3-2-1-69-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-69-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. september 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Henn Jõks

Kohtuasi

Ain Andersalu hagi kohtutäitur Ivi Kalmeti vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-19223

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ain Andersalu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

320 eurot ja 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Ain Andersalu (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Veljo Viilol

Kostja kohtutäitur Ivi Kalmet

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Henry Kütt

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

29. august 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-19223 jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Ain Andersalu kanda.

3. Arvata kassatsioonkaebuse eest 9. märtsil 2011 tasutud kautsjon 32 (kolmkümmend kaks)

eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ain Andersalu (hageja) esitas 3. juunil 2008 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti

(kostja) tegevuse peale.

Hageja esitas 22. septembril 2008 maakohtule täiendava avalduse. Selle avalduse kohaselt müüs

kostja hageja korteriomandi osa enampakkumisel enne hageja kaebuse läbivaatamist maakohtus.

Hageja palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-le 1 tuginedes enampakkumise tühistada.

Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid hageja kaebuse kostja tegevuse peale rahuldamata.

Riigikohus tühistas 27. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 tehtud määrusega maakohtu ja

ringkonnakohtu määrused ning saatis kaebuse samale maakohtule hagina uueks läbivaatamiseks.

2. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus tunnistada

kehtetuks 16. septembril 2008 toimunud enampakkumise ja kaasata menetlusse kolmanda isikuna

kostja poolel Henry Kütt (iseseisva nõudeta kolmas isik), kes ostis enampakkumisel hagejale

kuulunud korteriomandi osa.

3. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale 1/2 kaasomandist: Jõgeval Xxxxx x asuvast elamumaast,

reaalosana korter nr x suuruses 37,2 m2, kinnistu registriosa nr 877635 (kinnistu). Lõuna

Politseiprefektuuri 30. juuli 2007. a otsusega väärteoasjas karistati hagejat rahatrahviga

170 trahviühikut s.o 10 200 krooni.

Otsuse täitmiseks alustas kostja hageja vastu täitemenetlust nr 047/2007/1848. Kostja arestis

29. aprillil 2008 otsuse täitmiseks hageja kinnistu ja müüs selle 16. septembri 2008. a

enampakkumisel iseseisva nõudeta kolmandale isikule 5015 krooni eest. Iseseisva nõudeta kolmas

isik on kinnistu omanikuna kantud kinnistusregistrisse 19. septembril 2008.

Hageja leidis, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna arestimine oli tühine ja rikuti

enampakkumise olulisi tingimusi - hagejale kui võlgnikule ei toimetatud kätte täitmisteadet, hagejat

ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa hageja õiguste

rikkumise. Hagejale ei toimetatud kätte ka vara arestimise akti ja otsuseid kostja tegevuse peale

esitatud kaebuste kohta. Hagejani on jõudnud vaid kostja 21. aprilli 2008. a kiri, milles teda teavitati

29. aprillil 2008 toimuvast vara arestimisest. Kiri jõudis Jõgeva postkontorisse 30. aprillil 2008 ja

väljastati hagejale 5. mail 2008, kuid arestimine toimus juba 29. aprillil 2008.

Kostja ei ole müüdava asja hinda määranud ja müüs kinnistu liiga odavalt. Kostja oleks pidanud

menetluse peatama ja lahendama hageja kaebuse, mitte aga müüma hageja kinnistu üks päev enne

kohtuistungi toimumist. Kostja on rikkunud varale sissenõude pööramise järjekorda. Eelkõige oleks

pidanud nõude pöörama vallasvarale ja alles viimases järjekorras hageja kinnisvarale, sealhulgas

kinnisvarale ühises varas. Invaliidist hageja eluruumi müük on olnud ebaseaduslik. Hagejalt on ära

võetud elamispind.

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel on ta järginud seadusest

tulenevaid nõudeid. Kostja tegi kõik võimaliku, et nõuet täita ja ilma kinnisvara müügita oleksid

laekumised olnud väiksemad.

5. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete järgi

tekkisid hagejal makseraskused trahvi tasumisel ja kostja järgis lihtsalt harilikku menetluskäiku.

6. Tartu Maakohus jättis 24. augusti 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse järgi algab TMS § 24 lg 2 kohaselt täitemenetlus täitmisteate kättetoimetamisega.

Kostja on koostanud 5. oktoobril 2007 täitmisteate täiteasjas nr 047/2007/1848. Asjaolu, et hageja sai

täitmisteate kätte 9. oktoobril 2007, tõendab tema allkiri väljastusteatel. Täitmisteates on hagejale

selgitatud tema õigusi ja on teatatud, et vabatahtliku täitmise aeg on 10 päeva. Täitmisteade sisaldab

kõiki TMS § 24 lg-s 3 ettenähtud täitmisteate elemente. Eeltoodust nähtuvalt on kostja järginud

TMS §-s 55 sätestatut.

Kostja on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud 29. aprillil 2008 ja

mis on hagejale väljastatud 5. mail 2008.

Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja ei peatanud kinnistu müüki, ehkki oli teadlik hageja kohtule

esitatud kaebusest, vaid müüs kinnistu eelmisel päeval enne kohtuistungi toimumist. TMS § 44

kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel.

Hageja asjakohast taotlust kohtule ei esitanud. TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt võib kohtutäitur

täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel. Praegusel juhul ei pidanud

kostja vajalikuks täitmist peatada ja jätkas menetlust.

Hageja väitel ei ole kostja kinnistut hinnanud, kinnistu 5000 krooni eest omandanud isik oli nõus

mõni päev hiljem kinnistu 20 000 krooni eest tagasi müüma. 29. aprilli 2008. a arestimisaktist nähtub,

et kostja on hinnanud vara väärtuseks 5000 krooni. Kuna hageja ega sissenõudja vara arestimisel ei

osalenud, siis määras kostja ise vara hinna. Arestimisaktis on selgitatud hageja õigust esitada kaebus

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri määratud hinda.

Maakohus nõustus, et hageja kinnistu turuhind arestimise ajal oli kindlasti suurem kui 5000 krooni.

Üldteadaolevalt müüvad täiturid vara alla turuhinna selleks, et tagada vara võimalikult kiire müük ja

seeläbi sissenõudja nõude täitmine.

Hageja väite kohaselt on kostja ebaseaduslikult pööranud sissenõude hageja kinnistule, olles varem

arestinud hageja auto, kuid jätnud selle müümata. Täiteasjas nr 047/2007/1848 on kostja eelnevalt

pööranud sissenõude hageja pensionile ja arestinud tema konto AS-s SEB Pank. Seega oli kostja

pööranud varem sissenõude hageja rahale. Kostja on 27. septembril 2007 arestinud täiteasjas

nr 047/2007/1547 hagejale kuuluva sõiduki registrimärgiga 683 JAG. Kinnistu on arestitud

29. aprillil 2008 täiteasjas nr 047/2007/1848. Praegusel juhul ei oma tähtsust, et teises täiteasjas oli

arestitud hagejale kuuluv sõiduk. Iga täiteasi on eraldi menetlus ning täitmisel ei ole tähtsust, et sama

võlgniku teises täiteasjas on arestitud muu vara. Oluline on praegusel juhul ka see, et sõiduk oli juba

arestitud ning seega vaidlusaluses täiteasjas nr 047/2007/1848 seda veelkord arestida ei oleks saanud.

Kuna varasem täitmine ei olnud tulemusi andnud, siis oli kostja õigustatud pöörama sissenõude

kinnisvarale.

TMS § 53 lg 3 kohaselt määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur. Hageja ei ole kostjale

menetluse ajal nimetanud muud vara, millele sissenõuet pöörata selliselt, et võlausaldaja nõue saaks

kiiresti rahuldatud. Kinnistu arestimise ajal oli hageja suhtes täitmisel neli täiteasja kokku võlaga

43 354 krooni 50 senti. Täiteasjas, milles kinnistu arestiti, oli võla suuruseks 10 200 krooni. Hageja

tasus kinnistu arestimise ajal regulaarselt oma võlga, tema pensionist tehti iga kuu kinnipidamisi.

Vabatahtliku täitmise tähtajaks oli määratud 10 päeva. TMS § 97 lg 1 kohaselt enampakkumine

lõpetatakse, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, maksab pärast

enampakkumise algust, kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist, kohtutäiturile raha, mis

on vajalik sissenõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. Hageja oleks võinud seega kinnistu

müüki takistada veel enampakkumise ajal, kuid seda ei teinud. Võlausaldaja oli huvitatud nõude

täitmisest ning igakuine regulaarne tasumine väikestes summades ei olnud võlausaldaja jaoks piisav.

Rahalistest vahenditest täitmine ei olnud tulemuslik, muu vallasvara olemasolust hageja ei teatanud.

7. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Iseseisva nõudeta kolmas isik seisukohta apellatsioonkaebuse kohta ei esitanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja on täitmisteate kätte saanud

9. oktoobril 2007. Nähtuvalt asja materjalidest on täitmisteade koostatud 5. oktoobril 2007. Kostja on

saatnud hagejale 5. oktoobril 2007 koostatud dokumendi tähitult ning hageja on selle kätte saanud

9. oktoobril 2007. Usutav ei ole hageja väide, et ta sai 9. oktoobril 2007 kostjalt kutse ilmuda tema

juurde, et selgitada politsei määratud trahvide tasumist ja autole sissenõude pööramist, kuid ta ei

saanud kätte täitmisteadet. Kohtutäituri väitel saatis ta 5. oktoobril 2007 tähitult hagejale täitmisteate,

muid dokumente ei ole ta hagejale sel ajal tähitult saatnud. Kuna hageja väidab vastupidist, siis oleks

ta pidanud ka oma väidet tõendama, kuid ta ei ole seda teinud. Seega on tõendatud hageja allkirjaga

väljastusteatel, et ta sai täitmisteate kätte 9. oktoobril 2007. Täitmisteates on hagejale selgitatud tema

õigusi ja teatatud, et vabatahtliku täitmise aeg on 10 päeva, samuti vastab täitmisteade TMS § 24 lg-

s 3 sätestatule.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hagejale kinnisasja arestimise akti kätte toimetanud

5. mail 2008. Asja materjalidest nähtuvalt saatis kostja tähitult hagejale 29. aprillil 2008 koostatud

dokumendi ning hageja sai selle kätte 5. mail 2008. Kostja ei saatnud hagejale tähitult 21. aprilli

2008. a täitetoimingust teatamise kirja ning seetõttu on ebaõige hageja väide, et ta sai postkontorist

kätte kostja saadetud teatise arestimise toimumise kohta 29. aprillil 2008, mitte aga kinnistu

arestimise akti. Seda, et hageja sai 5. mail 2008 kätte 29. aprillil 2008 koostatud kinnistu arestimise

akti, mitte aga kohtutäituri 21. aprilli 2008 kirja, tõendab ka hageja enda 5. mai 2008. a kiri kostjale,

milles ta teatab vastuseks kohtutäituri 29. aprilli 2008 kirjale (mitte aga 21. aprilli 2008 kirjale), et ei

nõustu kinnistu arestimisega.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et asjaolusid arvestades ei rikkunud kostja kinnistu

arestimisel ja enampakkumisel TMS §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorda.

Kostja selgituse kohaselt ei olnud tal võimalik järgida varale sissenõude pööramise järjekorda ja teist

korda arestida sõidukit, kuna arestimise hetkel hageja autot Jõgeval Xxxxx x kinnistul ei asunud.

Kostja oli teatanud hagejale, et vara arestimine toimub sellel aadressil 29. aprillil 2008 kell 13.20.

Pahatahtlik on hageja väide, et kui kostja oleks auto müünud, oleks olnud võimalik kõik

täitmisnõuded täiteasjades rahuldada. Hageja ei ole siiani avaldanud sõiduki asukohta ning seetõttu

tema enda käitumise tõttu ei ole kostja saanud täiteasjas nr 047/2007/1547 arestitud sõidukit müüa.

Täitemenetlus ei tohiks seisma jääda olukorras, kus võlgnik on jätnud kohtutäiturile oma vara

asukoha teatamata või varjab vara asukohta, ning seetõttu oli kostjal õigus jätta täiteasjas

nr 047/2007/1547 arestitud sõiduk teist korda arestimata.

Kuna kostja andmetel on kinnistu müügist saadud summast trahvi (s.o nõude) katteks kantud

3158 krooni, siis on vale hageja väide, et kostja on rikkunud TMS § 53 lg-t 2, mille kohaselt vara ei

arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude

katteks. Kostja ei ole rikkunud TMS § 53 lg-t 2.

Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja ei esitanud täitemenetluse peatamise avaldust, oli kostjal

õigus korraldada enampakkumine. TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse

peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. TMS § 46 lg 2 p-st 1 tuleneb

kohtutäituri õigus, kuid mitte kohustus täitemenetlus peatada, mistõttu ei pidanud kostja pärast hageja

kaebuse esitamist täitemenetlust peatama.

Ebaõige on hageja väide, et kuna kostja määratud kinnisasja hind ei vasta asja tegelikule väärtusele,

siis tulnuks enampakkumine kehtetuks tunnistada. Korteriomandi osa arestimise hinna sai hageja

vaidlustada TMS § 74 lg 7 järgi kolme päeva jooksul alates hinna teadasaamisest, kuid mitte hiljem

kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale järgneval tööpäeval. Hagejale on arestimisakt kätte

toimetatud 5. mail 2008. Kuna selles oli kostja hinnanud vara väärtuseks 5000 krooni, siis

arestimisakti kättesaamisest alates oli hageja teadlik määratud hinnast ning soovi korral oleks ta

pidanud selle kolme päeva jooksul vaidlustama. Hageja ei ole kohtutäituri määratud hinda

vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada või alternatiivselt saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja väitel rikkus ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230, nõustudes

kostja paljasõnalise väitega, et ta saatis hagejale täitmisteate. Täitetoimikus ei ole täitmisteate

saatmist märgitud.

Alusetu on ka seisukoht, et arestimisakt toimetati kätte 5. mail 2008. Hageja sai sel kuupäeval kätte

teatise arestimise toimumise kohta 29. aprillil 2008. Kui sellega nõustuda, siis ei olnud aga hagejat

arestimisest enne teavitatud, mistõttu rikuti TMS § 55 p 4.

Ebaõige on kohtute seisukoht, et rikutud ei ole TMS §-s 198 sätestatud sissenõude pööramise

järjekorda. Hageja autole on seatud keelumärge ja see seisab siiani garaažis.

Kui nõudesumma on osaliselt tasumata, siis on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik müüa isiku

elukoht. Seejuures puudub täitetoimikus kostja arvestus võlgnevuse (osalise) tasumise kohta, kohtud

on tuvastanud, et pensionist toimusid kinnipidamised.

Rikutud on TMS § 53 lg-t 2. Toimikus oleva täitmisteate kohaselt on kohtutäituri tasu 3835 krooni,

mis on ligilähedane täituri määratud eluruumi hinnale 5000 krooni. Seega on ebaõige kostja väide, et

eluruumi müügist saadud summast on kustutatud võlga 3158 krooni. Samuti on rikutud TMS § 53 lg-

t 3, invaliidist inimene on kaotanud eluruumi. Kohus ei ole märkinud, millise info või tõendi alusel ta

väidab, et sissenõudja soovib nõude kiiret täitmist ning et regulaarselt iga kuu väikestes summades

tasumine ei olnud sissenõudja jaoks piisav ja tulemuslik.

Kostja pole senini läbi vaadanud hageja 5. mai 2008. a kaebust, selle oleks pidanud läbi vaatama enne

enampakkumise korraldamist. Kostja oleks lähtuvalt asjaoludest (hagejalt kui invaliidilt eluruumi

äravõtmine) pidanud omal algatusel täitemenetluse peatama.

Maakohus nõustus, et kinnisasja hind ei vastanud selle tegelikule väärtusele. Hageja on hinna

vaidlustanud 5. mai 2008. a kaebusega, st kaebus korteriomandi arestimise kohta tähendab samal ajal

ka hinna vaidlustamist.

10. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole kaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Riigikohus järgib TsMS § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega pea

vajalikuks neid korrata.

12. Kõigepealt analüüsib kolleegium kassatsioonkaebuse väiteid täitmisteate ja arestimisakti kätte

toimetamata jätmise kohta.

Mõlemad kohtud on tuvastanud, et hagejale on kätte toimetatud nii täitmisteade kui ka kinnistu

arestimisakt.

Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS § 230. Kohtud on tuvastanud

täitmisteate ja arestimisakti kättetoimetamise hageja sellekohaste allkirjadega väljastusteadetel.

Kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning

menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Kui kohtutäitur on

kättetoimetamise kohtute jaoks usutavalt tõendanud, on teise menetlusosalise (praegu hageja)

kohustus tõendada, et ta sai väljastusteatega koos tegelikult kätte mõne muu dokumendi. Nii on

Riigikohus leidnud ka 23. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 tehtud määruse p-s 18.

Riigikohus sedastas: "Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab

kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis,

mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja

saajal." Nimetatud tsiviilasjas suutis menetlusosaline teha usutavaks, et talle väljastusteatega

väidetavalt kätte toimetatud dokumendi asemel sai ta tegelikult kätte muu dokumendi. Kuigi

nimetatud tsiviilasjas oli tegu menetlusdokumendi kättetoimetamisega tsiviilkohtumenetluses, on

samad põhimõtted kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral, sest

TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse kättetoimetamisele üldjuhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku

sätteid.

13. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et hageja on hinna vaidlustanud 5. mai 2008. a kaebusega, kuna

kaebus korteriomandi arestimise kohta tähendavat samal ajal ka hinna vaidlustamist. Kolleegium

selle seisukohaga ei nõustu. Hageja 5. mai 2008. a kaebusest (I kd, tl 14, kuus käsitsi kirjutatud rida)

ei nähtu hinna vaidlustamine. Kirjas on märgitud üksnes see, et ei nõustuta kinnisasja arestimisega.

Kolleegium selgitab, et hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur

peab TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist. Samuti

ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda

kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet

arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevasele

kaebuse esitamise tähtajale. Lisaks märgib kolleegium, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel

on võimalik TMS § 217 lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.

TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda

hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste

menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada

õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega,

mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Kolleegium märgib, et teistsugune on õiguslik olukord

siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla

arestimise tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise

kehtetuks tunnistamise.

Kohtud on tuvastanud, et hageja ei vaidlustanud kohtutäituri määratud hinda ja talle oli mh kätte

toimetatud arestimisakt, milles kohtutäitur oli hinnanud kinnistu väärtuseks 5015 krooni ja teavitanud

kohtutäituri otsuse peale 10 päeva jooksul kaebuse esitamise võimalusest. Seega on hageja kaotanud

õiguse tugineda hagis hinna ebaõigele määramisele.

Kolleegium peab ekslikuks järgmist maakohtu seisukohta: "Üldteadaolevalt müüvad täiturid vara alla

turuhinna selleks, et tagada vara võimalikult kiire müük ja seeläbi sissenõudja nõude täitmine."

TMS § 74 lg 5 (kehtib TMS § 137 kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab selgelt vastupidise

põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades

mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi. Alles kordusenampakkumiseks on võimalik

müüdavat vara alla hinnata. Samuti võib vara hind olla alla turuhinna menetlusosaliste kokkuleppel

TMS § 74 lg 3 järgi.

14. Kassatsioonkaebuses on viidatud veel TMS § 53 lg-te 2 ja 3 rikkumisele.

TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud

rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et nõude katteks kanti üle

3158 krooni ning seega ei ole TMS § 53 lg-t 2 rikutud. Kolleegium nõustub selle seisukohaga, kuid

peab vajalikuks selgitada järgmist.

Täitemenetlust alustades määrab kohtutäitur kohtutäituri tasu rahalise nõude korral seaduse järgi,

lähtudes nõude suurusest. Praegusel juhul oli kohtutäituri tasu suurus, lähtudes kohtutäituri seaduse

asjakohasest redaktsioonist tasu määramise hetkel (KTS § 2511 lg 3 ja § 2512 lg 1), 3835 krooni.

Samas sätestas KTS § 23 lg 3 põhimõtte, et kui sissenõudja nõue rahuldatakse osaliselt (praegusel

juhul oli nõudesumma 10 200 krooni ning asja müügist saadi 5015 krooni), võib kohtutäitur ka tasu

nõuda proportsionaalselt vähem. Seetõttu kujunes lõplikuks kohtutäituri tasuks (5015-3158)

1857 krooni, mitte 3835 krooni.

Kolleegium möönab, et kui kohtutäituri tasuks oleks praegusel juhul kujunenud 3835 krooni,

s.o ca 76% müügihinnast, siis võinuks see anda kohtutele aluse TMS § 53 lg-t 2 laiendavalt

tõlgendada. Arvestada tulnuks ka seda, et võlgniku arestitavaks varaks oli tema eluruum.

15. Kolleegiumi hinnangul ei ole rikutud ka TMS § 53 lg-t 3. TMS § 53 lg 3 kohaselt arvestab

kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates seda, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige

kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada.

Maakohus on otsuses tuvastanud, et hageja raha arvel täitmine ei olnud tulemuslik ja muu vallasvara

olemasolust hageja ei teatanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et sundtäitmisel oli väärteoasjas

tehtud otsus, mille täitmisele kehtisid 2007-2008 lühikesed aegumistähtajad. Karistusseadustiku

(KarS) § 82 lg 1 p 3 (2007. a oktoobris kehtinud redaktsioon) ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

2. oktoobri 2008. a kriminaalasjas nr 3-1-1-51-08 tehtud otsuse p 8.1 ning Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 27. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 tehtud otsuse p 16 kohaselt tuleb

aegunuks lugeda sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud

tähtaja (18 kuud arvates otsuse jõustumisest) jooksul, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel

lõpuni täidetud. Sellises olukorras oli kohtutäitur pärast muu vara puudumise väljaselgitamist

õigustatud arestima ja müüma hageja kinnistu. Erinevalt kaebuses väidetust ei olnud seetõttu ka

ebaproportsionaalne ja ebamõistlik müüa isiku elukoht.

Lõpetuseks märgib kolleegium, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise

aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja

müüki.

16. Kolleegium märgib, et kassatsioonkaebuse väited hagejal auto olemasolu ja selle senini garaazis

seismise kohta on tõendite hindamist eeldavad väited, mille kohta ei saa Riigikohus TsMS § 688 lg-

test 3-5 tulenevalt seisukohta võtta. Kassatsioonkaebuses on teisigi tõendite hindamist eeldavaid

väiteid, mida kolleegium ei pea vajalikuks eraldi välja tuua.

17. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et kohtutäitur pidanuks täitemenetluse omal algatusel

peatama, kordab kolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 tehtud määruse p-s 21 väljendatud seisukohta:

"Maakohus leidis õigesti, et TMS § 46 lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 ei kohusta kohtutäiturit

täitemenetlust peatama. Täitemenetluse peatamise õigus on TMS § 45 järgi ka kohtul, kuid peatamise

eelduseks on sellisel juhul võlgniku avaldus. Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on TMS § 44

järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend."

18. Lõpetuseks peab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada

menetlusosaliste ringi. Ei enne 1. jaanuari 2006 kehtinud ega alates 1. jaanuarist 2006 kehtivas

täitemenetluse seadustikus ei olnud ega ole menetlusosaliste ringi enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi korral täpsemalt reguleeritud. Selle küsimuse kohta ei ole tehtud ka selgitavat

Riigikohtu lahendit.

Täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise

alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Täitemenetluse osalised on loetletud TMS §-

s 5, mh on täitemenetluse osaline võlgnik. Eelkõige esitavadki praktikas enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagisid võlgnikud. Kuna TMS § 223 lg 1 ei täpsusta, kelle vastu peaks võlgnik hagi

esitama, tuleb seda selgitada.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on

kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda

seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks

tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord, otsuse sundtäitmine

vajalik ei ole.

Arvestades hagi iseloomu, on kolleegiumi arvates vajalik ning otstarbekas tõlgendada TMS § 223

selliselt, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud

täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Nimelt näevad TMS § 223 lg 2 ja TMS § 98 lg 2

ette mitmeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud

asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda

enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda

sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline

võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4).

Kui hagi esitaja on võlgnik, on eespool esitatud põhjusel vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena

kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. Sellisel juhul oleks kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud

enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim

riivab. Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle

täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Oluline on ka see, et menetluses

osaledes on neil isikuil võimalik esitada erinevaid vastuväiteid. Nt saaks sissenõudja end vastuväidete

esitamisega kaitsta ostja tulevase müügihinna tagastamise nõude vastu.

Kokkuvõttes on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks nõue tunnistada kehtetuks

enampakkumine ja kostjatena tuleb selle hagi korral käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat.

Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku

vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda

kinnistusraamatu kande parandamist vms.

Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6

ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu.

Selles punktis märgitu ei mõjuta aga praeguse asja lahendamist, sest hagi jäi rahuldamata sisulistel

põhjustel.

19. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Pooled võivad TsMS § 174

lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult 30 päeva

jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

20. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Jaak Luik, Villu Kõve, Henn Jõks