3-1-1-50-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-50-11 Määruse kuupäev 20. juuni 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Marcel Vichmanile (Vichmann) väärteomenetluses kantud õigusabi kulude hüvitamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus asjas nr 4-10- 4190 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marcel Vichmani kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Põhja Prefektuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 18. mai 2011 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus osas, millega hüvitati Marcel Vichmanile määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu summas 63,92 eurot. 2. Tunnistada Marcel Vichmani poolt ringkonnakohtu menetluses kaitsjale makstud tasu 192 eurot (ükssada üheksakümmend kaks eurot) mõistlikuks ja hüvitada see talle riigi eelarvest. 3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus muus osas muutmata. 4. Mõista menetlusaluse isiku kasuks välja 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot) Riigikohtus määruskaebuse menetlemisel kantud kulude eest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põhja Prefektuuri 26. oktoobri 2010. a otsusega karistati Marcel Vichmani liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut. 2. M. Vichmani kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, taotledes väärteoasja menetluse lõpetamist. Maakohtu 16. märtsi 2011. a otsusega kaebus rahuldati ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetati. 3. M. Vichmani kaitsja esitas kohtule taotluse menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu 644,22 euro hüvitamiseks. Harju Maakohtu 16. märtsi 2011. a määrusega rahuldati taotlus osaliselt ja mõisteti M. Vichmani kasuks riigieelarve vahenditest välja õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 383,47 eurot. Maakohus leidis, et menetlusalusele isikule määratud trahvisummast oluliselt suuremate õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Samuti märkis kohus, et võrreldes menetlusaluse isiku poolt õigusabikulude hüvitamiseks taotletava summa suurust riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasuga samamahulise töö eest tuleb pidada ebamõistlikult ja põhjendamatult suureks. 4. Maakohtu määruse peale esitas ringkonnakohtule määruskaebuse M. Vichmani kaitsja, taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ja menetlusalusele isikule kogu valitud kaitsjale makstud tasu,

s.o 644,22 euro hüvitamist. Samuti palus määruskaebuse esitaja hüvitada M. Vichmanile täiendavalt määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu 192 eurot. Kaitsja märkis, et kuigi taotletav summa oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvist suurem, ei olnud tasu ebamõistlikult suur. Isikule määratava karistuse suurus ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille põhjal otsustada kaitsjatasu mõistliku suuruse üle ja varasemas kohtupraktikas on aktsepteeritud ka õigusabikulude hüvitamist tunduvalt suuremas summas kui menetlusalusele isikule süüksarvatud rikkumise eest määrata võidav maksimaalne karistus. Menetlusalune isik on püüdnud tekkivaid õigusabikulusid igati vähendada ja ka kaitsja pole nende mahtu kunstlikult paisutanud. Kuna M. Vichmanil puudus võimalus taotleda riigi õigusabi ja tema enda õigusteadmised ei olnud väärteoasjas enda esindamiseks piisavad, pidi ta kasutama kvalifitseeritud õigusabiteenust. Kaitsja pakutav teenus on seejuures odavam kui suurema osa turul tegutsevate teiste advokaadibüroode pakutav õigusteenus. Menetlusalust isikut ei tohi õigusabikulude üksnes osalise hüvitamisega karistada selle eest, et ta end kohtuvälise menetleja ebaseadusliku tegevuse eest kaitstes kohtusse pöördus. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja rahuldati määruskaebus osaliselt. Ringkonnakohus mõistis M. Vichmani kasuks riigieelarve vahenditest välja valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 644,22 eurot ja täiendavalt määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu katteks 63,92 eurot. 6. Oma seisukohta põhjendades märkis ringkonnakohus, et ka mõistetud rahatrahvist suuremas ulatuses õigusabikulude hüvitamist ei saa pidada iseenesest ebamõistlikuks. Arutatavas asjas taotletava õigusabikulu hüvitise summat ei saa lugeda põhjendamatuks ja ebamõistlikuks. Mõistlikuks saab lugeda advokaaditasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga ja tasu määramisel tuleb arvestada ka väärteoasjade olemust ning keerukust. Ehkki menetlusaluse isiku poolt õigusabikulude hüvitamiseks taotletava summa suurus ületab riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu samamahulise töö eest, ei anna üksnes see asjaolu alust lugeda õigusabikulude hüvitamiseks taotletava summa suurust ebamõistlikult ja põhjendamatult suureks. Kuigi õigusteeninduse turul kehtiv hind ei ole ainukeseks asjaoluks, millest kohus vastavalt seadusele peab juhinduma väärteoasjas valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse ja selle hüvitamise ulatuse põhjendatuse hindamisel, ei saa seda ka arvesse võtmata jätta. Ringkonnakohus nõustus määruskaebuse esitajaga, et kulutuste, mille isikule põhjustas riik oma ebaseadusliku tegevusega, isiku kanda jätmine ei ole õiglane ja kahjustab õigussüsteemi usaldusväärsust, seda eriti olukorras, kus isikul puudub võimalus taotleda riigi õigusabi. 7. Ringkonnakohus ei pidanud samas võimalikuks rahuldada täies ulatuses määruskaebuse esitaja taotlust määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu hüvitamiseks 192 euro ulatuses järgmistel põhjendustel. Õigusabikulude riigivõi kohaliku eelarve vahenditest hüvitamise ulatuse mõistlikkuse ja vajalikkuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktile 23 on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Kuna kaitsja on määruskaebuse esitamisega seonduvale tööle kulutanud 2 tundi, kuuluks selle töö eest riigi õigusabi osutavale advokaadile õigusabi eest tasumisele 63,92 eurot. Määruskaebuse esitaja poolt täiendavalt määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu hüvitamiseks taotletava summa suurust tuleb seetõttu pidada ebamõistlikult ja põhjendamatult suureks. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitamisega seonduva mõistliku suurusega kaitsjatasuna tuleb M. Vichmanile hüvitada 63,92 eurot. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse M. Vichmani kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega hüvitati määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu 63,92 euro ulatuses ja M. Vichmanile määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Määruskaebuses leitakse, et ringkonnakohus on põhjendamatult kohaldanud samas asjas erinevates menetlusstaadiumides kantud õigusabikulude hüvitamisele erinevaid põhimõtteid. Õigusabikulude kujunemine oli nii kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel kui ka määruskaebuse esitamisel samasugune. Ka määruskaebuse esitamisel ei saanud menetlusalune isik kasutada riigi õigusabi, kuna ei vasta riigi õigusabi taotlejale esitatud nõuetele. Kaitsja leiab jätkuvalt, et jättes menetlusalusele isikule osa õigusabikulusid hüvitamata, on teda karistatud enda õiguste kaitsmise eest riigi ebaseadusliku tegevuse vastu. Samuti ei ole kaitsja arvates tehtud töö maht ülemäära suur. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus märkis M. Vichmani kaitsja määruskaebust käsitledes esmalt, et varasemas kohtupraktikas on aktsepteeritud väärteomenetluse tulemusel isikule mõistetud rahatrahvist suuremas ulatuses õigusabikulude hüvitamist ja on loetud mõistlikuks advokaaditasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga. Õigusabikulude väljamõistmisel peab igal juhul eraldi otsustama, millises ulatuses on nende hüvitamise määramine riigivõi kohaliku eelarve vahenditest mõistlik ja vajalik, lähtudes seejuures üldise juhisena riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest. Edasiselt märkis ringkonnakohus, et kuigi väärteoasjas valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel ei ole õigusteeninduse turul kehtiv hind ainuke arvestamist vajav asjaolu, ei saa seda ka tähelepanuta jätta. Lõpuks tõdes ringkonnakohus veel, et kulutuste, mille isikule põhjustas riik oma ebaseadusliku tegevusega, isiku kanda jätmine ei ole õiglane ja kahjustab õigussüsteemi usaldusväärsust, seda eriti olukorras, kus isikul puudub võimalus taotleda riigi õigusabi. Kirjeldatud kaalutlustest lähtuvalt tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse, millega hüvitati M. Vichmanile väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu üksnes osaliselt. 10. Hinnates aga samas lahendis M. Vichmani kaitsja taotlust hüvitada ka määruskaebuse esitamisega seotud kaitsjatasu, märkis ringkonnakohus üksnes, et õigusabikulude riigivõi kohaliku eelarve

vahenditest hüvitamise ulatuse mõistlikkuse ja vajalikkuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest. Kuna riigi õigusabi osutavale advokaadile kuulunuks kaitsja taotluses toodud kahe tunni töömahu korral määruskaebuse koostamisel osutatud õigusabi eest tasumisele 63,92 eurot, siis pidas ringkonnakohus kaitsja taotlust samamahulise töö eest ebamõistlikult suureks. Kolleegiumi hinnangul on sellega põhjendamatult kohaldatud valitud kaitsja tasu arvestamiseks erinevates väärteomenetluse etappides erinevaid standardeid. Kaitsja tasu arvestamisel tuleb kõikides menetluse staadiumides lähtuda samadest põhimõtetest. Seega pidanuks ringkonnakohus ka kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu mõistliku suuruse hindamisel arvestama lisaks riigi õigusabi tasumääradele, õigusabiteenuse turuhinnaga, menetlusalust isikut menetluse tulemusel ähvardada võinud maksimaalse trahvi suurusega, aga samuti asjaoluga, et M. Vichmanil puudus võimalus saada väärteomenetluses riigi õigusabi. Ringkonnakohtu vasturääkivaid põhjendusi maaja ringkonnakohtu menetluskulude osas tuleb hinnata väärteomenetlusõiguse muu olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. 11. Kolleegium leiab, et M. Vichmani poolt määruskaebemenetluses ringkonnakohtus kaitsjale makstud tasu 192 eurot oli põhjendatud ning kaitsja taotlus nimetatud kaitsjatasu hüvitamiseks M. Vichmanile tuleb rahuldada. 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2011. a määruse osas, millega hüvitati M. Vichmanile määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu 63,92 euro ulatuses ja teeb ise uue määruse, hinnates M. Vichmani poolt määruskaebemenetluses ringkonnakohtus kaitsjale makstud tasu tervikuna mõistlikuks ja hüvitades selle talle. 13. Kaitsja on koos määruskaebusega esitanud Riigikohtule taotluse mõista menetlusaluse isiku kasuks välja 72 eurot kaitsjatasu Riigikohtule määruskaebuse esitamise eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 0,75 tundi. Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et kaitsjale makstud tasu oli mõistliku suurusega ja taotlus tuleb rahuldada. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg