3-3-1-30-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-30-11

Määruse kuupäev

13. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8397-14

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2011. a määrus

haldusasjas nr 3-10-922

Menetluse alus Riigikohtus

I. V. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist puudutavas osas.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-922.

3. Saata asi uueks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4. Jätta määruskaebus läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kohustas 8. jaanuari 2010. a korraldusega

nr 12.2-3/8397-14 I. V. tasuma sama maksu- ja tollikeskuse 2. detsembri 2009. a korralduse nr 12.2-

3/8397-8 täitmata jätmise eest sunniraha 5000 kr. I. V. vaie 8. jaanuari 2010. a korralduse kehtetuks

tunnistamiseks jäeti Maksu- ja Tolliameti 5. märtsi 2010. a vaideotsusega rahuldamata.

2. I. V. esitas 9. aprillil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari

2010. a korralduse tühistamiseks. 20. aprillil 2010 esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

Taotluse kohaselt takistas kaebuse postitamist üks päev varem kaebaja halb tervislik seisund, mis ei

võimaldanud minna postiasutusse. 5. aprillil 2010 pöördus kaebaja perearsti poole. Kaebajal oli kõrge

palavik, lihasevalu ja kõhulahtisus. Perearst määras ambulatoorse ravi ja uue vastuvõtu 12. aprilliks

2010.

3. Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2010. a määrusega jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. Määruse kohaselt on perearsti tõendiga tõendatud, et

kaebaja pöördus arsti vastuvõtule 5. aprillil 2010 ning et tal oli palavik, peavalu, kõhulahtisus ja

lihasevalu. Teada ei ole, millal kaebaja tervenes. Kaebus on koostatud hiljemalt 7. aprillil ja saadetud

postkontorist 9. aprillil. Kaebaja suutis end kahe päevaga haigusest koguda sedavõrd, et koostas

kohtule kaebuse. Seega oli kaebaja tervislik seisund halb, kuid mitte selline, et kaebuse postitamine

või elektrooniline edastamine oleks seadnud tema tervise ohtu. Seega oli kaebajal kaebuse esitamine

küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik.

4. I. V. esitas 15. septembril 2010 määruskaebuse, milles ta palus halduskohtu määruse tühistada

ning teha uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg. Määruskaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse

taotlus, milles paluti peatada täitemenetlus. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebaja halva tervisliku

seisundi tõttu suuteline minema postiasutusse, et postitada kaebust tähtaegselt, s.o päev varem.

Kaebajal oli peavalu, kõhulahtisus, tugev lihasevalu ja kõrge palavik ning voodist tõustes oli

liikumine raskendatud. Sellises seisundis autojuhtimine ja postiasutusse sõitmine oleks olnud ohtlik

nii kaebajale endale kui ka teistele liiklejatele. Kaebajal ei ole kodus arvutit ning kaebuse

elektrooniline edastamine ei olnud seega võimalik. Kaebaja ei koostanud kaebust ise, vaid oli selle

koostamise tellinud. Samas ei olnud ta andnud enda esindamiseks volikirja. Kaebus oli valmis

7. aprillil 2010, kuid kaebaja ei olnud võimeline sellele järele sõitma. Maksu- ja tollikeskus on

kaebaja suhtes rakendanud täitemenetlust, arestides pangakontod kaebajat sellest teavitamata ning

tehes kaebajale võimatuks nii riigilõivude tasumise kui ka igapäevaseks eluks vajalike rahaliste

vahendite kasutamise.

5. Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2010. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole kaebaja tõendanud, et sunniraha tasumisel oleks kohtuotsuse

täitmine raskendatud või võimatu või et tal puuduksid pärast seda igapäevaseks eluks vajalikud

rahalised vahendid. Kaebaja ei ole põhistanud, et sunniraha tasumisel tekiksid talle kohtumenetluse

ajal pöördumatud tagajärjed. Sunniraha summas 5000 kr ei saa üldjuhul pidada sedavõrd suureks

summaks, et selle tasumine oleks töötavale isikule üle jõu käiv. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata ka taotluselt riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2011. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjendused:

a) kaebuse tähtaegne esitamine polnud objektiivselt takistatud;

b) kaebaja poolt haiguse põhistamiseks esitatud arstitõendist ei nähtu, milline oli kaebaja tervislik

seisund kaebetähtaja lõpul ning kuivõrd kaebus on kuupäevastatud 7. aprillil 2010, saab sellest

järeldada, et kaebaja tervislik seisund oli sedavõrd paranenud, et ta sai kaebust koostada. Sellest

järelduvalt oli võimalik ka kaebuse tähtaegne postitamine postiasutuse kaudu või elektrooniliselt;

c) kaebetähtaja ennistamise taotluses ei väidetud, et haigestumine kaebajal kaebuse koostamist

takistanud oleks ja et kaebuse koostas muu isik, kellel puudus volitus kaebaja nimel kaebuse kohtule

esitamiseks. Määruskaebuse üldsõnalisus ei võimalda kaebuse koostamise tellimist kontrollida.

Seetõttu tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja on kaebuse ise koostanud. Kui kaebaja viis kaebuse

koostamise lõpule 7. aprillil 2010, pidid hiljemalt selleks ajaks olema taandunud kaebaja väidetud

tervisehäire sümptomid. Seetõttu pole usutav, et kaebaja tervislik seisund takistas tal korraldada

kaebuse kohtule edastamist hiljemalt 8. aprillil 2010.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. I. V. määruskaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja peatada täitemenetlus

järgmistel põhjustel:

a) ringkonnakohtu seisukoht, et perearsti poolt väljastatud tõendist ei nähtu, milline oli kassaatori

tervislik seisund kaebetähtaja lõpul, st kas isiku tervislik seisund takistas teda tõendis märgitud

tähtajal menetlustoiminguid sooritamast, on väär. Kassaator ei ole ise tõendi väljaandja ega saa

vastutada arsti poolt välja antud tõendi jm puuduste eest;

b) ringkonnakohtu arvamus, et "07.04.2010 pidid hiljemalt selleks ajaks olema taandunud kaebaja

väidetud tervisehäire sümptomid", on meelevaldne. Ringkonnakohus ei ole pädev andma arsti asemel

hinnangut kassaatori tervislikule seisundile, seda enam, et on ise viidanud asjaolule, et perearsti välja

antud tõendist viimast ei nähtu;

c) kaebaja ei koostanud kaebust ise. Kaebuses oli viide, et kaebaja esitab menetluskulu nimekirja.

Tõendusmaterjal on lisatud määruskaebusele;

c) ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et maksuhaldur on kaebaja suhtes rakendanud

täitemenetlust, arestides pangakontod kaebajat teavitamata, tehes tal võimatuks nii riigilõivude

tasumise kui ka igapäevaseks eluks vajalike rahaliste vahendite kasutamise. Kaebaja palus peatada

täitemenetluse. Ringkonnakohus on rikkunud head haldustava.

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta määruskaebus

rahuldamata. Vastuse põhjendused:

a) asja materjalidest ei nähtu objektiivseid takistusi, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebaja sai

juba 5. aprillil 2010 perearsti poole pöördudes teada, et tema tervislik olukord ei pruugi võimaldada

tal kaebust tähtaegselt esitada. Seetõttu pidi ta juba siis kaaluma erinevaid variante Maksukonsultandi

UÜ koostatud kaebuse kättesaamiseks ja selle saatmiseks halduskohtule. Ta võinuks paluda kaebuse

postitamist või allkirjastamist kaebuse koostajalt, tunnistades hiljem volituse olemasolu, või

pöörduda lähikondsete poole;

b) esitatud arstitõend ei tõenda takistusi menetlustoimingute tegemiseks 8. aprillil 2010. Kuna

kaebusele ei olnud võimalik järele minna, pidi kaebuse koostanud õigusteadmistega isikule olema

selge, et kaebust ei esitata tähtaegselt. Õigusteadmistega isik pidi teadma, et esialgset kaebust on

hiljem võimalik täiendada ja parandada. Kaebaja on möönnud, et ta oli teadlik kaebuse esitamise

tähtajast;

c) kaebaja väide kaebuse koostamise tellimise kohta jäi kahes kohtuastmes paljasõnaliseks. Kohus ei

pidanud kontrollima, millal ja kelle poolt on kaebus tegelikult koostatud. Kaebuse esitamine oli

raskendatud, kuid mitte võimatu;

d) ringkonnakohus ei pidanud andma hinnangut täitemenetluse peatamise taotluse kohta.

Halduskohus märkis 15. aprilli 2010. a määruses, et asi võeti menetlusse tähtaja küsimuse

lahendamiseks. Ringkonnakohtus sai olla vaidlus sama küsimuse üle. Asjas, milles ei ole veel

lõplikku kohtulahendit kaebuse tähtaegsuse küsimuses, ei olnud ringkonnakohtul kohustust võtta

seisukohta täitemenetluse peatamise taotluse osas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kaebaja samasisulist määruskaebuse lahendas kolleegium 18. aprilli 2011. a määrusega

haldusasjas nr 3-3-1-18-11. Kolleegium jääb nimetatud määruses toodud põhjenduste juurde ega pea

vajalikuks neid käesolevas asjas täielikult korrata.

10. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas jätab kolleegium määruskaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 601 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebetähtaja ennistamist puudutavas osas

rahuldab kolleegium määruskaebuse ning tühistab ringkonnakohtu määruse kohtumenetluse normide

olulise rikkumise tõttu, mis võisid kaasa tuua kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse ebaõige

lahendamise, ning saadab määruse tühistatud osas uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Tähtaja

ennistamise taotlust ei saa jätta rahuldamata üksnes kahtlusele tuginedes. Kahtluse kinnitamiseks või

ümberlükkamiseks oleks kohtud HKMS § 16 lg 2 teise lause ja § 25 lg 2 kohaselt pidanud koguma

tõendeid või tegema kaebajale ettepaneku tõendite esitamiseks.

11. HKMS § 90 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kautsjon tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann