Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-35-10 AI generated

3-3-1-35-10 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-35-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ülar Kaas töötas Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseinooreminspektorina. 2. augustil 2002 alustas Politseiameti politseikontrollitalitus

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-35-10 · Riigikohus: 2. augustil 2002 alustas Politseiameti politseikontrollitalitus

Keywords

AI generated
safety regulations violation challenge of administrative decisions action for annulment action for rectification cruel and degrading treatment introduction of new restrictions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-35-10

Otsuse kuupäev

31. august 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter

Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea

Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja

Tambet Tampuu

Kohtuasi

Ülar Kaasi (Kaas) kaebus Eesti Vabariigi tekitatud 254 087 krooni

suuruse kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-08-265

Menetluse alus Riigikohtus

Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused rahuldamata.

Jätta haldusasjas nr 3-08-265 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse ja

Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuste

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Tunnistada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt

tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kautsjonid arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ülar Kaas töötas Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve

talituse politseinooreminspektorina. 2. augustil 2002 alustas Politseiameti politseikontrollitalitus

menetlust kriminaalasjas nr 02218000014. Ülar Kaasi kahtlustati selles, et täites 16. juunil 2002

teenistuskohustusi, koostas ta lubatud sõidukiiruse ületamise eest kinni peetud Leedu kodanikule

joobeseisundi tuvastamise protokolli. Ülar Kaas koos teise politseiametnikuga tutvustas koostatud

dokumenti Leedu kodanikule haldusõiguserikkumise protokollina ja nõudis koha peal

haldusõiguserikkumise eest 25 euro suuruse trahvi tasumist. Nõuetekohast haldusõiguserikkumise

protokolli politseiametnikud ei koostanud ja omastasid trahvina saadud 25 eurot. 1. novembril 2002

esitati Ülar Kaasile süüdistus kriminaalkoodeksi (KrK) § 143 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo (kelmus

isikute grupi poolt) toimepanemises.

2. Politseiameti politseikontrolli osakonna juhtivinspektor kõrvaldas 25. novembri 2002. a

määrusega, mille sanktsioneeris prokurör, Ülar Kaasi alates 26. novembrist 2002 kriminaalasja

uurimise ajaks Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse

politseinooreminspektori ametikohalt. Pärnu politseiprefekt peatas 26. novembri 2002. a käskkirjaga

kriminaalasja uurimise ajaks Ülar Kaasi teenistussuhte.

3. Prokurör kinnitas 12. detsembril 2002 süüdistuskokkuvõtte ja saatis kriminaalasja kohtusse.

Tallinna Linnakohus saatis 2. mai 2003. a määrusega kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks

uurimiseks. Kohus leidis, et Ülar Kaasile oleks tulnud esitada süüdistus ametiseisundi

kuritarvitamises (KrK § 161), mitte kelmuses (KrK § 143).

4. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 11. septembri 2007. a määrusega kriminaalmenetluse Ülar

Kaasi suhtes. Pärast karistusseadustiku jõustumist 1. septembril 2002 vastas karistusseadustiku

(KarS) §-s 289 "Ametiseisundi kuritarvitamine" sätestatud kuriteokoosseis varem KrK §-s 161

sätestatud kuriteokoosseisule. 15. märtsil 2007 oli jõustunud seadus, millega tunnistati KarS § 289

kehtetuks, seetõttu puudus alus Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetluse korraldamiseks.

Ringkonnaprokuratuur leidis, et Ülar Kaasi tegevuses esinesid ka KrK §-s 143 (hiljem KarS §-s 209)

sätestatud kelmuse koosseisulised tunnused, kuid Ülar Kaasi tegevus oleks tulnud kvalifitseerida

KarS § 218 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) järgi väärteona, kuna

pettuse teel saadud 25 eurot ei ületanud 1000 Eesti krooni. Määruse tegemise ajal oli teo

toimepanemisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja väärtegu oli aegunud. 25. septembril 2007

täiendas prokurör kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja tühistas Ülar Kaasi ametikohalt

kõrvaldamise.

5. Lääne Politseiprefektuuri prefekt uuendas 1. oktoobri 2007. a käskkirjaga Ülar Kaasi

teenistussuhte Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse

nooremkonstaablina tagasiulatuvalt alates 12. septembrist 2007.

6. Ülar Kaas esitas 11. veebruaril 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse ametikohalt kõrvaldamisega

tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse täpsustuse kohaselt soovis kaebaja kahjusumma 254 087

krooni väljamõistmist. Kaebaja leidis, et ametikohalt kõrvaldamine piiras tema põhiseaduse

(PS) §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Alates määruse

tegemisest kuni 15. märtsini 2007 oli kaebaja ametikohalt kõrvaldamine õiguspärane ja kahju tuleks

hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16 alusel. Alates 15. märtsist 2007 muutus ametikohalt

kõrvaldamine õigusvastaseks ja kahju tuleks hüvitada RVastS § 7 alusel. Vastustajateks olid kaebuses

märgitud Politseiamet ja Riigiprokuratuur.

7. Riigiprokuratuur vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kriminaalmenetlus Ülar Kaasi suhtes

lõpetati põhjusel, et seadusandja loobus karistatavusest sellise süülise tegevuse eest, mitte süü

puudumise tõttu. Kahju hüvitamine oli välistatud ka RVastS § 16 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt.

8. Politseiamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et ametikohalt kõrvaldamise määrus oli

seaduslik. Ametikohalt kõrvaldamine ei olnud kaebaja õigusi erakordselt piirav ja kahju hüvitamine

on RVastS § 16 lg 2 p 2 alusel välistatud.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 31. märtsi 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-265 Ülar Kaasi

kaebuse osaliselt ja mõistis Riigiprokuratuurilt ja Politseiametilt solidaarselt välja 150 000 krooni.

10. Halduskohus leidis, et ametikohalt kõrvaldamine 26. novembrist 2002 kuni 15. märtsini 2007 oli

õiguspärane, kuid piiras kaebaja PS §-st 29 tulenevat põhiõigust vabale eneseteostusele sedavõrd

tõsiselt, et kahju tuleb hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel. Kaebaja õiguste riivet suurendas tema õiguste

piiramise kestvus ja tema olukorra ebakindlus. Kaebaja õiguste riivet vähendas asjaolu, et kaebaja

töötas kriminaalmenetluse ajal teisel töökohal ja tegeles ettevõtlusega. Kaebajale ei saa ette heita, et

ta ei otsinud uut püsivat teenistust, kuna ta ei teadnud, kui kaua ametikohalt kõrvaldamine kestab.

Halduskohus ei nõustunud vastustajate seisukohaga, et RVastS § 16 lg 2 p 1 või p 2 välistab kahju

hüvitamise.

11. Õiglase kahjuhüvitise määramisel leidis kohus, et kahju tekkimine pidi olema avalikule võimule

ettenähtav. Kahju suurust oleks saanud vähendada, kiirendades kriminaalmenetlust või kontrollides

ametikohalt kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust. Kohus vähendas kahjuhüvitist, sest kaebaja õiguste

piirang oli vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks, kaebajal oli võimalik töötada muul töökohal ja

tegeleda ettevõtlusega ning kriminaalmenetlus lõpetati menetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu.

Kohus mõistis Ülar Kaasile ajavahemikul 26. november 2002 kuni 15. märts 2007 õiguspäraselt

tekitatud kahju hüvitamiseks välja 130 000 krooni.

12. Halduskohus leidis, et pärast 15. märtsi 2007 tekitati ametikohalt kõrvaldamisega kaebajale kahju

õigusvastaselt ja kahju tuleb hüvitada RVastS § 7 alusel. Alates 15. märtsist 2007 puudus õiguslik

alus kaebaja ametist kõrvaldamiseks, kuna tegu, mille toimepanemises teda kahtlustati, ei olnud enam

kriminaalkorras karistatav. Vastustajad ei näidanud üles nõutavat hoolsust, kuna oli piisavalt aega

reageerida karistusseaduse muutmisele ja lõpetada kriminaalmenetlus kaebaja suhtes õigel ajal.

Teisalt võis kaebajalt eeldada õigusaktide tundmist ja õiguskaitsevahendite õigel ajal kasutamine

oleks võinud kahju vähendada. Kohus vähendas kahjuhüvitist ja mõistis Ülar Kaasile ajavahemikul

15. märts 2007 kuni 11. september 2007 õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks välja 20 000

krooni.

13. Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Politsei- ja

Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur.

14. Politsei- ja Piirivalveamet palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja jätta Ülar

Kaasi kaebus rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveamet rõhutas, et pärast 29. märtsi 2007 oli Ülar Kaasi

kriminaalasja toimik Põhja Ringkonnaprokuratuuris ja sel ajavahemikul ei saanud Politsei- ja

Piirivalveameti tegevus olla õigusvastane.

15. Riigiprokuratuur palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada. Prokuratuur leidis, et

ametikohalt kõrvaldamine ei olnud erakordselt põhiõigusi piirav ja ametikohalt kõrvaldamine ei

muutunud õigusvastaseks. Ülar Kaas oli toime pannud süülise teo, kuid seaduse muutmise tõttu

kriminaalmenetlus lõpetati. Juhul kui Ülar Kaasi kohtuasi oleks eraldatud eraldi menetlusse ja

saadetud kohtusse enne 15. märtsi 2007, oleks ta süüdi mõistetud. Lisaks sellele säilis võimalus

esitada Ülar Kaasile süüdistus ametialases võltsimises (KrK § 166 lg 1, KarS § 299).

16. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. veebruari 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-202

apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

17. Ringkonnakohus sedastas, et õiguspärane ametikohalt kõrvaldamine piiras Ülar Kaasi PS § 29 lg-

st 1 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning kahju tuli hüvitada RVastS

§ 16 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul puudusid RVastS § 16 lg-s 2 sätestatud vastutust piiravad

asjaolud.

18. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei saa kahju hüvitamise taotlust lahendades hakata

tuvastama kriminaalõiguslikke asjaolusid ja hindama põhjusi, miks kriminaalmenetlus lõpetati. See

oleks võimalik üksnes juhul, kui seadusandja kehtestaks vastava regulatsiooni, määratledes selgelt

kahju hüvitamist välistavad asjaolud. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses hinnata, kas ja mida oleks

menetleja saanud teha kriminaalasja menetluse lõpetamise asemel, millised oleksid olnud sellise

tegevuse eduväljavaated ning millistel kaalutlustel menetleja seda siiski ei teinud.

19. Ringkonnakohus leidis, et alates 15. märtsist 2007 oli Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine

õigusvastane. Pärast KarS §-s 289 ettenähtud kuriteokoosseisu kehtetuks tunnistamist langes ära Ülar

Kaasi ametikohalt kõrvaldamise alus ja ametikohalt kõrvaldamine oleks tulnud viivitamata lõpetada.

Juhul kui süüdistuse muutmisega olnuks võimalik jätkata Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetlust ja

kohaldada jätkuvalt ametikohalt kõrvaldamist, tulnuks see otsustada viivitamata. Ringkonnakohus ei

pidanud põhjendatuks Politseiameti väidet, et Politseiamet ei peaks vastutama perioodi eest pärast

29. märtsi 2007. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 8 tulenevalt on

kriminaalmenetlusosaliste õiguste tagamine kõigi menetlejate ülesanne.

20. Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused

Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur. Kassaatorid palusid halduskohtu ja ringkonnakohtu

otsused tühistada ning teha haldusasjas uus otsus, millega jätta Ülar Kaasi kaebus rahuldamata.

Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur leidsid, et RVastS § 16 ei anna õiguslikku alust

kahjunõude rahuldamiseks, sest ametikohalt kõrvaldamine ei piiranud Ülar Kaasi õigusi erakordselt.

Lisaks olid mõlemad kassaatorid seisukohal, et kohaldada tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 145 ja vabastada riiki esindav vastustaja riigilõivust.

21. Riigikohtu halduskolleegium andis 18. juuni 2010. a määrusega halduskohtumenetluse

seadustiku (HMKS) § 70 lg 11 alusel kohtuasja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna

kohtuasja lahendamine eeldas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel

läbivaadatava küsimuse lahendamist. Halduskolleegiumil tekkis kahtlus kriminaalmenetluse aktide ja

toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonide või nende puudumise vastavuses

põhiseadusele.

22. Kolleegium leidis, et Ülar Kaasi kahjunõude õiguslikuks aluseks ei saa olla RVastS § 16.

Kriminaalasja raames tehtav uurija, prokuröri või kohtumäärus, millega isik kõrvaldatakse ametist, ei

ole käsitatav haldusaktina ei haldusmenetluse seaduse ega RVastS § 16 tähenduses. Riigivastutuse

seadus ei määratle haldusakti või halduse toimingut erinevalt tavapärasest ja haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähendusest. Jättes kõrvale alusetult vabaduse võtmisega tekkinud kahju

hüvitamise eriregulatsiooni, puudub kehtivas õiguses regulatsioon, mis sätestaks kriminaalmenetluse

käigus õiguspäraselt antud aktide ja sooritatud toimingutega kahju hüvitamise korra.

Halduskolleegium möönis, et kuna tegemist on avaliku võimu volituste rakendamisega, peaksid ka

need aktid ja toimingud kuuluma riigivastutuse seaduse reguleerimisalasse.

23. Kolleegium rõhutas, et riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude lahendamisel peab halduskohus

tuvastama, kas kahju põhjustanud akt või toiming on õiguspärane või mitte. Halduskohtumenetluses

sisuliselt puudub võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja sooritatud toimingute

õiguspärasust. Halduskohus saaks tuvastada kriminaalõiguslikke asjaolusid ja hinnata põhjusi, miks

kriminaalmenetlus lõpetati, üksnes juhul, kui seadusandja kehtestaks vastava regulatsiooni.

24. Kolleegiumi arvates puudub kehtivas õiguses nõuetekohane menetlus, mille alusel kontrollida

kriminaalmenetluse aktide ja toimingute õiguspärasust. Kriminaalmenetluse regulatsioonid ei näe

otsesõnu ette menetlusi, mille käigus tuvastada aktide ja menetlustoimingute õigusvastasus PS § 25 ja

riigivastutuse seaduse tähenduses. Seetõttu ei ole kehtiv regulatsioon vastavuses PS §-ga 25, mille

kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud moraalne ja materiaalne kahju hüvitada, regulatsiooni

puudumisel on rikutud PS § 13 nõudeid ning tagatud ei ole isiku õigust menetlusele.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

25. Praeguses kohtuasjas on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses osalisteks Riigikogu,

halduskohtumenetluses kaebuse esitaja Ülar Kaas, vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet ning

Riigiprokuratuur, õiguskantsler, justiitsminister ja siseminister. Riigikohtu üldkogu küsis

menetlusosaliste arvamust kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise

sätete või nende puudumise põhiseadusele vastavuse kohta.

26. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et puudub vastuolu põhiseadusega ja halduskohtud on

kohtuasja lahendamisel õigesti kohaldanud RVastS § 16 lg-t 1. Haldusakti mõiste on riigivastutuse

seaduses sätestatud laiemalt kui haldusmenetluse seaduses. Riigivastutuse seaduse reguleerimisala

hõlmab kogu avaliku võimu tekitatud kahju, välistades üksnes eraõiguslikes suhetes tekitatud kahju

hüvitamise.

27. Politsei- ja Piirivalveamet oli seisukohal, et kehtiv õigus ei reguleeri, kuidas tuvastada

halduskohtumenetluses kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasust. Samuti puudub regulatsioon,

mis sätestaks kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt antud aktide ja sooritatud toimingutega kahju

hüvitamise korra.

28. Riigiprokuratuur leidis, et prokuratuuri (või kohtu) otsustused ja toimingud

kriminaalmenetluses ei ole haldusaktid ega halduse toimingud riigivastutuse seaduse tähenduses ning

RVastS § 16 lg 1 ei ole kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise aluseks.

Riigiprokuratuuri hinnangul puudub riigivastutuse seaduses regulatsioon, mille alusel hüvitada

kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt tekitatud kahju, kuid ei näinud selles põhiseaduslikku

probleemi.

29. Kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonid või nende

puudumine ei vasta PS §-dele 13, 15 ja 25 osas, mis puudutab kriminaalmenetluse aktide ja

toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist väljaspool kriminaalmenetluslikku menetluskorda.

Halduskohtumenetluses sisuliselt puudub võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja

sooritatud toimingute õiguspärasust. Kui laiendava tõlgendusega anda halduskohtule selline pädevus,

võib see viia õigusselguse põhimõtte rikkumiseni, kuna siis oleks kriminaalmenetluse toimingu või

akti õigusvastasuse tuvastamine korraga nii üld- kui ka halduskohtu pädevuses.

30. Õiguskantsler leidis, et riigivastutuse seadus kohaldub kohtueelsetele

kriminaalmenetlustoimingutele ja kriminaalmenetluses tehtud määrustele üldse. Kuigi riigivastutuse

seadus peab eelkõige silmas haldusmenetluse seaduse mõttes haldusmenetluses tekitatud kahju, on

tegemist üldseadusega, mille eesmärgiks on hõlmata kõik avaliku võimu tekitatud kahju juhtumid.

Õiguskantsleri hinnangul saab kaebajale kahju hüvitada RVastS § 7 alusel, tõlgendades sätet

põhiseaduskonformselt.

31. Hinnates ametikohalt kõrvaldamise õiguspärasust, tuleb eristada õigusakti või toimingu

õiguspärasust ex ante või ex post perspektiivist. Menetleja tohtis kaebaja teenistussuhte eeluurimise

ajaks peatada, mistõttu tema otsus oli ex ante õiguspärane. Karistusnorm, mille rikkumist kaebajale

ette heideti, tunnistati kehtetuks ja alus kaebaja teenistussuhte peatamiseks langes tagantjärele ära.

Seetõttu oli ametikohalt kõrvaldamine ex post perspektiivist vaadatuna õigusvastane.

32. Justiitsminister leidis, et riigivastutuse seadus ei välista kriminaalmenetluses õiguspäraselt

tekitatud kahju hüvitamist ja selline varaline kahju tuleb hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel. Ka

kriminaalmenetluslikud aktid on avaliku võimu kandja andnud ja toimingud teinud avalik-õiguslikus

suhtes ning need võivad isikule kaasa tuua varalise kahju. Õiguse üldpõhimõtetest ja riigivastutuse

seaduse eesmärkidest lähtudes tuleks termineid "haldusakt" ja "halduse toiming" RVastS §-s 16

sisustada tavapärasest laiemalt, kuigi kriminaalmenetlus ei ole haldusmenetlus, vaid õigusemõistmine

või selle ettevalmistamine.

33. Justiitsminister märkis, et õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks ei ole PS § 25, vaid

lähtekohaks on põhiseaduse üldised põhimõtted, eelkõige proportsionaalsuse põhimõte. RVastS § 16

lähtub kaalutlusest, et avaliku võimu õiguspärane tegevus võib osutuda isikule sedavõrd koormavaks,

et talumiskohustust ei saa eeldada, vaid on õiglane tekitatud kahju osaliselt hüvitada.

34. Siseminister oli seisukohal, et RVastS § 16 lg-t 1 saab kohaldada üksnes juhul, kui kahju tekitati

haldusakti andmisega või halduse toimingu sooritamisega. Riigivastutuse seadus ei reguleeri

kriminaalmenetluse toiminguga õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamist ja põhiseadusest ei tulene

õigust nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist. PS §-st 25 tuleneb isiku õigus nõuda

kriminaalmenetlusega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, kuid puudub põhiseadust täpsustav

regulatsioon. Riigivastutuse seadus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist eraldi ei

reguleeri.

ÜLDKOGU SEISUKOHT

35. Üldkogu sedastab kõigepealt, et Ülar Kaasile tekitati ametikohalt kõrvaldamisega varalist kahju,

ja selgitab välja haldusasjas kohased vastustajad (I). Üldkogu leiab, et PS §-st 25 tuleneb kohustus

hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju, kuid kehtivas õiguses puudub kohtueelses

kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

regulatsioon (II). Üldkogu tuvastab, et Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine pärast 15. märtsi 2007

oli õigusvastane (III), ja tunnistab kohtueelses kriminaalmenetluses õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise regulatsiooni puudumise põhiseaduse vastaseks (IV).

36. Üldkogu rõhutab, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus hüvitada riigi õiguspärase tegevusega

põhjustatud varaline kahju õiglases ulatuses, kui omandipõhiõigust on riivatud erakordselt

intensiivselt (V). Üldkogu tuvastab Ülar Kaasi omandiõiguse õiguspärase, kuid erakordselt

intensiivse riive ajavahemikul 26. november 2002 kuni 14. märts 2007 (VI). Üldkogu nõustub

halduskohtute otsustega hüvitiste suuruse osas ja jätab halduskohtute otsuste resolutsioonid

muutmata, kuid asendab halduskohtute otsuste õiguslikud põhjendused üldkogu otsuses toodud

põhjendustega (VII). Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused jätab

üldkogu rahuldamata (VIII).

I

37. Ülar Kaas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtueelses kriminaalmenetluses

ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

38. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on ametikohalt kõrvaldamine kriminaalmenetluse

tagamise vahend, mida kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes eeluurimiskohtuniku või

kohtuniku määruse alusel (KrMS § 141 lg 1). Kriminaalmenetluse seadustik hakkas kehtima 1. juulil

2004. Enne seda kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) § 129 kohaselt otsustas uurija

ametiisikule süüdistuse esitamisel, kas süüdistatav tuleb kõrvaldada uurimise ajaks ametikohalt, ja

koostas motiveeritud määruse, mille sanktsioneeris prokurör.

39. Üldkogu märgib, et nii KrMK § 129 kui ka KrMS § 141 alusel ametikohalt kõrvaldamine riivab

isiku PS § 29 lg 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Üldjuhul on töö peamine sissetuleku hankimise vahend, seetõttu võib ametikohalt kõrvaldamisega ja

PS § 29 riivega kaasneda ka PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive. Ajal, mil isik on

kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud, ei saa ta oma senisel ametikohal töötada ega saada

töötasu ja kasutada muid töökohaga kaasnevaid varalisi hüvesid. Ametikohalt kõrvaldamine võib

seega põhjustada kahtlustatavale või süüdistatavale varalise kaotuse (Riigikohtu üldkogu 30. augusti

2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 44-45).

40. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamise tõttu jäi

Ülar Kaasil tulu saamata. Kaebuses on Ülar Kaas märkinud ekslikult ametikohalt kõrvaldamise

ajavahemikuks 27. november 2002 kuni 12. september 2007. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Ülar

Kaas oli kõrvaldatud Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve

talituse politseinooreminspektori ametikohalt alates 26. novembrist 2002 kuni 11. septembrini 2007

(kaasa arvatud). Sel ajavahemikul ei saanud Ülar Kaas täita oma ametikohustusi ja tal jäi saamata

töötasu ning muud ametikohaga seotud sissetulekud.

41. Kohtuasjas ei ole vaidlust ka saamata jäänud tulu suuruse üle. Halduskohtule esitatud kaebuse

kohaselt jäi Ülar Kaasil saamata ametipalk 321 458 krooni, lisatasu teenistusstaaži eest 8981 krooni

ja puhkusetasu 24 050 krooni. Kokku jäi kaebuse kohaselt Ülar Kaasil saamata 354 489 krooni. Ülar

Kaas taotles 254 087 krooni suuruse saamata jäänud tulu hüvitamist. Ametikohalt kõrvaldamise tõttu

saamata jäänud tulust oli maha arvatud 2003. ja 2004. aastal muul töökohal töötamise eest saadud

tasu.

42. HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks vastustaja.

Halduskohtumenetluses on vastustajaks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (HKMS

§ 14 lg 2 p 2). Kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel on vastustajaks kahju tekitanud haldusorgan.

43. Üldkogu nõustub halduskohtutega ja leiab, et kohtuasjas on kohasteks vastustajateks Politsei- ja

Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur. Nii politseil kui ka prokuratuuril oli võimalus mõjutada Ülar

Kaasi õiguste riivet. Politseiameti sisekontrolliosakond toimetas kriminaalmenetlust Ülar Kaasi

suhtes ja selle juhtivinspektor otsustas KrMK § 129 alusel kõrvaldada Ülar Kaasi ametikohalt.

44. Juhtivinspektori motiveeritud määruse sanktsioneeris prokurör. Samuti otsustas prokuratuur

kriminaalmenetluse ja ametikohalt kõrvaldamise lõpetamise KrMS § 200 alusel, kuna ilmnes

KrMS §-s 199 nimetatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMK § 22 lg 1 kohaselt oli prokuröri

ülesandeks kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse järelevalve. Prokuratuuril olid

laiaulatuslikud volitused menetluse seaduslikkuse tagamiseks, muu hulgas tühistada või muuta uurija

ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi ja lõpetada kriminaalmenetlus.

45. 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustik laiendas prokuratuuri rolli ja pädevust

kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse tagamisel. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib prokuratuur

kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuur võis omal algatusel

kontrollida ametikohalt kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust ja põhjendatuse äralangemisel

ametikohalt kõrvaldamise lõpetada. Samas oleks KrMS § 200 kohaselt võinud kriminaalmenetluse

lõpetada ka uurimisasutus prokuratuuri loal.

II

46. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb PS §-st 25 juhul, kui

kahju on tekitatud õigusvastaselt – rikutud on kahju kannatanud isiku seadusest, põhiseadusest või

välislepingust tulenevat õigust.

47. Üksnes seadusandjal on põhiseadusest tulenev õigus piirata isiku PS §-st 25 tulenevat põhiõigust

nõuda kahju hüvitamist. Teisalt lasub seadusandjal kohustus sätestada tõhus menetlus põhiõiguste

kasutamiseks ja kaitsmiseks. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda reguleeriva

seaduse kehtestamata jätmine või kahju hüvitamist välistav regulatsioon riivab PS §-s 25 sätestatud

põhiõigust ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele.

48. Riigivastutuse seadus on avaliku võimu vastutust reguleeriv üldseadus, mis reguleerib avaliku

võimu kandjate tekitatud kahju hüvitamist sedavõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud eriseaduses

(Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p 110).

49. Kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel ei tule kohaldada RVastS § 15 lg-

t 1, mis reguleerib kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu üldkogu 31. märtsi

2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-69-09, p 74).

50. Üldkogu leiab, et kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamisel ei saa kohaldada RVastS § 7 ja muudab Riigikohtu halduskolleegiumi

varasemat praktikat selles küsimuses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. novembri 2008. a otsus

kohtuasjas nr 3-3-1-47-08, p 11). RVastS § 7 alusel saab kahju hüvitada juhul, kui kahju on tekitatud

õigusvastase haldusakti või haldustoiminguga. Kohtueelses kriminaalmenetluses antud aktid ja tehtud

toimingud ei ole haldusaktid ja haldustoimingud RVastS § 7 tähenduses.

51. RVastS § 7 alusel kahju hüvitamisel on eelduseks haldusakti või toimingu õigusvastasuse

tuvastamine. Haldusmenetluses antud aktide ja tehtud toimingute õiguspärasust kontrollib

halduskohus haldusmenetluse seaduse ning halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt.

Halduskohtumenetluse seadustik, mis annab halduskohtule pädevuse vaadata läbi avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebusi (HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2, § 6 lg 3 p 2), ei anna vastust

küsimusele, kas ja millises ulatuses saab halduskohus kaebust läbi vaadates hinnata kohtueelse

kriminaalmenetluse aktide või toimingute õiguspärasust.

52. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja

kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul

kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes. Kohtueelses

kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise eriregulatsiooni puudumise tõttu riigivastutuse

seaduse sätete kohaldamine kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisele võib kaasa tuua

üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus

kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p-d 127–128).

53. Üldkogu on seisukohal, et kehtivas õiguses puuduvad alused kohtueelses kriminaalmenetluses

ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise

aluseid ei ole sätestatud riigivastutuse seaduses ega üheski teises seaduses.

III

54. Kaebuse kohaselt muutus Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine alates 15. märtsist 2007

õigusvastaseks.

55. Üldkogu peab põhiõiguste tõhusa kaitse vajadusest lähtudes võimalikuks hinnata praeguses

kohtuasjas, kas Ülar Kaasile tekitati kohtueelses kriminaalmenetluses kahju õiguspäraselt või

õigusvastaselt. Olukorras, kus puudub kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja

korda sätestav regulatsioon, ei saa kohus jätta tekitatud kahju meelevaldselt hüvitamata. Menetlus

kriminaalasjas on lõppenud, seetõttu puudub Ülar Kaasil võimalus nõuda ametikohalt kõrvaldamise

õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses. Üldkogu hindab kohtueelses

kriminaalmenetluses tehtut üksnes ulatuses, mis on Ülar Kaasi põhiõiguste tõhusaks kaitsmiseks

vältimatult vajalik.

56. Üldkogu hinnangul jõudsid halduskohus ja ringkonnakohus õigele järeldusele, et Ülar Kaasi

ametikohalt kõrvaldamine alates 15. märtsist 2007, mil kaotas kehtivuse KarS § 289, kuni

11. septembrini 2007 (kaasa arvatud) oli õigusvastane.

57. Prokuratuur tühistas 25. septembri 2007. a määruses Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamise, kuna

oli 11. septembril 2007 kohtueelse kriminaalmenetluse lõpetanud. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS

§ 200 alusel, kuna kohtueelses menetluses ilmnes KrMS §-s 199 nimetatud kriminaalmenetlust

välistav asjaolu. Prokuratuuri hinnangul puudus Ülar Kaasi käitumises kriminaalmenetluse alus

(KrMS § 199 lg 1 p 1). Kriminaalmenetluse alus on kuriteotunnuste sedastamine teabes, mis viitab

kuriteo toimepanemisele (KrMS § 194). Määruse kohaselt ei näinud prokuratuur võimalust ka Ülar

Kaasi tegu ümber kvalifitseerida. Asjaolusid arvestades lasus menetlejatel KrMS §-dest 200 ja 199

tulenev kohustus lõpetada Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetlus ja tema ametikohalt kõrvaldamine

hiljemalt 15. märtsist 2007. Menetlejate õigusvastase tegevusetuse tõttu oli Ülar Kaasi ametikohalt

kõrvaldamine 15. märtsist 2007 kuni 11. septembrini 2007 õigusvastane.

58. Asjakohane ei ole Riigiprokuratuuri väide, et Ülar Kaas oli prokuratuuri arvates kuriteo

toimepanemises süüdi ja juhul, kui kriminaalasi oleks jõudnud kohtusse enne 15. märtsi 2007, oleks

Ülar Kaas süüdi mõistetud. Isiku saab kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada üksnes kohus.

Vastustajate tegevusest sõltus, kas ja millal Ülar Kaasi kriminaalasi jõuab kohtusse ning kohus saab

anda hinnangu tema tegevusele.

IV

59. Üldkogu leidis, et PS §-st 25 tuleneb põhiõigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist

ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes põhiõigus tõhusale kohtumenetlusele oma õiguste kaitseks.

Üldkogu leidis samuti, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks hüvitada kohtueelses

kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju.

60. Regulatsiooni puudumine riivab intensiivselt PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamist ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale

kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise

kahju hüvitamine on välistatud. Üldkogul pole andmeid, millisel eesmärgil on seadusandja jätnud

vastava regulatsiooni kehtestamata, kuid leiab, et riigi rahanduslike huvide kaitsmise vajadus ei ole

sellise põhiõiguste riive põhjendamiseks piisavalt kaalukas.

61. Eeltoodust lähtudes leiab üldkogu, et regulatsiooni puudumine, mis näeks ette võimaluse hüvitada

kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varaline kahju,

riivab ebaproportsionaalselt PS §-des 25 ning 14 ja 15 sätestatud põhiõigusi. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 15 lg 1 p 21 kohaselt võib Riigikohus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega

vastuolus olevaks. Tuginedes PSJKS § 15 lg 1 p-le 21, tunnistab üldkogu kohtueelses

kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise

regulatsiooni puudumise PS §-dega 11, 14, 15 ja 25 vastuolus olevaks.

62. Kahju hüvitamise aluseid ja korda sätestava regulatsiooni puudumise korral tuleb õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitada PS § 25 alusel, arvestades kahju hüvitamise üldpõhimõtteid.

V

63. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus maksta kriminaalmenetluses

ametikohalt kõrvaldamisega omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglast

hüvitist. Omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglase hüvitise maksmise aluseid

ja korda reguleeriva seaduse kehtestamata jätmine või õiglase hüvitise maksmist välistav regulatsioon

riivab PS §-ga 32 kaitstud omandipõhiõigust ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust

tõhusale kohtumenetlusele (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10,

p-d 49-51).

64. Riigikohtu üldkogu leidis 30. augusti 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, et kehtivas

õiguses puudub regulatsioon, mis sätestaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt

kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju hüvitamise õiglases ulatuses. Kahju hüvitamise

aluseid pole sätestatud riigivastutuse seaduses ega üheski teises seaduses (viidatud otsuse p 56).

Riigikohtu üldkogu leidis, et regulatsiooni puudumine riivas ebaproportsionaalselt PS §-des 32 ning

14 ja 15 sätestatud põhiõigusi, ja tunnistas regulatsiooni puudumise põhiseadusega vastuolus olevaks

(viidatud otsuse p 64).

65. Riigikohtu üldkogu leidis viidatud otsuses, et regulatsiooni puudumise tõttu tuleb õiguspärase

ametikohalt kõrvaldamisega põhjustatud varaline kahju õiglases ulatuses hüvitada põhiseaduse alusel.

Kahju hüvitamisel ei saa analoogia korras kohaldada RVastS § 16, mis sätestab õiguspärase

haldusakti või toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamise alused, kuid nimetatud sätet saab kahju

hüvitamisel eeskujuks võtta (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10,

p 65).

VI

66. Ülar Kaas leidis kaebuses, et ametikohalt kõrvaldamine oli kuni 15. märtsini 2007 õiguspärane ja

hüvitada tuleks õiguspäraselt tekitatud varaline kahju. Ükski halduskohtuasja menetlusosaline ei ole

seda seisukohta vaidlustanud. Tulenevalt sellest ja asjaolust, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon,

mis sätestaks halduskohtu selge pädevuse hinnata kahju hüvitamisel kohtueelse kriminaalmenetluse

aktide ja toimingute õiguspärasust, peab üldkogu võimalikuks eeldada, et ajavahemikul 26. november

2002 kuni 14. märts 2007 oli Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine õiguspärane ja kahju tekitati

õiguspäraselt.

67. Üldkogu hindab, kas kohtueelses kriminaalmenetluses ajavahemikul 26. november 2002 kuni

14. märts 2007 õiguspärase ametikohalt kõrvaldamisega kaasnenud Ülar Kaasi omandipõhiõiguse

piirang oli sedavõrd erakordne, et PS §-st 32 tuleneb kohustus hüvitada Ülar Kaasile varaline kahju

õiglases ulatuses. Üldkogu märgib, et kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine

teenib üldisi (avalikke) huvisid. Kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja

isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste

piiranguid (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 43-44).

68. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et õiguspärane ametikohalt

kõrvaldamine riivas Ülar Kaasi õigusi erakordselt, ja kohaldasid RVastS § 16 lg-t 1. Vastustajad

leidsid, et Ülar Kaasi õiguste riive ei olnud erakordne.

69. Üldkogu leiab, et ametikohalt kõrvaldamine piiras Ülar Kaasi PS §-st 32 tulenevat

omandipõhiõigust erakordselt. Piirangu muutis erakordseks eelkõige ametikohalt kõrvaldamise

pikaajaline kestus. Ülar Kaas ei saanud töötada oma ametikohal rohkem kui neli aastat ja kaotas

võimaluse saada sel ajal töö eest tasu. Riive intensiivsust vähendab mõnel määral asjaolu, et Ülar

Kaasil oleks ametikohalt kõrvaldamise ajal olnud võimalik leida ajutine töö või tegeleda

ettevõtlusega. Samuti oleks ta võinud loobuda töötamisest Politseiametis ja leida endale uus püsiv

töökoht. Siinjuures tuleb arvestada, et Ülar Kaas ei oleks saanud töötada avalikus teenistuses, sest

avaliku teenistuse seaduse § 16 p 2 kohaselt ei või avalikku teenistusse võtta isikut, kes on

eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse. Tuleb

arvestada ka seda, et ametikohalt kõrvaldamine polnud mitte püsiv, vaid ajutine piirang ja Ülar Kaasil

polnud võimalik ette näha, kui kaua piirang kestab. Sellises olukorras on keeruline leida ajutist

töökohta määramata ajaks või alustada ettevõtlusega.

VII

70. Üldkogu nõustub Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja seisukohaga, et õiglane hüvitis Ülar

Kaasile õigusvastaselt tekitatud varalise kahju ees oli 20 000 krooni. Üldkogu arvestab kahju

hüvitamise üldpõhimõtetest lähtudes ka kahju kannatanud isiku käitumist. Ülar Kaasil oleks olnud

võimalik oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse ajal, ja see oleks võinud kahju vähendada või ära

hoida. Üldkogu nõustub halduskohtutega, et politseiametnikuna võis Ülar Kaasilt eeldada oma

õiguste kaitsmise võimaluste tundmist ja kasutamist.

71. Halduskohtud kohaldasid Ülar Kaasile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel RVastS § 7.

Üldkogu leidis eespool, et RVastS § 7 alusel ei saa kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitada ja

kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses

ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju (vt käesoleva otsuse p-d 48-53).

Üldkogu tunnistas regulatsiooni puudumise PS §-dega 11, 14, 15 ja 25 vastuolus olevaks (käesoleva

otsuse p 61).

72. Üldkogu nõustub Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja seisukohaga ka selles osas, et õiglane

hüvitis Ülar Kaasile õiguspäraselt tekitatud varalise kahju eest oli 130 000 krooni.

73. Halduskohtud kohaldasid Ülar Kaasile õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisel RVastS § 16

lg-t 1. Üldkogu leidis 30. augusti 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, et RVastS § 16 ei saa

kohaldada ning kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks õiglases ulatuses hüvitada

kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalist kahju.

Üldkogu tunnistas regulatsiooni puudumise põhiseaduse vastaseks (vt käesoleva otsuse p 64,

Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 56 ja 64).

74. Eeltoodust lähtudes muudab üldkogu HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel haldusasjas nr 3-09-202 tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a

otsuse õiguslikke põhjendusi ja asendab need üldkogu praeguse otsuse põhjendustega. Halduskohtute

otsuste resolutsioonid jätab üldkogu muutmata.

VIII

75. Üldkogu jätab Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused

rahuldamata.

76. Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur leidsid kassatsioonkaebustes, et

apellatsioonkaebuse esitamine oli lõivuvaba, ja palusid tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni

2009. a määruse, millega nõuti riigilõivu tasumist, ning tagastada tasutud riigilõiv. Kassaatorid

tuginesid TsMS §-le 145.

77. Üldkogu ei nõustu kassaatorite seisukohaga, et halduskohtumenetluses apellatsioonkaebuse

esitamine oli haldusorganitele TsMS § 145 alusel lõivuvaba. Halduskohtumenetluse seadustik ja

riigilõivuseadus (RLS) reguleerivad ammendavalt riigilõivu tasumise halduskohtumenetluses ning

seetõttu ei ole alust kohaldada HKMS § 5 lg-t 1 ja TsMS § 145. Ei HKMS ega RLS näe Eesti

Vabariigile ja teda esindavatele haldusorganitele ette vabastust riigilõivu ja kautsjoni tasumisest.

78. RLS § 2 lg 1 p-s 3 on ammendavalt sätestatud alused, millal kaebus on riigilõivuvaba: riigilõivu

ei võeta ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku

tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku

väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamise korral.

79. Üldkogu on seisukohal, et nimetatud normis ei ole sätestatud riigilõivuvabastust ametikohalt

kõrvaldamise kui kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude esitamisel. Kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamisel

on RLS § 22 lg 1 p-s 3 lõivuvabastus ette nähtud üksnes vahi alla võtmisega tekitatud varalise kahju

hüvitamise nõude puhul. Ametikohalt kõrvaldamine ei mahu ka RLS § 22 lg 1 p-s 3 kasutatud mõiste

"kriminaalvastutusele võtmine" alla, mis tuleneb kehtivuse kaotanud kriminaalmenetluse koodeksist

ja kriminaalkoodeksist. Riigikohus käsitas kriminaalvastutusele võtmist ajas kulgeva protsessina, mis

algas süüdistatava kohtu alla andmisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu

koosseisu 12. märtsi 1996. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-32-96; samamoodi 3. oktoobri 2008. a otsus

kohtuasjas nr 3-1-1-42-08, p 11). Kohtu alla andmisega lõppes kuriteo aegumine.

Kriminaalvastutusele võtmine ei hõlmanud enne kohtu alla andmist tehtud

kriminaalmenetlustoiminguid ja nendega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitatud kaebus ei

olnud riigilõivuvaba. Kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus puudub

iseseisev kriminaalvastutusele võtmise instituut, seetõttu ei ole RLS § 22 lg 1 p 3 sõnastus enam

ajakohane.

80. Eeltoodust lähtudes ei ole ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude

esitamine riigilõivuvaba ja Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur olid apellatsioonkaebuse

esitamisel kohustatud tasuma riigilõivu.

81. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb arvata riigituludesse.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit

Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu