3-3-1-39-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-39-11 Määruse kuupäev 4. august 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld Kohtuasi Aspen Grupp OÜ kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120- 07/101475 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus haldusasjas nr 3-09-1342 Menetluse alus Riigikohtus Riigi Kinnisvara AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Riigi Kinnisvara AS määruskaebus osaliselt. Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus nr 120-07/101475. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-09-1342 osas, millega mõisteti Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665 (neli tuhat kuussada kuuskümmend viis) eurot ja 36 senti. Teha menetluskulude osas uus määrus, millega mõistetakse Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026 (neli tuhat kakskümmend kuus) eurot ja 24 senti. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 14. septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate nr 101475, millega kuulutas välja avatud hankemenetluse "Lasnamäe tn 2 ehitiste lammutamine ja süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks. RKAS 17. oktoobri 2007. a otsusega nr 13/07 kõrvaldati hankemenetlusest Aspen Grupp OÜ (p 2), tunnistati kvalifitseerunud pakkujaks AS Koger & Partnerid (p 3) ning tunnistati pakkuja AS Koger & Partnerid pakkumine vastavaks (p 4) ja edukaks (p 5). Aspen Grupp OÜ esitas 25. oktoobril 2007 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 tühistamiseks. Vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsusega nr 120-07/101475 jäeti vaidlustus rahuldamata. 2. Aspen Grupp OÜ esitas 23. novembril 2007 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja RKAS otsuse p-d 2 ja 5. RKAS 10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 lõpetati riigihankemenetlus riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 p 6 alusel seoses hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija omal algatusel
Legislator headnote
AI generated3-3-1-39-11 · Riigikohus: august 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld Kohtuasi Aspen Grupp OÜ kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120- 07/101475 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus haldusasjas nr 3-09-1342 Menetluse alus Riigikohtus Riigi Kinnisvara AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Riigi Kinnisvara AS määruskaebus osaliselt. Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus nr 120-07/101475. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-09-1342 osas, millega mõisteti Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665 (neli tuhat kuussada kuuskümmend viis) eurot ja 36 senti. Teha menetluskulude osas uus määrus, millega mõistetakse Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026 (neli tuhat kakskümmend kuus) eurot ja 24 senti. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 14. septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate nr 101475, millega kuulutas välja avatud hankemenetluse "Lasnamäe tn 2 ehitiste lammutamine ja süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks. RKAS 17. oktoobri 2007. a otsusega nr 13/07 kõrvaldati hankemenetlusest Aspen Grupp OÜ (p 2), tunnistati kvalifitseerunud pakkujaks AS Koger & Partnerid (p 3) ning tunnistati pakkuja AS Koger & Partnerid pakkumine vastavaks (p 4) ja edukaks (p 5). Aspen Grupp OÜ esitas 25. oktoobril 2007 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 tühistamiseks. Vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsusega nr 120-07/101475 jäeti vaidlustus rahuldamata. 2. Aspen Grupp OÜ esitas 23. novembril 2007 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja RKAS otsuse p-d 2 ja 5. RKAS 10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 lõpetati riigihankemenetlus riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 p 6 alusel seoses hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija omal algatusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-39-11 Määruse kuupäev 4. august 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld Kohtuasi Aspen Grupp OÜ kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120- 07/101475 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus haldusasjas nr 3-09-1342 Menetluse alus Riigikohtus Riigi Kinnisvara AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Riigi Kinnisvara AS määruskaebus osaliselt. Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus nr 120-07/101475. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-09-1342 osas, millega mõisteti Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665 (neli tuhat kuussada kuuskümmend viis) eurot ja 36 senti. Teha menetluskulude osas uus määrus, millega mõistetakse Riigi Kinnisvara AS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026 (neli tuhat kakskümmend kuus) eurot ja 24 senti. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 14. septembril 2007. a riigihangete registris hanketeate nr 101475, millega kuulutas välja avatud hankemenetluse "Lasnamäe tn 2 ehitiste lammutamine ja süvendi rajamine". Aspen Grupp OÜ esitas pakkumuse riigihankel osalemiseks. RKAS 17. oktoobri 2007. a otsusega nr 13/07 kõrvaldati hankemenetlusest Aspen Grupp OÜ (p 2), tunnistati kvalifitseerunud pakkujaks AS Koger & Partnerid (p 3) ning tunnistati pakkuja AS Koger & Partnerid pakkumine vastavaks (p 4) ja edukaks (p 5). Aspen Grupp OÜ esitas 25. oktoobril 2007 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 tühistamiseks. Vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsusega nr 120-07/101475 jäeti vaidlustus rahuldamata. 2. Aspen Grupp OÜ esitas 23. novembril 2007 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja RKAS otsuse p-d 2 ja 5. RKAS 10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 lõpetati riigihankemenetlus riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 p 6 alusel seoses hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija omal algatusel
põhjendatud vajaduse esinemise tõttu. Eeltoodust lähtuvalt esitas kaebaja 4. veebruaril 2008 kaebuse muudatuse, taotledes RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2008. a protokollilise määrusega võeti kaebuse esitaja tühistamistaotlusest loobumine vastu ning menetlusse jäeti õigusvastaseks tunnistamise nõue (I kd tl 127). Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsusega nr 3-07-2391 rahuldati Aspen Grupp OÜ apellatsioonkaebus, tühistati vaidlustuskomisjoni otsus ning tunnistati õigusvastaseks RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse p-d 2 ja 5. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-3-1-64-08 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsus nr 3-07-2391 ja saadeti Aspen Grupp OÜ kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2009. a määrusega jäeti kaebus RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 23 lg 3 punkti 1 alusel läbi vaatamata (punkt 1). Määrus on jõustunud. 4. Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2010 määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse osas HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna: 1) riigilõivu väljamõistmine sõltub vaidlustusmenetluses tehtavast sisuliselt lahendist, ei ole riigilõivu küsimust võimalik otsustada eraldiseisvalt enne vaidlustuse lahendamist; 2) kaebajal on küll vaidlustuskomisjoni otsuse peale tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumise õigus, kuid kaebusega taotletavat eesmärki vaidlustuskomisjoni otsuse isoleeritud vaidlustamisega võimalik saavutada ei ole; 3) vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamisnõuet tuleb käsitleda koos RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamisnõudega; 4) asjas on hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuded jäänud läbi vaatamata ja menetlusse on jäänud üksnes vaidlustuskomisjoni otsus, on ilmselge, et kaebusega taotletavat eesmärki (vaidlustuse eest tasutud riigilõivu hüvitamine) kaebajal enam võimalik saavutada ei ole; 5) kaebus tagastatakse selle esitajale läbivaatamatult, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele. 5. Aspen Grupp OÜ määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määrusega asjas nr 3-09-1342 tühistati halduskohtu 16. detsembri 2010. a määrus, tehti asjas uus määrus, lõpetati menetlus Aspen Grupp OÜ kaebuses Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamiseks ning mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665,36 eurot. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt: 1) halduskohus oleks pidanud asja menetluse lõpetama HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest RKAS 10. jaanuari 2008. a otsusega nr 02/08 tunnistati hankemenetlus kehtetuks RHS § 29 lg 3 p 6 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-91-10). Kuna vaidlustuse
esitamisel tasutud riigilõivu ja menetluskulude hüvitamine tuleb otsustada käesoleva asja raames, pole takistusi menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja asja menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel; 2) menetluskuludena tuleb välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 kr (15,97 eurot) ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot. Õigusabikuludena on kaebaja taotlenud kokku 5953,21 euro hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud, kuid mis puudutab lõpliku taotluse p-s 3.1 näidatud õigusabikulusid, on kaebaja jätnud halduskohtus toimunud menetluses menetluskulude nimekirja ja õigusabi eest tasumist tõendavad dokumendid esitamata, mis HKMS § 93 lg-t 1 arvestades tähendab, et neid kulusid välja ei mõisteta. Seega tuleb p 3.1 all taotletud kuludest arvestada üksnes halduskohtu 16. detsembri 2010. a määruse vaidlustamisega kantud õigusabikulusid. Õigusabitasu 3997,49 eurot tuleb hankijalt välja mõista. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. RKAS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2011. a määruse asjas nr 3-09-1342, jätta Aspen Grupp OÜ kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud HKMS § 92 lg 4 alusel Aspen Grupp OÜ kanda. Kui ringkonnakohtu määrus jääb HKMS § 24 lg 1 p 4 osas muutmata, jätta menetluskulud HKMS § 92 lg 10 alusel poolte endi kanda. RKAS väidab, et: 1) ringkonnakohus kohaldas valesti HKMS § 24 lg 1 p 4. RKAS otsuste osas on kohtumenetlus lõppenud; 2) ringkonnakohtu määrus ei ole õiguslikult ega ka faktiliselt põhjendatud ning see rikub õiguskindluse põhimõtet; 3) menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane. 8. Aspen Grupp OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna: 1) riigihangete alased õigusaktid, mis peaksid reguleerima kohtumenetlust, on äärmiselt puudulikud. Menetlusosalistele ei ole tagatud õigust selgele menetlusele. Kohtupraktika puudub. Seetõttu jagas halduskohus kaebuse kaheks (RKAS otsuste ja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine), kuid sisuliselt on tegemist ühe ja sama vaidlusega. Seetõttu oleks haldusasja menetlus tulnud kohe lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus lõpetas menetluse õigesti HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel; 2) vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine teenib õigusselguse huve. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks see jääma jõusse pärast seda, kui hankemenetlus on tunnistatud kehtetuks; 3) ringkonnakohtu määrus menetluskulude osas on õiguspärane. Menetluskulusid ei ole ebaõiglaselt välja mõistetud; 4) RKAS ei saa vaidlustada ringkonnakohtu määrust osas, milles see analüüsis enamtasutud riigilõivu, kuna see ei puuduta RKAS õigusi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas Aspen Grupp OÜ vaidlustuskomisjoni otsuse ja RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-d 2 ja 5. Aspen Grupp OÜ vaidlustas vaidlustuskomisjoni otsuse seetõttu, et saada vaidlustuskomisjonis kantud riigilõiv tagasi ja et talle hüvitataks vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud. 10. Halduskohtu 2. detsembri 2009. a määrusega jäeti kaebus RKAS 17. oktoobri 2007. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata, määrus on jõustunud. Halduskohtu 16. detsembri 2010. a määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse osas HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu viimati mainitud määruse ja tegi asjas uue määruse, millega lõpetas menetluse Aspen Grupp OÜ kaebuses Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. 11. Kolleegium rõhutas asjas nr 3-3-1-91-10, et riigihanke vaidlustes tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis. Riigihanke vaidlus tervikuna käivitub hankija tegevuse peale esitatud vaidlustusega (p 21). Kolleegium on seisukohal, et ka käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi lahendatud asjadega nr 3-3-1-91-10 ja nr 3-3-1-38-11. Viidatud asjades rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluste ajal tunnistas hankija hankemenetluse kehtetuks. Kuigi käesolevas asjas jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamata, tunnistas järgnenud kohtumenetluse ajal hankija hankemenetluse kehtetuks. Hankeasjades ei ole kohtumenetluses HKMS § 24 lg 1 p 4 rakendamise eelduseks see, et vaidlustuskomisjon oleks vaidlustuse rahuldanud või jätnud selle rahuldamata, vaid see, et hankija on kohtumenetluse ajal tunnistanud hankemenetluse kehtetuks ja et kaebajal puudub asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. 12. RHS § 126 lg 6 reguleerib vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmise küsimust. RHS § 126 lg 6 ei näe olukorras, kus hankija tunnistab vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks ja seetõttu jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastab selle vaidlustajale, ette seda, et vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõiv tuleks tagastada või jätta hankija kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eelmainitud küsimust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kohtumenetluses tasutud riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Seega on seadusandja riigihangete seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kehtiv õigus ei näe kohtumenetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu tagastamist ega ka HKMS § 92 alusel hankija kanda jätmist. Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2). Aspen Grupp OÜ on tasutud lõivu eest toimingu saanud (s.t vaidlustuskomisjon on tema vaidlustuse läbi vaadanud ja teinud sisulise otsuse).
Kolleegium on seisukohal, et eeltoodu laieneb analoogselt ka vaidlustusmenetluses kantud õigusabikuludele. Eelmainitud põhimõtetest lähtuvalt ei saa käesolevas asjas vaidlustuskomisjonile tasutud riigilõiv ega seal kantud menetluskulud olla põhjendatud huviks vaidlustuskomisjoni otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks. 13. Kuna HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel ei ole piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-38-11, p 10). 14. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 10 000 kr (639,12 eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 kr (15,97 eurot) ja määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot. Kolleegium on seisukohal, et kuna vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsus tühistatakse ja kehtiv õigus ei näe HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel kohtumenetluse lõpetamisel ette vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõivu tagastamist ega ka hankija kanda jätmist, jääb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot) Aspen Grupp OÜ kanda (vt ka käesoleva otsuse p 12). 15. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks õigusabikuludena välja 3997,49 eurot. RKAS on seisukohal, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane, kuna ta ei ole käitunud õigusvastaselt. RKAS ei vaidle selle üle, et menetluskulud on kantud ega väida, et kohtu väljamõistetud menetluskulud ei oleks vajalikud ega põhjendatud. Kolleegium ei nõustu RKAS-ga, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 92 lg 10). HKMS § 92 lg-st 10 tuleneb kohtu õigus erandina vähendada väljamõistetava hüvitise ulatust, jättes kulud täielikult või osaliselt poole enda kanda (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-3-11, p 15). Kolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist erandliku olukorraga, mis annaks aluse vähendada väljamõistetava summa ulatust. Kaebusega pöördus kohtusse Aspen Grupp OÜ, misjärel RKAS tühistas hankemenetluse. RKAS pidi ette nägema, et HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel võivad teise poole menetluskulud jääda tema kanda. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada RKAS-lt Aspen Grupp OÜ menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks. 16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium RKAS määruskaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse osas, millega mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665,36 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue määruse ja mõistab RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026,24 eurot. 17. RKAS kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu ei võta kolleegium
kassatsiooniastme menetluskulude osas seisukohta ja need jäävad poolte endi kanda (HKMS § 93 lg 1). Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2). Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld