Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-16-10 AI generated

3-4-1-16-10 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-16-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011. a otsusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-10 1. Nõustun üldkogu otsuse resolutiivosaga ning üldkogu enamuse seisukohaga, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata (otsuse p 76). Minu hinnangul viib sellele järeldusele ennekõike asjaolu, et KarS § 872 lg 2 näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. See on tinginud seaduse rakendajale liiga ulatusliku kaalutlusõiguse andmise. Seadusandja peaks juhtumid, mil karistusjärgset kinnipidamist kohaldatakse, täpsemalt piiritlema. Nõustun ka enamuse seisukohaga, et karistusjärgset kinnipidamist ei õigusta PS § 20 lg 2 p 3 (otsuse p-d 85-90). 2. Erinevalt üldkogu enamusest leian, et karistusjärgset kinnipidamist võib õigustada PS § 20 lg 2 p 1. Enamuse vastupidine seisukoht tugineb kolmele eeldusele (p-d 57-59, 65, 67, 84): - varasemate kuritegude toimepanemine on karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisel vaid formaalne eeldus; - karistusjärgsel kinnipidamisel puudub sisuline seos varasemate kuritegudega ning; - KarS § 872 lg 2 võimaldab vabaduse võtta üksnes isiku ohtlikkuse tõttu. Neid eeldusi ei ole veenvalt põhjendatud. 3. Süüdimõistmine on otsuses loetud kinnipidamise vormiliseks eelduseks ainuüksi põhjusel, et süüdimõistmise tuvastamine ei ole hinnanguline küsimus. Hinnanguruumi puudumine ei muuda minu arvates ühtegi asjaolu vormiliseks. Süüdimõistmine teatud tunnustega kuritegude eest on vaidlusaluse sätte kohaldamisel kriitilise tähtsusega materiaalõiguslik eeldus. Selle puudumine välistab karistusjärgse kinnipidamise KarS § 872 lg 2 alusel täielikult, olgu isiku ohtlikkus kuitahes suur. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda KarS § 872 lg 2 isiku kinnipidamist üksnes ohtlikkuse tõttu ning süüdimõistmise ja karistusjärgse kinnipidamise vahel on otsene ja sisuline seos. Asjaolu, et lisaks süüdimõistmisele hinnatakse karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisel ka isiku ohtlikkust, ei kõrvalda nimetatud seost. Ivo Pilving

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-16-10 · Riigikohus: juuni 2011. a otsusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-10 1. Nõustun üldkogu otsuse resolutiivosaga ning üldkogu enamuse seisukohaga, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata (otsuse p 76). Minu hinnangul viib sellele järeldusele ennekõike asjaolu, et KarS § 872 lg 2 näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. See on tinginud seaduse rakendajale liiga ulatusliku kaalutlusõiguse andmise. Seadusandja peaks juhtumid, mil karistusjärgset kinnipidamist kohaldatakse, täpsemalt piiritlema. Nõustun ka enamuse seisukohaga, et karistusjärgset kinnipidamist ei õigusta PS § 20 lg 2 p 3 (otsuse p-d 85-90). 2. Erinevalt üldkogu enamusest leian, et karistusjärgset kinnipidamist võib õigustada PS § 20 lg 2 p 1. Enamuse vastupidine seisukoht tugineb kolmele eeldusele (p-d 57-59, 65, 67, 84): - varasemate kuritegude toimepanemine on karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisel vaid formaalne eeldus; - karistusjärgsel kinnipidamisel puudub sisuline seos varasemate kuritegudega ning; - KarS § 872 lg 2 võimaldab vabaduse võtta üksnes isiku ohtlikkuse tõttu. Neid eeldusi ei ole veenvalt põhjendatud. 3. Süüdimõistmine on otsuses loetud kinnipidamise vormiliseks eelduseks ainuüksi põhjusel, et süüdimõistmise tuvastamine ei ole hinnanguline küsimus. Hinnanguruumi puudumine ei muuda minu arvates ühtegi asjaolu vormiliseks. Süüdimõistmine teatud tunnustega kuritegude eest on vaidlusaluse sätte kohaldamisel kriitilise tähtsusega materiaalõiguslik eeldus. Selle puudumine välistab karistusjärgse kinnipidamise KarS § 872 lg 2 alusel täielikult, olgu isiku ohtlikkus kuitahes suur. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda KarS § 872 lg 2 isiku kinnipidamist üksnes ohtlikkuse tõttu ning süüdimõistmise ja karistusjärgse kinnipidamise vahel on otsene ja sisuline seos. Asjaolu, et lisaks süüdimõistmisele hinnatakse karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisel ka isiku ohtlikkust, ei kõrvalda nimetatud seost. Ivo Pilving

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011. a otsusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-10 1. Nõustun üldkogu otsuse resolutiivosaga ning üldkogu enamuse seisukohaga, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata (otsuse p 76). Minu hinnangul viib sellele järeldusele ennekõike asjaolu, et KarS § 872 lg 2 näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. See on tinginud seaduse rakendajale liiga ulatusliku kaalutlusõiguse andmise. Seadusandja peaks juhtumid, mil karistusjärgset kinnipidamist kohaldatakse, täpsemalt piiritlema. Nõustun ka enamuse seisukohaga, et karistusjärgset kinnipidamist ei õigusta PS § 20 lg 2 p 3 (otsuse p-d 85-90). 2. Erinevalt üldkogu enamusest leian, et karistusjärgset kinnipidamist võib õigustada PS § 20 lg 2 p 1. Enamuse vastupidine seisukoht tugineb kolmele eeldusele (p-d 57-59, 65, 67, 84): - varasemate kuritegude toimepanemine on karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisel vaid formaalne eeldus; - karistusjärgsel kinnipidamisel puudub sisuline seos varasemate kuritegudega ning; - KarS § 872 lg 2 võimaldab vabaduse võtta üksnes isiku ohtlikkuse tõttu. Neid eeldusi ei ole veenvalt põhjendatud. 3. Süüdimõistmine on otsuses loetud kinnipidamise vormiliseks eelduseks ainuüksi põhjusel, et süüdimõistmise tuvastamine ei ole hinnanguline küsimus. Hinnanguruumi puudumine ei muuda minu arvates ühtegi asjaolu vormiliseks. Süüdimõistmine teatud tunnustega kuritegude eest on vaidlusaluse sätte kohaldamisel kriitilise tähtsusega materiaalõiguslik eeldus. Selle puudumine välistab karistusjärgse kinnipidamise KarS § 872 lg 2 alusel täielikult, olgu isiku ohtlikkus kuitahes suur. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda KarS § 872 lg 2 isiku kinnipidamist üksnes ohtlikkuse tõttu ning süüdimõistmise ja karistusjärgse kinnipidamise vahel on otsene ja sisuline seos. Asjaolu, et lisaks süüdimõistmisele hinnatakse karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisel ka isiku ohtlikkust, ei kõrvalda nimetatud seost. Ivo Pilving