019010093.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Cramo Estonia AS esitas 17. veebruaril 2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Rene Miileni (pankrotis, võlgnik) vastu põhivõla 25 000 krooni ja viivise saamiseks.

2. Pärnu Maakohus tegi 19. veebruaril 2009 makseettepaneku võla tasumiseks. Makseettepanek

toimetati 27. veebruaril 2009 kätte võlgnikuga samas eluruumis elavale perekonnaliikmele. Võlgnik

makseettepanekule vastuväidet ei esitanud.

3. Pärnu Maakohus tegi 6. aprillil 2009 maksekäsu kohtumääruse, millega mõistis võlgnikult Cramo

Estonia AS kasuks välja põhivõla, viivise makskäsu tegemise seisuga ja menetluskulud kokku,

44 737 krooni ning pärast maksekäsu tegemist põhinõudelt lisanduv viivis 0,5% päevas. Maksekäsu

määrus toimetati 8. aprillil 2009 võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Peeter Sepper esitas võlgniku pankrotihaldurina 11. märtsil 2011 Riigikohtule teistmisavalduse,

milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2009. a kohtumääruse ja saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 12. novembril 2007 kell 15.30 välja

Rene Miileni pankroti ja määras pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Nimetatud teave avaldati ka

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

21. veebruaril 2011 sai pankrotihaldur teada, et kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses on mh

pankrotivõlgniku vastu täiteasi nr 179/2009/893. 23. veebruaril 2011 sai pankrotihaldur kätte

täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi - Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2009. a maksekäsu

kohtumääruse. Täitemenetluse tõttu on maksekäsuga väljamõistetud võlale lisandunud kohtutäituri

tasu 623 eurot 14 senti, täitemenetluse algatamise tasu 7 eurot 67 senti ja täitekulu 4 eurot 83 senti.

Kogu nõue pankrotivõlgniku vastu on seega 3494 eurot 86 senti ning see on saadetud 7. veebruaril

2011 kinnipidamiseks pankrotivõlgniku tööandjale.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 järgi läheks pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle

võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks

vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivara hulka. Kuna

pankrotihaldurile ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud ega talle menetlusdokumente kätte

toimetatud ning menetluses ei esindanud menetlusosalist selleks õigust omav isik (pankrotihaldur),

tuleb asi teistmise korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel uuesti

läbi vaadata ja anda pankrotivõlgnikule võimalus esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldusele

vastuväide.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 710 lg 1

alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt tuleb maakohtu määrus teistmise korras uuesti läbi vaadata,

sest võlgniku pankrotihaldurit ei olnud maksekäsu kiirmenetlusest teavitatud, mistõttu ei esindanud

võlgnikku selles menetluses tema seaduslik esindaja.

7. Jõustunud kohtulahendi võib TsMS § 702 lg 1 järgi hagita menetluses menetlusosalise või muu

isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude

ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Mh on TsMS § 702 lg 2 p 3 järgi teistmise aluseks

asjaolu, et menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema

suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud.

8. Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda menetluses isiklikult või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Seejuures

esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus TsMS § 217 lg 3 järgi tema seaduslik

esindaja. Tsiviilkohtumenetlusteovõime tähendab TsMS § 202 lg 1 järgi isiku võimet oma tegudega

kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi ning TsMS § 202 lg 2 järgi võib

tsiviilkohtumenetlusteovõime puududa eelkõige piiratud teovõimega isikutel.

9. Lisaks eelnevale on isiku tsiviilkohtumenetlusteovõime piiratud ka siis, kui kohus on välja

kuulutanud isiku pankroti ja kohtumenetluses on pankrotivara puudutav vaidlus.

2009. aastal kehtinud PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi moodustus võlgniku varast pankroti väljakuulutamise

järel pankrotivara ja PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läks pankroti väljakuulutamisega haldurile üle

võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks

vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 54 lg 1

järgi oli pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes pidi tegema võlgniku

nimel pankrotivaraga tehinguid ja muid toiminguid ning esindama võlgnikku kohtus pankrotivara üle

peetavates vaidlustes. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võis haldur PankrS § 54 lg 4 järgi

teha siiski ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis olid vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi

saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.

Alates 1. jaanuarist 2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel

(mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga

seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud

vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Pankrotihalduri tegevuse tagajärgi ja kohtumenetluses

osalemist on täpsustatud alates 24. märtsist 2011 kehtivas PankrS § 541 lg 1 redaktsioonis, kus on

märgitud, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui

seadusest ei tulene teisiti ning et haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel

kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur

PankrS § 54 lg 4 järgi teha pankrotivaraga ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud

pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.

Ülaltoodust tuleneb, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise järel muutub võlgniku vara

pankrotivaraks ja võlgnik ei saa enam iseseisvalt osaleda kohtumenetluses sellises vaidluses, mis

puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Sellisel juhul peab võlgnikku

esindama kohtumenetluses pankrotihaldur. Kui võlgnik osaleb kohtumenetluses iseseisvalt ilma

selleks õigust omamata, on kolleegiumi arvates alus vaadata asi TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel teistmise

korras uuesti läbi, sest võlgnikku ei esinda menetluses selleks seadusest tulenevalt õigust omav isik

(pankrotihaldur).

10. Praeguses asjas kuulutati 12. novembril 2007 välja võlgniku pankrot ja pankrotimenetlust ei ole

siiani lõpetatud. Cramo Estonia AS esitas võlgniku vastu 17. veebruaril 2009, s.o pankrotimenetluse

ajal maksekäsu kiirmenetluse avalduse. E-toimiku materjalidest ei nähtu, millal vaidlusalune võlg

tekkis. Menetluses osales võlgnik isiklikult. Maksekäsu määruse kohaselt mõisteti võlgnikult

6. aprillil 2009 võlausaldaja kasuks välja 44 737 krooni, millele lisandus viivis kuni nõude

rahuldamiseni. Nõude täitmiseks on alustatud täitemenetlust ning nõue on saadetud täitmiseks

võlgniku tööandjale. Kolleegiumi arvates saab neil asjaoludel eeldada, et vaidlus puudutab

pankrotivara, mistõttu pidi võlgniku nimel osalema maksekäsu kiirmenetluses pankrotihaldur. Kuna

pankrotihaldur võlgnikku menetluses ei esindanud, tuleb maakohtu määrus TsMS § 702 lg 2 p 3

alusel teista ja asi maakohtus uuesti läbi vaadata, et tagada pankrotihaldurile mh võimalus esitada

maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväide.

11. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt

tasutud kautsjon tagastada.

Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik