3-3-1-35-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedÜlar Kaas töötas Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseinooreminspektorina. 2. augustil 2002 alustas Politseiameti politseikontrollitalitus
Legislator headnote
AI generated3-3-1-35-10 · Riigikohus: 2. augustil 2002 alustas Politseiameti politseikontrollitalitus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
ÜLDKOGU
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-35-10
Otsuse kuupäev
31. august 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter
Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes
Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea
Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja
Tambet Tampuu
Kohtuasi
Ülar Kaasi (Kaas) kaebus Eesti Vabariigi tekitatud 254 087 krooni
suuruse kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsus haldusasjas
nr 3-08-265
Menetluse alus Riigikohtus
Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri
kassatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused rahuldamata.
Jätta haldusasjas nr 3-08-265 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse ja
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuste
põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Tunnistada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt
tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kautsjonid arvata riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Ülar Kaas töötas Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve
talituse politseinooreminspektorina. 2. augustil 2002 alustas Politseiameti politseikontrollitalitus
menetlust kriminaalasjas nr 02218000014. Ülar Kaasi kahtlustati selles, et täites 16. juunil 2002
teenistuskohustusi, koostas ta lubatud sõidukiiruse ületamise eest kinni peetud Leedu kodanikule
joobeseisundi tuvastamise protokolli. Ülar Kaas koos teise politseiametnikuga tutvustas koostatud
dokumenti Leedu kodanikule haldusõiguserikkumise protokollina ja nõudis koha peal
haldusõiguserikkumise eest 25 euro suuruse trahvi tasumist. Nõuetekohast haldusõiguserikkumise
protokolli politseiametnikud ei koostanud ja omastasid trahvina saadud 25 eurot. 1. novembril 2002
esitati Ülar Kaasile süüdistus kriminaalkoodeksi (KrK) § 143 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo (kelmus
isikute grupi poolt) toimepanemises.
2. Politseiameti politseikontrolli osakonna juhtivinspektor kõrvaldas 25. novembri 2002. a
määrusega, mille sanktsioneeris prokurör, Ülar Kaasi alates 26. novembrist 2002 kriminaalasja
uurimise ajaks Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse
politseinooreminspektori ametikohalt. Pärnu politseiprefekt peatas 26. novembri 2002. a käskkirjaga
kriminaalasja uurimise ajaks Ülar Kaasi teenistussuhte.
3. Prokurör kinnitas 12. detsembril 2002 süüdistuskokkuvõtte ja saatis kriminaalasja kohtusse.
Tallinna Linnakohus saatis 2. mai 2003. a määrusega kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks
uurimiseks. Kohus leidis, et Ülar Kaasile oleks tulnud esitada süüdistus ametiseisundi
kuritarvitamises (KrK § 161), mitte kelmuses (KrK § 143).
4. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 11. septembri 2007. a määrusega kriminaalmenetluse Ülar
Kaasi suhtes. Pärast karistusseadustiku jõustumist 1. septembril 2002 vastas karistusseadustiku
(KarS) §-s 289 "Ametiseisundi kuritarvitamine" sätestatud kuriteokoosseis varem KrK §-s 161
sätestatud kuriteokoosseisule. 15. märtsil 2007 oli jõustunud seadus, millega tunnistati KarS § 289
kehtetuks, seetõttu puudus alus Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetluse korraldamiseks.
Ringkonnaprokuratuur leidis, et Ülar Kaasi tegevuses esinesid ka KrK §-s 143 (hiljem KarS §-s 209)
sätestatud kelmuse koosseisulised tunnused, kuid Ülar Kaasi tegevus oleks tulnud kvalifitseerida
KarS § 218 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) järgi väärteona, kuna
pettuse teel saadud 25 eurot ei ületanud 1000 Eesti krooni. Määruse tegemise ajal oli teo
toimepanemisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja väärtegu oli aegunud. 25. septembril 2007
täiendas prokurör kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja tühistas Ülar Kaasi ametikohalt
kõrvaldamise.
5. Lääne Politseiprefektuuri prefekt uuendas 1. oktoobri 2007. a käskkirjaga Ülar Kaasi
teenistussuhte Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse
nooremkonstaablina tagasiulatuvalt alates 12. septembrist 2007.
6. Ülar Kaas esitas 11. veebruaril 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse ametikohalt kõrvaldamisega
tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse täpsustuse kohaselt soovis kaebaja kahjusumma 254 087
krooni väljamõistmist. Kaebaja leidis, et ametikohalt kõrvaldamine piiras tema põhiseaduse
(PS) §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Alates määruse
tegemisest kuni 15. märtsini 2007 oli kaebaja ametikohalt kõrvaldamine õiguspärane ja kahju tuleks
hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16 alusel. Alates 15. märtsist 2007 muutus ametikohalt
kõrvaldamine õigusvastaseks ja kahju tuleks hüvitada RVastS § 7 alusel. Vastustajateks olid kaebuses
märgitud Politseiamet ja Riigiprokuratuur.
7. Riigiprokuratuur vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kriminaalmenetlus Ülar Kaasi suhtes
lõpetati põhjusel, et seadusandja loobus karistatavusest sellise süülise tegevuse eest, mitte süü
puudumise tõttu. Kahju hüvitamine oli välistatud ka RVastS § 16 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt.
8. Politseiamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et ametikohalt kõrvaldamise määrus oli
seaduslik. Ametikohalt kõrvaldamine ei olnud kaebaja õigusi erakordselt piirav ja kahju hüvitamine
on RVastS § 16 lg 2 p 2 alusel välistatud.
9. Tallinna Halduskohus rahuldas 31. märtsi 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-265 Ülar Kaasi
kaebuse osaliselt ja mõistis Riigiprokuratuurilt ja Politseiametilt solidaarselt välja 150 000 krooni.
10. Halduskohus leidis, et ametikohalt kõrvaldamine 26. novembrist 2002 kuni 15. märtsini 2007 oli
õiguspärane, kuid piiras kaebaja PS §-st 29 tulenevat põhiõigust vabale eneseteostusele sedavõrd
tõsiselt, et kahju tuleb hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel. Kaebaja õiguste riivet suurendas tema õiguste
piiramise kestvus ja tema olukorra ebakindlus. Kaebaja õiguste riivet vähendas asjaolu, et kaebaja
töötas kriminaalmenetluse ajal teisel töökohal ja tegeles ettevõtlusega. Kaebajale ei saa ette heita, et
ta ei otsinud uut püsivat teenistust, kuna ta ei teadnud, kui kaua ametikohalt kõrvaldamine kestab.
Halduskohus ei nõustunud vastustajate seisukohaga, et RVastS § 16 lg 2 p 1 või p 2 välistab kahju
hüvitamise.
11. Õiglase kahjuhüvitise määramisel leidis kohus, et kahju tekkimine pidi olema avalikule võimule
ettenähtav. Kahju suurust oleks saanud vähendada, kiirendades kriminaalmenetlust või kontrollides
ametikohalt kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust. Kohus vähendas kahjuhüvitist, sest kaebaja õiguste
piirang oli vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks, kaebajal oli võimalik töötada muul töökohal ja
tegeleda ettevõtlusega ning kriminaalmenetlus lõpetati menetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu.
Kohus mõistis Ülar Kaasile ajavahemikul 26. november 2002 kuni 15. märts 2007 õiguspäraselt
tekitatud kahju hüvitamiseks välja 130 000 krooni.
12. Halduskohus leidis, et pärast 15. märtsi 2007 tekitati ametikohalt kõrvaldamisega kaebajale kahju
õigusvastaselt ja kahju tuleb hüvitada RVastS § 7 alusel. Alates 15. märtsist 2007 puudus õiguslik
alus kaebaja ametist kõrvaldamiseks, kuna tegu, mille toimepanemises teda kahtlustati, ei olnud enam
kriminaalkorras karistatav. Vastustajad ei näidanud üles nõutavat hoolsust, kuna oli piisavalt aega
reageerida karistusseaduse muutmisele ja lõpetada kriminaalmenetlus kaebaja suhtes õigel ajal.
Teisalt võis kaebajalt eeldada õigusaktide tundmist ja õiguskaitsevahendite õigel ajal kasutamine
oleks võinud kahju vähendada. Kohus vähendas kahjuhüvitist ja mõistis Ülar Kaasile ajavahemikul
15. märts 2007 kuni 11. september 2007 õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks välja 20 000
krooni.
13. Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Politsei- ja
Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur.
14. Politsei- ja Piirivalveamet palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja jätta Ülar
Kaasi kaebus rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveamet rõhutas, et pärast 29. märtsi 2007 oli Ülar Kaasi
kriminaalasja toimik Põhja Ringkonnaprokuratuuris ja sel ajavahemikul ei saanud Politsei- ja
Piirivalveameti tegevus olla õigusvastane.
15. Riigiprokuratuur palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada. Prokuratuur leidis, et
ametikohalt kõrvaldamine ei olnud erakordselt põhiõigusi piirav ja ametikohalt kõrvaldamine ei
muutunud õigusvastaseks. Ülar Kaas oli toime pannud süülise teo, kuid seaduse muutmise tõttu
kriminaalmenetlus lõpetati. Juhul kui Ülar Kaasi kohtuasi oleks eraldatud eraldi menetlusse ja
saadetud kohtusse enne 15. märtsi 2007, oleks ta süüdi mõistetud. Lisaks sellele säilis võimalus
esitada Ülar Kaasile süüdistus ametialases võltsimises (KrK § 166 lg 1, KarS § 299).
16. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. veebruari 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-202
apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17. Ringkonnakohus sedastas, et õiguspärane ametikohalt kõrvaldamine piiras Ülar Kaasi PS § 29 lg-
st 1 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning kahju tuli hüvitada RVastS
§ 16 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul puudusid RVastS § 16 lg-s 2 sätestatud vastutust piiravad
asjaolud.
18. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei saa kahju hüvitamise taotlust lahendades hakata
tuvastama kriminaalõiguslikke asjaolusid ja hindama põhjusi, miks kriminaalmenetlus lõpetati. See
oleks võimalik üksnes juhul, kui seadusandja kehtestaks vastava regulatsiooni, määratledes selgelt
kahju hüvitamist välistavad asjaolud. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses hinnata, kas ja mida oleks
menetleja saanud teha kriminaalasja menetluse lõpetamise asemel, millised oleksid olnud sellise
tegevuse eduväljavaated ning millistel kaalutlustel menetleja seda siiski ei teinud.
19. Ringkonnakohus leidis, et alates 15. märtsist 2007 oli Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine
õigusvastane. Pärast KarS §-s 289 ettenähtud kuriteokoosseisu kehtetuks tunnistamist langes ära Ülar
Kaasi ametikohalt kõrvaldamise alus ja ametikohalt kõrvaldamine oleks tulnud viivitamata lõpetada.
Juhul kui süüdistuse muutmisega olnuks võimalik jätkata Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetlust ja
kohaldada jätkuvalt ametikohalt kõrvaldamist, tulnuks see otsustada viivitamata. Ringkonnakohus ei
pidanud põhjendatuks Politseiameti väidet, et Politseiamet ei peaks vastutama perioodi eest pärast
29. märtsi 2007. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 8 tulenevalt on
kriminaalmenetlusosaliste õiguste tagamine kõigi menetlejate ülesanne.
20. Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused
Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur. Kassaatorid palusid halduskohtu ja ringkonnakohtu
otsused tühistada ning teha haldusasjas uus otsus, millega jätta Ülar Kaasi kaebus rahuldamata.
Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur leidsid, et RVastS § 16 ei anna õiguslikku alust
kahjunõude rahuldamiseks, sest ametikohalt kõrvaldamine ei piiranud Ülar Kaasi õigusi erakordselt.
Lisaks olid mõlemad kassaatorid seisukohal, et kohaldada tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 145 ja vabastada riiki esindav vastustaja riigilõivust.
21. Riigikohtu halduskolleegium andis 18. juuni 2010. a määrusega halduskohtumenetluse
seadustiku (HMKS) § 70 lg 11 alusel kohtuasja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna
kohtuasja lahendamine eeldas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel
läbivaadatava küsimuse lahendamist. Halduskolleegiumil tekkis kahtlus kriminaalmenetluse aktide ja
toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonide või nende puudumise vastavuses
põhiseadusele.
22. Kolleegium leidis, et Ülar Kaasi kahjunõude õiguslikuks aluseks ei saa olla RVastS § 16.
Kriminaalasja raames tehtav uurija, prokuröri või kohtumäärus, millega isik kõrvaldatakse ametist, ei
ole käsitatav haldusaktina ei haldusmenetluse seaduse ega RVastS § 16 tähenduses. Riigivastutuse
seadus ei määratle haldusakti või halduse toimingut erinevalt tavapärasest ja haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähendusest. Jättes kõrvale alusetult vabaduse võtmisega tekkinud kahju
hüvitamise eriregulatsiooni, puudub kehtivas õiguses regulatsioon, mis sätestaks kriminaalmenetluse
käigus õiguspäraselt antud aktide ja sooritatud toimingutega kahju hüvitamise korra.
Halduskolleegium möönis, et kuna tegemist on avaliku võimu volituste rakendamisega, peaksid ka
need aktid ja toimingud kuuluma riigivastutuse seaduse reguleerimisalasse.
23. Kolleegium rõhutas, et riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude lahendamisel peab halduskohus
tuvastama, kas kahju põhjustanud akt või toiming on õiguspärane või mitte. Halduskohtumenetluses
sisuliselt puudub võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja sooritatud toimingute
õiguspärasust. Halduskohus saaks tuvastada kriminaalõiguslikke asjaolusid ja hinnata põhjusi, miks
kriminaalmenetlus lõpetati, üksnes juhul, kui seadusandja kehtestaks vastava regulatsiooni.
24. Kolleegiumi arvates puudub kehtivas õiguses nõuetekohane menetlus, mille alusel kontrollida
kriminaalmenetluse aktide ja toimingute õiguspärasust. Kriminaalmenetluse regulatsioonid ei näe
otsesõnu ette menetlusi, mille käigus tuvastada aktide ja menetlustoimingute õigusvastasus PS § 25 ja
riigivastutuse seaduse tähenduses. Seetõttu ei ole kehtiv regulatsioon vastavuses PS §-ga 25, mille
kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud moraalne ja materiaalne kahju hüvitada, regulatsiooni
puudumisel on rikutud PS § 13 nõudeid ning tagatud ei ole isiku õigust menetlusele.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
25. Praeguses kohtuasjas on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses osalisteks Riigikogu,
halduskohtumenetluses kaebuse esitaja Ülar Kaas, vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet ning
Riigiprokuratuur, õiguskantsler, justiitsminister ja siseminister. Riigikohtu üldkogu küsis
menetlusosaliste arvamust kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise
sätete või nende puudumise põhiseadusele vastavuse kohta.
26. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et puudub vastuolu põhiseadusega ja halduskohtud on
kohtuasja lahendamisel õigesti kohaldanud RVastS § 16 lg-t 1. Haldusakti mõiste on riigivastutuse
seaduses sätestatud laiemalt kui haldusmenetluse seaduses. Riigivastutuse seaduse reguleerimisala
hõlmab kogu avaliku võimu tekitatud kahju, välistades üksnes eraõiguslikes suhetes tekitatud kahju
hüvitamise.
27. Politsei- ja Piirivalveamet oli seisukohal, et kehtiv õigus ei reguleeri, kuidas tuvastada
halduskohtumenetluses kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasust. Samuti puudub regulatsioon,
mis sätestaks kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt antud aktide ja sooritatud toimingutega kahju
hüvitamise korra.
28. Riigiprokuratuur leidis, et prokuratuuri (või kohtu) otsustused ja toimingud
kriminaalmenetluses ei ole haldusaktid ega halduse toimingud riigivastutuse seaduse tähenduses ning
RVastS § 16 lg 1 ei ole kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise aluseks.
Riigiprokuratuuri hinnangul puudub riigivastutuse seaduses regulatsioon, mille alusel hüvitada
kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt tekitatud kahju, kuid ei näinud selles põhiseaduslikku
probleemi.
29. Kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonid või nende
puudumine ei vasta PS §-dele 13, 15 ja 25 osas, mis puudutab kriminaalmenetluse aktide ja
toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist väljaspool kriminaalmenetluslikku menetluskorda.
Halduskohtumenetluses sisuliselt puudub võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja
sooritatud toimingute õiguspärasust. Kui laiendava tõlgendusega anda halduskohtule selline pädevus,
võib see viia õigusselguse põhimõtte rikkumiseni, kuna siis oleks kriminaalmenetluse toimingu või
akti õigusvastasuse tuvastamine korraga nii üld- kui ka halduskohtu pädevuses.
30. Õiguskantsler leidis, et riigivastutuse seadus kohaldub kohtueelsetele
kriminaalmenetlustoimingutele ja kriminaalmenetluses tehtud määrustele üldse. Kuigi riigivastutuse
seadus peab eelkõige silmas haldusmenetluse seaduse mõttes haldusmenetluses tekitatud kahju, on
tegemist üldseadusega, mille eesmärgiks on hõlmata kõik avaliku võimu tekitatud kahju juhtumid.
Õiguskantsleri hinnangul saab kaebajale kahju hüvitada RVastS § 7 alusel, tõlgendades sätet
põhiseaduskonformselt.
31. Hinnates ametikohalt kõrvaldamise õiguspärasust, tuleb eristada õigusakti või toimingu
õiguspärasust ex ante või ex post perspektiivist. Menetleja tohtis kaebaja teenistussuhte eeluurimise
ajaks peatada, mistõttu tema otsus oli ex ante õiguspärane. Karistusnorm, mille rikkumist kaebajale
ette heideti, tunnistati kehtetuks ja alus kaebaja teenistussuhte peatamiseks langes tagantjärele ära.
Seetõttu oli ametikohalt kõrvaldamine ex post perspektiivist vaadatuna õigusvastane.
32. Justiitsminister leidis, et riigivastutuse seadus ei välista kriminaalmenetluses õiguspäraselt
tekitatud kahju hüvitamist ja selline varaline kahju tuleb hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel. Ka
kriminaalmenetluslikud aktid on avaliku võimu kandja andnud ja toimingud teinud avalik-õiguslikus
suhtes ning need võivad isikule kaasa tuua varalise kahju. Õiguse üldpõhimõtetest ja riigivastutuse
seaduse eesmärkidest lähtudes tuleks termineid "haldusakt" ja "halduse toiming" RVastS §-s 16
sisustada tavapärasest laiemalt, kuigi kriminaalmenetlus ei ole haldusmenetlus, vaid õigusemõistmine
või selle ettevalmistamine.
33. Justiitsminister märkis, et õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks ei ole PS § 25, vaid
lähtekohaks on põhiseaduse üldised põhimõtted, eelkõige proportsionaalsuse põhimõte. RVastS § 16
lähtub kaalutlusest, et avaliku võimu õiguspärane tegevus võib osutuda isikule sedavõrd koormavaks,
et talumiskohustust ei saa eeldada, vaid on õiglane tekitatud kahju osaliselt hüvitada.
34. Siseminister oli seisukohal, et RVastS § 16 lg-t 1 saab kohaldada üksnes juhul, kui kahju tekitati
haldusakti andmisega või halduse toimingu sooritamisega. Riigivastutuse seadus ei reguleeri
kriminaalmenetluse toiminguga õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamist ja põhiseadusest ei tulene
õigust nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist. PS §-st 25 tuleneb isiku õigus nõuda
kriminaalmenetlusega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, kuid puudub põhiseadust täpsustav
regulatsioon. Riigivastutuse seadus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist eraldi ei
reguleeri.
ÜLDKOGU SEISUKOHT
35. Üldkogu sedastab kõigepealt, et Ülar Kaasile tekitati ametikohalt kõrvaldamisega varalist kahju,
ja selgitab välja haldusasjas kohased vastustajad (I). Üldkogu leiab, et PS §-st 25 tuleneb kohustus
hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju, kuid kehtivas õiguses puudub kohtueelses
kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise
regulatsioon (II). Üldkogu tuvastab, et Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine pärast 15. märtsi 2007
oli õigusvastane (III), ja tunnistab kohtueelses kriminaalmenetluses õigusvastaselt tekitatud kahju
hüvitamise regulatsiooni puudumise põhiseaduse vastaseks (IV).
36. Üldkogu rõhutab, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus hüvitada riigi õiguspärase tegevusega
põhjustatud varaline kahju õiglases ulatuses, kui omandipõhiõigust on riivatud erakordselt
intensiivselt (V). Üldkogu tuvastab Ülar Kaasi omandiõiguse õiguspärase, kuid erakordselt
intensiivse riive ajavahemikul 26. november 2002 kuni 14. märts 2007 (VI). Üldkogu nõustub
halduskohtute otsustega hüvitiste suuruse osas ja jätab halduskohtute otsuste resolutsioonid
muutmata, kuid asendab halduskohtute otsuste õiguslikud põhjendused üldkogu otsuses toodud
põhjendustega (VII). Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused jätab
üldkogu rahuldamata (VIII).
I
37. Ülar Kaas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtueelses kriminaalmenetluses
ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
38. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on ametikohalt kõrvaldamine kriminaalmenetluse
tagamise vahend, mida kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes eeluurimiskohtuniku või
kohtuniku määruse alusel (KrMS § 141 lg 1). Kriminaalmenetluse seadustik hakkas kehtima 1. juulil
2004. Enne seda kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) § 129 kohaselt otsustas uurija
ametiisikule süüdistuse esitamisel, kas süüdistatav tuleb kõrvaldada uurimise ajaks ametikohalt, ja
koostas motiveeritud määruse, mille sanktsioneeris prokurör.
39. Üldkogu märgib, et nii KrMK § 129 kui ka KrMS § 141 alusel ametikohalt kõrvaldamine riivab
isiku PS § 29 lg 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
Üldjuhul on töö peamine sissetuleku hankimise vahend, seetõttu võib ametikohalt kõrvaldamisega ja
PS § 29 riivega kaasneda ka PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive. Ajal, mil isik on
kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud, ei saa ta oma senisel ametikohal töötada ega saada
töötasu ja kasutada muid töökohaga kaasnevaid varalisi hüvesid. Ametikohalt kõrvaldamine võib
seega põhjustada kahtlustatavale või süüdistatavale varalise kaotuse (Riigikohtu üldkogu 30. augusti
2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 44-45).
40. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamise tõttu jäi
Ülar Kaasil tulu saamata. Kaebuses on Ülar Kaas märkinud ekslikult ametikohalt kõrvaldamise
ajavahemikuks 27. november 2002 kuni 12. september 2007. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Ülar
Kaas oli kõrvaldatud Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve
talituse politseinooreminspektori ametikohalt alates 26. novembrist 2002 kuni 11. septembrini 2007
(kaasa arvatud). Sel ajavahemikul ei saanud Ülar Kaas täita oma ametikohustusi ja tal jäi saamata
töötasu ning muud ametikohaga seotud sissetulekud.
41. Kohtuasjas ei ole vaidlust ka saamata jäänud tulu suuruse üle. Halduskohtule esitatud kaebuse
kohaselt jäi Ülar Kaasil saamata ametipalk 321 458 krooni, lisatasu teenistusstaaži eest 8981 krooni
ja puhkusetasu 24 050 krooni. Kokku jäi kaebuse kohaselt Ülar Kaasil saamata 354 489 krooni. Ülar
Kaas taotles 254 087 krooni suuruse saamata jäänud tulu hüvitamist. Ametikohalt kõrvaldamise tõttu
saamata jäänud tulust oli maha arvatud 2003. ja 2004. aastal muul töökohal töötamise eest saadud
tasu.
42. HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks vastustaja.
Halduskohtumenetluses on vastustajaks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (HKMS
§ 14 lg 2 p 2). Kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel on vastustajaks kahju tekitanud haldusorgan.
43. Üldkogu nõustub halduskohtutega ja leiab, et kohtuasjas on kohasteks vastustajateks Politsei- ja
Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur. Nii politseil kui ka prokuratuuril oli võimalus mõjutada Ülar
Kaasi õiguste riivet. Politseiameti sisekontrolliosakond toimetas kriminaalmenetlust Ülar Kaasi
suhtes ja selle juhtivinspektor otsustas KrMK § 129 alusel kõrvaldada Ülar Kaasi ametikohalt.
44. Juhtivinspektori motiveeritud määruse sanktsioneeris prokurör. Samuti otsustas prokuratuur
kriminaalmenetluse ja ametikohalt kõrvaldamise lõpetamise KrMS § 200 alusel, kuna ilmnes
KrMS §-s 199 nimetatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMK § 22 lg 1 kohaselt oli prokuröri
ülesandeks kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse järelevalve. Prokuratuuril olid
laiaulatuslikud volitused menetluse seaduslikkuse tagamiseks, muu hulgas tühistada või muuta uurija
ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi ja lõpetada kriminaalmenetlus.
45. 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustik laiendas prokuratuuri rolli ja pädevust
kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse tagamisel. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib prokuratuur
kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuur võis omal algatusel
kontrollida ametikohalt kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust ja põhjendatuse äralangemisel
ametikohalt kõrvaldamise lõpetada. Samas oleks KrMS § 200 kohaselt võinud kriminaalmenetluse
lõpetada ka uurimisasutus prokuratuuri loal.
II
46. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud
moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb PS §-st 25 juhul, kui
kahju on tekitatud õigusvastaselt – rikutud on kahju kannatanud isiku seadusest, põhiseadusest või
välislepingust tulenevat õigust.
47. Üksnes seadusandjal on põhiseadusest tulenev õigus piirata isiku PS §-st 25 tulenevat põhiõigust
nõuda kahju hüvitamist. Teisalt lasub seadusandjal kohustus sätestada tõhus menetlus põhiõiguste
kasutamiseks ja kaitsmiseks. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda reguleeriva
seaduse kehtestamata jätmine või kahju hüvitamist välistav regulatsioon riivab PS §-s 25 sätestatud
põhiõigust ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele.
48. Riigivastutuse seadus on avaliku võimu vastutust reguleeriv üldseadus, mis reguleerib avaliku
võimu kandjate tekitatud kahju hüvitamist sedavõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud eriseaduses
(Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p 110).
49. Kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel ei tule kohaldada RVastS § 15 lg-
t 1, mis reguleerib kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu üldkogu 31. märtsi
2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-69-09, p 74).
50. Üldkogu leiab, et kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitamisel ei saa kohaldada RVastS § 7 ja muudab Riigikohtu halduskolleegiumi
varasemat praktikat selles küsimuses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. novembri 2008. a otsus
kohtuasjas nr 3-3-1-47-08, p 11). RVastS § 7 alusel saab kahju hüvitada juhul, kui kahju on tekitatud
õigusvastase haldusakti või haldustoiminguga. Kohtueelses kriminaalmenetluses antud aktid ja tehtud
toimingud ei ole haldusaktid ja haldustoimingud RVastS § 7 tähenduses.
51. RVastS § 7 alusel kahju hüvitamisel on eelduseks haldusakti või toimingu õigusvastasuse
tuvastamine. Haldusmenetluses antud aktide ja tehtud toimingute õiguspärasust kontrollib
halduskohus haldusmenetluse seaduse ning halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt.
Halduskohtumenetluse seadustik, mis annab halduskohtule pädevuse vaadata läbi avalik-õiguslikus
suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebusi (HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2, § 6 lg 3 p 2), ei anna vastust
küsimusele, kas ja millises ulatuses saab halduskohus kaebust läbi vaadates hinnata kohtueelse
kriminaalmenetluse aktide või toimingute õiguspärasust.
52. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja
kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul
kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes. Kohtueelses
kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise eriregulatsiooni puudumise tõttu riigivastutuse
seaduse sätete kohaldamine kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisele võib kaasa tuua
üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus
kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p-d 127–128).
53. Üldkogu on seisukohal, et kehtivas õiguses puuduvad alused kohtueelses kriminaalmenetluses
ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise
aluseid ei ole sätestatud riigivastutuse seaduses ega üheski teises seaduses.
III
54. Kaebuse kohaselt muutus Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine alates 15. märtsist 2007
õigusvastaseks.
55. Üldkogu peab põhiõiguste tõhusa kaitse vajadusest lähtudes võimalikuks hinnata praeguses
kohtuasjas, kas Ülar Kaasile tekitati kohtueelses kriminaalmenetluses kahju õiguspäraselt või
õigusvastaselt. Olukorras, kus puudub kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja
korda sätestav regulatsioon, ei saa kohus jätta tekitatud kahju meelevaldselt hüvitamata. Menetlus
kriminaalasjas on lõppenud, seetõttu puudub Ülar Kaasil võimalus nõuda ametikohalt kõrvaldamise
õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses. Üldkogu hindab kohtueelses
kriminaalmenetluses tehtut üksnes ulatuses, mis on Ülar Kaasi põhiõiguste tõhusaks kaitsmiseks
vältimatult vajalik.
56. Üldkogu hinnangul jõudsid halduskohus ja ringkonnakohus õigele järeldusele, et Ülar Kaasi
ametikohalt kõrvaldamine alates 15. märtsist 2007, mil kaotas kehtivuse KarS § 289, kuni
11. septembrini 2007 (kaasa arvatud) oli õigusvastane.
57. Prokuratuur tühistas 25. septembri 2007. a määruses Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamise, kuna
oli 11. septembril 2007 kohtueelse kriminaalmenetluse lõpetanud. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS
§ 200 alusel, kuna kohtueelses menetluses ilmnes KrMS §-s 199 nimetatud kriminaalmenetlust
välistav asjaolu. Prokuratuuri hinnangul puudus Ülar Kaasi käitumises kriminaalmenetluse alus
(KrMS § 199 lg 1 p 1). Kriminaalmenetluse alus on kuriteotunnuste sedastamine teabes, mis viitab
kuriteo toimepanemisele (KrMS § 194). Määruse kohaselt ei näinud prokuratuur võimalust ka Ülar
Kaasi tegu ümber kvalifitseerida. Asjaolusid arvestades lasus menetlejatel KrMS §-dest 200 ja 199
tulenev kohustus lõpetada Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetlus ja tema ametikohalt kõrvaldamine
hiljemalt 15. märtsist 2007. Menetlejate õigusvastase tegevusetuse tõttu oli Ülar Kaasi ametikohalt
kõrvaldamine 15. märtsist 2007 kuni 11. septembrini 2007 õigusvastane.
58. Asjakohane ei ole Riigiprokuratuuri väide, et Ülar Kaas oli prokuratuuri arvates kuriteo
toimepanemises süüdi ja juhul, kui kriminaalasi oleks jõudnud kohtusse enne 15. märtsi 2007, oleks
Ülar Kaas süüdi mõistetud. Isiku saab kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada üksnes kohus.
Vastustajate tegevusest sõltus, kas ja millal Ülar Kaasi kriminaalasi jõuab kohtusse ning kohus saab
anda hinnangu tema tegevusele.
IV
59. Üldkogu leidis, et PS §-st 25 tuleneb põhiõigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist
ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes põhiõigus tõhusale kohtumenetlusele oma õiguste kaitseks.
Üldkogu leidis samuti, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks hüvitada kohtueelses
kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju.
60. Regulatsiooni puudumine riivab intensiivselt PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitamist ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale
kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise
kahju hüvitamine on välistatud. Üldkogul pole andmeid, millisel eesmärgil on seadusandja jätnud
vastava regulatsiooni kehtestamata, kuid leiab, et riigi rahanduslike huvide kaitsmise vajadus ei ole
sellise põhiõiguste riive põhjendamiseks piisavalt kaalukas.
61. Eeltoodust lähtudes leiab üldkogu, et regulatsiooni puudumine, mis näeks ette võimaluse hüvitada
kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varaline kahju,
riivab ebaproportsionaalselt PS §-des 25 ning 14 ja 15 sätestatud põhiõigusi. Põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 15 lg 1 p 21 kohaselt võib Riigikohus
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega
vastuolus olevaks. Tuginedes PSJKS § 15 lg 1 p-le 21, tunnistab üldkogu kohtueelses
kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise
regulatsiooni puudumise PS §-dega 11, 14, 15 ja 25 vastuolus olevaks.
62. Kahju hüvitamise aluseid ja korda sätestava regulatsiooni puudumise korral tuleb õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitada PS § 25 alusel, arvestades kahju hüvitamise üldpõhimõtteid.
V
63. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus maksta kriminaalmenetluses
ametikohalt kõrvaldamisega omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglast
hüvitist. Omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglase hüvitise maksmise aluseid
ja korda reguleeriva seaduse kehtestamata jätmine või õiglase hüvitise maksmist välistav regulatsioon
riivab PS §-ga 32 kaitstud omandipõhiõigust ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust
tõhusale kohtumenetlusele (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10,
p-d 49-51).
64. Riigikohtu üldkogu leidis 30. augusti 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, et kehtivas
õiguses puudub regulatsioon, mis sätestaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt
kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju hüvitamise õiglases ulatuses. Kahju hüvitamise
aluseid pole sätestatud riigivastutuse seaduses ega üheski teises seaduses (viidatud otsuse p 56).
Riigikohtu üldkogu leidis, et regulatsiooni puudumine riivas ebaproportsionaalselt PS §-des 32 ning
14 ja 15 sätestatud põhiõigusi, ja tunnistas regulatsiooni puudumise põhiseadusega vastuolus olevaks
(viidatud otsuse p 64).
65. Riigikohtu üldkogu leidis viidatud otsuses, et regulatsiooni puudumise tõttu tuleb õiguspärase
ametikohalt kõrvaldamisega põhjustatud varaline kahju õiglases ulatuses hüvitada põhiseaduse alusel.
Kahju hüvitamisel ei saa analoogia korras kohaldada RVastS § 16, mis sätestab õiguspärase
haldusakti või toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamise alused, kuid nimetatud sätet saab kahju
hüvitamisel eeskujuks võtta (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10,
p 65).
VI
66. Ülar Kaas leidis kaebuses, et ametikohalt kõrvaldamine oli kuni 15. märtsini 2007 õiguspärane ja
hüvitada tuleks õiguspäraselt tekitatud varaline kahju. Ükski halduskohtuasja menetlusosaline ei ole
seda seisukohta vaidlustanud. Tulenevalt sellest ja asjaolust, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon,
mis sätestaks halduskohtu selge pädevuse hinnata kahju hüvitamisel kohtueelse kriminaalmenetluse
aktide ja toimingute õiguspärasust, peab üldkogu võimalikuks eeldada, et ajavahemikul 26. november
2002 kuni 14. märts 2007 oli Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine õiguspärane ja kahju tekitati
õiguspäraselt.
67. Üldkogu hindab, kas kohtueelses kriminaalmenetluses ajavahemikul 26. november 2002 kuni
14. märts 2007 õiguspärase ametikohalt kõrvaldamisega kaasnenud Ülar Kaasi omandipõhiõiguse
piirang oli sedavõrd erakordne, et PS §-st 32 tuleneb kohustus hüvitada Ülar Kaasile varaline kahju
õiglases ulatuses. Üldkogu märgib, et kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine
teenib üldisi (avalikke) huvisid. Kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja
isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste
piiranguid (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 43-44).
68. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et õiguspärane ametikohalt
kõrvaldamine riivas Ülar Kaasi õigusi erakordselt, ja kohaldasid RVastS § 16 lg-t 1. Vastustajad
leidsid, et Ülar Kaasi õiguste riive ei olnud erakordne.
69. Üldkogu leiab, et ametikohalt kõrvaldamine piiras Ülar Kaasi PS §-st 32 tulenevat
omandipõhiõigust erakordselt. Piirangu muutis erakordseks eelkõige ametikohalt kõrvaldamise
pikaajaline kestus. Ülar Kaas ei saanud töötada oma ametikohal rohkem kui neli aastat ja kaotas
võimaluse saada sel ajal töö eest tasu. Riive intensiivsust vähendab mõnel määral asjaolu, et Ülar
Kaasil oleks ametikohalt kõrvaldamise ajal olnud võimalik leida ajutine töö või tegeleda
ettevõtlusega. Samuti oleks ta võinud loobuda töötamisest Politseiametis ja leida endale uus püsiv
töökoht. Siinjuures tuleb arvestada, et Ülar Kaas ei oleks saanud töötada avalikus teenistuses, sest
avaliku teenistuse seaduse § 16 p 2 kohaselt ei või avalikku teenistusse võtta isikut, kes on
eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse. Tuleb
arvestada ka seda, et ametikohalt kõrvaldamine polnud mitte püsiv, vaid ajutine piirang ja Ülar Kaasil
polnud võimalik ette näha, kui kaua piirang kestab. Sellises olukorras on keeruline leida ajutist
töökohta määramata ajaks või alustada ettevõtlusega.
VII
70. Üldkogu nõustub Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja seisukohaga, et õiglane hüvitis Ülar
Kaasile õigusvastaselt tekitatud varalise kahju ees oli 20 000 krooni. Üldkogu arvestab kahju
hüvitamise üldpõhimõtetest lähtudes ka kahju kannatanud isiku käitumist. Ülar Kaasil oleks olnud
võimalik oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse ajal, ja see oleks võinud kahju vähendada või ära
hoida. Üldkogu nõustub halduskohtutega, et politseiametnikuna võis Ülar Kaasilt eeldada oma
õiguste kaitsmise võimaluste tundmist ja kasutamist.
71. Halduskohtud kohaldasid Ülar Kaasile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel RVastS § 7.
Üldkogu leidis eespool, et RVastS § 7 alusel ei saa kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitada ja
kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses
ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju (vt käesoleva otsuse p-d 48-53).
Üldkogu tunnistas regulatsiooni puudumise PS §-dega 11, 14, 15 ja 25 vastuolus olevaks (käesoleva
otsuse p 61).
72. Üldkogu nõustub Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja seisukohaga ka selles osas, et õiglane
hüvitis Ülar Kaasile õiguspäraselt tekitatud varalise kahju eest oli 130 000 krooni.
73. Halduskohtud kohaldasid Ülar Kaasile õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisel RVastS § 16
lg-t 1. Üldkogu leidis 30. augusti 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, et RVastS § 16 ei saa
kohaldada ning kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks õiglases ulatuses hüvitada
kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalist kahju.
Üldkogu tunnistas regulatsiooni puudumise põhiseaduse vastaseks (vt käesoleva otsuse p 64,
Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 56 ja 64).
74. Eeltoodust lähtudes muudab üldkogu HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel haldusasjas nr 3-09-202 tehtud
Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a
otsuse õiguslikke põhjendusi ja asendab need üldkogu praeguse otsuse põhjendustega. Halduskohtute
otsuste resolutsioonid jätab üldkogu muutmata.
VIII
75. Üldkogu jätab Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused
rahuldamata.
76. Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur leidsid kassatsioonkaebustes, et
apellatsioonkaebuse esitamine oli lõivuvaba, ja palusid tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni
2009. a määruse, millega nõuti riigilõivu tasumist, ning tagastada tasutud riigilõiv. Kassaatorid
tuginesid TsMS §-le 145.
77. Üldkogu ei nõustu kassaatorite seisukohaga, et halduskohtumenetluses apellatsioonkaebuse
esitamine oli haldusorganitele TsMS § 145 alusel lõivuvaba. Halduskohtumenetluse seadustik ja
riigilõivuseadus (RLS) reguleerivad ammendavalt riigilõivu tasumise halduskohtumenetluses ning
seetõttu ei ole alust kohaldada HKMS § 5 lg-t 1 ja TsMS § 145. Ei HKMS ega RLS näe Eesti
Vabariigile ja teda esindavatele haldusorganitele ette vabastust riigilõivu ja kautsjoni tasumisest.
78. RLS § 2 lg 1 p-s 3 on ammendavalt sätestatud alused, millal kaebus on riigilõivuvaba: riigilõivu
ei võeta ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku
tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku
väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamise korral.
79. Üldkogu on seisukohal, et nimetatud normis ei ole sätestatud riigilõivuvabastust ametikohalt
kõrvaldamise kui kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise
nõude esitamisel. Kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamisel
on RLS § 22 lg 1 p-s 3 lõivuvabastus ette nähtud üksnes vahi alla võtmisega tekitatud varalise kahju
hüvitamise nõude puhul. Ametikohalt kõrvaldamine ei mahu ka RLS § 22 lg 1 p-s 3 kasutatud mõiste
"kriminaalvastutusele võtmine" alla, mis tuleneb kehtivuse kaotanud kriminaalmenetluse koodeksist
ja kriminaalkoodeksist. Riigikohus käsitas kriminaalvastutusele võtmist ajas kulgeva protsessina, mis
algas süüdistatava kohtu alla andmisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu
koosseisu 12. märtsi 1996. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-32-96; samamoodi 3. oktoobri 2008. a otsus
kohtuasjas nr 3-1-1-42-08, p 11). Kohtu alla andmisega lõppes kuriteo aegumine.
Kriminaalvastutusele võtmine ei hõlmanud enne kohtu alla andmist tehtud
kriminaalmenetlustoiminguid ja nendega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitatud kaebus ei
olnud riigilõivuvaba. Kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus puudub
iseseisev kriminaalvastutusele võtmise instituut, seetõttu ei ole RLS § 22 lg 1 p 3 sõnastus enam
ajakohane.
80. Eeltoodust lähtudes ei ole ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude
esitamine riigilõivuvaba ja Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur olid apellatsioonkaebuse
esitamisel kohustatud tasuma riigilõivu.
81. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb arvata riigituludesse.
Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,
Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit
Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu