3-1-1-44-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-44-11

Otsuse kuupäev

3. juuni 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Maido Märtini süüdistuses KarS § 296 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-07-5068

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maido Märtini kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. mai 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Maido Märtini kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a ja Harju Maakohtu 18. mai 2010. a

otsused osaliselt:

1.1. Maido Märtini süüditunnistamises KarS § 296 lg 2 p 1 järgi ja talle karistuse mõistmises;

1.2. Toomas Kuke süüditunnistamises ja karistamises KarS § 298 lg 1 järgi ning talle

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a otsus osas, millega jäeti Harju

Maakohtu 18. mai 2010. a otsus Toomas Kukelt õigusabi kulude väljamõistmises muutmata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 18. mai 2010. a otsus Toomas Kukelt riigi õigusabi kulude täies

ulatuses väljamõistmises.

4. Mõista Maido Märtin KarS § 296 lg 2 p 1 järgi õigeks.

5. Mõista Maido Märtinile KarS § 296 lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus üheks aastaks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud kolm päeva karistusaja hulka ja lugeda

Maido Märtini lõplikuks karistuseks üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust.

6. Mõista Toomas Kukk KarS § 298 lg 1 järgi õigeks.

7. Jätta kohtumenetluses Toomas Kuke kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu

osaliselt, s.o summas 199, 71 eurot riigi kanda.

8. Muus osas jätta Harju Maakohtu 18. mai 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari

2011. a otsused muutmata.

9. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

10. Mõista Eesti Vabariigilt Maido Märtini kasuks välja 320 (kolmsada kakskümmend) eurot

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 18. mai 2010. a otsusega tunnistati süüdi ja karistati Maido Märtin, Tarmo Kaljas,

Kalev Savi, Toomas Kukk ja Karin Kont.

1.1. M. Märtin tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 296 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega üheks

aastaks ja kuueks kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud kolm päeva karistusaja

hulka ja M. Märtini lõplikuks karistuseks loeti üks aasta viis kuud ja kakskümmend seitse päeva

vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

1.2. M. Märtin tunnistati süüdi selles, et töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve

osakonna liiklustalituse konstaablina, leppis ta 26. veebruaril 2005 liikluseeskirja rikkunud T. Kuke

palvel Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna liiklustalituse vanemkonstaabli K. Saviga

telefoni teel kokku, et viimane jätab altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja

T. Kuke väärteorikkumise eest karistamata.

1.3. Samuti tunnistati M. Märtin süüdi selles, et ta võttis 8. mail 2005 T. Kuke palvel telefoni teel

ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabli T. Kaljasega

selleks, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest liikluseeskirja rikkunud K. Kondi suhtes

väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata.

2.1. K. Savi tunnistati KarS § 294 lg 1 järgi süüdi selles, et ta nõustus 26. veebruaril 2005

altkäemaksu lubamise eest jätma liikluseeskirja rikkunud T. Kuke suhtes väärteomaterjalid

vormistamata ja T. Kuke väärteorikkumise eest karistamata.

2.2. T. Kaljas tunnistati KarS § 294 lg 1 järgi süüdi selles, et ta nõustus 8. mail 2005 altkäemaksu

lubamise eest jätma liikluseeskirja rikkunud K. Kondi suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja

K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata.

2.3. T. Kukk tunnistati KarS § 298 lg 1 järgi süüdi selles, et ta võttis 26. veebruaril 2005 telefoni teel

ühendust M. Märtiniga, et too lepiks T. Kuke liikluseeskirja rikkumise tõttu kinnipidanud K. Saviga

kokku, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja T. Kuke

väärteorikkumise eest karistamata.

Samuti tunnistati T. Kukk KarS § 296 lg 1 järgi süüdi selles, et ta palus 8. mail 2005 liikluseeskirja

rikkunud K. Kondi palvel M. Märtinil võtta telefoni teel ühendust K. Kondi kinnipidanud

T. Kaljasega, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja

K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata.

2.4. K. Kont tunnistati KarS § 298 lg 1 järgi süüdi selles, et ta helistas 8. mail 2005 T. Kukele, kes

helistas omakorda M. Märtinile palvega võtta telefoni teel ühendust K. Kondi liikluseeskirja

rikkumise tõttu kinnipidanud T. Kaljasega, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest

väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata.

3. Harju Maakohtu 18. mai 2010. a otsuse peale esitasid apellatsioonid M. Märtini, K. Savi, T. Kuke

ja K. Kondi kaitsjad.

3.1. M. Märtini kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi taotles maakohtu otsuse tühistamist M. Märtini

süüditunnistamises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Tema põhiseisukohad olid

kokkuvõtlikult järgmised.

3.2. Kuna käesoleva kriminaalasja menetlust alustati teise kriminaalasja raames teostatud

jälitustoimingu käigus teatavaks saanud teabe alusel, ei olnud kohtul võimalik kontrollida, kas

jälituslubade väljaandmisel järgiti KrMS § 110 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Eeltoodu tõttu ei vasta

jälitustoiminguga kogutud teave seaduse nõuetele ega ole tõendina lubatav.

3.3. M. Märtinile esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja sellest ega maakohtu otsusest nähtu, milles

seisnes süüdistatava roll altkäemaksu vahendajana. Samuti puuduvad süüdistusest andmed selle

kohta, kas, millal, kelle vahel ja kuidas kokkulepped altkäemaksu andmiseks saavutati.

3.4. Kriminaalasja uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning kogutud tõendite pinnalt pole

võimalik tuvastada ühegi süüdistusaktis ette heidetud teo toimepanemist M. Märtini poolt. Jättes

põhjendamatult kõrvale süüdistatavate ja tunnistaja R. R.-i ütlused, rikkus maakohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust.

3.5. Maakohus pole nõuetekohaselt tuvastanud, millise teo M. Märtin toime pani, ega analüüsinud,

kas selles esinevad KarS § 296 lg 2 p-de 1 ja 2 objektiivsed tunnused. Subjektiivse koosseisu käsitlus

puudub täielikult.

4.1. K Savi kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin taotles maakohtu otsuse tühistamist K. Savi

süüditunnistamises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Apellatsioonis märgiti, et

maakohtu otsus on K. Savi süüditunnistamise osas põhjendamata ja vastuoluline ning

jälitustoimingute käigus kogutud teave tõendina lubamatu. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditest ei

nähtu, et K. Savi nõustus altkäemaksu lubamisega, kohaldati tema süüdimõistmisel materiaalõigust

ebaõigesti.

4.2. T. Kuke kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva taotles maakohtu otsuse tühistamist

T. Kuke süüditunnistamises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist, leides apellatsioonis, et

kuriteo toimepanemine T. Kuke poolt on tõendamata ja jälitustoiminguga kogutud teave tõendina

lubamatu. Samuti jättis maakohus põhjendamatult kõrvale tunnistaja R. R.-i ütlused.

4.3. Karin Kondi kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd taotles maakohtu otsuse tühistamist K. Kondi

süüdimõistmises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul puudusid

kriminaalasjas K. Kondi süüd kinnitavad tõendid.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 18. mai 2010. a

otsus osaliselt K. Savi süüditunnistamises ja karistamises ning temalt sundraha väljamõistmises. Uue

otsusega mõisteti K. Savi KarS § 294 lg 1 järgi õigeks. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

5.1. Ringkonnakohtu hinnangul polnud maakohtu järeldus, et K. Savi sai või vähemalt nõustus

kokkuleppe alusel T. Kuke väärteokorras karistamata jätmise eest raha saama, kooskõlas

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus tuvastas, et K. Savi viis 26. veebruaril 2005

T. Kuke suhtes sõiduki registreerimistunnistuse puudumise tõttu läbi suulise hoiatusmenetluse ja

leidis, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud K. Savi ja M. Märtini vaheline kokkulepe, mille

kohaselt oleks viimane teinud K. Savile ettepaneku jätta väärteomaterjalid T. Kuke suhtes

vormistamata.

5.2. M. Märtini süüditunnistamise ja karistamise osas pidas ringkonnakohus maakohtu otsuses

kajastatud tõendite analüüsi ja selle pinnalt esitatud põhjendusi loogilisteks, igakülgseteks ja

veenvateks ning jättis KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata.

Ringkonnakohus märkis, et M. Märtini süü on tõendatud jälitustoimingu protokollidega ja leidis, et

pelgalt asjaolu, et jälitustoiminguid ei teostatud käesoleva kriminaalasja raames, ei muuda nende

käigus kogutud teavet lubamatuks tõendiks. M. Märtini süüd eitavaid ütlusi peeti ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatult ebausaldusväärseteks. Lugenud tõendatuks, et T. Kukk pöördus kahel korral -

26. veebruaril ja 8. mail 2005 - M. Märtini poole põhjusel, et viimane sai oma ametiga seonduvalt

altkäemaksu andmisele kaasa aidata, pidas ringkonnakohus õigeks M. Märtini karistamist

altkäemaksu korduva vahendamise eest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a otsuse peale esitas kassatsiooni M. Märtini kaitsja

vandeadvokaat M. Mägi. Teiste süüdistatavate huvides kassatsioone ei esitatud. M. Märtini kaitsja

taotleb Harju Maakohtu 18. mai 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a otsuste

tühistamist M. Märtini süüditunnistamises ja karistamises, kaitsealuse õigeksmõistmist ning

menetluskulude riigi kanda jätmist. Kassaatori põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. M. Märtinile esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja rikub tema kaitseõigust. Nii ei nähtu sellest

ega käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest, milles seisnes M. Märtini roll altkäemaksu

vahendajana. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas, millal, kelle vahel ja kuidas kokkulepped

altkäemaksu andmiseks sõlmiti.

6.2. Jälitustoimingu protokollide näol on tegemist kaudsete tõenditega, mille põhjal ei ole võimalik

teha tõsikindlaid järeldusi altkäemaksu vahendamise koosseisu esinemise kohta M. Märtini

tegevuses. Kriminaalasjas esineb kõrvaldamata kahtlus, et M. Märtin ei võtnud 8. mail 2005

T. Kaljasega telefoni teel ühendust, mistõttu tal puudus objektiivne võimalus altkäemaksu vahendada.

6.3. M. Märtini tegevus ei vasta KarS § 296 objektiivsele koosseisule ja kohtus uuritud tõenditest ei

nähtu, et altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine oleks aset leidnud. Ringkonnakohus

tuvastas üheselt, et M. Märtin ei ole T. Kuke palvel teinud K. Savile ettepanekut altkäemaksu

võtmiseks. Jättes vaatamata eelnevale M. Märtini süüditunnistamise 26. veebruaril 2005 toimepandud

teos tühistamata, on ringkonnakohus jõudnud samade faktiliste asjaolude pinnalt üksteist välistavatele

järeldustele.

6.4. Kohtud pole esitanud faktilisi asjaolusid, milledest nähtuks süüdistuses ette heidetud tegude

toimepanemine M. Märtini poolt. Subjektiivse koosseisu analüüs puudub.

6.5. Kuna ringkonnakohus mõistis K. Savi altkäemaksu võtmises õigeks, ei esine M. Märtini teos

korduvust.

7. Kassatsioonivastuses peab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja

Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a otsust seaduslikuks ja leiab, et see tuleb jätta

muutmata.

8. Kohtuistungil

jäid

kassatsioonimenetluse

pooled

oma

taotluste

juurde.

Kirjalikku

kassatsioonivastust täiendades lisas prokurör, et M. Märtinile esitatud süüdistus on piisavalt

konkreetne ja põhjendatud. Süüdistatav kinnitas maakohtus, et süüdistus on talle arusaadav. Kuna

kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad M. Märtini süüd, tuleb kohtuotsused jätta muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Süüdistusaktis heideti M. Märtinile KarS § 296 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ette altkäemaksu vahendamist

kolmel korral. Harju Maakohus vähendas M. Märtini süüdistust 3. augustil 2004 toimepandud teo

võrra, kuid tunnistas ta süüdi 26. veebruaril ja 8. mail 2005 toimepandus. Esmalt osutab kassaator M.

Märtini kaitseõigust rikkuva süüdistuse ebakonkreetsusele ja leiab, et sellest ei selgu, milles seisnes

M. Märtini roll altkäemaksu vahendajana. Süüdistuses puuduvad andmed, kas, millal, kelle vahel ja

kuidas kokkulepped altkäemaksu andmiseks sõlmiti. Kolleegium ei nõustu nende etteheidetega

järgnevatel kaalutlustel.

9.1. M. Märtinit süüdistati selles, et 26. veebruaril 2005 leppis ta liikluseeskirja rikkunud T. Kuke

palvel Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna vanemkonstaabli K. Saviga telefoni teel

kokku, et viimane jätab altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja T. Kuke

väärteo eest karistamata. Kuna eeltoodust nähtuvalt heideti M. Märtinile üheselt ette altkäemaksu

andja palvel altkäemaksu võtjaga kokku leppimist, et viimane jätab altkäemaksu lubamise eest

väärteo toimepannud isiku suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja isiku karistamata, kirjeldati

süüdistusaktis M. Märtini vastutusele võtmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kolleegiumi

hinnangul piisavalt konkreetselt. Asjaolu, et M. Märtinit ei süüdistatud pelgalt altkäemaksu andja

nimel ametiisikule ettepaneku tegemises altkäemaksu võtmiseks, vaid temaga vastava kokkuleppe

sõlmimises, ei osuta süüdistuse ebakonkreetsusele, vaid tõigale, et M. Märtin pani toime rohkem kui

KarS § 296 objektiivse koosseisu täitmiseks on minimaalselt vajalik. Kuna süüdistusest nähtub ka

kokkuleppe sõlmimise aeg, viis ja isikud, kes prokuröri arvates altkäemaksu andmises kokku

leppisid, on kaitsja vastupidised etteheited alusetud.

9.2. Süüdistuse kohaselt vahendas M. Märtin 8. mail 2005 altkäemaksu sellega, et võttis T. Kuke

palvel telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse

konstaabli T. Kaljasega, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest liikluseeskirja rikkunud

K. Kondi suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata.

Pidades silmas, et esialgne initsiatiiv altkäemaksu andmiseks tuli K. Kondilt, kellele esitati süüdistus

KarS § 298 lg 1 järgi, ei saa mitmeti mõista asjaolu, et M. Märtinile heideti ette altkäemaksu andja

nimel ametiisikule ettepaneku tegemist altkäemaksu võtmiseks. Eeltoodut arvestades on süüdistuse

ebaselgusele osutav kaitsja kriitika alusetu ka 8. mail 2005 toimepandud teo osas.

10. Järgnevalt märgitakse kassatsioonis, et kohtud tuginesid M. Märtini süüdimõistmisel vaid

kaudsetele tõenditele, mis ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi altkäemaksu vahendamise koosseisu

esinemise kohta M. Märtini tegevuses ega kõrvaldada kõiki tekkinud kahtlusi. Eeltoodu tõttu pole

M. Märtini süüdimõistmine põhjendatud.

10.1. Vastates samalaadsetele etteheidetele, on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas

märkinud nii seda, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite

alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2010. a ja 12. aprilli 2010. a otsused

kriminaalasjades nr 3-1-1-8-10 ja nr 3-1-1-15-10) kui ka seda, et kohtu põhistustega mittenõustumine

ei ole samastatav põhistuste puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. mai 1999. a ja 23. detsembri 2005. a määrused kriminaalasjades nr 3-1-1-

57-99 p 6.1 ja nr 3-1-1-139-05 p 15 ning 29. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11 p 15).

10.2. Pidades silmas, et praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt vahendas M. Märtin

8. mail 2005 altkäemaksu sellega, et võttis T. Kuke palvel telefoni teel ühendust K. Kondi

kinnipidanud T. Kaljasega, nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et M. Märtini ja T. Kuke ning

T. Kuke ja K. Kondi vaheliste telefonivestluste salvestiste protokollid süüstavad M. Märtinit kaudselt.

Arvestades aga telefonivestlustes räägitut ja asjaolu, et T. Kukk pöördus M. Märtini poole just

seetõttu, et viimane sai oma ameti tõttu altkäemaksu andmisele kaasa aidata, on kohtud põhjendatult

järeldanud, et M. Märtin vahendas 8. mail 2005 T. Kuke palvel telefoni teel K. Kondi kinnipidanud

politseinikuga rääkides altkäemaksu võtmist. Nii kinnitas T. Kaljasele altkäemaksu pakkumist T.

Kukk, kes teatas M. Märtinile, et K. Kont peeti T. Kaljase poolt kinni ja tundis huvi, kas M. Märtin T.

Kaljast teab ning palus jaatava vastuse peale M. Märtinil T. Kaljasele helistada. M. Märtin tõdes

omakorda, et K. Konti "ei lasta niisama nagunii minema" ja nõustus T. Kaljasele helistama. Veidi

hiljem helistas K. Kont juba T. Kukele ja seletas, miks ta kinni peeti ning teatas, et maksis tuhat

krooni. Eelnevast nähtuvalt on kohtud kaudsetes tõendites sisalduvat teavet piisavaks pidades oma

mõttekäigu kujunemist jälgitavalt ja loogiliselt selgitanud. Seega ei tuvastanud kolleegium

kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja nõustub nende tõdemustega.

11. Vaidlustades materiaalõiguse kohaldamise õigsust, leiab kassaator, et M. Märtini tegevus ei vasta

KarS § 296 objektiivsele koosseisule ja kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et altkäemaksu võtmine,

andmine või vahendamine oleks kunagi aset leidnud. Ringkonnakohus tuvastas, et M. Märtin ei ole T.

Kuke palvel teinud K. Savile ettepanekut altkäemaksu võtmiseks. Kuid vaatamata sellele jättis

ringkonnakohus M. Märtini süüditunnistamise 26. veebruaril 2005 toimepandud teos tühistamata.

11.1. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt ei leidnud tõendamist K. Savi ja M. Märtini kokkulepe,

mille kohaselt viimane oleks teinud K. Savile ettepaneku jätta väärteomaterjalid T. Kuke suhtes

vormistamata. Lisaks rõhutas apellatsioonikohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et

K. Savile oleks tehtud mingisuguseski vormis ettepanek altkäemaksu võtta. Puutuvalt M. Märtini

süüdimõistmisesse märkis ringkonnakohus aga, et T. Kukk pöördus kahel korral - 26. veebruaril ja 8.

mail 2005 - M. Märtini poole põhjusel, et viimane sai oma ametiga seonduvalt altkäemaksu

andmisele kaasa aidata ning pidas M. Märtini süüdimõistmist ja karistamist altkäemaksu korduvas

vahendamises õigeks. Eelnevast nähtuvalt jättis ringkonnakohus ekslikult arvestamata, et

altkäemaksu vahendamine viiakse lõpule altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku

tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega

altkäemaksu andmiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2008. a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-7-08 p-d 10 ja 14.3). Kuna ringkonnakohtu poolt tuvastatu kohaselt ei teinud M. Märtin

K. Savile ettepanekut altkäemaksu võtta, ei täitnud M. Märtini tegevus 26. veebruaril 2005 järelikult

ka KarS § 296 objektiivset koosseisu. Seetõttu kohaldas ringkonnakohus M. Märtini süüdimõistmist

altkäemaksu korduvas vahendamises muutmata jättes ebaõigesti materiaalõigust ja kohtuotsus tuleb

selles osas tühistada KrMS § 362 p 1 alusel.

11.2. 8. mail 2005 toimepandud teo kohta kogutud tõendite hindamise tulemusena jõudsid kohtud

järeldusele, et M. Märtin vahendas telefoni teel T. Kuke palvel K. Kondi liikluseeskirja rikkumise

tõttu kinnipidanud T. Kaljasega rääkides altkäemaksu väärteomaterjalide vormistamata jätmise eest.

Eeltoodust nähtuvalt aitas M. Märtin oma ametiseisundit ära kasutades kaasa kokkuleppe

saavutamisele altkäemaksu andmise kohta ja seetõttu kohaldati M. Märtini süüdimõistmisel selle teo

toimepanemises materiaalõigust kolleegiumi arvates õigesti.

12. Otsuse p-s 11.1. toodud kaalutlustel leiab kolleegium, et 26. veebruari 2005 teo osas ei saa

M. Märtinile süüks arvata lõpuleviidud altkäemaksu vahendamist. Analüüsides, kas kohtute poolt

tuvastatu pinnalt on alust rääkida altkäemaksu vahendamise katsest, võtab kolleegium arvesse, et

lisaks käesoleva otsuse p-s 11.1 märgitud asjaoludele ei pidanud ringkonnakohus arutatavas

kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt võimalikuks järeldada ka seda, et T. Kukk oleks lubanud

anda K. Savile raha vastuteenena väärteomaterjalide vormistamata jätmise eest. Kuna eelnevast

nähtuvalt ei väljendanud T. Kukk 26. veebruaril 2005 soovi altkäemaksu anda, puudub altkäemaksu

vahendamise koosseisu realiseerumiseks vajalik lisategu. Seega pole kolleegiumi meelest võimalik

rääkida ka altkäemaksu vahendamise katsest ja M. Märtin tuleb KarS § 296 lg 2 p 1 järgi õigeks

mõista.

13. Lisaks M. Märtini süüle mõjutab eelmises punktis välja toodud ringkonnakohtu seisukoht

kolleegiumi hinnangul ka T. Kuke vastutust - apellatsioonikohus tuvastas üheselt, et T. Kukk ei

lubanud 26. veebruaril 2005 K. Savile altkäemaksu anda. Riigikohus laiendab kriminaalasja

läbivaatamise piire KrMS § 352 lg 6 kohaselt kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele

kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige

kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline

rikkumine. Võttes arvesse, et 26. veebruaril 2005 ei esinenud T. Kuke teos kuriteokoosseisu, leiab

kolleegium, et ringkonnakohus raskendas T. Kuke olukorda ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ka

sellega, et jättis T. Kuke süüdimõistmise KarS § 298 lg 1 järgi muutmata. Seetõttu tuleb T. Kukk

KarS § 298 lg 1 järgi õigeks mõista.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 18. mai 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011.

a otsused osaliselt M. Märtini süüditunnistamises KarS § 296 lg 2 p 1 järgi ja talle karistuse

mõistmises. Laiendades kriminaalasja läbivaatamise piire, tühistab kolleegium kriminaalasjas tehtud

kohtuotsused ka T. Kuke süüditunnistamises ja karistamises KarS § 298 lg 1 järgi ning talle

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Tühistatud osas mõistab kolleegium M. Märtini ja

T. Kuke õigeks.

15. Kuna M. Märtin ei vahendanud altkäemaksu korduvalt, tuleb vähendada talle mõistetud karistust.

Harju Maakohus karistas M. Märtinit KarS § 296 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega üheks aastaks ja

kuueks kuuks. Seejuures ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

ja märkis, et M. Märtinit pole varem kriminaalkorras karistatud. Pidades silmas, et M. Märtin

vahendas altkäemaksu 8. mail 2005, mõistab kolleegium talle karistuseks vangistuse üheks aastaks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvab kolleegium eelvangistuses viibitud kolm päeva karistusaja hulka ja loeb

lõplikuks karistuseks üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise jätab kolleegium muutmata.

16. Harju Maakohus tunnistas T. Kuke süüdi ja karistas KarS § 296 lg 1 järgi vangistusega kuueks

kuuks ja § 298 lg 1 järgi vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus üheks aastaks ja kuueks

kuuks, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

Arvestades T. Kuke õigeksmõistmist KarS § 298 lg 1 järgi ja talle mõistetud liitkaristuse tühistamist,

jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium T. Kukele KarS § 296 lg 1 järgi mõistetud kuuekuulise

vangistuse ja KarS § 73 alusel T. Kuke karistuse kandmisest tingimisi vabastamise muutmata.

17. Riigikohtu istungil esitas M. Märtini kaitsja M. Mägi taotluse hüvitada M. Märtinile seoses

kassatsioonimenetlusega kantud kaitsjatasu summas 640 eurot.

18. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema

kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus. Seega, kui

Riigikohus tühistab kassatsiooni alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse, tuleb süüdistatavale

mõistlikus suuruses hüvitada see osa menetluskuludest, mida ta on kandnud enda õigustatud

seisukohtade esitamisel ja süüdistatava kanda jäävad üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud

menetluskulud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-

1-94-06, p 10.2; 22. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08, p 14; 24. aprilli 2009. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09, p 61 ja 24. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p

22). Võttes arvesse kriminaalasja keerukust, süüdistuse mahtu ja kassatsiooni asjakohasust, tuleb

kriminaalasjas tehtud kohtuotsuste osalise tühistamise tõttu KrMS § 186 lg 1 alusel M. Märtinile

kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud hüvitada osaliselt s.o 320 euro suuruses summas.

19. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades

KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud

seisukohale,

et

neid

sätteid

tuleb

kohaldada

ka

isiku

osalisel

õigeksmõistmisel

või

kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a ja

25. veebruari 2009. a otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-61-08 ja 3-1-1-85-08).

20. Harju Maakohus mõistis T. Kuke süüditunnistamisel KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi

kriminaalmenetluskuluna temalt välja muuhulgas riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas

3249 krooni ja 50 senti. Ringkonnakohtu istungil esitas T. Kuke kaitsja O. Ladva taotluse

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 3000

krooni (sealhulgas käibemaks 500 krooni). Seega osutas O. Ladva T. Kukele arutatava kriminaalasja

raames riigi õigusabi 6249 krooni ja 50 sendi suuruse tasu eest.

Arvestades T. Kuke õigeksmõistmist KarS § 298 lg 1 järgi, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

maakohtu otsuse ka T. Kukelt riigi õigusabikulude täies ulatuses väljamõistmises. Ringkonnakohtu

otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti maakohtu otsus õigusabi kulude väljamõistmises muutmata.

Kolleegium teeb uue otsuse, millega jätab kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstud

tasu osaliselt, s.o summas 3124 krooni ja 75 senti (s.o. 199, 71 eurot) riigi kanda. Makstud

õigusabikulude ülejäänud osa väljamõistmise T. Kukelt jätab kolleegium muutmata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi