3-3-2-2-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-2-2-10

Otsuse kuupäev

8. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus N. Mikolenko

väljasaatmiskeskusse paigutamiseks ja väljasaatmiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu, Harju Maakohtu, Tallinna

Ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendid

Menetluse alus Riigikohtus

Nikolai Mikolenko teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Nikolai Mikolenko teistmisavaldus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise

pikendamist käsitlevate kohtulahendite tühistamise osas osaliselt. Tühistada Tallinna

Halduskohtu 19. augusti, 21. oktoobri, 30. detsembri 2004. a ja 1. märtsi 2005. a otsus

haldusasjas nr 3-2055/2003, 2. mai, 27. juuni, 31. augusti, 24. oktoobri ja 30. detsembri 2005. a

otsus haldusasjas nr 3-2055/2003, 27. veebruari 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-343, 26. aprilli

2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-755, 22. juuni 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-1175,

21. augusti 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-1591, 20. oktoobri 2006. a määrus haldusasjas

nr 3-06-2029, 19. detsembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-2423, 16. veebruari 2007. a

määrus haldusasjas nr 3-07-318, 13. aprilli 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-723, 12. juuni

2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-1165 ja 9. augusti 2007. a määrus haldusasjas nr 3-07-1563.

Jätta rahuldamata Nikolai Mikolenko teistmisavaldus väljasaatmiskeskusesse paigutamist

käsitleva Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2003. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 tühistamise

osas.

Jätta rahuldamata Nikolai Mikolenko teistmisavaldus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise

pikendamist käsitlevate Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2003. a, 27. veebruari, 26. aprilli ja

21. juuni 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003 tühistamise osas.

Jätta rahuldamata Nikolai Mikolenko teistmisavaldus väljasaatmiskeskuses kinnipidamist

mittekäsitlevate Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2001. a lahendi asjas nr 3-356/2001,

24. oktoobri 2003. a lahendi asjas nr 3-1537/2003, 13. jaanuari 2004. a lahendi asjas nr 2-

3/323/04, 19. mai 2004. a lahendi asjas nr 3-1252/2004, 3. juuni 2004. a lahendi asjas nr 3-

1019/2004, 3. veebruari 2006. a lahend asjas nr 3-05-651, Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri

2002. a lahendi asjas nr 2-3/139/02, 2. veebruari 2004. a lahendi asjas nr 2-3/323/04, 12. juuli

2004. a lahendi asjas nr 2-3/323/04, 31. augusti 2004. a lahendi asjas nr 2-3/886/2004,

23. detsembri 2004. a lahendi asjas nr 2-3/863/04, 6. novembri 2006. a lahendi asjas nr 3-05-651,

Riigikohtu 17. aprilli 2003. a lahendi asjas nr 3-3-1-17-03, 27. oktoobri 2004. a määruse asjas

nr 3-7-1-3-528, 27. oktoobri 2004. a määruse asjas nr 3-7-1-3-548, 16. veebruari 2005. a

määruse asjas nr 3-7-1-3-50 ja 18. jaanuari 2007. a määruse asjas nr 3-7-1-3-500 tühistamise

osas.

Jätta läbi vaatamata Nikolai Mikolenko 13. oktoobri, 25. oktoobri, 27. oktoobri ja 11. novembri

2010. a ning 17. veebruari 2011. a avaldused.

Teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus tegi 31. oktoobril 2003 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotluse alusel

otsuse, et N. Mikolenko tuleb väljasaatmisettekirjutuse täitmiseks paigutada väljasaatmiskeskusesse

3. novembrist 2003. Alates 4. novembrist 2003 peeti N. Mikolenkot kinni Harju maakonnas Harkus

asuvas väljasaatmiskeskuses. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlusel pikendas Tallinna

Halduskohus N. Mikolenko kinnipidamise aega iga kahe kuu möödumisel. Tallinna Halduskohus

keeldus 8. oktoobril 2007 N. Mikolenko kinnipidamise edasisest pikendamisest. Kohtu arvates oli

tema kinnipidamise aeg muutunud ebaproportsionaalseks ja antud asjaoludel põhiseadusega vastuolus

olevaks. Kaebaja vabastati väljasaatmiskeskusest järgmisel päeval.

2. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 8. oktoobri 2009. aasta otsusega (kaebus nr 10664/05) kuue

poolt- ja ühe vastuhäälega, et N. Mikolenko puhul on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni artikli 5 lõiget 1. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et tal ei ole "mingit põhjust

kahelda, et kaebaja kinnipidamise suhtes oli vähemalt algselt kohaldatav artikli 5 lõike 1 punkt f."

Euroopa Inimõiguste Kohus kordas oma varasemat seisukohta, et vabaduse võtmine konventsiooni

artikli 5 lõike 1 punkti f alusel on õigustatud ainult seni, kuni väljasaatmismenetlust viiakse läbi.

Sellest järeldub, et kui eelmainitud menetlust ei viida läbi nõuetekohase hoolsusega, ei ole

kinnipidamine kõnealusele punktile tuginedes enam võimalik (otsuse p 63). Kaebaja kinnipidamine

tema väljasaatmise eesmärgil kestis erakordselt kaua. Kaebajat peeti kinni üle kolme aasta ja üheteist

kuu. Kui tema kinnipidamise alguses astusid riigisisesed ametivõimud samme kaebajale vajalike

dokumentide hankimiseks, pidi üsna varsti selgeks saama, et need katsed olid määratud luhtumisele,

kuna kaebaja keeldus tegemast koostööd ja Vene ametivõimud ei olnud valmis talle ilma

allkirjastatud taotluseta dokumente väljastama ega tunnustama ajutist reisidokumenti, mille Eesti

ametivõimud olid valmis väljastama. Vene ametivõimud väljendasid mõlemas küsimuses oma selget

arvamust juba juunist 2004. Ehkki Eesti ametivõimud astusid seejärel korduvalt samme olukorra

lahendamiseks, esines ka mitu märkimisväärse pikkusega tegevusetuse perioodi. Eelkõige ei ole

kohtule esitatud mingit teavet selle kohta, kas kaebaja väljasaatmiseks astuti mingeid samme

augustist 2004 kuni märtsini 2006 (otsuse p 64). Veelgi enam, kaebaja väljasaatmine muutus

tegelikult võimatuks, kuna praktilistel eesmärkidel nõudis see temapoolset koostööd, mida kaebaja ei

olnud valmis tegema. Kuigi on tõsi, et riikidel on "ümberlükkamatu suveräänne õigus kontrollida

välismaalaste sisenemist nende territooriumile ja seal viibimist" (vt näiteks ülalpool viidatud

kohtuasja Saadi, § 64, lisaviidetega), on välismaalaste kinnipidamine kõnealuses kontekstis sellest

hoolimata lubatav ainult kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktiga f, kui rakendatakse meetmeid nende

väljasaatmiseks. Kohus on arvamusel, et käesoleval juhul ei saa väita, et kaebaja edasine

kinnipidamine oleks saanud teenida väljasaatmise eesmärki, kuna see ei olnud enam teostatav (otsuse

p 66).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. N. Mikolenko esitas teistmisavalduse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri

2003. a, 3. novembri 2003. a, 30. detsembri 2003. a, 27. veebruari 2004. a, 26. aprilli 2004. a,

21. juuni 2004. a, 19. augusti 2004. a, 21. oktoobri 2004. a, 30. detsembri 2004. a, 1. märtsi 2005. a,

2. mai 2005. a, 27. juuni 2005. a, 31. augusti 2005. a, 24. oktoobri 2005. a ja 30. detsembri 2005. a

määrused haldusasjas nr 3-2055/2003, 27. veebruari 2006. a määruse haldusasjas nr 3-06-343,

26. aprilli 2006. a määruse haldusasjas nr 3-06-755, 22. juuni 2006. a määruse haldusasjas nr 3-06-

1175, 21. augusti 2006. a määruse haldusasjas nr 3-06-1591, 20. oktoobri 2006. a määruse

haldusasjas nr 3-06-2028, 19. detsembri 2007. a määruse haldusasjas nr 3-06-2423, 16. veebruari

2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-318, 13. aprilli 2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-723,

12. juuni 2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-1165, 9. augusti 2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-

1563 ja jätta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlused N. Mikolenko paigutamises

väljasaatmiskeskusse ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamises rahuldamata.

Teistmisavalduse kohaselt vaidlustatakse kõik need Tallinna Halduskohtu lahendid, millega rahuldati

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlused N. Mikolenko paigutamises väljasaatmiskeskusse ja

tema viibimise pikendamises seoses sellega, et N. Mikolenko kinnipidamine väljasaatmiskeskuses

osutus ebaproportsionaalseks ja tema inimõigusi rikkuvaks selle ebatavalise pikkuse tõttu. Euroopa

Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsusega kohtuasjas nr 10664/05 tunnistati N. Mikolenko

pikaajaline kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ilma reaalse perspektiivita väljasaatmist ellu viia

vastuolus olevaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lg 1 p-ga "f".

Teistmisavalduses märgitakse, et Riigikohtu halduskolleegium on 22. veebruari 2010. a määruses

asjas nr 3-3-2-1-10 (p 25) märkinud, et Euroopa Inimõiguste kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus võib olla

aluseks N. Mikolenko väljasaatmiskeskusse paigutanud ja tema kinnipidamist seal pikendanud

Tallinna Halduskohtu lahendite teistmise aluseks.

N. Mikolenko täiendas 19. mail 2010 teistmisavaldust taotlusega tühistada:

1) Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2003. a lahend asjas nr 3-1537-03;

2) Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2004. a lahend asjas nr 2-3/323/04;

3) Riigikohtu 27. septembri 2004. a määrus asjas nr 3-7-1-3-528;

4) Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2004. a lahend asjas nr 3-1019/04;

5) Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2004. a lahend asjas nr 2-3/886/04;

6) Riigikohtu 27. oktoobri 2004. a lahend asjas nr 3-7-1-3-548.

Riigikohtule 25. mail 2010 saabunud taotluses palub N. Mikolenko tühistada:

1) Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2001. a lahendi asjas nr 3-356/2001;

2) Tallinna Halduskohtu 19. mai 2004. a lahendi asjas nr 3-1252/2004;

3) Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2006. a lahendi asjas nr 3-05-651;

4) Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2002. a lahendi asjas nr 2-3/139/02;

5) Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2004. a lahendi asjas nr 2-3/863/04;

6) Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2006. a lahendi asjas nr 3-05-651;

7) Riigikohtu 17. aprilli 2003. a lahendi asjas nr 3-3-1-17-03;

8) Riigikohtu 16. veebruari 2005. a lahendi asjas nr 3-7-1-3-50;

9) Riigikohtu 18. jaanuari 2007. a lahendi asjas nr 3-7-1-3-500.

8. juunil 2010 Riigikohtusse saabunud kaebuse lisas palub N. Mikolenko tühistada:

1) Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2004. a lahendi asjas nr 2-3-323;

2) Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2004. a lahendi asjas nr 2-3-323/04.

13. oktoobril 2010 esitatud 4. aprilli 2010. a teistmisavalduse lisas palub N. Mikolenko tühistada:

1) Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2008. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a

otsuse asjas nr 3-07-2470;

2) Riigikohtu 17. detsembri 2008. a otsuse asjas nr 3-7-1-3-553;

3) Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2009. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a

otsuse asjas nr 3-08-2062;

4) Riigikohtu 10. septembri 2009. a otsuse asjas nr 3-7-1-3-301;

5) Riigikohtu 25. jaanuari 2010. a otsuse asjas nr 3-7-1-3-467;

6) Riigikohtu 22. veebruari 2010. a otsuse asjas nr 3-3-2-1-10;

7) Harju Maakohtu 5. detsembri 2008. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2009. a otsuse

asjas nr 2-04-1760;

8) Riigikohtu 14. oktoobri 2009. a otsuse asjas nr 3-7-1-2-405;

9) Riigikohtu 6. jaanuari 2010. a otsuse asjas nr 3-7-1-2-665.

25. oktoobri 2010. a avalduses palub N. Mikolenko vastu võtta 13. oktoobril 2010 esitatud 4. mai

2010. a teistmisavalduse lisa, mille Riigikohus tagastas. N. Mikolenko väidab, et Euroopa

Inimõiguste Kohtu otsus tema asjas jõustus 8. jaanuaril 2010 ja teistmisavalduse esitamise tähtaeg

möödub 8. juulil 2010. 13. oktoobril 2010 esitatud dokumentide läbivaatamata jätmine on vastuolus

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 p-ga 1.

27. oktoobril 2010 allkirjastatud avalduses palub N. Mikolenko tühistada 4. aprilli 2010. a avalduses,

samuti selle 19. mai 2010. a, 21. mai 2010. a, 8. juuni 2010. a ja 13. oktoobri 2010. a lisades

nimetatud kohtuotsused ning nendega vahetult seotud:

1) siseministri 5. mai 2000. a käskkirja nr 218;

2) Kodakondsus- ja migratsiooniameti 21. juuli 2003. a ettekirjutuse nr 1003180119;

3) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 8. oktoobri 2007. a määruse nr 15.7-10/49271;

4) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 8. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 1003180119;

5) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 1003180119;

6) siseministri 9. mai 2008. a käskkirja nr 54;

7) siseministri 27. juuni 2008. a käskkirja nr 82;

8) kohtutäituri 15. juuli 2009. a määruse nr 031/2009/3656;

9) kohtutäituri 30. novembri 2009. a määruse nr 022/2009/8091.

Samas 27. oktoobri 2010. a avalduses palub N. Mikolenko tagastada täies ulatuses ja Euroopa

Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsuses esitatud tingimustel kohtutäituri poolt ebaseaduslikult

30. novembri 2009. a määruse nr 022/2009/8091 alusel kinnipeetud summad ning kompenseerida

põhjustatud varaline ja moraalne kahju 25 000 000 krooni.

11. novembri 2010. a lisas 4. aprilli 2010. a avaldusele palub N. Mikolenko tühistada:

1) Tallinna Halduskohtu 5. mai 2009. a otsuse asjas nr 3-08-1155;

2) Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuni 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1155;

3) Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a otsuse ajas nr 3-7-1-3-405;

4) Harju Maakohtu 22. septembri 2010. a otsuse asjas nr 2-10-16050;

5) Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2010. a otsuse asjas nr 2-1016050.

17. veebruaril 2011 Riigikohtusse saabunud avalduses, mis on esitatud 4. aprilli 2010. a

teistmisavalduse ja 11. novembri 2010. a avalduse lisana, palub N. Mikolenko tühistada:

1) Harju Maakohtu 14. mai 2010. a otsus asjas nr 2-10-16050 ja Tallinna Ringkonnakohtu

12. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 16050;

2) Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-7-1-2-706;

3) Harju Maakohtu 12. mai 2010. a otsus asjas nr 2-10-14680 ja Tallinna Ringkonnakohtu

24. septembri 2010. a otsus asjas nr 2-10-14680;

4) Riigikohtu 29. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-7-1-681.

4. Riigikohus rahuldas 10. juuni 2010. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-197 teistmisavalduses esitatud

taotluse tasuta riigi õigusabi saamiseks ja määras anda N. Mikolenkole riigi õigusabi

teistmismenetluseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

5. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta teistmisavalduse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tulenevalt HKMS § 75 lg-test 1 ja 2 võib jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise

avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teista) ning seejuures on

halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks tsiviilkohtumenetluses sätestatud

teistmise alused.

TsMS § 702 lg 2 p-s 8 sätestatakse, et teistmise aluseks on: "Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi

tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise

kaudu".

7. Euroopa Inimõiguste Kohus asus 8. oktoobri 2009. aasta otsusega seisukohale, et N. Mikolenko

kinnipidamisel väljasaatmiskeskuses on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikli 5 lõiget 1.

8. N. Mikolenko teistmisavaldusest järeldab kolleegium, et teistmisavaldus on ajendatud Riigikohtu

halduskolleegiumi 22. veebruari 2010. a määruse asjas nr 3-3-2-1-10 punktist 25. Asjas nr 3-3-2-1-10

vaatas halduskolleegium läbi N. Mikolenko teistmisavaldust Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni

2009. a määruse peale haldusasjas nr 3-08-2062. N. Mikolenko kaebus haldusasjas nr 3-08-2062 oli

esitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt 29. oktoobril 2007 N. Mikolenkole tehtud

ettekirjutuse nr 1003180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise

kulude sissenõudmiseks peale. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet nõudis N. Mikolenkolt 248 921

krooni tasumist 90 päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid haldusasjas nr 3-08-2062 tehtud

halduskohtu 10. märtsi 2009. a määruses ja ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määruses, et

N. Mikolenko kaebus pole esitatud tähtaegselt ning alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

puuduvad. Riigikohtu halduskolleegium jättis 10. septembri 2009. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301

määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega ei jõudnud N. Mikolenko kaebus kohtutes sisulise

arutamiseni põhjusel, et kaebetähtaeg oli mööda lastud ja seda ei ennistatud.

Riigikohtu halduskolleegium asus seda teistmisavaldust lahendades 22. veebruari 2010. a määruse

asjas nr 3-3-2-1-10 punktis 25 järgmisele seisukohale:

"Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus võib olla teistmise

aluseks nendele kohtulahenditele, millega rahuldati KMA taotlusi pikendada väljasaatmiskeskuses

N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega.

Kolleegium märgib, et TsMS § 704 lg 2 esimese lause järgi võib sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8

nimetatud juhul teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse

jõustumisest. HKMS § 76 lg-s 2 sätestatakse: "Teistmisavalduse esitamisele ei kohaldata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada läbi

vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta."

Praeguseks ei ole TsMS § 704 lg-s 2 ja HKMS § 76 lg 2 teises lauses nimetatud tähtajad möödunud,

mistõttu on võimalik esitada teistmisavaldus nende kohtulahendite peale, millega otsustati pikendada

väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Sellise teistmisavalduse lahendamise

tulemustest lähtudes on haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 4 alusel võimalik tagada N. Mikolenko

õiguste kaitse seoses KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutusega nr 10033180119."

Seega pidas Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks uuendada haldusmenetlust

väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude N. Mikolenkolt sissenõudmise küsimuses siis, kui

teistmise korras on tühistatud need kohtulahendid, millega otsustati väljasaatmiskeskuses

N. Mikolenko kinnipidamise pikendamine.

Sellisel viisil vastab praeguses asjas esitatud teistmisavaldus TsMS § 702 lg 2 p-s 8 sätestatud

nõudele, mille järgi teistmise aluseks on Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tuvastatud Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide selline rikkumine Eesti

kohtu lahendiga, mida ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise

kaudu.

Samas ei käsitlenud Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-3-2-1-10 neid kohtulahendeid, millega

otsustati N. Mikolenko väljasaatmiskeskusse paigutamine ja seal kinnipidamine. Seega osutati selliste

lahendite teistmise põhimõttelisele võimalikkusele, otsustamata selle üle, kas iga üksikut lahendit on

Euroopa Inimõiguste Kohtu ülalnimetatud otsuse alusel võimalik Eesti seaduse alusel teista.

9. Tulenevalt HKMS § 76 lg-test 1 ja 2 kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse

sätteid teistmisavalduse tähtajale, kuid jäetakse kohaldamata TsMS § 704 lg 3. Viimatinimetatud sätte

asemel kohaldatakse HKMS § 76 lg 2 teist lauset, mille järgi teistmisavalduse võib tagastada läbi

vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta.

TsMS § 704 lg 2 esimene lause näeb ette, et sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8 juhul võib

teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest.

10. HKMS § 77 järgi lähtub Riigikohus teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamisel, selle

menetlusse võtmisel ning lahendamisel tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS §-s 705 sätestatakse:

"Teistmisavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti." TsMS § 674 lg-s 1 sätestatakse: "Kassaator võib kuni

kassatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse

neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kaebuse muutmisele kohaldatakse

kassatsioonkaebuse kohta sätestatut." HKMS § 60 lg 11 järgi jäetakse kassatsioonkaebus läbi

vaatamata, kui see on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist.

11. Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus jõustus 8. jaanuaril 2010. Tulenevalt

eeltoodust sai teistmisavaldust esitada kuni 8. juulini 2010.

Tähtaegseks saab lugeda seega 4. mai 2010. a teistmisavaldust ning selle 19. mai 2010. a, 25. mai

2010. a ja 8. juuni 2010. a lisasid. Nimetatud lisad on teistmisavalduse osaks ja vaadatakse läbi.

N. Mikolenko 13. oktoobri 2010. a, 25. oktoobri 2010. a, 27. oktoobri 2010. a, 11. novembri 2010. a

ja 17. veebruari 2011. a avaldused ei ole tähtaegsed. Need avaldused jäävad läbi vaatamata.

12. Euroopa Inimõiguste Kohtu ülalnimetatud otsus puudutas N. Mikolenko kinnipidamist

väljasaatmiskeskuses. Seega saab see kohtuotsus olla aluseks Eesti nende kohtulahendite teistmisele,

millega otsustati paigutada N. Mikolenko väljasaatmiskeskusse ning pikendati väljasaatmiskeskuses

tema kinnipidamise tähtaega. Kolleegium on TsMS § 702 lg 2 p 8 kohaldamisel seisukohal, et

praegusel juhul ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumist võimalik

mõistlikult kõrvaldada teisiti kui teistmise kaudu.

13. Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2003. a otsusega asjas nr 3-2055/2003 otsustati N. Mikolenko

paigutada väljasaatmiskeskusse alates 3. novembrist 2003.

Tallinna Halduskohus pikendas N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega

järgmiselt:

1) 30. detsembri 2003. a otsusega asjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra;

2) 27. veebruari 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra;

3) 26. aprilli 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra;

4) 21. juuni 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra;

5) 19. augusti 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra;

6) 21. oktoobri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra alates 3. novembrist

2004;

7) 30. detsembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra;

8) 1. märtsi 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra;

9) 2. mai 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 alates 3. maist 2005;

10) 27. juuni 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 alates 3. juulist 2005;

11) 31. augusti 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra, s.o 3. novembrini 2005;

12) 24. oktoobri 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kuni 3. jaanuarini 2006;

13) 30. detsembri 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kuni 28. veebruarini 2006;

14) 27. veebruari 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-343 kuni 27. aprillini 2006;

15) 26. aprilli 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-755 kuni 26. juunini 2006;

16) 22. juuni 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1175 kuni 22. augustini 2006;

17) 21. augusti 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1591 kuni 21. oktoobrini 2006;

18) 20. oktoobri 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-2029 kuni 20. detsembrini 2006;

18) 19. detsembri 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-2423 kuni 19. veebruarini 2007;

19) 16. veebruari 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-318 kuni 26. veebruarini 2007;

20) 13. aprilli 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-723 kuni 13. juunini 2007;

21) 12. juuni 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1165 kuni12. augustini 2007;

22) 9. augusti 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1563 kuni 9. oktoobrini 2007.

Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1915 jäeti rahuldamata

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko

kinnipidamise tähtaega.

Tallinna Halduskohtu ülalnimetatud lahenditest kaebas N. Mikolenko Tallinna Ringkonnakohtule

edasi 30. detsembri 2003. a otsuse asjas nr 3-2055/2003, 27. veebruari 2004. a otsuse haldusasjas

nr 3-2055/2003, 30. detsembri 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003, 2. mai 2005. a otsuse

haldusasjas nr 3-2055/2003, 19. detsembri 2006. a määruse haldusasjas nr 3-06-2423, 16. veebruari

2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-318, 12. juuni 2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-1165 ja

9. augusti 2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-1563.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. märtsi 2004. a otsusega asjas nr 2-3/491/2004 apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2003. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata,

17. mai 2004. a otsusega asjas nr 2-3/653/04 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 27. veebruari 2004. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata, 28. veebruari 2005

otsusega asjas nr 2-3/548/05 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. detsembri

2004 otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata, 1. juuli 2005. a otsusega asjas nr 2-3/800/2005 Tallinna

Halduskohtu 2. mai 2005. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, 14. veebruari 2007. a määrusega asjas nr 3-06-2423 määruskaebuse rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2006. a määruse asjas nr 3-06-2423 muutmata, 10. aprilli 2007. a

määrusega asjas nr 3-07-318 määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. veebruari

2007. a määruse muutmata, 13. juuli 2007. a määrusega asjas nr 3-07-1165 määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2007. a määruse muutmata. 11. oktoobri 2007. a

määrusega haldusasjas nr 3-07-1563 tagastas Tallinna Halduskohus määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 9. augusti 2007. a määruse peale asjas nr 3-07-1563 läbivaatamatult.

Riigikohtule kaebas N. Mikolenko edasi Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsuse asjas nr 2-

3/800/05 ja 13. juuli 2007. a määruse asjas nr 3-07-1165. Riigikohus jättis 28. septembri 2005. a

määrusega asjas nr 3-7-1-3-500 kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsuse peale

menetlusse võtmata. 25. septembri 2007. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-409 jättis Riigikohus

menetlusse võtmata määruskaebuse ringkonnakohtu 13. juuli 2007. a määruse peale.

14. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks loa andmist või väljasaatmiskeskuses kinnipidamise

tähtaja pikendamist ei puuduta 19. mai 2010. a, 25. mai 2010. a ja 8. juuni 2010. a avaldustes

nimetatud kohtulahendid, mille tühistamist N. Mikolenko taotleb. Kuna N. Mikolenko

väljasaatmiskeskuses kinnipidamise asjas tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus ei seondu

nimetatud avaldustes loetletud kohtulahenditega, siis ei ole see kohtuotsus nende lahendite teistmise

aluseks ja need teistmistähtaja kestel esitatud avaldused jäävad rahuldamata.

15. TsMS § 703 lg-s 2 sätestatakse: "Teistmine ei ole lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik

tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või

kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata."

TsMS § 703 lg-st 2 ei saa tuletada nõuet, et teistmine TsMS § 702 lg 2 p-s 8 sätestatud alusel on

võimalik vaid siis, kui isik on kohtuasjas, milles Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud

konventsiooni rikkumise, eelnevalt ammendanud siseriikliku kohtutee. Sellist nõuet pole sätestatud

ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku teistes sätetes ega halduskohtumenetluse seadustikus.

Sellest sättest tulenevalt ei ole teistmine võimalik siis, kui isik oli kohtumenetluses teadlik asjaolust,

mille ta esitab teistmise alusena, kuid jättis selle asjaolu kohtumenetluses vastuväites või kaebuses

esitamata. Samuti ei ole sellest sättest tulenevalt teistmine võimalik siis, kui isik kohtumenetluses

esitas vastuväites või kaebuses asjaolu, mille ta esitab teistmise alusena, kuid kohus jättis vastuväite

või kaebuse rahuldamata.

16. TsMS § 702 lg 2 p-ga 8 seonduvalt vajab lahendamist küsimus, kas teistmist võimaldavaks

asjaoluks TsMS § 703 lg 2 mõttes on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

rikkumine või see, et nimetatud konventsiooni rikkumise on tuvastanud Euroopa Inimõiguste Kohus.

Kui lugeda teistmist võimaldavaks asjaoluks konventsiooni rikkumine ja isik on kaebuses

kõrgemalseisvale Eesti kohtule tuginenud sellele rikkumisele, kuid kohus ei ole kaebust rahuldanud,

siis oleks teistmine lubamatu ja teistmisavaldus jääks rahuldamata isegi juhul, kui Euroopa

Inimõiguste Kohus hiljem tuvastab samas kohtuasjas konventsiooni rikkumise Eesti kohtu poolt.

Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas TsMS § 702 lg 2 p 8 mõttega, sest sellise tõlgenduse puhul

muutuks TsMS § 702 lg 2 p 8 sisutühjaks ja isikul puuduks võimalus teista neid tema suhtes tehtud

Eesti kohtulahendeid, mille puhul Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud konventsiooni

rikkumise.

Seega tuleb asuda seisukohale, et teistmist võimaldavaks asjaoluks TsMS § 702 lg 2 p 8 mõttes on

Euroopa Inimõiguste kohtu lahend, millega on tuvastatud konventsiooni rikkumine selles kohtuasjas,

milles tehtud lahendit soovitakse teista. Kuna teistmist võimaldavat asjaolu (s.o Euroopa Inimõiguste

Kohtu poolt EIÕK rikkumise tuvastamist) ei eksisteerinud väljasaatmiskeskuses viibimise

pikendamise kohtuasjade läbivaatamise ajal, ei saanud Mikolenko sellele varasemas menetluses

tugineda. Seetõttu ei kohaldu käesolevas asjas TsMS § 703 lg 2.

17. Praeguses asjas ei vaata kolleegium teistmise korras läbi ringkonnakohtu lahendeid, millega jäeti

rahuldamata N. Mikolenko edasikaebus halduskohtu nende lahendite peale, millega halduskohus

pikendas N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega. Samuti ei vaata kolleegium

teistmise korras läbi Riigikohtu määrusi, millega ei võetud menetlusse N. Mikolenko edasikaebusi

ringkonnakohtu ülalosutatud lahendite peale. Riigikohtu halduskolleegiumil puudub alus vaadata

teistmise korras läbi neid ringkonnakohtu lahendeid, mille peale pole teistmisavaldust esitatud või

mille peale esitatud teistmisavaldus pole tähtaegne. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu

lahendite teistmata jätmine ei takista halduskohtu lahendite teistmist ega haldusmenetluse uuendamist

N. Mikolenkolt väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmise asjas.

18. Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsuse punktid 64 ja 65 on mõistetavad selliselt,

et alates augustist 2004 oli N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamine konventsiooni

rikkuvalt pikaajalise kestusega.

Seega on esimeseks kohtulahendiks, millega anti luba pikendada N. Mikolenko kinnipidamist

väljasaatmiskeskuses Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2004. a otsus haldusasjas nr 3-2055/2003.

19. N. Mikolenko teistmisavaldus tuleb väljasaatmiskeskuses kinnipidamist puudutavas osas

rahuldada osaliselt. Eeltoodud põhjendustel kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu 19. augusti

2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003, 21. oktoobri 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,

30. detsembri 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003, 1. märtsi 2005. a otsuse haldusasjas nr 3-

2055/2003, 2. mai 2005. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003, 27. juuni 2005. a otsuse haldusasjas

nr 3-2055/2003, 31. augusti 2005. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003, 24. oktoobri 2005. a otsuse

haldusasjas nr 3-2055/2003, 30. detsembri 2005. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003, 27. veebruari

2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-343, 26. aprilli 2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-755, 22. juuni

2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-1175, 21. augusti 2006. a määruse haldusasjas nr 3-06-1591,

20. oktoobri 2006. a määruse haldusasjas nr 3-06-2029, 19. detsembri 2006. a määruse haldusasjas

nr 3-06-2423, 16. veebruari 2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-318, 13. aprilli 2007. a määruse

haldusasjas nr 3-07-723, 12. juuni 2007. a määruse haldusasjas nr 3-07-1165 ja 9. augusti 2007. a

määruse haldusasjas nr 3-07-1563.

20. N. Mikolenko teistmisavaldus jääb rahuldamata Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2003. a otsuse

asjas nr 3-2055/2003 tühistamise nõudes, millega N. Mikolenko paigutati väljasaatmiskeskusse, sest

Euroopa Inimõiguste Kohus pidas N. Mikolenko esialgset paigutamist väljasaatmiskeskusse

õiguspäraseks.

21. N. Mikolenko teistmisavaldus jääb rahuldamata väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamist

puudutavate Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2003. a otsuse asjas nr 3-2055/2003, 27. veebruar

2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003, 26. aprilli 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003 ja

21. juuni 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003 tühistamise nõudes, sest need kohtulahendid olid

tehtud enne augustit 2004.

22. Teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 alusel.

23. Seonduvalt N. Mikolenkolt väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmisega märgib

kolleegium järgmist.

N. Mikolenkol on võimalik taotleda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 4 alusel Politsei- ja

Piirivalveametilt haldusmenetluse uuendamist temalt väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude

sissenõudmiseks antud haldusakti(de) suhtes ning vajadusel HMS § 69 alusel sellis(t)e haldusakti(de)

tagasitäitmist. HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada

haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude

teadasaamisest alates. Praegusel juhul on haldusmenetluse uuendamise asjaolust teadasaamise

päevaks Riigikohtu halduskolleegiumi käesoleva otsuse kättesaamise päev.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld