3-2-1-61-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-61-11

Määruse kuupäev

Tartu, 28. september 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Osaühingu HELMIKESKUS pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-71358

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu HELMIKESKUS ajutise pankrotihalduri Hillar

Villersi määruskaebus

Menetlusosalised Riigikohtus

Avaldaja osaühing HELMIKESKUS (registrikood 10516868)

Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers

Asja läbivaatamise kuupäev

30. august 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-71358 ja

saata asi samale ringkonnakohtule ajutise pankrotihalduri 18. märtsil 2010 esitatud

määruskaebuse menetlemiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Hillar Villersile 10. märtsil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus võttis 5. jaanuari 2010. a määrusega OÜ HELMIKESKUS pankrotiavalduse

menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks advokaat Hillar Villersi.

4. veebruaril 2010 esitas ajutine haldur aruande, milles palus juhul, kui võlausaldajad ei tasu

pankrotimenetluse kulude katteks vajalikku summat kohtu deposiiti, lõpetada menetlus raugemise

tõttu pankrotti välja kuulutamata, nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks N. Krivonossova ja

mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Ajutine haldur luges

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning leidis, et võlgnik on

maksejõuetu.

2. Viru Maakohus lõpetas 23. veebruari 2010. a määrusega OÜ HELMIKESKUS pankrotiavalduse

menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Maakohus avaldas teate menetluse lõpetamise

kohta Ametlikes Teadaannetes, vabastas ajutise halduri pankrotihalduri ülesannete täitmisest, määras

võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise haldurina tegutsenud vandeadvokaadi vanemabi H. Villersi

ning mõistis võlgnikult välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks Alvin Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ kasuks 16 024 krooni, millest 6200 krooni tuleb hüvitada riigi vahenditest.

Maakohus leidis, et ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liige väidetavalt

palgavõlgnevuse katteks loovutanud võlgnikule kuulunud kaubiku Fiat Ducato A. Rubtsovile, kes on

võlgniku juhatuse liikme N. Krivonossova elukaaslane. Samuti nähtub ajutise halduri aruandest, et

N. Krivonossova on teinud viimase kuue kuu jooksul võlgniku kassast sularaha väljamakseid

316 200 krooni suuruses summas. Võlgniku juhatuse liikme teos ilmnevad karistusseadustiku

(KarS) § 384 lg-s 1 sätestatud teo tunnused. Esitatud dokumentidest ei nähtu otsest seost äriühingu

ettevõtlusega.

Võlgniku juhatuse liikme teos võivad esineda ka KarS §-s 3851 sätestatud teo tunnused. Aruande

kohaselt muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2008, kuid võlgnik ei võtnud tarvitusele

äriseadustiku §-s 176 sätestatud meetmeid. Võlgniku juhatuse liikme teos võivad olla ka KarS §-

s 381 sätestatud teo tunnused, seejuures on põhjust kahelda 2007. a ja 2008. a

raamatupidamisaruannete õigsuses kui ka esitatud audiitorite arvamustes võlgniku finantsolukorra

kohta, sest ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on võlgniku majandustegevus olnud juba

alates 2007. aastast kahjumlik ja kahjum on iga aastaga suurenenud ning äriühingu omakapital

muutus esimest korda negatiivseks juba 2008. Seetõttu ei ole võimalik määrata võlgniku

dokumentide hoidjaks võlgniku viimast juhatuse liiget N. Krivonossovat. Võlgniku dokumentide

hoidjaks tuleb määrata ajutise pankrotihaldurina tegutsenud advokaat H. Villers.

Maakohus esitas avalduse Viru Ringkonnaprokuratuurile, kontrollimaks, kas N. Krivonossova teos

esinevad kuriteo tunnused.

12. märtsi 2010. a määrusega täiendas maakohus 23. veebruari 2010. a määruse resolutsiooni p 3

pärast sõna "ülesannetest" järgmiselt: "kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates". Samuti parandas maakohus sama määruse resolutsiooni p 5 järgmiselt: "Välja

mõista OÜ-lt Helmikeskus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ajutise pankrotihalduri Hillar

Villersi kasuks ajutise halduri tasuna 11 000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja Alvin Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ kasuks 1394 krooni ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri

kulutuste hüvitamiseks välja mõistetud 1394 krooni ja ajutise halduri tasu 4806 krooni, s.o kokku

summas 6200 krooni tuleb hüvitada riigi vahenditest." Ajutise halduri taotluse muuta määrust osas,

millega määrati teda dokumentide hoidjaks, jättis maakohus rahuldamata.

3. Ajutine haldur H. Villers esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 23. veebruari

2010. a määruse osas, millega maakohus määras teda võlgniku dokumentide hoidjaks, ning tühistada

Viru Maakohtu 12. märtsi 2010. a täiendav määrus osas, millega maakohus jättis ajutise halduri

taotluse, mitte määrata teda dokumentide hoidjaks, rahuldamata, ning teha uue määruse, millega

määrata võlgniku dokumentide hoidjaks N. Krivonossova.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. veebruari 2011. a määrusega ajutise pankrotihalduri

määruskaebuse läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse

võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb

menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg 2 järgi,

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustas ajutine haldur maakohtu 23. veebruari 2010. a

määruse resolutsiooni p 4, millega määrati ta dokumentide hoidjaks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 5

lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse selles

seaduses ettenähtud juhtudel.

Vaidlustatud määrusega lõpetati menetlus OÜ HELMIKESKUS pankrotiavalduses raugemise tõttu

pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel ning PankrS § 29 lg 6 järgi võivad sama

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik ja

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Seega ei näe pankrotiseadus ajutisele haldurile ette võimalust

esitada määruskaebust määruse peale, millega võlgniku pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse

raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 7 alusel saaks ajutine haldur esitada

määruskaebuse üksnes ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Ajutine haldur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning teha uus

määrus, millega tühistada Viru Maakohtu 23. veebruari 2010 määruse p 4 ja Viru Maakohtu

12. märtsi 2010 määruse p 3 ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks N. Krivonossova.

Ringkonnakohtu määruses väljendatud seisukoht ei ole õige ja on vastuolus ajutise halduri

institutsiooni ja mõttega. PankrS § 22 sätestab ajutise halduri ülesanded. PankrS §-st 22 ja § 56 lg-st 3

ei tulene ajutise halduri nõusolekut asuda täitma võlgniku dokumentide hoidja kohustusi pärast

pankrotiavalduse menetluse lõpetamist. Samas ei saa isikule panna ka kohustusi ilma selle isiku

nõusolekuta. Dokumentide hoidmine ei kuulu ajutise halduri ülesannete hulka. Pankrotiseadus ei

reguleeri ega sätesta dokumentide hoidmise korda olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus

lõpetatakse. Seetõttu jättis ringkonnakohus ebaõigesti ajutise halduri kaebuse läbi vaatamata üksnes

põhjusel, et pankrotiseadus ei näe ajutisele haldurile ette võimalust esitada määruskaebust

pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale.

Kuna seadusandja ei ole üldse näinud ette võimalust määrata dokumentide hoidjaks ajutist haldurit, ei

saa võtta ajutiselt haldurilt võimalust vaidlustada enda kohta seadusliku aluseta tehtud lahendit.

Selline seisukoht ei ole vastavuses põhiseaduse § 24 lg-ga 5, milles sätestatakse, et igaühel on õigus

tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale

kohtule.

Ajutine haldur leiab, et tema edasikaebeõigus tuleneb TsMS § 660 lg-st 3. Selle sätte järgi võib

maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle

õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus leidis tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-08, et menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki

hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse. Menetlust lõpetavat määrust ei

tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses.

Äriseadustiku § 219 lg 1 alusel annavad osaühingu likvideerijad dokumendid hoiule likvideerijale,

arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad ei ole dokumentide hoidjat

määranud, määrab selle vajadusel kohus. Ajutine haldur on veendumusel, et juriidilise isiku

juhtorganite liikmete, likvideerijate hulgast juriidilise isiku dokumentide hoidja määramise kord ja

põhimõtted peavad olema ühesugused. Seega peab kohus juriidilise isiku dokumentide hoidja

määramisel lähtuma TsMS §-des 602-606 sätestatust. TsMS § 606 lg 2 sätestab, et isiku määramise

avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad

avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse. Ajutine haldur leiab, et tema kaebeõigus tuleneb ka

TsMS § 660 lg-st 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause järgi saata

samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemiseks.

7. TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada

maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti.

TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa

lahendada hagimenetluses.

8. Kolleegium nõustub määruskaebuses toodud väitega, et pankrotiseadus ei reguleeri likvideeritava

võlgniku dokumentide hoidmist, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu

pankrotti välja kuulutamata likvideerimismenetluseta. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht,

et määruse peale, millega lõpetatakse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus raugemise

tõttu pankrotti välja kuulutamata, võib esitada määruskaebuse PankrS § 29 lg 6 järgi võlgnik ja

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Samas jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et maakohus

määras ajutise halduri sama määrusega võlgniku dokumentide hoidjaks. Kuna maakohus määras

ajutise halduri võlgniku dokumentide hoidjaks, kitsendas maakohus sellega ajutise halduri õigusi.

Seetõttu oli ajutisel halduril TsMS § 660 lg 3 alusel õigus esitada maakohtu määruse peale osas,

millega teda määrati dokumentide hoidjaks, määruskaebus ringkonnakohtule ning ringkonnakohus

jättis ekslikult ajutise halduri määruskaebuse PankrS § 29 lg 6 alusel läbi vaatamata.

9. Vastuseks määruskaebuse väitele, et ajutine haldur ei ole andnud nõusolekut olla dokumentide

hoidjaks, märgib kolleegium järgmist. Ajutise halduri nimetab PankrS § 22 lg 1 alusel kohus,

arvestades sama seaduse §-s 56 sätestatut. PankrS § 56 lg 3 alusel annab haldur kohtule haldurina

tegutsemise kohta kirjaliku nõusoleku, milles kinnitab, et ta on sõltumatu võlgnikust ja

võlausaldajatest. PankrS § 29 lg 8 esimese aluse järgi likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe

kuu jooksul lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta, kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Nende

sätete koostoimest leiab kolleegium, et kui isik on andnud nõusoleku tegutseda ajutise haldurina,

annab ta ka nõusoleku täita likvideerija ülesandeid olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus

lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Juriidilise isiku lõpetamist ja likvideerimist reguleerib PankrS § 130. Sama paragrahvi viies lõige

sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse

tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni

üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Seega on pankrotihalduril võimalik

anda dokumente hoiule PankrS § 130 lg 5 alusel ka teistele isikutele. Pankrotiseaduse mõttega oleks

vastuolus, kui võlgniku likvideerimismenetluseta likvideerimisel peaks likvideeritava isiku

dokumente hoidma üksnes ajutine haldur. Seetõttu tuleb PankrS § 130 lg-t 5 kohaldada analoogia

alusel ka juhtudele, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu.

Seega tuleneb PankrS § 29 lg-st 8 ja § 130 lg-st 5, et kui ajutine haldur likvideerib võlgniku, on tal

kohustus vastutada dokumentide säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule

või arhiivile, kuna kohtule antud kirjalik nõusolek tegutseda ajutise haldurina hõlmab ka likvideerija

ülesannete täitmist. Samas ei saa kohus välistada halduri õigust anda dokumente hoiule teisele

isikule.

10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui lahendas

12. märtsi 2010. a määrusega ka ajutise halduri suuliselt esitatud kaebuse 23. veebruari 2010. a

määruse peale, millega teda määrati võlgniku dokumentide hoidjaks. TsMS § 661 lg 1 järgi esitatakse

määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega

vaidlustatakse. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta TsMS § 663 lg 5 kohaselt selle

viivitamatult koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks. Seega ei pidanud maakohus tegema täiendavat määrust, vaid saatma ajutise halduri

määruskaebuse menetlemiseks ringkonnakohtule.

11. Kassatsiooniastme menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja.

12. Ajutise halduri määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Tambet Tampuu, Villu Kõve, Lea Laarmaa