3-3-1-33-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-33-11

Määruse kuupäev

7. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Ivo Pilving,

Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Akos Apteek kaebus perioodil 21. detsember 2007 -

16. oktoober 2009 saamata jäänud tulu hüvitamiseks Vabariigi

Valitsuselt 684 780 krooni ja viiviste 1 377 krooni

väljamõistmiseks; Giromax OÜ kaebus perioodil 21. detsember

2007 - 16. oktoober 2009 saamata jäänud tulu hüvitamiseks

Vabariigi Valitsuselt 338 307 krooni ja viiviste 4 928 krooni

väljamõistmiseks; OÜ Raja Apteek kaebus perioodil

21. detsember 2007 - 16. oktoober 2009 saamata jäänud tulu

hüvitamiseks Vabariigi Valitsuselt 1 493 563 krooni ja viiviste

18 536 krooni väljamõistmiseks; OÜ Karlova Apteek

(likvideerimisel) kaebus Eesti Vabariigilt varalise kahju hüvitise

summas 285 609 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2010. a määrus

haldusasjas nr 3-08-2267

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Akos Apteek määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda haldusasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Akos Apteek, Giromax OÜ, OÜ Raja Apteek ja OÜ Karlova Apteek esitasid Tallinna

Halduskohtule Vabariigi Valitsuse poolt kahju hüvitamiseks kaebused, milles leidsid, et õigustloova

aktiga - Vabariigi Valitsuse 1. märtsil 2005 jõustunud määrus nr 36 "Ravimite hulgi- ja jaemüügi

juurde-hindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord" ja selle lisa 2 "Ravimite jaemüügil

kehtivad juurdehindluse piirmäärad" - on neile tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol. OÜ Akos

Apteek nõudis hüvitist 684 780 krooni ja viiviseid 1377 krooni. OÜ Akos Apteek tasus kaebuse

esitamiselt riigilõivu 31 920 krooni ja 78 senti.

2. Tallinna Halduskohus jättis 30. aprilli 2010. a otsusega OÜ Akos Apteek ja teiste kaebajate

kaebused rahuldamata.

3. OÜ Akos Apteek ja teised kaebajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused

halduskohtu otsuse tühistamiseks. OÜ Akos Apteek tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 250 krooni.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. juuni 2010. a määrusega OÜ Akos Apteek apellatsioonkaebuse

käiguta ning andis 10-päevase tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu

tasumiseks nõutud suuruses. Määruse kohaselt tuli OÜ-l Akos Apteek tasuda täiendavalt riigilõivu

34 057,85 krooni.

5. 22. juunil 2010 esitas OÜ Akos Apteek ringkonnakohtule taotluse jätta asjas kohaldamata

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11

põhiseadusevastasuse tõttu, vabastada ta osaliselt riigilõivu tasumisest ning lugeda OÜ Akos Apteek

poolt tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 250 krooni. Taotluse kohaselt ei olnud OÜ-l Akos Apteek

majandusliku olukorra tõttu võimalik tasuda riigilõivu nõutud suuruses. HKMS § 91 ja RLS § 56

lg 11 on põhiseadusega vastuolus seetõttu, et selline regulatsioon lubab riigilõivust vabastada vaid

neid juriidilisi isikuid, kelle suhtes on kohtuotsusega välja kuulutatud pankrot. Apellant ei ole

pankrotis. Riigilõivust vabastamise võimaluse puudumine ja nõutava lõivu suurus on loonud

olukorra, kus OÜ Akos Apteek ei saa kasutada oma edasikaebeõigust.

6. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 17. augusti 2010. a määrusega OÜ-d Akos Apteek esitama

hiljemalt 27. augustiks 2010 ringkonnakohtule oma maksejõuetust tõendavad dokumendid.

7. OÜ Akos Apteek esitas kohtumääruse täitmiseks dokumendid maksevõime kohta ja leidis endiselt,

et tema majandusseisu arvestades ei ole tal võimalik riigilõivu täies ulatuses tasuda. Kaebaja selgitas,

et esitatud dokumentidest nähtub, et OÜ Akos Apteek töötab kahjumiga, kontoseis aga kinnitab, et

puudub raha riigilõivu tasumiseks.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2010. a määrusega jäeti OÜ Akos Apteek taotlus

vabastada ta osaliselt riigilõivu tasumisest rahuldamata, tema kaebus jäeti käiguta ja anti 15 p aega

riigilõivu tasumiseks nõutud suuruses. Ringkonnakohus selgitas, et kui apellant jätab lõivu tasumata,

tagastab ringkonnakohus HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamatult. Määruses

esitati järgmised seisukohad ja põhjendused.

OÜ Akos Apteek taotleb Vabariigi Valitsuselt hüvitise 684 780 krooni ja viiviste 1377 krooni

väljamõistmist. Sellise nõude esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv summas 34 307,85 krooni. OÜ

Akos Apteek on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni, seega taotleb ta enda

vabastamist 34 057,85 krooni suuruse riigilõivu tasumisest.

HKMS § 91 lg 1 alusel võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt

riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Äriühingu ja

mittetulundusühingu maksejõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega

pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks.

OÜ Akos Apteek ei ole pankrotis, samuti ei ole tehtud tema kohta kohtumäärust pankrotimenetluse

lõpetamise kohta raugemise tõttu. Seega ei vasta OÜ Akos Apteek nimetatud sättes riigilõivu

vabastamiseks toodud kriteeriumidele.

OÜ Akos Apteek taotleb HKMS § 91 lg 1 ja RLS § 56 lg 11 tunnistamist põhiseadusega vastuolus

olevaks ja nende sätete kohaldamata jätmist, kuna need sätted ei võimalda teda riigilõivu tasumisest

vabastada hoolimata majanduslikust võimetusest riigilõivu nõutavas suuruses tasuda. Enne kui kohus

asub hindama nimetatud sätete põhiseaduspärasust, tuleb hinnata apellandi majanduslikku võimekust

nõutavat riigilõivu tasuda. OÜ Akos Apteek 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu

kahjum 16 141 krooni, kahjum kaeti varasemate perioodide jaotamata kasumi arvelt. OÜ-l Akos

Apteek puuduvad äriregistri andmetel kommertspandid, kinnistusraamatu andmetel kinnistud ja

liiklusregistri andmetel mootorsõidukid. OÜ Akos Apteek on äriregistri andmetel OÜ Lahe Apteek

osanik. OÜ Lahe Apteek 2009. a majandusaasta aruande kohaselt sai äriühing kasumit 2 092 krooni.

OÜ-l Akos Apteek on kontod Swedbank AS-s, mille lõppsaldo 23. augusti 2010. a seisuga on 6

551,65 krooni, ja AS-s SEB Pank, kusjuures ühe konto lõppsaldo 23. augusti 2010. a seisuga on

11 661,87 krooni ja teise lõppsaldo 1 411,19 krooni. 20. augusti 2010. a seisuga esitatud bilansi

kohaselt on OÜ-l Akos Apteek raha kassades ja kontodel kokku 175 984 krooni, nõudeid kokku

400 317 krooni, varusid 635 304 krooni väärtuses ja käibevara kokku 1 234 914 krooni. Põhivara on

10 608 krooni väärtuses (kapitaliosalus OÜ-s Lahe Apteek) ja bilansivälist vara kokku 945 345

krooni väärtuses. Kohustusi on kokku 1 177 893 krooni eest. Kokku on osaühingul bilansi järgi

netovara 67 629 krooni.

Eeltoodud andmetest lähtuvalt võib OÜ-l Akos Apteek esineda ajutisi makseraskusi, kuid arvestades

seda, et tal oli riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise ajal raha kassades ja kontodel

kokku 175 984 krooni, ei saa teda pidada maksejõuetuks nõutava 34 057,85 krooni suuruse riigilõivu

tasumisel.

HKMS § 91 lg 1 ei piira ebaproportsionaalselt äriühingute kohtusse pöördumise õigust ega ole

vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Äriühingute võimalused riigilõivu tasumiseks vahendite

leidmisel on tunduvalt laiemad kui füüsilistel isikutel. Seepärast ei ole õige võrrelda füüsilistele

isikutele ja äriühingutele kehtestatud tingimusi menetlusabi saamiseks. Juriidiline isik on õiguslik

fiktsioon, mille kaudu selle omanikud tegutsevad tulu saamise eesmärgil. Eelnevast tulenevalt saab

eeldada, et maksejõuetu osaühingu osanikud või juhtorgani liikmed, kui otsest varalist huvi omavad

isikud osalevad kohtumenetluse kulude kandmisel, kui äriühingu maksejõuetus on nende arvates

ajutise iseloomuga. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel

maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (äriseadustiku § 180 lg 51).

Samasisulise otsuse peavad osanikud tegema äriseadustiku § 176 p 3 kohaselt, kui osaühingu

netovara väheneb üle teatud piiri. Kuna pankrotis äriühing on vabastatud riigilõivu tasumisest,

ajutiste makseraskustega äriühingute puhul võib eeldada, et äriühingu omanikud või juhtorgani

liikmed kannavad menetluskulud või võtab äriühing laenu, ei saa väidetavat riivet põhiseaduse § 15

lg 1 esimeses lauses sätestatud kohtukaebeõigusele pidada ebaproportsionaalseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb OÜ Akos Apteek, et Riigikohus tühistaks Tallinna

Ringkonnakohtu 22. septembri 2010. a määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus

vabastada ta osaliselt riigilõivu tasumisest, ja teeks ise uue lahendi, millega OÜ Akos Apteek taotlus

rahuldatakse, jättes kohaldamata HKMS § 91 lg 1 ja RLS § 56 lg 11, ning tunnistaks need sätted

põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigilõivust vabastamise võimaluse puudumine ja nõutava lõivu

suurus on loonud olukorra, kus OÜ Akos Apteek ei saa kasutada oma edasikaebeõigust.

OÜ Akos Apteek on seisukohal, et ringkonnakohus on tema majanduslikku võimet tasuda nõutud

suuruses riigilõivu hinnanud ebaõigesti. Ringkonnakohus pole arvestanud sellega, et nõutud lõivu

tasumine viiks kaebaja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kaebaja netovara vähenemine

tähendaks, et kaebajal tuleb teha äriseadustiku §-s 176 nimetatud otsus. Kaebaja maksejõulisuse

hindamine eeldaks, et kohus jätaks vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata HKMS § 91 lg 1 ja

RLS § 56 lg 11. Seda pole ringkonnakohus aga teinud. Ekslik on kohtu seisukoht, et äriühingul on

alati paremad võimalused lõivu tasumiseks ning et osaühingu puhul peaksid osanikud ja juhatuse

liikmed alati tagama nõutud suuruses lõivu tasumise, õiguseta saada menetlusabi lõivu tasumisest

osalise vabastamise näol.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kuni 31. detsembri 2010. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 sätestas, et kaebuse

esitamisel kahju hüvitamiseks tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist

taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem, kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel

tsiviilkohtumenetluses. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt tuli tasuda halduskohtule kaebuse

esitamisel üldjuhul riigilõivu 250 krooni. RLS § 56 lg 18 alusel tuli halduskohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuli tasuda kaebuse esialgsel

esitamisel halduskohtule.

HKMS § 91 lg 1 sätestab, et "Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või

osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja

mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega

pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks.

Riigilõivu tasumisest vabastamine esimese astme kohtus ei vabasta riigilõivu tasumisest esimese

astme kohtulahendile esitatud apellatsioonkaebuselt. Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

apellatsioonkaebuselt esitatakse ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega."

OÜ Akos Apteek ei ole HKMS § 91 lg 1 mõttes maksejõuetu.

11. Ringkonnakohus leidis, et OÜ-l Akos Apteek võib esineda ajutisi makseraskusi, kuid arvestades

seda, et tal oli riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise ajal raha kassades ja kontodel

kokku 175 984 krooni, ei saa teda pidada maksejõuetuks täiendavalt nõutava 34 057,85 krooni

suuruse riigilõivu tasumisel. Kolleegium märgib, et kohaldamisele kuuluva regulatsiooni järgi

saanuks aga kaebaja oma maksejõuetust tõendada vaid tema pankrotimenetlusega seotud tõenditega.

Kehtivast regulatsioonist ei tulene, et äriühing saaks oma maksejõuetust tõendada muude kui HKMS

§ 91 lg 1 teises lauses sätestatud tõenditega.

12. Kolleegiumi arvates ei võinud ringkonnakohus tuvastada kaebaja tegelikku võimet tasuda

nõutavas suuruses riigilõivu teisiti, kui jättes HKMS § 91 lg 1 kohaldamata. Kui kohus hakkaks

väljaspool HKMS § 91 lg 1 kohaldamist hindama äriühingu suutlikkust lõivu tasuda, arvates samas,

et see säte on vastuolus põhiseadusega, siis peaks ta HKMS § 25 lg 9 alusel jätma nimetatud sätte

kohaldamata ja toimima edasi vastavalt HKMS § 25 lg-le 10. Seda ringkonnakohus ei teinud. Ka

kolleegium ei saa asuda määruskaebuse alusel kaebaja tegelikku maksevõimet kontrollima, sest ka

kolleegium peaks lähtuma kohaldamisele kuuluvast regulatsioonist, mis seob maksejõulisuse

puudumise pankrotimenetlusega. Kolleegium saaks põhjendatud kahtluse korral, kas HKMS § 91 lg 1

on kooskõlas põhiseadusega, anda asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kolleegiumi arvates on

ringkonnakohtu järeldused OÜ Akos Apteek maksejõulisuse ja võimalike ajutiste makseraskuste

kohta piisavalt põhjendamata ja vastuolulised.

13. Põhiseaduse § 24 lg 5 alusel on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 9 lg 2 sätestab, et põhiseaduses

loetletud õigused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute

üldiste eesmärkide ja õiguste olemusega. Edasikaebeõigus laieneb ka juriidilistele isikutele, sh

äriühingutele.

Selles asjas ei saanud OÜ Akos Apteek kasutada PS § 24 lg-st 5 tulenevat apellatsiooniõigust -

kaevata edasi Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti tema kaebus

rahuldamata. Selline olukord on kujunenud seetõttu, et HKMS § 91 lg 1 ja RLS § 56 lg-d 11 ja 18

koosmõjus sätestavad korra, kus OÜ-l Akos Apteek tuli tasuda apellatsiooniõiguse kasutamiseks

täiendavalt riigilõivu 34 057,85 krooni, kusjuures kohtul puudub võimalus teda riigilõivust täielikult

või osaliselt vabastada. Sellise regulatsiooni tõttu on sätestamata ka see, kuidas väljaspool HKMS

§ 91 lg 1 kohaldamist peaks kohus kontrollima äriühingu suutlikkust lõivu tasuda.

14. Äriühingu riigilõivust vabastamise keelu eelkirjeldatud regulatsioon pole ainulaadne. OÜ Akos

Apteek ei saanuks riigilõivu tasumisest vabastamist taotleda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku

alusel. TsMS § 183 lg-st 1 tulenes, et äriühingut ei saagi üldjuhul riigilõivust vabastada. Riigikohtu

üldkogu tunnistas aga 12. aprilli 2011. a otsusega asjas nr 3-2-1-62-10 selle sätte esimese lause

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses

menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule

juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks.

15. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste

olemust. Põhiseaduse § 12 lg 1 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida

varalise seisundi tõttu.

Kolleegiumi arvates võib umbes 34 000 krooni suurune riigilõiv, millest kohus ei saa äriühingust

apellanti täielikult või osaliselt vabastada, apellatsiooniõigust piirata ülemääraselt ja moonutada selle

õiguse olemust ning viia äriühingu, kes riigilõivu kogu ulatuses tasumiseks piisava raha puudumise

tõttu ei saa apelleerida, põhjendamatu ebavõrdse kohtlemiseni. Sellist äriühingut võidakse koheldakse

põhjendamatult erinevalt võrreldes füüsiliste isikutega, kes saavad esitada oma tegeliku

maksejõuetuse tõendamiseks kõiki asjakohaseid tõendeid ja ka erinevalt võrreldes äriühingutega, kes

suudavad nõutud suuruses riigilõivu tasuda.

16. Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsuse nr 3-2-1-62-10 tagajärjeks on see, et äriühingud

saavad tsiviilkohtumenetluses taotleda menetlusabi ja esitada oma tegeliku majandusliku seisundi

tõendamiseks erinevaid tõendeid. Seevastu halduskohtumenetluses saavad äriühingud enda

maksejõuetust tõendada ainult kohtulahendiga, millega pankrot on välja kuulutatud või

pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks.

Seega koheldakse äriühinguid halduskohtumenetluses riigilõivust vabastamisel halvemini kui

tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kolleegium

kahtleb, kas selliseks erinevaks kohtlemiseks esineb mõjuv põhjus. Ka seetõttu võib HKMS § 91 lg 1

teine lause olla põhiseaduse §-ga 12 vastuolus.

17. Äriseadustiku (ÄS) §-ga 176 osanikele pandud kohustuse tõttu võib kaebaja väidete õigsuse

korral nõutav riigilõiv kujutada endast ka lubamatut piirangut põhiseaduse §-ga 31 sätestatud

ettevõtlusvabadusele, sest võib viia äriühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamiseni.

Äriseadustiku § 176 sätestab:

"Vara vähenemine

Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136

nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad

osanikud otsustama:

1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi

vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse

või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või

11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks

vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse

või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;

2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või

3) pankrotiavalduse esitamise."

18. Asjas nr 3-4-1-6-09 (p 23) möönab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et teatud juhtudel

ei tarvitse ka 200 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohustus olla mõõdukas. Asjas nr 3-4-1-25-09

(p 26) märgib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale

õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem see on, ja kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul

oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseaduse vastase riigilõivuga.

19. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2010. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 seati

kahtluse alla TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasus osas, mis ei võimalda äriühingule anda

apellatsioonimenetluses menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise teel (määruse p 32) ja anti

kohtuasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Riigilõivu osas menetlusabi vajava äriühingu majandusliku seisundi tuvastamise kohta märkis

tsiviilkolleegium (p 31): "Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ega vajalik praeguses

menetlusstaadiumis kontrollida hageja majanduslikku seisundit või saata asi selleks tagasi

ringkonnakohtule. Selline kontroll oleks mõistlik alles siis, kui on selge nii see, et hagejal on üldse

võimalik menetlusabi saada (st TsMS § 183 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamise ja kohaldamata

jätmise korral) kui ka see, millistele majanduslikele kriteeriumitele peaks hageja menetlusabi

saamiseks vastama.

Majanduslikku seisundit saaks ringkonnakohus kontrollida juhul, kui üldkogu tunnistab menetlusabi

saamise piirangu kehtetuks ja annab vähemalt üldised kriteeriumid, millest lähtudes ringkonnakohus

peab hageja taotluse lahendama."

Selles asjas otsustaski üldkogu TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasuse üle hoolimata sellest, et

menetlusabi vajava äriühingu majanduslik seisund oli tuvastamata (vt ka üldkogu otsuse p 35).

Halduskolleegiumi arvates on ka selles haldusasjas vajalik, et üldkogu esmalt otsustaks, kas HKMS

§ 91 lg-st 1 ning RLS § 56 lg-test 11 ja 18 koosmõjus tulenev regulatsioon on OÜ Akos Apteek

kohtuasjas põhiseaduspärane ja põhiseadusvastasuse korral ka seda, milliste põhimõtete ja

kriteeriumite alusel on kaebajat võimalik riigilõivust täielikult või osaliselt vabastada.

20. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumil selle kohtuasja lahendamisel tekkinud kahtlus HKMS § 91

lg-st 1 ja kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg-test 11 ja 18 koosmõjus tuleneva riigilõivu

regulatsiooni vastavusest põhiseadusele. Kolleegiumi arvates ei ole riigilõivu selline regulatsioon,

mis piirab ebaproportsionaalselt edasikaebeõigust, moonutades selle õiguse olemust, ja kohtleb

äriühinguid põhjendamatult erinevalt vastavalt nende varalisele seisundile, samuti erinevalt võrreldes

füüsiliste isikutega ja äriühingutega tsiviilkohtumenetluses, vastavuses PS §-dega 11, 12 lg 1 ja 24

lg 5. Kolleegiumi arvates võib oluliseks osutuda ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse

piiramine, kui nõutud suuruses lõivu tasumine viib kaebaja netovara lubatust suurema vähenemiseni

ÄS § 176 mõttes.

21. Kuna OÜ Akos Apteek määruskaebuse läbivaatamine eeldab kolleegiumi veendumusel

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel lahendatava küsimuse lahendamist,

annab kohtukoosseis HKMS § 70 lg 11 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann