3-2-1-56-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-56-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. juuni 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Marti Savi hagi Olar Järvloo vastu 75 000 krooni ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-

09-58157

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marti Savi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

9625 eurot 9 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Marti Savi (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kati Raudsepp

Kostja Olar Järvloo (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andres Past

Asja läbivaatamise kuupäev

23. mai 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-58157 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Marti Savi kassatsioonkaebuselt 15. veebruaril 2011 tasutud kautsjon

47 (nelikümmend seitse) eurot 93 senti OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marti Savi (hageja) esitas 30. oktoobril 2009 Tartu Maakohtule Olar Järvloo (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 75 000 krooni, viivise 30. oktoobri 2009

seisuga 9000 krooni ning alates 31. oktoobrist 2009 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise, mille

määraks on 0,2% tasumata summast päevas.

Hagi kohaselt olid kostja ja OÜ KL CONSULT ÕIGUSBÜROO (KCÕ) sõlminud õigusabilepingu

ning juriidilise teenindamise lepingu. Tegemist on töövõtulepinguga, millega KCÕ kohustus

saavutama Eva Roostarile maa tagastamise. Õigusabilepingu p-s 5.1 oli järgmine tasukokkulepe:

"Juhul kui Eva Roostar'ile ja/või maa tagastamise nõudeõiguse osaliselt või tervikuna vaidluste

perioodil või nende järel omandanud kliendile või kliendi poolt määratud muule isikule tagastatakse

büroo töö tulemusel Mõurasaare A-47 kinnistu nr 14875 ning Männasaare A-50 kinnistu nr 15110

(mõlema maatüki katastritunnus on 81501:004:0180) kogupindalaga 139.38 ha, rakendavad pooled

kokkuleppelist tulemustasu, mis on viissada tuhat (500 000) krooni ning milline on väiksem büroo

hinnakirjajärgsest vara arvestuslikust väärtusest arvestatavast tulemustasust. Juhul kui Eva Roostar'ile

ja/või kliendile või tema poolt määratud isikule tagastatakse vaidluste tulemusel kinnistutest osa või

ainult üks kinnistu, arvestatakse kokkuleppelist tulemustasu proportsionaalselt lähtuvalt tagastatud

maa pindalast. Tulemustasu kuulub väljamaksmisele maa tagastamise korral arve alusel arves

näidatud tingimustel. Büroo poolt väljastatavale arvele lisandub Eesti Vabariigis kehtestatud

käibemaks."

KCÕ töö tulemusena on E. Roostarile tagastatud 150,12 ha maad. Seega on tasu nõudmise eeldused

täidetud. Tasunõuet ei välista see, et maa tagastamisega seotud haldusasjas ei esitanud KCÕ

kassatsioonkaebust. Kassatsioonkaebuse esitamise eelduseks oli KCÕ varem tehtud töö ning

eelnevates kohtuastmetes peetud õiguslikud vaidlused. Samuti korrati kassatsioonkaebuses õiguslikke

argumente, mida KCÕ oli varasemas menetluses esitanud. Maa tagastamiseks tuli pärast Riigikohtu

lahendit läbida ka pikaajaline maa tagastamise menetlus.

Kostja ei ole lepingujärgset tasu KCÕ-le maksnud. Juriidilise teenindamise lepingu p 4.6 kohaselt

tuleb lepingujärgse maksega viivitamisel tasuda viivist, mille määraks on 0,2% tähtaegselt tasumata

summast päevas. KCÕ on tasunõude osaliselt loovutanud hagejale.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et kinnistuid ei

tagastatud KCÕ töö tulemusena. KCÕ töö tulemuseks oli E. Roostari kaebuse rahuldamata jätmine

halduskohtus ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine ringkonnakohtus. Soodne kohtuotsus

saavutati Riigikohtus OÜ Advokaadibüroo Concordia advokaatide töö tulemusel. Pärast

apellatsioonkaebuse esitamist ei ole KCÕ teinud midagi, mis mõjutaks maa tagastamist. KCÕ on

saanud tehtud töö eest mõistliku tasu, mistõttu on täiendava tulemustasu nõudmine vastuolus hea usu

ja mõistlikkuse põhimõttega. Alternatiivselt on KCÕ tasunõue lõppenud, kuna juriidilise

teenindamise leping ja selle lisaks olev õigusabileping on lõppenud tähtaja möödumise tõttu.

3. Tartu Maakohus jättis 11. mai 2010. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et KCÕ ja kostja vaheline leping on käsundusleping. Lepingute sõlmimisel oli KCÕ

eesmärgiks kokkulepitud tulemuse saavutamine kahes esimeses kohtuastmes. Kuna seal kokkulepitud

tulemust ei saavutatud ja KCÕ-l ei olnud pädevust Riigikohtus esinemiseks, ei ole ka kostjal

kohustust tasu maksta. Leping tuleb lugeda lõppenuks ajast, mil maa tagastamise vaidlustes pöörduti

Riigikohtu poole. Selleks ajaks oli KCÕ teinud kõikvõimaliku, läbides kaks esimest kohtuastet,

seejuures tulemust saavutamata. KCÕ-l on oma osa OÜ Advokaadibüroo Concordia saavutatud

tulemuses, kuid kuna sisuliselt viis töö lõpuni siiski OÜ Advokaadibüroo Concordia, viis positiivse

tulemuseni OÜ Advokaadibüroo Concordia töö. KCÕ on saanud tehtud töö eest tasu, kuid kuna

tulemust ei saavutatud, siis ei ole tulemustasu nõudmine õigustatud.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 17. jaanuari 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et tegemist on käsunduslepinguga. Ringkonnakohus ei

nõustunud aga maakohtu seisukohaga, et lepingu eesmärgiks oli kokkulepitud tulemuse saavutamine

kahes esimeses kohtuastmes. Lepingutest tulenevalt võis KCÕ tegevus lepingute täitmisel olla laiem

kui ainult esindamine kohtus. See ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest hagejal ei ole

tekkinud õigust saada tulemustasu, kuivõrd täitmata on õigusabilepingu p-s 5.1 sätestatud eeldused

tulemustasu saamiseks. Õigusabilepingu p 5.1 seob tulemustasu saamise õiguse otseselt sellega, et

maa oleks tagastatud KCÕ töö tulemusel. Maa tagastamine sai võimalikuks, kuna Riigikohtu

11. oktoobri 2007 otsusega tühistati halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning tehti uus otsus,

millega tühistati keskkonnaministri 3. oktoobri 2000 käskkirja nr 454 p 3.1. Riigikohtus osutas

E. Roostarile õigusabi OÜ Advokaadibüroo Concordia. Asjaolul, kas kassatsioonkaebuses korrati

samu väited, mida oli esitatud kaebuses halduskohtule ja apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule, või

mitte, ei ole tähtsust selle kindlakstegemisel, kas maa tagastati KCÕ töö tulemusel. KCÕ ei osutanud

E. Roostarile õigusabi kassatsioonkaebuse koostamisel ning seega ei saanud maa tagastamine

võimalikuks ka tema töö tulemusel. KCÕ-l oli võimalus koostada E. Roostari nimel kaebus

Riigikohtule. Samuti oli KCÕ-l võimalik korraldada E. Roostari esindamine Riigikohtus, sõlmides

lepingu vandeadvokaadiga või vandeadvokaadi abiga.

Asjaolud, et KCÕ esitas pärast Riigikohtu 8. märtsi 2007. a otsust RMK-le teabenõude, pidas

kirjavahetust Gerri Grünbergi ja Andrus Laureni ning AS K&H maakorraldajaga, esitas teabenõude

Ida-Viru katastribüroole ning helistas Tudulinna valla arendusnõunikule Tiiu Puule, ei anna alust

asuda seisukohale, et maa tagastamine oleks toimunud KCÕ töö tulemusel ning seetõttu oleks hagejal

tekkinud õigus nõuda tulemustasu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja leiab, et ringkonnakohtu otsus on piisavalt põhjendamata osas, mis puudutab põhjusliku seose

olemasolu või puudumist KCÕ tehtud töö ja E. Roostarile maa tagastamise vahel. Põhjuse ja tagajärje

seos tuleb tuvastada conditio sine qua non reegli abil, kasutades elimineerimismeetodit. Seega

puuduks põhjuslik seos üksnes juhul, kui tulemus oleks saavutatud ilma KCÕ tööta. Ka leping ei näe

ette, et kolmanda isiku panus välistab KCÕ tasunõude. Ebamõistlik ja hea usu põhimõttega vastuolus

on tõlgendus, mille kohaselt tuleb tasu maksta üksnes juhul, kui lepingupool täidab üksi, ilma

kõrvalise sekkumiseta, kogu põhjuslikkuse ahela. KCÕ ja kostja vaheline õigussuhe on töövõtt, kuna

lepingu eesmärgiks oli konkreetse tulemuse saavutamine. Ringkonnakohus on valesti jätnud

kohaldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Hageja on esitanud KCÕ ja kostja sõlmitud õigusabilepingu p-st 5.1 tuleneva tasunõude, mille

KCÕ on talle loovutanud. Õigusabilepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja maksma KCÕ-le

500 000 krooni, kui E. Roostarile tagastatakse KCÕ tegevuse tulemusena kaks kinnistut

kogupindalaga 139,38 ha. Pooled ei vaidle selle üle, et E. Roostarile on maa tagastatud. Pooled

vaidlevad aga selle üle, kuidas tõlgendada õigusabilepingu p-s 5.1 sisalduvat väljendit "büroo töö

tulemusel". Hageja leiab, et see tähendab, et tasunõue tekib, kui KCÕ tehtud töö on põhjuslikus

seoses maa tagastamisega. Kostja tõlgendab seda lepingupunkti selliselt, et tasunõude välistab see, et

lisaks KCÕ-le oli vaja maa tagastamiseks ka kolmanda isiku (OÜ Advokaadibüroo Concordia)

panust. Seega vaidlevad pooled lepingu tõlgendamise üle.

11. Ringkonnakohus on õigusabilepingu p 5.1 tõlgendades sisuliselt nõustunud kostjaga, leides, et

maad ei tagastatud KCÕ töö tulemusel, kuna KCÕ ei osutanud E. Roostarile õigusabi

kassatsioonkaebuse koostamisel. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on selles osas

põhjendamata. Ringkonnakohus ei ole avanud õigusabilepingu p-s 5.1 märgitud väljendit "büroo töö

tulemusel" ning ei ole lepingu tõlgendamisel kohaldanud VÕS § 29, mis sätestab lepingu

tõlgendamise reeglid.

12. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele

tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui

üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt,

nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-

le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel

teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb

lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid,

millest lepingu tõlgendamisel sel juhul eelkõige tuleb lähtuda (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-10, p 11).

Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel, lähtudes eeltoodust, tõlgendama õigusabilepingu

p 5.1 ning selgitama välja, kas tasu nõudmise eelduseks oli see, et KCÕ üksinda saavutaks maa

tagastamise, või piisas tasunõude tekkimiseks ka sellest, kui lisaks KCÕ-le aitasid maa tagastamisele

kaasa ka kolmandad isikud, ning kui suur peab sellisel juhul olema KCÕ osa. Välistatud ei pruugi

olla ka tasunõude osaline tekkimine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada ja hinnata ka

poolte seisukohti lepingu tõlgendamise jaoks oluliste asjaolude kohta ning tõendeid, millele pooled

seejuures tuginevad.

13. Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada ka sellega, et maa tagastamise menetlus ei piirdunud

üksnes menetlusega halduskohtus. Halduskohtumenetluse tulemusena tühistati üksnes

keskkonnaministri käskkiri, millega jäeti maa riigi omandisse, mitte ei tagastatud maad E. Roostarile.

Seega tuleb vajadusel välja selgitada ka muud maa tagastamise menetlust ja KCÕ rolli selles

puudutavad asjaolud.

14. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et KCÕ ja kostja vahel oli käsundussuhe.

Õigusabilepingu p-des 4.1 ja 4.2 on õigusabi sisuks märgitud E. Roostari esindamine maa tagastamise

küsimustes, õiguslike analüüside tegemine, ametlike pöördumiste, vajadusel kaebuste menetlemine

kohtus, dokumendikavandite koostamine ja tõendite kogumine ning kliendi (kostja) esindamine ja

asjaajamine tema huvides. Sellest tuleneb selgelt, et lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess,

mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu

mõistele, mitte VÕS §-s 619 sätestatud töövõtulepingu mõistele. Ainuüksi see, et lepiti kokku

tulemustasus, ei muuda lepingut töövõtulepinguks.

15. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on oma otsuses valesti märkinud tsiviilasja hinna.

Ringkonnakohus on märkinud tsiviilasja hinnaks 75 000 krooni, mis on põhinõude suurus. Seejuures

on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et pärast 1. jaanuari 2009 esitatud hagide puhul tuleb

TsMS § 137 lg 4 järgi otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võtta otsuse tegemiseni

arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses. Praeguses asjas nõuab

hageja lisaks põhivõlale ka viivise väljamõistmist. Seega oleks ringkonnakohus asja hinna

märkimisel pidanud arvestama maakohtu otsuse tegemiseni arvestatud viivist.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleks tagastada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust,

tuleb poolte menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull