3-3-1-60-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-60-10

Määruse kuupäev

7. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Ivo Pilving,

Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Yambo Timber OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 20. aprilli 2009. a maksuotsuse nr 12-5/193

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-09-1512

Menetluse alus Riigikohtus

Yambo Timber OÜ (alates 16. juunist 2010 Woodtrading

Company OÜ) määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda haldusasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus jättis 20. aprilli 2009. a maksuotsusega nr 12-

5/193 rahuldamata Yambo Timber OÜ nõude tagastada väidetavalt enammakstud käibemaks 835 936

krooni ning määras samale äriühingule käibemaksu 3 995 945 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega

mittesoetud kuludelt 3 500 237 krooni.

2. Yambo Timber OÜ esitas 13. juulil 2009 halduskohtule kaebuse eelnimetatud maksuotsuse

tühistamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning tasus riigilõivu kaebuselt ja

taotluselt kokku 15 200 krooni.

3. Tallinna Halduskohus jättis 16. veebruari 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud,

sh kaebaja poolt tasutud riigilõiv, jäeti menetlusosaliste endi kanda.

4. Yambo Timber OÜ esitas 18. märtsil 2010 Tallinna Halduskohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse, millele lisas taotluse, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest.

Apellant põhjendas taotlust muu hulgas järgmiselt: "Kaebuse esitaja leiab, et hetkel on ta

maksujõuetu ning ei ole võimeline sellises summas riigilõivu tasuma, kuivõrd ettevõtte pangakonto

on maksusumma 7 496 182 krooni ulatuses arestitud ning mistahes rahalised vahendid puuduvad.

Apellant leiab, et juhul kui kohus ei soovi kaebajat vabastada täielikult riigilõivu tasumisest, siis

võiks ta seda teha vähemalt osaliselt, arvestades apellandi hetkelist majandusseisu."

Apellatsioonkaebusele oli lisatud väljavõte Yambo Timber OÜ pangakontost, millest nähtub, et tema

kontojääk oli 18. märtsil 2010 22,78 krooni.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a määrusega jäeti Yambo Timber OÜ taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja tema apellatsioonkaebus käiguta. Yambo Timber

OÜ-le anti 10 päeva 15 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks ja tasumist tõendava dokumendi

esitamiseks ning juhiti tema tähelepanu HKMS § 33 lg-le 2, mille alusel apellatsioonkaebus

tagastatakse, kui lõivu tähtaegselt ei tasuta ja vastavat dokumenti ei esitata. Ringkonnakohus

põhjendas riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmist järgmiselt:

"3. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või

osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Sama lõike

kohaselt tõendab äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust pankrotiotsus või kohtumäärus,

millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude

katteks.

4. Käesoleval juhul pole andmeid selle kohta, et apellandi suhtes oleks käimas pankrotimenetlus.

Seetõttu ei saa apellanti HKMS § 91 lg 1 mõttes pidada maksejõuetuks.

Ringkonnakohus ei pea tõendatuks ka seda, et apellandil puudub raha riigilõivu tasumiseks. Ainuüksi

asjaolu, et arestitud on apellandi pangakonto, millel rahalised vahendid nagunii praktiliselt puudusid,

ei näita, et pangakonto arestimine oleks muutnud apellandi maksevõimetuks. Riigilõivu tasumiseks

on võimalik kasutada sularaha ning vajadusel saab äriühing võtta selleks laenu äriühingu

majandustegevuse eest vastutavatelt isikutelt. Nagu nähtub maksuotsusest, on apellandi

majandustegevuse dokumentide kohaselt apellant ostu-müügitehingute alusel saanud ja tasunud

miljoneid kroone sularahas. Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et tema käibes on

sularahatehingud igapäevased tulenevalt puiduäri iseloomust. Ka sellest, et apellant peab võimalikuks

riigilõivu vähemalt osaliselt tasuda, nähtub, et tal on vabu rahalisi vahendeid.

Seetõttu jätab ringkonnakohus taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata."

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Yambo Timber OÜ esitas ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse ja vabastaks ta riigilõivu

tasumisest.

Määruskaebuses on esitatud järgmised põhjendused:

1. HKMS § 91 lg 1 alusel saaks äriühingu riigilõivu tasumisest vabastada üksnes siis, kui

maksejõuetust tõendab pankrotimenetlus, kuid pankrotimenetluse algatamine ei ole kuidagi

põhjendatud ja pankrotimenetlus kahjustaks äriühingu võlausaldajate ja osanike huve, kuna

maksuvaidlus on pooleli.

2. Yambo Timber OÜ kinnitab, et äriühingul on üks pangakonto, millel puudub raha riigilõivu

tasumiseks ja äriühingu kassas sularaha ei ole. Kohtule on esitatud ka väljavõte pangakontost.

3. Yambo Timber OÜ osanikul pole võimalik äriühingule rohkem raha laenata.

4. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja sisulise maksejõuetuse tõendamiseks on Yambo Timber OÜ

esitanud kohtule piisavad tõendid.

7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on kirjalikus vastuses seisukohal, et HKMS § 91

lg-t 1 on kohaldatud õigesti ja ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kuni 31. detsembri 2010. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 13 sätestas, et kaebuse

esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete

määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu

5 protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte üle 15 000 krooni. Sama

paragrahvi lõike 10 kohaselt tuli tasuda halduskohtule kaebuse esitamisel üldjuhul riigilõivu 250

krooni. RLS § 56 lg 18 alusel tuli halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu sama palju, kui tuli tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule. HKMS § 91 lg 1

sätestab, et "Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu

tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja mittetulundusühingu

maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud

raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Riigilõivu tasumisest

vabastamine esimese astme kohtus ei vabasta riigilõivu tasumisest esimese astme kohtulahendile

esitatud apellatsioonkaebuselt. Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuselt

esitatakse ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega."

Yambo Timber OÜ ei ole HKMS § 91 lg 1 mõttes maksejõuetu.

9. Ringkonnakohus leidis, et apellant pole tõendanud, et tal puudub raha riigilõivu tasumiseks.

Kehtiva regulatsiooni järgi saaks aga kaebaja oma maksejõuetust tõendada vaid oma

pankrotimenetlusega seotud tõenditega. Kehtivast regulatsioonist ei tulene, et äriühing saaks oma

maksejõuetust tõendada muude kui HKMS § 91 lg 1 teises lauses sätestatud tõenditega. Kui aga

kohus pidas siiski vajalikuks muude tõendite esitamist, tulnuks jätta HKMS § 91 lg 1 kohaldamata ja

juhinduda HKMS § 16 lg 2 teisest lausest. Selle sätte alusel pidanuks kohus tegema Yambo Timber

OÜ-le ettepaneku esitada tegeliku maksejõuetuse tuvastamiseks vajalikke muid tõendeid. Niisugust

ettepanekut pole kohus aga teinud.

10. Lisaks käesoleva määruse p-des 8 ja 9 märgitule leiab kolleegium, et põhjendatud pole

ringkonnakohtu seisukoht, et vajadusel saab Yambo Timber OÜ võtta äriühingu majandustegevuse

eest vastutavatelt isikutelt 15 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks laenu. Selline seisukoht on

hüpoteetiline. Ringkonnakohtu osundatu, et kaebaja on maksuhalduri poolt kontrollitud perioodil

tasunud müüjatele miljoneid kroone sularahas, pole asjakohane. Asjaolust, et kaebaja on kunagi

tasunud müüjatele miljoneid kroone sularahas, ei järeldu, et vastupidiselt tema väitele oli kaebajal

apellatsioonkaebuse esitamisel kassas sularaha. Asjaolust, et apellant pidas võimalikuks tasuda

riigilõivu, kui teda vabastatakse osaliselt 15 000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest, ei järeldu, et

kaebajal oli võimalik tasuda riigilõivu 15 000 krooni. Samas on tõenäoline, et kaebaja saanuks

laenata raha näiteks 250 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks, mis on haldusasjades riigilõivu suurus

üldjuhul.

11. Põhiseaduse § 24 lg 5 alusel on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 9 lg 2 sätestab, et põhiseaduses

loetletud õigused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute

üldiste eesmärkide ja õiguste olemusega. Edasikaebeõigus laieneb ka juriidilistele isikutele, sh

äriühingutele.

Selles asjas ei saanud Yambo Timber OÜ kasutada PS § 24 lg-st 5 tulenevat apellatsiooniõigust -

kaevata edasi Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2010. a otsuse peale, millega jäeti tema kaebus

rahuldamata. Selline olukord on kujunenud seetõttu, et HKMS § 91 lg 1 ja RLS § 56 lg-d 13 ja 18

koosmõjus sätestavad korra, kus Yambo Timber OÜ-l tuli tasuda apellatsiooniõiguse kasutamiseks

riigilõivu 15 000 krooni, kusjuures kohtul puudub võimalus teda sellest riigilõivust täielikult või

osaliselt vabastada. Sellise regulatsiooni tõttu on sätestamata ka see, kuidas väljaspool HKMS § 91

lg 1 kohaldamist peaks kohus kontrollima äriühingu suutlikkust lõivu tasuda. Kui kohus hakkaks

väljaspool HKMS § 91 lg 1 kohaldamist hindama äriühingu suutlikkust lõivu tasuda, arvates samas,

et see säte on vastuolus Põhiseadusega, siis peaks ta HKMS § 25 lg 9 alusel jätma nimetatud sätte

kohaldamata ja toimima edasi vastavalt HKMS § 25 lg-le 10.

Kuna Yambo Timber OÜ väitis, et tal puudub riigilõivu tasumiseks vajalik raha (kontol oli

apellatsioonkaebuse esitamisel 22,78 krooni ja konto oli blokeeritud ning juhatuse liikme kinnitusel

pole kassas ka sularaha) ja kehtiva õiguse kohaselt ei ole teda võimalik riigilõivu tasumise

kohustusest vabastada, on tema edasikaebeõigust piiratud.

12. Äriühingu riigilõivust vabastamise selline regulatsioon pole ainulaadne. Yambo Timber OÜ ei

saanuks riigilõivu tasumisest vabastamist taotleda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. TsMS

§ 183 lg-st 1 tulenes, et äriühingut ei saagi üldjuhul riigilõivust vabastada. Riigikohtu üldkogu

tunnistas aga 12. aprilli 2011. a otsusega asjas nr 3-2-1-62-10 selle sätte esimese lause põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise

selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks.

13. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste

olemust. Põhiseaduse § 12 lg 1 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida

varalise seisundi tõttu.

Kolleegiumi arvates võib 15 000 krooni suurune riigilõiv, millest kohus ei saa äriühingust apellanti

täielikult või osaliselt vabastada, apellatsiooniõigust piirata ülemääraselt ja moonutada selle õiguse

olemust ning viia äriühingu, kes riigilõivu tasumiseks vajaliku raha puudumise tõttu ei saa

apelleerida, põhjendamatu ebavõrdse kohtlemiseni. Sellist äriühingut võidakse koheldakse

põhjendamatult erinevalt võrreldes füüsiliste isikutega, kes saavad esitada oma tegeliku

maksejõuetuse tõendamiseks kõiki asjakohaseid tõendeid ja ka erinevalt võrreldes äriühingutega, kes

suudavad nõutud suuruses riigilõivu tasuda.

14. Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsuse nr 3-2-1-62-10 tagajärjeks on see, et äriühingud

saavad tsiviilkohtumenetluses taotleda menetlusabi ja esitada oma tegeliku majandusliku seisundi

tõendamiseks erinevaid tõendeid. Seevastu halduskohtumenetluses saavad äriühingud enda

maksejõuetust tõendada ainult kohtulahendiga, millega pankrott on välja kuulutatud või

pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks.

Seega koheldakse äriühinguid halduskohtumenetluses riigilõivust vabastamisel halvemini kui

tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kolleegium

kahtleb, kas selliseks erinevaks kohtlemiseks esineb mõjuv põhjus. Ka seetõttu võib HKMS § 91 lg 1

teine lause olla põhiseaduse §-ga 12 vastuolus.

15. Asjas nr 3-4-1-6-09 (p 23) möönab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et teatud juhtudel

ei tarvitse ka 200 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohustus olla mõõdukas. Asjas nr 3-4-1-25-09

(p 26) märgib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale

õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem see on, ja kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul

oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseaduse vastase riigilõivuga.

16. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2010. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 seati

kahtluse alla TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasus osas, mis ei võimalda äriühingule anda

apellatsioonimenetluses menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise teel (määruse p 32) ja anti

kohtuasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Riigilõivu osas menetlusabi vajava äriühingu majandusliku seisundi tuvastamise kohta märkis

tsiviilkolleegium (p 31): "Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ega vajalik praeguses

menetlusstaadiumis kontrollida hageja majanduslikku seisundit või saata asi selleks tagasi

ringkonnakohtule. Selline kontroll oleks mõistlik alles siis, kui on selge nii see, et hagejal on üldse

võimalik menetlusabi saada (st TsMS § 183 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamise ja kohaldamata

jätmise korral) kui ka see, millistele majanduslikele kriteeriumitele peaks hageja menetlusabi

saamiseks vastama.

Majanduslikku seisundit saaks ringkonnakohus kontrollida juhul, kui üldkogu tunnistab menetlusabi

saamise piirangu kehtetuks ja annab vähemalt üldised kriteeriumid, millest lähtudes ringkonnakohus

peab hageja taotluse lahendama."

Selles asjas otsustaski üldkogu TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasuse üle hoolimata sellest, et

menetlusabi vajava äriühingu majanduslik seisund oli tuvastamata (vt ka üldkogu otsuse p 35).

Halduskolleegiumi arvates on ka selles haldusasjas vajalik, et üldkogu esmalt otsustaks, kas HKMS

§ 91 lg-st 1 ning RLS § 56 lg-test 13 ja 18 koosmõjus tulenev regulatsioon on Yambo Timber OÜ

kohtuasjas põhiseaduspärane ja põhiseadusvastasuse korral ka seda, milliste põhimõtete ja

kriteeriumite alusel on kaebajat võimalik riigilõivust täielikult või osaliselt vabastada.

17. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumil selle kohtuasja lahendamisel tekkinud kahtlus HKMS § 91

lg-st 1 ja kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg-test 13 ja 18 koosmõjus tuleneva riigilõivu

regulatsiooni vastavusest põhiseadusele. Kolleegiumi arvates ei ole riigilõivu selline regulatsioon,

mis piirab ebaproportsionaalselt edasikaebeõigust, moonutades selle õiguse olemust, ja kohtleb

äriühinguid põhjendamatult erinevalt vastavalt nende varalisele seisundile, samuti erinevalt võrreldes

füüsiliste isikutega ja äriühingutega tsiviilkohtumenetluses, vastavuses PS §-dega 11, 12 lg 1 ja 24

lg 5.

18. Kuna Yambo Timber OÜ määruskaebuse läbivaatamine eeldab kolleegiumi veendumusel

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel lahendatava küsimuse lahendamist,

annab kohtukoosseis HKMS § 70 lg 11 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann