3-1-1-53-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-53-11

Määruse kuupäev

8. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi V.-H. R.-i karistamises KarS § 218 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a määrus väärteoasjas

nr 4-10-3828

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.-H. R.-i kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

1. juuni 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta V.-H. R.-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 19. jaanuari 2010. a kiirmenetluse otsusega karistati

V.-H. R.-i KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 360 krooni selle eest, et ta võttis 19. jaanuaril 2010

Pärnu MAXIMA kaupluse müügisaalist erinevaid kaupu 494 krooni 90 sendi väärtuses ja möödus

nendega kassadest, jättes kaupade eest tasumata.

2. 28. oktoobril 2010. a esitasid V.-H. R. ja tema kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti Pärnu

Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist ja täitemenetluse

kohest peatamist. Kaebuse kohaselt ei pannud V.-H. R. talle süüksarvatud tegu toime ja tõenäoliselt

kasutas keegi tundmatu isik väärteomenetluses V.-H. R.-i identiteeti. V.-H. R. sai tema suhtes tehtud

otsusest teada alles kohtutäituri saadetud täitmisteatest.

3. Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2010. a määrusega peatati kohtuvälise menetleja otsuse täitmine.

4. 2. novembril 2010 alustas Lääne Ringkonnaprokuratuur KarS § 1572 tunnustel kriminaalmenetlust,

kontrollimaks V.-H. R.-i poolt kriminaalmenetluse alustamise avalduses esitatud väidet, et

19. jaanuaril 2010 MAXIMA kaupluses varguse toime pannud isik esines V.-H. R.-ina ja esitas

kohtuvälisele menetlejale V.-H. R.-i isikuandmed.

5. 15. märtsil 2011 kriminaalmenetlus prokuratuuri loal lõpetati. Kriminaalmenetluse lõpetamise

määruses märgiti, et käekirjaekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamuse kohaselt on allkirja

kiirmenetluse otsusel, nagu ka allkirjad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, tõenäoliselt

kirjutanud V.-H. R.. Lisaks osutati määruses, et ka kaks väärteoasja menetlenud politseiametnikku

tundsid V.-H. R.-i ära kui varguse toime pannud isiku. Seega on välistatud, et 19. jaanuaril 2010 pani

varguse toime keegi tuvastamata isik, kes esines V.-H. R.-ina.

6. Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2011. a määrusega jäeti V.-H. R.-i ja tema kaitsja kaebus kohtuvälise

menetleja otsuse peale VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata.

Kohus märkis, et eksperdiarvamuse ja tunnistajate ütlustega on ümber lükatud kaebuse esitajate

identiteedipettuse väide. Järelikult sai menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse kätte juba

19. jaanuaril 2010, mistõttu 28. oktoobril 2010 esitatud kaebus ei ole VTMS § 114 lg 3 kohaselt

tähtaegne. Alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub.

7. Pärnu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse V.-H. R. ja tema kaitsja H. Otti, kes

taotlesid määruse tühistamist ja seda, et V.-H. R.-ile tagatakse õigus kohtulikule menetlusele.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kogutud tõenditele tuginedes

põhjendatult tuvastanud, et V.-H. R. sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte 19. jaanuaril 2010. Selle

otsuse peale kaebuse esitamise viimane päev oli 3. veebruar 2010. Kaebus esitati aga alles

28. oktoobril 2010, s.t mittetähtaegselt. Seega jättis maakohus õigesti kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V.-H. R.-i kaitsja vandeadvokaat

H. Otti, kes taotleb nii ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a kui ka maakohtu 22. märtsi 2011. a

määruste tühistamist ja Pärnu Maakohtu kohustamist selleks, et menetlusaluse isiku ja tema kaitsja

kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale sisuliselt läbi vaadataks. Samuti taotleb kaitsja maakohtu

ja ringkonnakohtu määruste täitmise peatamist.

Määruskaebuses leitakse, et ehkki väärteomenetluse seadustik ei võimalda ringkonnakohtu 11. aprilli

2011. a määrust vaidlustada, on käesoleval juhul kaebus siiski lubatav, sest rikutud on V.-H. R.-i

põhiseaduslikku õigust kaitsta end kohtus talle esitatud süüdistuse vastu. Menetlusalust isikut ei ole

kohtuistungil ära kuulatud ja tal ei ole võimaldatud viibida kohtumääruse aluseks olevate

kriminaalmenetluses kogutud tõendite uurimise juures. V.-H. R.-il puudub muu tõhus võimalus oma

õiguste kohtulikuks kaitseks.

Kaitsja väidab jätkuvalt, et V.-H. R. ei saanud kohtuvälise menetleja otsust kätte 19. jaanuaril 2010.

Samuti puuduvad kohtulikult kontrollitud tõendid selle kohta, et V.-H. R.-il oleks puutumus temale

etteheidetava väärteoga.

10. Vastuses määruskaebusele leiab kohtuväline menetleja, et maakohus kontrollis eelmenetluses

kaebuse esitamise õiguslikke aluseid piisava põhjalikkusega ja mõlemad kohtud on oma järeldusi

põhistanud ning need põhistused on lugejale jälgitavad. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb

määruskaebus jätta rahuldamata, maa- ja ringkonnakohtu määrused aga muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. V.-H. R.-i kaitsja vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a määrust, millega vaadati

V.-H. R.-i ja tema kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2011. a määruse peale sisuliselt

läbi, kuid jäeti rahuldamata. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud

kohtu määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.

12. Riigikohus saaks V.-H. R.-i kaitsja määruskaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui VTMS

§-s 198 ette nähtud edasikaebepiirang osutuks asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks (vt ka

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-22-

09, p 10 ja Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 46). Käesoleva

väärteoasja asjaolud ei anna aga kolleegiumi hinnangul alust järelduseks, et VTMS § 198 on

põhiseadusega vastuolus. Seega tuleb kaitsja määruskaebus jätta läbi vaatamata.

13. Kolleegium märgib, et V.-H. R.-ile oli seadusega tagatud võimalus enda karistamine KarS § 218

lg 1 järgi kohtus vaidlustada. Selleks tulnuks tal VTMS § 114 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja jooksul

esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja 19. jaanuari 2010. a otsuse peale. Kohtuvälise

menetleja otsuse peale kaebuse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaja kehtestamine ei ole käsitatav

PS § 15 lg-st 1 tuleneva kohtusse pöördumise õiguse ebaproportsionaalse riivena. Kaitsja väite, et V.-

H. R. ei saanud kaebust esitada, sest 19. jaanuaril 2010 ei antud kohtuvälise menetleja otsust kätte

mitte V.-H. R.-ile, vaid V.-H. R.-i identiteeti kasutanud tundmatule isikule, on nii esimese kui ka teise

astme kohus ümber lükanud. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebusest tuleneva seisukohaga, et V.-

H. R.-i ja tema kaitsja kaebuse tähtaegsust puudutavate tõendite hindamiseks pidi maakohus

korraldama kohtuistungi. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja

otsuse peale esitatud kaebuse tähtaegsust, sh kaebetähtaja ennistamise põhjendatust, eelmenetluses.

Eelmenetlus on kirjalik. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on võimalik kaebusele lisada tõendid,

mis kinnitavad kaebuse tähtaegsust või kaebetähtaja möödalaskmise põhjuse mõjuvust. Kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamine kirjalikus menetluses

võib riivata PS § 24 lg-s 2 ette nähtud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, ent käesoleva

väärteoasja puhul ei saa seda riivet pidada ebaproportsionaalseks.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi