3-2-1-50-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-50-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. juuli 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eli Ressaare hagi Korteriühistu Aretuse 1 vastu üldkoosoleku

otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-48918

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Aretuse 1 kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot (25 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eli Ressaar (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Karl Savo

Kostja Korteriühistu Aretuse 1 (registrikood 80253235), esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Asja läbivaatamise kuupäev

30. mai 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-48918 ja

Tartu Maakohtu 14. aprilli 2010. a otsus samas tsiviilasjas.

2. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule osas, milles Eli Ressaar nõuab

Korteriühistu Aretuse 1 29. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamist osas, millega

kohustati korteris 8 keskküttesüsteemi taastama korteriomaniku kulul.

3. Jätta Eli Ressaare hagi läbi vaatamata osas, milles nõutakse Korteriühistu Aretuse 1

29. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamist osas, millega otsustati jagada uuest

kütteperioodist küttekulud põhikirja kohaselt.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada Advokadibüroole Lillo & Lõhmus kassatsioonkaebuselt 26. ja 27. jaanuaril 2011

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eli Ressaar (hageja) esitas 24. septembril 2009 Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu Aretuse 1

(kostja) vastu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt kohustatakse hagejat

korteriühistu 29. juuni 2009 otsuse nr 1/2009 punktiga 6 taastama oma korteris keskküttesüsteem

ning otsustati edaspidi jagada küttekulud kõigi korterite vahel põhikirja kohaselt.

13. juulil 2001 esitas hageja isa Ants Ressaar OÜ-le Märja Soojus avalduse temale kuuluva korteri

nr 8 väljaarvamiseks tsentraalsest küttesüsteemist alates 2001. a kütteperioodist. 2001. a juunis

kinnitas vallavalitsus keskküttesüsteemi muutmise projekti. 30. aprillil 2003 väljastas Tähtvere

Vallavalitsus ehitusloa nr 1 kamina ja suitsukäigu ehitamiseks. 16. aprillil 2003 andis projektile

heakskiidu Tartumaa Päästeteenistus. 15. aprillil 2003 tegi OÜ Tartu Tuli suitsukanali uuringu ja

kinnitas selle ohutust ja vastavust tuleohutuse nõuetele. 30. oktoobril 2003 väljastas Tähtvere

Vallavalitsus kasutusloa nr 35. 13. aprillist 2004 on korteri omanik hageja. Korteriühistu on kantud

registrisse 28. mail 2007. Korteriühistu 14. mai 2007 otsusega kinnitatud kodukorra punkt 2.5 paneb

ühistu liikmele kohustuse kütteseadet puhastada. Tähtvere Vallavalitsus kinnitas 1. septembri 2009

kirjaga 7-2/920 korteriühistule, et hageja on kesküttesüsteemist eraldunud seaduslikult. Hageja ei

kasuta keskküttest saadavat soojust, mistõttu puudub ühistul õiguslik alus ka soojuse eest tasu nõuda.

Korteriühistu saab nõuda keskküttesüsteemiga taasühinemist vaid juhul, kui ühinemata jätmine rikuks

kolmandate isikute õigusi. Kui hageja eraldus keskküttesüsteemist 2001. aastal, oli iga korteriomanik

iseseisev sooja ostja omaette lepinguga.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et hageja korteri eraldamisega elamu üldisest

küttesüsteemist on rikutud selle terviklikkust ja kahjustatud teiste korteriomanike huve. Korterelamu

küttesüsteemi torustik läbib kogu maja, sh hagejale kuuluvat korterit. Kamina ehituseks lubade ja

kooskõlastuste olemasolu ei muuda seaduslikuks elamu küttesüsteemi muutmist.

Kuigi hagejale kuulunud korteris on eemaldatud radiaatorid, on korteri 8 omanikud saanud aastaid

kaudselt tarbida maja keskküttesüsteemi toodetavat soojusenergiat selle eest tasumata.

Küttesüsteemist eraldumise järel ei ole hageja osalenud küttekulude tasumisel. Keskküttesüsteemist

väljumisel ei tasakaalustatud küttesüsteemi, millega on häiritud soojuse jaotumine korterites.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa

ühises asjas. Kuna elamu küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandisse, eeldab selle

ümberehitamine teiste kaasomanike nõusolekut. Sellist nõusolekut ei ole teised korteriomanikud

hagejale ega varasemale korteriomanikule Ants Ressaarele kunagi andnud.

Kohalik omavalitsus ei saanud 2001 anda hagejale kooskõlastust kaugküttesüsteemi muutmiseks, sest

Tähtvere Vallavolikogu 11. mai 1994 otsuse "Küttesüsteemide omavolilise ümberehitamise

keelustamine" kohaselt oli küttesüsteemide ümberehitamine lubatud ainult kinnitatud projekti alusel

ja elamu omaniku loal, kuid mitte enne erastamise lõppu ja korteriühistu moodustamist.

Kostja põhikirja p 3.2.6.1 järgi jagatakse soojusenergia müüja iga kuu ühistule esitatava arve

tasumise kohustus ühistu liikmete vahel vastavalt korteri ruutmeetrite arvule. Põhikirja on kinnitanud

kostja üldkoosolek ja selle vastuvõtmise poolt hääletasid kõik kostja liikmed, sh hageja. Seega ei oma

tähtsust, et hagejale kuuluv korter on ühtsest küttesüsteemist olnud eraldatud kaheksa aastat.

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2010 otsusega hagi osaliselt ning tuvastas 29. juuni 2009

üldkoosoleku otsuse tühisuse osas, mis kohustas hagejat taastama korteris keskküttesüsteemi. Kohus

jättis rahuldamata hagi osas, millega otsustati küttekulude jagamine põhikirja kohaselt.

Tähtvere Vallavalitsuse 1. septembri 2009 kirja nr 7-2/719 järgi oli korteri omanik saanud nõusoleku

muuta küttesüsteemi oma korteris. Tuleb eeldada, et korteriomanikul oli teiste kaasomanike nõusolek

küttesüsteemi ümberehitamiseks. Kaasomanikest ei ole keegi kohaliku omavalitsuse väljastatud

kasutusluba kuni praeguseni vaidlustanud. Ühistu kodukord kinnitab, et kaasomanikud olid teadlikud,

et hageja on eraldunud keskküttesüsteemist, ning et kaasomanikele oli algusest peale selge hageja

korteris toimuva ehituse eesmärk.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, KÜS § 13 lg 4 ja korteriühistu põhikirja p 3.2.6.1 kohaselt

ning korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätetest tuleneb üheselt, et korteriomanik on kohustatud

osa võtma kulutuste kandmisest kaasomandi esemele, st tasuma soojusenergia eest, mis kulub

keldriruumide, torustike ja trepikodade soojendamiseks. Hageja väide, et kuna tema keskkütet ei

kasuta, siis ei pea ta tasuma küttekulusid, ei ole kooskõlas korteriühistu tegevuse eesmärgiga ja on

vastuolus KÜS § 151 lg-ga 1 ja KOS § 13 lg-ga 1.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse,

millega rahuldada hagi ning tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus küttekulude jagamise osas.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega tunnustati

keskküttesüsteemi taastama kohustava üldkoosoleku otsuse tühisust, ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta E. Ressaare hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. detsembri 2010. a otsusega maakohtu otsuse põhikirja kohaselt

küttekulude jagamise osas hagi rahuldamata jätmise kohta ja rahuldas uue otsusega hagi ka selles

osas. Ringkonnakohus tuvastas kostja üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse. Ringkonnakohus jättis kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluses kantud kulud kostja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse punkt 6 on tühine ebaselguse tõttu.

Kostja üldkoosoleku protokollis on p 6 järgmises sõnastuses: "Kohustame korterites 5, 7, 8

kesküttesüsteemi taastamiseks omal kulul, uuest kütteperioodist jagada küttekulud põhikirja

kohaselt." Sama otsuse p 7 kohaselt kohustati eraldunud korteriomanikke esitama 1. septembriks

dokumendid ahiküttesüsteemide nõuetekohasuse kohta. Seega ei ole üldkoosoleku otsusest üheselt

arusaadav, millised toimingud peab hageja otsuse täitmiseks tegema.

Ringkonnakohus leidis, et arvestades üldkoosoleku otsuse p-s 7 pandud tähtajalist kohustust ning

kostja selgitusi vaidlustatud otsuse tegeliku sisu kohta, on otsuse p 6 tühine tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 2 koosmõjus.

TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine.

TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Üldkoosoleku otsusega määrati hagejale tähtaeg tõendada alternatiivküttekollete nõuetekohasust.

Sama otsuse kohaselt kohustati hagejat taastama keskküttesüsteem. Käsitletava otsuse kirjalike

selgituste kohaselt ei pea hageja elamu küttesüsteemiga ühinema, st ta ei pea hakkama kütet tarbima,

küll kohustatakse hagejat tasuma põhikirja kohaselt keskkütte eest. Maakohus järeldas ekslikult, et

hageja peab otsusest tulenevalt tasuma soojuse eest osaliselt. Kostja põhikirja ja vaidlustatud

üldkoosoleku otsuse ebaselges sõnastuses p 6 kohaselt peab hageja tasuma keskkütte kulud,

arvestades enda kaasomandi suurust. Seda seisukohta kinnitab ka vastustaja oma kirjalikus vastuses.

Vaidlustatud otsuse p-ga 6 pandud kohustus tasuda keskkütte eest vastavalt kaasomandi osa suurusele

sõltumata tegelikust tarbimisest on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.

Pooled ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et elamu küttesüsteem oleks tasakaalust

väljas. Juhul kui on, siis tuleb määrata, millised toimingud on tasakaalustamiseks vajalikud ja kas

selles on osa ka hagejal.

Põhjendatud on nõue, et keskküttesüsteemist eraldunud korteri omanik osaleb teatud ulatuses kütte

eest tasumisel, millises osas, seda on pädev otsustama kostja asjakohaste arvutuste põhjal.

Vaidlustatud otsusest ei tulene osalise tasumise kohustust, samuti ei ole asjas esitatud põhjendusi,

millistest lähteandmetest osaline tasumine oleks arvestatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt on

ringkonnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1, § 654 lg-t 4 ning lg-

t 5 ja ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 86 lg-t 1.

Kohus tuvastas üldkoosoleku otsuse osalise tühisuse põhjustel, mida kostja apellatsioonkaebuses ei

puudutatud ja millele ei tuginenud hageja oma hagis. Ringkonnakohus ei põhjendanud, milles seisneb

üldkoosoleku otsuse p 6 ebaselgus, tuginedes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus on

valesti kohaldanud TsÜS § 86 lg-t 1, mis ei ole kohaldatav juriidilise isiku organi otsuste kehtivuste

hindamisel. Säte on kohaldatav üksnes tehinguid puudutavates vaidlustes.

Korteriühistu üldkoosoleku otsus, mis näeb ette küttekulude jaotuse KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt ja

korteriühistu põhikirja samasugune regulatsioon ei saa olla vastuolus heade kommete või avaliku

korraga. Ringkonnakohus on jätnud kassaatori põhikirjaga arvestamata.

Hageja on esitanud hagi üldkoosoleku otsuse tühistamise, mitte tühisuse tuvastamise nõudes.

Ringkonnakohus tuvastas otsuse resolutsiooni kohaselt üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse.

Üldkoosoleku otsuse p-st 6 nähtuvalt on otsus keskküttesüsteemi taastama kohustamise osas võetud

vastu kolme korteri, s.o korterite nr 5, 7 ja 8 kohta. Nimetatud otsuse vaidlustas üksnes hageja, kellele

kuulub korter 8. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 saab üldjuhul hagi esitada üksnes oma subjektiivsete

õiguste kaitseks.

8. Hageja palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii maakohtu otsus kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 3 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule osas, milles hageja nõuab kostja 29. juuni 2009. a üldkoosoleku otsuse p 6

tühistamist osas, millega kohustati hagejat oma korteris taastama keskküttesüsteemi oma kulul.

Kolleegium jätab hagi läbi vaatamata osas, milles hageja nõuab kostja 29. juuni 2009. a üldkoosoleku

otsuse p 6 tühistamist osas, millega otsustati jagada uuest kütteperioodist küttekulud kostja põhikirja

kohaselt.

10. Kolleegium peatub esmalt kostja vaidlustatud otsuse p 6 osal, millega hagejat kohustati taastama

keskküttesüsteem.

KÜS § 2 lg 1 määrab korteriühistu pädevuse, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses

sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme

osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste

huvide esindamine. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii

majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. KÜS §151 lg 2 järgi loetakse eluruumi

hoolduseks KÜS-i tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse

elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide,

tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Nende

kohustuste täitmisel peab korteriühistu arvestama korteriomanike kui korteriomandite mõtteliste

osade kaasomanike õigustega.

AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või

kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

Seadusandaja on siiski nimetanud ka juhtumid, mida saab lahendada üksnes kaasomanike

kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Nii võib AÕS § 74 lg 1 alusel kaasomandis oleva asja

võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi

kaasomanike kokkuleppel (vt ka Riigikohtu 18. jaanuari 2011. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10,

p 10). Kolleegium leiab, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja

oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle

kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik

korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem.

Seega maja, eelduslikult ühe ja ühise küttesüsteemi muutmiseks 2001. a-l nii, et hageja korteril oleks

võimalik sellest eralduda, oli hagejal vaja teiste kaasomanike nõusolekut. Maakohus luges

tuvastatuks, et hagejal oli selline nõusolek küttesüsteemi ümberehitamist alustades. Teised

korteriomanikud on alates 2001. a kütteperioodi algusest väidetavalt aktsepteerinud seda, et hageja

korter on maja küttesüsteemist välja arvatud.

Maakohtu otsus on ebaõige põhjusel, et kohus ei käsitlenud hageja nõuet üldkoosoleku otsuse

tühistamise kohta, vaid luges otsuse p 6 osa tühisuse tuvastatuks. Ringkonnakohus jättis hindamata,

kas maakohus tuvastas põhjendatult kaasomanike kokkuleppe hageja küttesüsteemist eraldamise

kohta. Juhul kui kõigi kaasomanike nõusolek oli olemas, siis vajas kõigi kaasomanike nõusolekut ka

küttesüsteemi taastamine selle esialgsel kujul. Järelikult sellisel juhul ei olnud kostja üldkoosolek

õigustatud kohustama hagejat ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta küttesüsteemi oma korteris

taastama.

11. Kolleegium leiab, et üldkoosoleku otsuse p 6 osas, millega otsustati jagada uuest kütteperioodist

küttekulud põhikirja kohaselt, ei saa rikkuda hageja õigusi ning hagi tuleb selles osas jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Hageja ei ole väitnud, et põhikiri on vastuolus seadusega.

Põhikirjaga kooskõlas olevat üldkoosoleku otsust, kui põhikirjas endas puudub vastuolu seadusega, ei

saa lugeda tühiseks ega tühistada. Samas ei ole välistatud, et korteriühistu üldkoosoleku otsust, mis

on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga, ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt ka

tsiviilkolleegiumi 25. mai 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p-d 12 ja 16).

12. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud otsuse p-ga 6 hagejale pandud kohustus tasuda keskkütte

eest vastavalt kaasomandi osa suurusele sõltumata tegelikust tarbimisest on TsÜS § 86 lg 1 alusel

tühine. Vastuolule heade kommetega, kui otsuse tühisuse alusele, ei ole kumbki pool menetluse

käigus tuginenud. Seega on ringkonnakohus teinud üllatusliku otsuse, arutamata pooltega TsÜS § 86

lg 1 kohaldamist ning andmata pooltele võimalust väidete ja selgituste esitamiseks.

13. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et TsÜS § 86 lg 1 ei kohaldu juriidilise isiku organi otsustele.

Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2.

Ka korteriühistule KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldatava MTÜS § 241 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse

tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele. Heade kommete vastasus üldkoosoleku

otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist.

Kolleegium märgib, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse ebaselge sõnastus ei ole TsÜS § 86 lg 1

järgi üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Samuti pole üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks

TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust

sõltumata tegelikust tarbimisest.

Pooled ei vaidlusta seda, et kostjal on põhikirja alusel hageja vastu küttekulude tasumise nõue, kuid

on erineval seisukohal selles, mida põhikirjakohane küttekulude jaotus tähendab. Korteriühistu

põhikirja p 3.2.6.1 järgi jagatakse soojusenergia müüja iga kuu ühistule esitatava arve tasumise

kohustus ühistu liikmete vahel vastavalt korteri ruutmeetrite arvule. Kostja leiab, et põhikirja kohaselt

tuleks hagejal tasuda küttekulusid vastavalt hageja korteri ruutmeetrite arvule. Hageja leiab, et kostja

ei ole arvestanud põhikirja p-ga 3.2.6, mille kohaselt võetakse sihtotstarbeliste maksete aluseks

korteri ruutmeetrite arv vaid siis, kui esinevad vastavad teenused ja kulutused. Kostja nõue oleks

põhikirjaga vastuolus, kuna hagejal selliseid kulutusi ei ole. Hageja ei ole menetluse kestel

vaidlustanud, et osa maja üldisest küttesüsteemist läbib tema korterit ning annab kaudselt sooja.

Seega vaidlevad pooled põhikirja ja üldkoosoleku otsuse tõlgendamise üle. Kuidas korteriühistu

põhikirja ja vaidlustatud üldkoosoleku otsust tõlgendada, seda on võimalik kohtus selgitada nt juhul,

kui korteriühistu esitab küttekulude tasumise nõude, millega hageja ei nõustu. Samuti on hagejal

võimalik esitada tuvastushagi temale langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks.

14. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hagis on vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kuupäevaks

märgitud 29. juuni 2009. Hagile lisatud koosoleku protokollis on koosoleku toimumise ajaks

29. juuni 2008. Viite 2008. a koosoleku kohta leiab ka ringkonnakohtu istungi protokollist (I kd,

lk 160). Menetluse käigus on pooled aga tuginenud koosoleku toimumisele 2009. a-l ning seda ei ole

kumbki pool ka vaidlustanud, seetõttu lähtub kolleegium asjaolust, et vaidluse all olev üldkoosoleku

otsus tehti 29. juunil 2009.

15. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu

otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

16. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik