3-1-1-43-11 · Riigikohus

RIIGIKOHS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-43-11 Määruse kuupäev 3. juuni 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Mihhail Kalašnikovi süüdistuses KarS § 257 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-8658 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 5. mai 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määrus ja saata Mihhail Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioon Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsuse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsusega tunnistati Mihhail Kalašnikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 257 järgi omavolis ja teda karistati kuuekuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel süüdistatavat kaheksateistkümnekuuliseks katseajaks käitumiskontrollile allutades tingimisi täitmisele pööramata. M. Kalašnikov mõisteti süüdi selles, et ta 17. märtsil 2009. a nõudis omal initsiatiivil nii telefoni teel kui vahetult T. V.-ilt, et too tasuks 225 000 kroonise võla L. P.-ile, ähvardades vastasel korral T. V.-i kehavigastuste tekitamise ja tema maja ärapõletamisega. Kohus ei nõustunud süüdistatava kaitsja väitega, et kuivõrd KarS § 257 järgi saab isikut karistada muu hulgas ähvardamise eest, ähvardamine on aga kriminaliseeritud üksnes juhul, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, peaks see alus olema avatud ka süüdistuses. Kohus märkis, et kuna KarS § 257 ei ole blanketne süüteokoosseis, ei pidanud süüdistus sisaldama viiteid karistusseadustiku teistele koosseisudele. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja märkis, et M. Kalašnikov ei teostanud ühtegi õigust ebaseaduslikult, vaid üksnes palus T. V.-il L. P.-i solvamine lõpetada. Ähvardamisest KarS § 257 tähenduses saab kõnelda vaid siis, kui väidetava ähvarduse adressaadil oli põhjust karta ähvarduse täideviimist. Et aga süüdistusaktis sellel küsimusel ei peatutud, on rikutud M. Kalašnikovi kaitseõigust ja seetõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Ka ei saa lugeda tõendatuks, et M. Kalašnikov T. V.-ilt üldse võla tasumist nõudis. 3. Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määrusega jäeti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu meelest ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Kohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks M. Kalašnikovi käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Kalašnikovi kaitsja S. Sillar, kelle põhiseisukohad on järgmised. Ringkonnakohus ei ole apellatsioonile sisuliselt tähelepanu pööranud ja on piirdunud üksnes maakohtu otsuse refereerimisega. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes äärmiselt erandlikel juhtudel ja käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist sellise erandjuhuga. Kriminaalmenetluses on rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest süüdistuses ei ole ära näidatud, kas T. V.-il oli alust karta ähvarduse täideviimist M. Kalašnikovi poolt. Seetõttu tuleb M. Kalašnikov õigeks mõista. 5. Vastuses määruskaebusele leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa, et ringkonnakohtul oli küllaldaselt alust jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu vastavalt KrMS § 326 lg 2 teisele lausele läbi vaatamata. Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks on väär kaitsja seisukoht, et süüdistus KarS § 257 järgi peab sisaldama ka viidet sellele, et süüdistataval oli alust karta ähvarduse täideviimist. Nende põhistustega nõustus täielikult ka ringkonnakohus. Prokurör on kohtute järeldustega päri ja leiab, et KarS § 257 koosseisus käsitletavaid mõisteid tuleb sisustada KarS §-de 120-122 kaudu üksnes õigusteoreetilisel ja tõenduslikul tasandil, mitte aga süüdistuse konstruktsiooni mõttes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-96-09, p 10.3; 12. aprilli 2010. a määrus asjas nr 3-1-1-120-09, p 8.4; 22. novembri 2010. a määrus asjas nr 3-1-1-98-10, p 6). 7. Käesolevas asjas ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul apellandi väiteid pidada ilmselt põhjendamatuteks. Apellant on esitanud sisulisi argumente, mille osas kohus saab kujundada läbikaalutud seisukoha vaid kohtumenetluse poolte vahetu ärakuulamise põhjal. Kriminaalkolleegium ei jaga ringkonnakohtu ega ka prokuratuuri väljendatud seisukohta, et asja läbivaatamata jätmine ringkonnakohtus on suuresti õigustatav sellega, et maakohus on kaebaja argumentidele juba vastuse andnud. Kuna apellatsiooni põhisisuks ongi maakohtu seisukohtade vaidlustamine, ei saa see, et maakohus on mingi kohtumenetluse poole väite suhtes juba seisukoha võtnud, vabastada ringkonnakohut kohustusest apellatsiooni alusel kontrollida, kas maakohtu selline seisukohavõtt on seaduslik ja põhjendatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1- 36-11, p 10). 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. M. Kalašnikovi kaitsja määruskaebus

tuleb rahuldada. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris