3-1-1-54-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-54-11

Otsuse kuupäev

22. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Inna Käia (Käi) süüdistuses KarS § 3161 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a otsus kriminaalasjas

nr 1-10-2449

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Tambet

Grauberg, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Inna Käi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. mai 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a otsus Inna Käia süüdistuses KarS § 3161 järgi

muutmata ja prokuröri kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inna Käia süüdistati AS K äripanganduse osakonna suurklientide ärikliendihaldurina 2009. a

veebruaris ebaseaduslikult V. D.-le kriminaalasja nr 08230121523 kohtueelse menetluse andmete

avaldamises kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalmenetlusele allutatud isikute kohta. I. Käi sai

V. D. krediidiriski hindamise eesmärgil AS K laenu järelevalve osakonna juhataja K. T. käest AS-ile

K adresseeritud politsei päringu, millega küsiti pangalt kriminaalasja nr 08230121523 raames, kas

P. R. ja V. D. on K kliendid ning nende arvelduskontode väljavõtteid. Nimetatud päringu eesmärk ja

andmed said I. Käiale teatavaks seoses tööülesannete täitmisega, sest töölepingu kohaselt oli I. Käi

muu hulgas kohustatud tegema järelevalvet äriklienditoodete kasutamise üle oma portfelli haldusalas

olevate klientide osas ja teostama ärikliendihalduri haldusalas olevate projektide üle järelevalvet (sh

vajaliku informatsiooni kogumine ja talletamine kliendi riskide hindamiseks). Samuti pidi I. Käi

tegema koostööd panga erinevate struktuuriüksuste vastavate spetsialistidega, täitma panga juhtide

korraldusi ja juhiseid, hoidma panga konfidentsiaalset infot ja arvestama panga koostööpartnerite

seaduslikke huve. I. Käial ei olnud KrMS § 214 lg-s 1 nõutavat prokuratuuri luba süüdistuses

märgitud politsei päringust nähtuvate kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks. Andmete

avaldamisega kahjustas I. Käi kriminaalmenetluse huve ja raskendas oluliselt kuriteo avastamist.

Politsei tegi K-le päringu arvelduskontode väljavõtete ja konto kasutamise andmete saamiseks,

tõendamaks kriminaalasjas nr 08230121523 esialgset teavet, et V. D. oli finantseerijaks autojuhtidele

maksmisel C AS territooriumilt varastatud asjade eest. Pärast seda, kui I. Käi oli hoiatanud V. D.

kriminaalmenetluses tõendite kogumise eest, raskenes oluliselt eeluurimise läbiviimine ja

planeerimine kriminaalasjas, sest kriminaalmenetlusele allutatud isikutel oli teada, et politsei tunneb

nende ebaseadusliku tegevuse vastu huvi. Menetlustaktikaliselt muutus võimatuks pikemaajaliste

uurimis- ja jälitustoimingute teostamine, sest kuriteos kahtlustatavad isikud, sh V. D. muutsid enda

käitumist konspireeritumaks ja varjasid muuhulgas kuriteoasjaolusid telefoniga rääkimisel. I. Käia

poolt eeluurimisest teadaandmine välistas võimaluse tuvastada nende isikute poolt valmistoodangu

varastamine ja riknenud kauba turustamine. V. D. teatas päringust teadasaamisel koheselt

kriminaalmenetluse alustamisest P. R.-ile, kellega tal on ühised ärihuvid MTÜ-s T. V. D. töökoha

läbiotsimisel ei leitud midagi, mis seostaks teda C AS-lt varastatud asjade, selle eest tasumise või

MTÜ T tegevusega, millega osutus võimatuks kuriteona karistatava teo olemasolu või selle

puudumise tuvastamine V. D. tegevuses ja kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati. Samuti oli

Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX territooriumil, kuhu varastatud kaup toimetati, videosalvestused

osaliselt kustutatud ja alates 27. veebruarist 2009 oli salvestamine peatatud. Seega oli I. Käia poolt

kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt raskendatud P. R. ja V. D. poolt

kuriteo toimepanemise organiseerimise tuvastamine ja samuti varastatud kauba C AS autojuhtide

poolt Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX territooriumile toimetamise tuvastamine.

2. Harju Maakohtu 17. novembri 2010. a otsusega mõisteti I. Käi eeltoodud süüdistuses õigeks tema

tegevuses kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

2.1. Süüdistuses kirjeldatud teavet V. D.-le edastades ei rikkunud I. Käi töösisekorra eeskirjast ega

töölepingust tulenevaid nõudeid. KarS § 3161 sisustamist viitega KrMS § 214 lg 1 sätestatud

prokuröri loa puudumisele kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks ei pidanud kohus kohaseks,

sest KrMS § 214 lg 3 sätestab üheselt, et kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu

rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid

kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Sellest saab aga järeldada, et

tegemist on karistamise erikorraga kohtueelses menetluses, mis puudutab erilisele isikutunnusele

vastavaid isikuid, sest karistada saab vaid menetlustoimingus osalejaid, kellele on selgitatud

kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et süüdistatav oleks

temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal või sellele eelnevalt olnud menetlustoimingus osaleja

ja et teda oleks niisugusest keelust teavitatud. Samuti puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle

kohta, et prokuratuur oleks eeluurimiskohtunikule esitanud taotlust I. Käia trahvimiseks kohtueelse

menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei saa süüdistatavale ette

heita KrMS § 214 lg-s 1 sätestatud keelu eiramist, kuna ta ei ole KrMS § 214 lg-s 3 sätestatud erilise

isikutunnusega isik. Politsei päringust, millest I. Käi V. D. teavitas, ei nähtu märget selle kohta, et

tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ja et nende avaldamine on keelatud, mistõttu ei saanud

päringuga kokku puutuv menetlusväline isik teada, et päringu andmete avaldamine on keelatud.

2.2. Süüdistusest ei selgu, milles seisnes kriminaalmenetluse huvide kahjustamine ja kuriteo

avastamise oluline raskendamine kui I. Käiale süüksarvatud teo koosseisupärane tagajärg. Esitatud

süüdistus on süüdistatavale inkrimineeritud teo tagajärje osas umbmäärane. Kui süüdistuses

kirjeldatud käitumisega raskendati kuriteo avastamist, siis peaks olema ka tuvastatud, milliste

lisajõupingutustega menetlustoimingute näol nendest raskustest üle saadi ja milline oli tulemus.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid kirjeldatud asjaolu kohta. Kui päring tehti panka, tõendamaks

esialgset teavet V. D. kohta, kes väidetavalt oli kuritegude finantseerijaks, siis puuduvad

kriminaaltoimikus andmed selle kohta, mida nimetatud päringule saadud vastusega lõpuks tõendati ja

kui pangast saadud andmed midagi ei tõendanud, siis ei saa seda I. Käiale ka inkrimineerida, sest

temast ei sõltunud pangaandmete sisu ning tõendite kogumise kohustus oli kohtueelsel menetlejal.

Süüdistatavale heidetakse ette ka seda, et päringu kohta andmete avaldamine välistas võimaluse

tuvastada isikute poolt valmistoodangu varastamine ja riknenud kauba turustamine, kuid kohtu

arvates on päringust saadava informatsiooni ja varguse ning riknenud kauba turustamise tõendamine

erinevad tõendamisesemed, kuivõrd vargused ja turustamine olid toime pandud enne I. Käiale

inkrimineeritud teo toimepanemist ja tema tegu ei saanud nende kuritegude tõendamist välistada.

Asjaolu, et pärast I. Käia tegu lõpetati kuritegude toimepanemine teiste isikute poolt või jätkati

kuritegude toimepanemist varjatumalt ja kannatanul jäi seetõttu edasine varaline kahju saamata, ei ole

kohtu arvates I. Käiale süüks arvatav. Süüdistuse kohaselt raskendas I. Käia käitumine ka P. R.-i ja

V. D. poolt kuritegude toimepanemise organiseerimise ja varastatu lattu toimetamise tuvastamist.

Niisuguse väite puhul on aga tegemist isikute süü eeldamisega ja nende kuriteos süüdi olevana

käsitamisega.

2.3. KarS § 3161 nõuab erisubjekti. Selle kuriteo saab toime panna vaid isik, kellele koosseisu

dispositsioonis märgitud andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Neid

andmeid saavad üldjuhul teada jälitustoiminguid või kohtueelset menetlust vahetult läbi viivad

ametiisikud, selle üle järelevalvet teostavad ametiisikud, lubasid väljastavad eeluurimiskohtunikud jt

ametiisikud, samuti ametiasutuse töötajad, sh sekretärid, konsultandid jne. Erisubjektidena

KarS § 3161 tähenduses võivad kõne alla tulla ka isikud, kes on kaasatud kohtueelsesse menetlusse

seoses nende tööga, so tõlgid, spetsialistid, eksperdid, tehnilised töötajad, kes on kaasatud menetlusse

ja nad saavad kohtueelsest menetlusest mingisugusegi ülevaate kasvõi ühe konkreetse toimingu osas,

saades sellest tulenevalt ka informatsiooni tõendamiseseme asjaoludest. I. Käi pangatöötajana ei

olnud isik, kes sai kohtueelse menetluse andmetest teada seoses tööga KarS § 3161 märgitud isikuna

ning seetõttu puudus tal nimetatud kuriteo toimepanemiseks vajalik eriline isikutunnus.

2.4. Süüdistatav sai panka saadetud päringust teada teise pangatöötaja kaudu. Talle edastatud

päringust nähtus, et menetletakse kriminaalasja, kriminaalasja numbri, kohtueelse menetleja nime

ning isikute nimed, kelle kohta päring on esitatud. Päringust ei selgu kriminaalmenetluse ajendit ega

alust, menetluse alustamise kuupäeva, menetlusele allutatud isikuid, algset karistusõiguslikku

hinnangut, päringus märgitud isikute menetluslikku staatust, samuti seda, kes võiks olla

kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid on tehtud või milliseid

plaanitakse teha vms. Seega ei sisaldanud päringus olnud informatsioon sisuliselt midagi kohtueelse

menetluse kohta, mistõttu niisuguse teabe edasi andmine ei saanud mõjutada kohtueelse menetluse

käiku. Nii I. Käial, V. D.-l, kui ka P. R.-il puudusid võimalused teada saada andmeid konkreetse

kriminaalmenetluse alustamise ajendi või aluse kohta, läbiviidud menetlustoimingute ja nende

tulemuste kohta või menetleja isiku kohta.

2.5. Kohtuliku uurimisega tuvastatu kohaselt ei osanud süüdistatav mõelda võimalikule tagajärjele,

veel vähem selle saabumist ette näha, või võimalikuks pidada. Eelmärgitu põhjal asus kohus

seisukohale, et süüdistataval puudus saabuva tagajärje osas tahtlus.

3. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist ning I. Käia süüditunnistamist ja karistamist KarS § 3161 järgi.

3.1. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et I. Käi ei olnud KarS §-s 3161 nimetatud

erisubjekt. Nimetatud kuriteo eest saab vastutav olla isik, kellele koosseisus sätestatud andmed said

teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Kuriteokoosseisu tõlgendamisel ei nähtu

seadusandja soovi kitsendada subjekte menetlusasutuse ametnikega, vaid subjektidena on määratletud

ka isikud, kes puutuvad kriminaalmenetluse andmetega kokku tööalaselt. See on olnud taotluslik, sest

eeluurimise andmetega ei puutu kokku ainult uurija või jälitaja. I. Käia kokkupuude nimetatud

andmetega ei olnud juhuslik, sest ta oli õigustatud tulenevalt tööülesannete täitmise iseloomust

kõnealust teavet kasutama. Isiku kohustust hoida eeluurimise andmeid saladuses tuleb jaatada

olukorras, kus menetlusasutus on kuriteo avastamisse ja tõkestamisse kaasanud eraõiguslikke isikuid,

kelle töötajad peavad tagama eeluurimise asutusele vajaliku teabe edastamise ja konfidentsiaalsuse.

Kui nimetatud kuriteokoosseisu alusel võiks vastutada ainult menetlusasutuses töösuhetes olev isik

(nt tõlk või autojuht), siis tekiks isikute põhjendamatult erinev karistusõiguslik kohtlemine.

3.2. Prokuröri arvates on maakohus asunud ka ebaõigele seisukohale, et I. Käia poolt avaldatud

andmed ei ole KarS §-s 3161 sätestatud teoobjektiks, sest süüdistataval puudus juurdepääs andmetele,

millest nähtuks, „kes võiks olla kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid

on tehtud või milliseid plaanitakse teha vms". Päring sisaldas kriminaalasja kohtueelse menetluse

andmeid - kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalasja läbivate isikute kohta. Kuni kahtlustatava

isikuga seotud vahetute uurimistoimingute tegemiseni - nt kahtlustatava ülekuulamine või

läbiotsimine ei ole teave kriminaalasja olemasolust avalik. Kriminaalmenetlusest teadasaamine mõjus

kahtlustatavatele hoiatusena, mis tõi kaasa raskusi kuriteo tuvastamisel.

3.3. Apellant märkis, et KrMS § 214 lg 1 sätestab üldreegli, mille järgi võib kohtueelse menetluse

andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Sama paragrahvi kolmas lõige

ei täienda esimest lõiget, vaid sätestab tagajärje menetlustoimingus osalejale, kui keeldu rikutakse.

Seega ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga, et KrMS § 214 lg-st 3 tuleneks eriline isikutunnus

KarS § 3161 sisustamiseks. KrMS § 214 lg-ga 1 nõutava loa puudumine sisustab küll KarS § 3161

normatiivse koosseisulise tunnuse - ebaseaduslik avaldamine, aga ei määratle vastutatavate subjektide

ringi. Kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve, s.o tõe tuvastamist kriminaalasjas on rünnatud, kui

kriminaalmenetlust läbivatele isikutele antakse edasi kriminaalmenetlust puudutavat informatsiooni.

Kriminaalmenetluse käigus politsei tehtud päring oli AS-le K täitmiseks kohustuslik, mis muu hulgas

tähendab salastatuse kaitset menetletavas kriminaalasjas. I. Käi panga töötajana oli isik, kes pidi

tööandja ja menetlusasutuse huvidega arvestama. Kuna I. Käial ei olnud KrMS § 214 lg-st 1 tulenevat

luba kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks, oli andmete edastamine ebaseaduslik.

3.4. Apellandi arvates on süüdistusaktis näidatud I. Käia käitumise tulemusena KarS §-s 3161

sätestatud koosseisupärase tagajärje saabumine. Tagajärg seisnes pikemaajaliste uurimis- ja

jälitustoimingute tegemise võimatuks muutumises, sest kuriteos kahtlustatavad - P. R. ja V. D.

konspireerisid enda käitumise. I. Käialt eeluurimisest teadaandmine välistas võimaluse tuvastada

nimetatud isikute poolt kuriteo toimepanemine. Seega, kui süüdistatav oli hoiatanud V. D.

kriminaalmenetluses tõendite kogumise eest, raskenes oluliselt eeluurimise läbiviimine ja plaanimine

kriminaalasjas, sest kriminaalasja läbivatel isikutel oli teada, et politsei tunneb nende ebaseadusliku

tegevuse vastu huvi. Kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamise oluline raskenemine on üks

KarS § 3161 ette nähtud kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena sätestatud tagajärg. Prokurör selgitas,

et tagajärje sisustamisel tuleb lähtuda nendest asjaoludest, mis on kohtuliku eeluurimise hetkel teada

ja mida kasutatakse kahtlustuse põhistamisel. Kahtlustuse esitamisel on kohtueelne menetleja

veendunud, et kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada isikut kuriteo toimepanemises. Seega

tuleb kuriteo olemasolu puudumise tuvastamist käsitada kahtlustuse ära langemisena, mis päädib

kriminaalmenetluse lõpetamisega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Praegusel juhul oli

V. D. suhtes põhjendatud kuriteokahtlus, s.o varastatud kauba turustamise organiseerimine, mida aga

ei tuvastatud just I. Käia tegevuse tulemusena.

3.5. Alternatiivselt taotles prokurör, et juhul kui ringkonnakohus asub siiski seisukohale, et tagajärg ei

ole saabunud, tuleks anda hinnang võimaliku kuriteokatse kohta.

3.6. I. Käial oli talle süüks arvatud teo tagajärje põhjustamiseks otsene tahtlus. Ta soovis aidata V. D.-

l jõuda selgusele kriminaalmenetluse eesmärkides. 23. veebruaril 2009 kohtus süüdistatav V. D.-ga ja

teavitas teda politsei päringust. 25. veebruaril 2009 helistas I. Käi V. D.-le, täpsustades kriminaalasjas

kriminaalmenetluse alustamise fakti, hoiatades uurimisega tuvastatavate asjaolude eest ja manitsedes

teda ettevaatusele, sest pidas võimalikuks, et menetlus seondub majanduskuriteoga MTÜ-s T. Seega

on I. Käi intensiivselt realiseerinud kuritegelikku eesmärki - selgitada välja kriminaalmenetlusega

seotud andmed, et nendest V. D.-le teada anda. Kriminaalmenetlusest teavitamine ja selle eest

hoiatamine on tavalise elukogemusega objektiivse hindaja arusaama järgi sobiv vastava tagajärje

esilekutsumiseks, mistõttu nägi I. Käi põhjusliku seose arengut ja tagajärge ette, saades aru enda

teoga kaasnevast ohust tõe tuvastamisele. Süüdistatava selgitused, et ta ei osanud kergemeelselt

arvata tagajärje saabumist, on asjakohatud, sest lootus, et tagajärg ei saabu, peab olema isiku üldist

elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne. Need peavad tuginema isiku poolt

äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru

tagajärjes. I. Käial selline adekvaatne põhjendus puudus.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja lisas omalt poolt järgmist.

4.1. KarS §-s 3161 ettenähtud süüteokoosseis on I. Käia käitumises välistatud eelkõige põhjusel, et ta

ei ole nimetatud kuriteo subjekt e. isik, kellele on kriminaalasja kohtueelse menetluse andmed saanud

teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Kriminaalkorras karistatakse andmete

ebaseadusliku avaldamise eest isikuid, kes said andmetest teada seoses töö- või ametiülesannete

täitmisega, kuna nende ülesandeks on tagada kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse tõrgeteta

läbiviimine. Seega on määrav tähtsus juriidilise isiku volitustel toimetada kriminaalmenetlust ja

jälitusmenetlust, kellega töö- või teenistussuhtes olles andmeid avaldatakse. Pelgalt politseiasutuselt

konkreetses kriminaalasjas saadud päring ei muuda automaatselt pangatöötajat, tervishoiuasutuse

töötajat vms isikut kohtueelse menetluse andmetele juurdepääsu omavaks ja sealt andmeid saavaks

või koguvaks isikuks. Ka asjaolu, et pangatöötajatele, arstidele vms isikutele kehtivad oma ametis

piirangud tööga seoses saadud andmete avaldamise osas, ei muuda neid politseiasutuselt päringu

saamisel

kriminaalasja

kohtueelsele

menetluse

andmetele

ligipääsu

omavaks

isikuks.

Kohtukolleegium osutas KarS § 3161 koosseisu tõlgendamisel seaduseeelnõu algataja seletuskirjale,

millest nähtuvalt oli koosseisu kehtestamise eesmärk näha ette karistus näiteks juhtumiks, kus

politseitöötaja, prokurör või muu kohtueelse uurimise või jälitusmenetluse andmetega kokkupuutuv

isik avaldab kolmandatele isikutele operatiivinfot, nurjates nii politseioperatsiooni läbiviimise.

4.2. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonis esitatud väide võrdsuspõhiõiguse rikkumise kohta

seoses vaidlusaluse süüteokoosseisu subjektsuse küsimuse lahendamisega on põhjendamatu.

Põhiseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub

ebavõrdne kohtlemine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud aga üksnes siis, kui kaht

isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja

asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. Arutatavas kaasuses ei ole

prokuröri poolt võrreldavad isikud võrdses olukorras, sest kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse

tõrgeteta läbiviimise eest vastutavates asutustes töötavatel isikutel on ligipääs kogu informatsioonile e

kriminaalmenetluse materjalidele, mille avaldamine teeb võimatuks või raskendab oluliselt kuriteona

karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise.

Pelgalt politseiasutuse tehtud päringust saadavast informatsioonist selleks ei piisa.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tambet Grauberg esitas ringkonnakohtu otsuse

peale kassatsiooni Riigikohtule, taotledes maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaatori etteheited seisnevad kokkuvõtlikult

kahes väites.

5.1. Kassaator ei nõustu seisukohaga, et süüdistatav ei olnud KarS § 3161 sätestatud kuriteo subjekt.

Kohtute viide seaduse eelnõu seletuskirjale ei ole piisav argument, leidmaks, et selle kuriteo subjekt

saab olla üksnes kriminaalasja materjalidele ligipääsu omav isik, kelle ülesanne on tagada menetluse

tõrgeteta läbiviimine. Kuriteokoosseisu grammatiline, süstemaatiline ja objektiiv-teleoloogiline

tõlgendamine annab teistsuguse tulemuse ja kinnitab prokuröri veendumust, et nõutav on küll

erisubjekt, kuid selleks võib olla ka muu isik, kui kriminaalasja materjalidele ligipääsu omav isik,

kelle ülesanne on tagada menetluse tõrgeteta läbiviimine. I. Käi sai pangatöötajana

kriminaalmenetluse kohta teavet tööülesannete täitmise raames, tal puudus seaduslik alus selle teabe

edastamiseks ja ta põhjustas koosseisus nimetatud tagajärje tekkimise ohu. Ringkonnakohus on

põhjendamatult kohelnud ebavõrdselt menetlusasutusega töösuhetes olevaid isikuid (nt tõlk või

autojuht) ja teisi tööülesannete täitmisel kriminaalasja kohtueelse menetlemise andmetega

kokkupuutuvaid isikuid.

5.2. Prokuröri hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et I. Käial puudus tahtlus

koosseisupärase tagajärje põhjustamiseks. Kassaator leiab, et tahtlus oli kaudse tahtluse vormis

olemas, sest ta kujutas endale tavapärase elukogemuse põhjal ette, et avaldatud andmed võimaldavad

V. D.-l astuda samme, mis tõe tuvastamist oluliselt kahjustavad. Samas ei nähtu ühtki adekvaatset

asjaolu, millest selguks, et ta sellise asjade kujunemisega ei soostuks. Juhul, kui sedastatakse, et

koosseisupärane tagajärg ei saabunud, tõusetuks küsimus, kas I. Käi on toime pannud süüteokatse.

6. I. Käia kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau esitas kassatsioonile vastuse, milles

taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohus kohaldasid I. Käia KarS § 3161

järgi õigeks mõistes materiaalõigust õigesti. KarS § 3161 koosseis näeb ette kriminaalvastutuse

isikule töö- või ametiülesannete täitmise raames teatavaks saanud kriminaalasja kohtueelse menetluse

ja kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks toimuva jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku

avaldamise eest, kui see toob kaasa spetsiifilised tagajärjed - muudab võimatuks või raskendab

oluliselt kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme

asjaolude tuvastamise või jälitustoimingu eesmärgi saavutamise jälitusmenetluses. Keskendudes

KarS § 3161 koosseisu alternatiivile kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikust

avaldamisest väljendub selle ebaõigussisu järgnevas.

7.1. Menetluse andmed on mingist konkreetsest menetlusest pärinev informatsioon. Vaadeldava

kuriteokoosseisu seisukohast ei ole oluline, kui mahukad avaldatavad andmed on. Sestap ei saa ka

nõustuda arutatavas asjas maakohtu märgituga, nagu ei saaks kohtueelse menetluse andmeteks lugeda

politsei

poolt

kriminaalmenetluse

raames

pangale

saadetud

päringus

sisalduvat

teavet

kriminaalmenetluse toimumise fakti, kriminaalasja numbri, menetleja nime ja päringuga seotud

isikute kohta. Küll aga peab tegu olema isiku jaoks arusaadavalt kriminaalasja kohtueelse menetluse

andmetega. Need ei saa olla üksnes kuulujutu tasandil, vaid konkreetne informatsioon, mis pärineb

kindlast kriminaalmenetlusest ja on isiku jaoks sellega üheselt seostatav. Kui eelkäsitletud

kriteeriumid on täidetud, siis ei ole tarvis, et isikule teatavaks saanud andmetest, nt politsei päringust

nähtuks kriminaalmenetluse ajend või alus, menetluse alustamise kuupäev, menetlusele allutatud

isikud ja nende menetluslik staatus, algne karistusõiguslik hinnang, ega see, kes võiks olla

kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid on tehtud või milliseid

plaanitakse teha vms.

7.2. Kohtueelse menetluse andmete avaldamine peab olema ebaseaduslik. Kriminaalkolleegium leiab,

et ebaõige on prokuratuuri seisukoht, et kohtueelse menetluse andmete avaldamine on alati

ebaseaduslik, kui selleks puudub KrMS § 214 lg-s 1 ettenähtud prokuratuuri luba. Lähtuvalt sama

paragrahvi 3. lõikest laieneb see keeld kuni 1. septembrini 2011 üksnes menetlustoimingus

osalejatele. Menetlusvälistele isikutele KrMS § 214 lg-s 1 sätestatud keeld ei laiene. Menetlusväliste

isikute puhul peab andmete avaldamise keeld olema sätestatud seaduses või ka töö- või teenistussuhet

reguleerivates dokumentides. Andmete avaldamise ebaseaduslikkusest aga üksi ei piisa nende

avaldaja vastutusele võtmiseks KarS § 3161 järgi.

7.3. Vastutus KarS § 3161 järgi nõuab edasiselt, et nimetatud kuriteokoosseisu järgi saab vastutada

üksnes isik, kellele kohtueelse menetluse andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete

täitmisega. Sellest omakorda tuleneb, et isiku töö- või ametiülesanded seonduvad mingil viisil

kriminaalasjade kohtueelse menetlemisega.

7.4. Lõpuks nõuab KarS §-s 3161 kirjeldatud kuriteokoosseisu vaadeldav koosseisualternatiiv veel

tagajärjena kuriteona karistatava teo olemasolu või puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude

tuvastamise võimatuks muutmist või olulist raskendamist. Kas ja mil määral on kohtueelse menetluse

andmete avaldamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamist raskendanud või võimatuks muutnud, on

faktiküsimus.

8. Otsustamaks, kas I. Käi on V. D.-le kriminaalmenetluse andmetest teada andmisel toime pannud

talle süüdistuse kohaselt süüksarvatud kuriteo, tuleb eeltoodu valguses analüüsida, kas I. Käi on

realiseerinud kõik KarS § 3161 objektiivse koosseisu elemendid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul

tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.

8.1. Kuigi vaieldamatult avaldas I. Käi V. D.-le kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid, ei ole

tuvastatud, nagu teadnuks ta, et tegu on kohtueelse menetluse andmetega, mille avaldamine on

keelatud. Eeltoodule tuginevalt tuleb nõustuda maakohtu otsuses märgituga, et vaidlusaluses päringus

puudus igasugune märge selle kohta, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ja et nende

avaldamine on keelatud. Järelikult puudus päringuga kokku puutuval kõrvalisel, s.o menetlusvälisel

isikul teave selle kohta, et päringu andmete avaldamine on keelatud. Juba nimetatud põhjusel pole

võimalik väita, et pangale esitatud politsei päringus sisaldunud andmete avaldamine I. Käia poolt oli

ebaseaduslik.

8.2. Arutatava kriminaalasja lahendamisel on keskse tähtsusega küsimus sellest, kas I. Käi on

käsitatav erilise isikutunnusega isikuna KarS §-s 3161 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes.

Kriminaalkolleegium leiab, et I. Käi ei ole seda. Subjektsuseks ei piisa üksnes faktist, et isik sai

kriminaalmenetluse andmetest teadlikuks töö- või ametiülesannete raames tegutsedes. Kolleegiumi

hinnangul saab KarS §-s 3161 sätestatud süüteo subjekt olla üksnes isik, kellel on töö- või

teenistusülesannete täitmisel seatud õiguslik kohustus mitte avaldada talle teatavaks saanud

kriminaalmenetluse andmeid. Nagu eelpool juba öeldud, võib niisugune kohustus tuleneda seadusest

või ka nt isiku töö- või teenistussuhet reguleerivatest dokumentidest.

8.3. Seega seisneb andmete avaldamise ebaseaduslikkus eelnimetatud õigusliku kohustuse

rikkumises. Õiguslik kohustus mitte avaldada kriminaalmenetluse andmeid ei saa aga põhineda

üksnes faktil, et menetlusasutus on kaasanud kuriteo avastamisse ja tõkestamisse eraõigusliku

juriidilise isiku, kelle töötaja peab edastama menetlusasutusele mingit teavet. AS K kohustus

edastada menetlusasutusele (politseile) panga klienti puudutavaid finantsandmeid tuleneb

krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 p-st 2. Selle sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud avaldama

kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena

pangasaladust

muu

hulgas

kohtueelse

uurimise

asutusele

ja

prokuratuurile

alustatud

kriminaalmenetluses. Kuid viidatud sättest ega mujalt nähtu oma tööülesannete raames

järelepärimisele vastust koostava panga töötaja keeldu teavitada politseile edastatud andmetest või

päringu faktist ja sisust päringus märgitud panga klienti.

8.4. Arutatavas kriminaalasjas on prokuratuur väitnud, et I. Käia õiguslik kohustus mitte avaldada AS

K kliendile V. D.-le teavet pangale tema kohta kriminaalmenetluse raames päringu tegemisest,

tulenes tema töölepingust. Prokuröri põhjendused, nagu tuleneks I. Käia töölepingust tema kohustus

mitte avaldada talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud kriminaalmenetluse andmeid, on

alusetud. Süüdistuses märgitud I. Käia töölepingu punktidest nähtub hoopis tema kohustus hallata

tema haldusalasse kuuluvaid kliente ja projekte. See tööülesanne on kantud panga kui finantsasutuse

ja I. Käia tööandja, mitte aga menetlusasutuse huvidest. Ka kohustus teha panga erinevate

struktuuriüksuste spetsialistidega koostööd, täita panga juhtide korraldusi ja juhiseid, hoida panga

konfidentsiaalset infot ning arvestada panga koostööpartnerite huve, ei osunda iseenesest I. Käia

kohustusele mitte avaldada talle teatavaks saanud kriminaalmenetluse andmeid. Süüdistusaktis ei ole

täpsustatud, et I. Käi rikkunuks oma töösuhte raames pangaga ühtki eelnimetatud töölepingust

tulenevat kohustust. Maakohus on sellega seoses tuvastanud järgmist. I. Käiale anti ülesanne seoses

politseist saabunud päringuga uurida V. D. majanduslikku ja rahalist olukorda, kuivõrd võis tekkida

oht, et senised laenutingimused tuleb üle vaadata. Teda ei hoiatatud, et sellest päringust ei või V. D.

teavitada. Tunnistajana üle kuulatud panga töötaja K. T. selgitas, et ta palus I. Käial uurida V. D.-lt

põhjusi, millest võis tuleneda päringu esitamine, kuivõrd klient peab vastavalt lepingule ise panka

teavitama oma probleemidest, mis võivad lepingutingimuste täitmise ohtu seada. Sama tunnistaja

ütluste kohaselt panka tulnud päringust klienti tavaliselt ei teavitata, kuid see ei ole reglementeeritud.

8.5.

Sidumaks

kriminaalmenetluse

andmete

õigustamatut

avaldamist

isiku

töö-

või

teenistuskohustuste rikkumisega, peab kriminaalkolleegiumi hinnangul ära näitama nii selle, et

eelnimetatud kohustuse rikkumine on üldse aset leidnud, kui ka selle, et see kohustus oli suunatud

menetlusandmete saladuses pidamisele. Tuleb nõustuda maakohtu otsuses märgituga, et erilise

isikutunnusega isikuteks KarS § 3161 koosseisu mõttes saab lugeda kohtueelset menetlust vahetult

läbi viivaid ametiisikuid, menetluse üle järelevalvet teostavaid ametiisikuid, lubasid väljastavad

eeluurimiskohtunikke jt ametiisikuid, aga samuti menetlusasutuste töötajaid, sh sekretärid,

konsultandid jne. Muud isikud, kes kohtueelse menetluse andmetest võivad seoses tööga teada saada,

saavad olla isikud, kes on kaasatud kohtueelsesse menetlusse seoses nende tööga, s.o tõlgid,

spetsialistid, eksperdid, tehnilised töötajad, kes on kaasatud menetlusse kas regulaarselt teatud

kohtueelse menetluse toimingutesse või üksikutesse toimingutesse ning nad saavad kohtueelsest

menetlusest mingisugusegi ülevaate kas või ühe konkreetse toimingu kohta, saades informatsiooni

tõendamiseseme asjaoludest. Seega peetakse käsitletavas kuriteokoosseisus eeskätt silmas isikuid,

kelle ülesandeks on tagada kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse tõrgeteta läbiviimine e uurimis-

või jälitusasutuse, prokuratuuri või kohtuga töö- või teenistussuhtes olevaid isikuid.

9. Prokuröri arvates koheldakse ringkonnakohtu tõlgenduse järgi põhjendamatult erinevalt

menetlusasutusega töösuhtes olevat isikut ja muid töösuhtes olevaid isikuid, sest teoobjekt

(kriminaalmenetluse andmed) on sama ja vahe on üksnes isikute erinevates võimalustes neid andmeid

teada saada ning seega erinevates võimalustes menetluse kulgu häirida. Kolleegium ei nõustu sellise

seisukohaga. Ebavõrdse kohtlemise aluseks on juba eelkäsitletud asjaolu, et mitte kõigil töö- või

teenistussuhtes olevatel isikutel ei ole tööalaselt õiguslikku kohustust kriminaalmenetluse andmete

saladuses hoidmiseks. Prokuratuuri lähenemine, nagu võiks isiku KarS § 3161 järgi karistamise

aluseks olla üksnes kriminaalmenetluse huvide tõsise kahjustamise fakt, on ebaõige. Selliselt on

süüteo objektiivsest koosseisust osa tunnuseid jäetud sisustamata.

10. Eeltoodud põhjendustel on I. Käia käitumises välistatud KarS §-s 3161 järgi kvalifitseeritava

kuriteo koosseis ja sellest tulenevalt ei vaja enam käsitlemist ka kassaatori seisukohad süüteokatse

osas.

11. Kriminaalkolleegium märgib aga obiter dictum korras täiendavalt. KrMS § 214 lg 3 alates

1. septembrist 2011 jõustuvas redaktsioonis sätestatakse, et kohtueelse menetluse andmete

avaldamise keelu rikkumise korral võib eeluurimiskohtunik kohtumäärusega prokuratuuri taotlusel

trahvida menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut. Teo

eest, mis on süüdistusaktis omistatud I. Käiale, võiks eelmärgitust lähtuvalt alates 1. septembrist 2011

jõustuva KrMS § 214 lg 3 redaktsiooni kohaselt järgneda menetluslik vastutus. Sama sätte hetkel

kehtiv redaktsioon võimaldab aga kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise korral

trahvida üksnes menetlustoimingus osalejaid. Menetlusvälise isiku, kes ei vasta KarS § 3161

koosseisus sätestatud erisubjekti tunnustele, karistamine kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku

avaldamise eest, on seega kehtivas õiguses üldse välistatud.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi