3-1-1-7-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-7-11

Otsuse kuupäev

27. mai 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Sergei Uraganovi süüdistuses KarS § 118 p 1 ja

§ 121 - § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2010. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-09-21699

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. Uraganovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

27. aprill 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2010. a otsus Sergei Uraganovi

süüdimõistmises ja karistamises KarS § 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi ja saata kriminaalasi

selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 Harju Maakohtu 19. mai 2010. a otsusega mõisteti Sergei Uraganov süüdi KarS § 118 p 1 ja

§ 121 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt viis ja üks aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti viis aastat ja

kuus kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 järgi ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju

Maakohtu 17. detsembri 2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja kuu ja 22

päeva võrra ja S. Uraganovi liitkaristuseks mõisteti viis aastat 10 kuud ja 22 päeva vangistust.

1.2 S. Uraganov mõisteti KarS § 118 p 1 järgi süüdi selles, et ta 29. mail 2009 kella 04.00 paiku

Tallinnas XXXXXX XXXX maja nr XXX juures ründas tahtlikult ja põhjuseta noaga vehkides talle

võõrast D. P.-d. Üritades kannatanut korduvalt tabada, lõi ta teda paremale poole rindkeresse, mille

tagajärjel tekitas talle eluohtliku tervisekahjustuse.

1.3 Samadel asjaolude ründas S. Uraganov ka A. N.-i. Ta üritas kannatanut korduvalt noaga tabada ja

tekitada talle tervisekahjustusi, kuid A. N.-i aktiivse tegutsemise tõttu see ei õnnestunud.

Eelkirjeldatud tegevus kvalifitseeriti KarS § 121 - § 25 lg 2 järgi.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid S. Uraganovi kaitsjad vandeadvokaadid Sven Sillar

ja Leonid Olovjanišnikov.

2.1 S. Sillari apellatsioonis leiti, et S. Uraganov tuleb mõlemas süüdistuses õigeks mõista, sest kohus

on valesti tuvastanud faktilised asjaolud ja andnud neile ebaõige õigusliku hinnangu. S. Uraganov

viibis hädakaitseseisundis ja seetõttu oli tema tegu õiguspärane.

2.2 Ka L. Olovjanišnikovi apellatsioonis leiti, et S. Uraganov tuleb õigeks mõista, sest viimane

kaitses end kannatanute rünnaku vastu. Alternatiivselt leidis ta, et kui S. Uraganovi süüdimõistmine

KarS § 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi jääb muutmata, tuleb maakohtu otsus siiski tühistada

liitkaristuse mõistmise osas KarS § 64 lg 1 järgi. S. Uraganovi tegevus moodustab kuritegude

ideaalkogumi, mis tähendab seda, et karistus tuleb mõista mitte KarS § 64 lg 1, vaid § 63 lg 1 alusel.

3.1 Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2010. a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus

S. Uraganovile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas. Uue otsusega mõisteti talle

KarS § 63 lg 1 alusel KarS 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi karistuseks viis aastat ja kuus kuud

vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu

hinnanguga tõenditele, ega tuvastanud, et S. Uraganov oleks tegutsenud hädakaitses.

3.2 Ringkonnakohus leidis, et S. Uraganovile liitkaristuse mõistmine KarS § 64 lg 1 järgi on

ebaseaduslik. Süüdistatav pani toime ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule. Kuriteod KarS

§ 118 p 1 ja § 121- § 25 lg 2 järgi moodustavad kuritegude ideaalkogumi ja seega tuleb KarS § 63 lg

1 alusel S. Uraganovile mõista üks karistus. Maakohtu poolt mõistetud karistus viis aastat ja kuus

kuud vangistust on kooskõlas süüdistatava süü suurusega ning jääb KarS § 118 p-s 1 ettenähtud

sanktsiooni miinimumi lähedale.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. Uraganovi kaitsja vandeadvokaat

L. Olovjanišnikov, kes taotleb jätkuvalt S. Uraganovi õigeksmõistmist. Kaitsja põhjendab

kassatsiooni järgnevalt.

4.1 Maa- ja ringkonnakohus on rikkunud KrMS § 60 ja § 61 sätteid. Tõendite hindamisel on lähtutud

valdavalt nn elulise usutavuse aspektist.

4.2 Kriminaalasja kohtulikul menetlemisel on rikutud KrMS § 15 lg-te 1 ja 2 nõudeid.

Ringkonnakohus on kohtuotsuses tuginenud ebaseaduslikult ka kannatanu D. P. kohtueelses

menetluses antud ütlustele, mida kohtumenetluses ei avaldatud. Kuigi kannatanute D. P. ja A. N.-i

ütlused on teiste tõenditega, eelkõige videosalvestusega vastuolus, ei kahelnud ringkonnakohus nende

usaldusväärsuses. Kohtute ekslik hinnang kannatanute ütlustele ja videosalvestusele on toonud kaasa

vale järelduse S. Uraganovi tegevuse kohta. Süüdistatava ütlusi on hinnatud valikuliselt, tema ütluste

väljajätmine tõendite kogumist on põhjendamata.

4.3. Kaitsja leiab, et S. Uraganov viibis hädakaitseseisundis. Süüdistatavale tungisid üheaegselt

kallale kaks temast füüsiliselt tugevamat isikut ja ta kaitses end vastavalt KarS § 28 lg-s 1 kirjeldatud

võimalustele. Seega ei olnud S. Uraganovi tegu õigusvastane ja ta tuleb süüdistuses KarS § 118 p 1

ning § 121 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista.

5. Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistus on ebaseaduslik. Ringkonnakohus leidis küll õigesti,

et süüdistatava tegevus moodustab kuritegude ideaalkogumi KarS § 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi,

kuid jättis tähelepanuta, et KarS § 63 lg 1 kohaselt mõistetakse ideaalkogumi korral üks karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Maakohtu otsusega mõisteti S. Uraganovile

KarS § 118 p 1 järgi karistuseks viis aastat vangistust ja seetõttu ei olnud ringkonnakohtul võimalik

ilma prokuröri apellatsioonita KarS § 63 lg 1 kohaldamisel seda karistusmäära ületada.

6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik leidis kassatsioonivastuses, et

kassatsioon on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks alust ei ole. Kohtud on tõendeid hinnanud

õigesti, mõistetud karistus ei ole vastuolus KarS § 63 lg 1 sätetega.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. märtsi 2011. a määrusega anti kriminaalasi KrMS § 354

alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis esitatud väited kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise kohta ei anna põhjust ringkonnakohtu otsust tühistada.

9. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on nõuetekohaselt kontrollinud kannatanute D. P. ja A. N.-i

ütluste usaldusväärsust. Neis sisalduvat ebakõla on mõlema astme kohtud hinnanud ja tulnud

samasugusele järeldusele, et see on ebaoluline. Maakohtu istungil ristküsitletud D. P. eksimist

detailides selgitati sellega, et sündmusest on möödunud üks aasta. Kannatanute ütlused loeti

usaldusväärseteks ja neid hinnati kogumis koos teiste tõenditega. Kolleegiumil ei ole põhjust maa-

ega ringkonnakohtu järeldustes kahelda, samuti ei nähtu kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

süüdistatava S. Uraganovi ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Kolleegium märgib, et tõendite

hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda

tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10).

10. Kolleegium tõdeb, et ringkonnakohtu otsuse põhjendustes tehtud viide D. P. kohtueelses

menetluses antud, kuid kohtumenetluses avaldamata ütlustele on küll kriminaalmenetlusõiguse

rikkumine, kuid sellega ei ole kaasnenud ebaseaduslikku kohtuotsust. Seetõttu pole alust tunnistada

seda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu järeldustega, et kannatanute ristküsitluses antud ütluste erinevus faktis, millal D. P.

sai teada S. Uraganovi käes olevast noast, on väheoluline ega muuda kannatanute ütlusi tervikuna

ebausaldusväärseiks. Seda asjaolu kindlaks tehes kõrvutas maakohus kannatanute A. N.-i ja D. P.

kohtus antud ütlusi ning kohtus uuritud videosalvestust (VI kd, tlk 57 pöördel). Seega on kannatanute

ütluste usaldusväärsust kontrollitud eelkõige nende kohtus antud ütluste ja vahetult uuritud

videosalvestuse kaudu.

11. Kassaator leiab, et S. Uraganov oli noaga löömise ajal hädakaitseseisundis ja kohtud on lugenud

tuvastatuks, et süüdistatavale tungis korraga kallale kaks füüsiliselt tugevat kannatanut. Ta kaitses end

õigusvastase ründe vastu noaga hädakaitsepiire ületamata. Kannatanute ütlused ei ole usaldusväärsed

ja neile ei saa süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib

järgmist.

12. Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu ja

alles seejärel hinnata hädakaitsetegevust ning selle piire (Riigikohtu 4. veebruari 2005. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-111-04). Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada

vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-08). Käeolevas asjas pole

tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanutest lähtuvat ohtu. Maa- ja ringkonnakohus

arvestasid kannatanute ütlusi, et nemad ei rünnanud S. Uraganovit esimesena. S. Uraganov ründas

kannatanuid noaga ja viimased kaitsesid end. Kannatanute ütlused ühtisid ka teiste kohtus uuritud

tõenditega. Vastuolude tõttu jäeti aga S. Uraganovi ütlused tähelepanuta (vt ka Riigikohtu

13. oktoobri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-06). Kolleegium leiab, et kohtuotsustes on

nõuetekohaselt põhjendatud KarS § 28 lg 1 järgi nõutava õigusvastase ründe ja sellest tulenevalt ka S.

Uraganovil hädakaitseseisundi puudumist.

II

13. Kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lg 6 alusel kontrollib kolleegium kassatsiooniväliselt

ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles leiti, et maakohtu otsusega

süüdistatavatele reaalkogumina süüksarvatud kuriteod KarS § 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi

moodustavad tegelikult kuritegude ideaalkogumi KarS § 63 lg 1 järgi.

14. Hinnates, kas tegemist on õiguslikus mõttes ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones

tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis,

kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise

läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule

objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna on õiguslikus mõttes ühe

teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse

kõrvaltvaataja

jaoks

loomuliku

elukäsitluse

järgi

ühtset

käitumist

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. aprill 2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-15-08).

15. Praeguses asjas on maakohus tuvastanud, et baarist väljudes sai kannatanu A. N. S. Uraganovilt

noahoobi, mis riivas teda ja lõhkus riided. Kannatanu D. P. viibis sellel hetkel veel baaris, kust ta

väljus mõne sekundi pärast. S. Uraganov vehkis noaga, ajades taga kord üht ja siis teist kannatanut.

Kannatanud püüdsid süüdistatava käest nuga ära lüüa, kuid see ei õnnestunud. Seejärel lõi S.

Uraganov D. P.-d noaga vasakusse külge. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsusega tuvastatud

faktilised asjaolud muutmata, leides sarnaselt maakohtuga, et S. Uraganovi järel väljus baarist

kannatanu A. N. ja sai kohe noahoobi. Alles seejärel väljus ka D. P . Kannatanud püüdsid ühiselt

S. Uraganovit kinni pidada, kuid viimasel õnnestus siiski ka D. P.-d noaga lüüa.

16. Tõenditele uut hinnangut andmata on ringkonnakohus aga rahuldanud kaitsja taotluse käsitada

S. Uraganovile KarS § 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi reaalkogumis süüksarvatud kuritegusid

ideaalkogumina ja mõistnud talle KarS § 63 lg 1 alusel ühe karistuse. Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt on teoainsusega tegemist siis, kui isik on pannud toime ajaliselt, ruumiliselt, ja ühtse

tahtlusega eri süüteokoosseisule vastava teo, mis on objektiivse kõrvaltvaataja jaoks samuti ühtse

teona hinnatav. Ringkonnakohus asuski eelnevast lähtudes seisukohale, et S. Uraganov pani toime

ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule. Seega on tegu kuritegude ideaalkogumiga, mille

korral tuleb mõista üks karistus KarS § 63 lg 1 järgi. Olles kindlaks teinud ideaalkogumi, leidis

ringkonnakohus siiski, et tegemist oli erinevate kannatanutega ja mitmete noalöökidega.

17. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on kuritegude kogumi küsimuses vastuoluline ja

nõuetekohaselt põhjendamata. Pole esitatud ühtki argumenti, miks mõlemas kohtuastmes tõendatuks

loetud faktilisi asjaolusid tuleb maakohtust erinevalt hinnata ühe teona kuritegude ideaalkogumis.

Ringkonnakohtu järelduse jälgitavust ja veenvust kahandab seegi, et kuritegude ideaalkogumit

konstateerides osundatakse kahte erinevat kannatanut tabanud mitmele noalöögile, kuid on jäetud

selgitamata, miks tuleb mitut erinevat lööki kahe isiku suunas siiski lugeda üheks teoks. Seetõttu

leiab kolleegium, et käesolevas asjas on ringkonnakohtu otsuses kuritegude ideaalkogumit

põhjendades tuginetud ebaselgetele, mitteammendavatele ja vastuolulistele seisukohtadele. Asjaolu,

et nii kaitsja kui prokurör on apellatsioonimenetluses olnud samuti arvamusel, et neid tegusid tuleb

käsitada ideaalkogumina, ei võta ringkonnakohtult kohustust teha seaduslik ja põhjendatud

kohtulahend (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-

11). See rikkumine toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel.

III

18. Seoses karistuse mõistmisega kuritegude kogumi eest ja kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil

märgib kolleegium järgmist. Kuritegude reaalkogumiga on tegemist siis, kui isik on toime pannud

mitu tegu, need teod vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem

karistatud. Tuvastades kuritegude reaalkogumi tuleb isik iga kogumisse kuuluva kuriteo eest süüdi

mõista ja karistada KarS § 56 toodud alustel. Seejärel tuleb karistused liita KarS § 63 lg 2 ja § 64

alusel. Kui aga isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri kuriteokoosseisule, on tegemist

kuritegude ideaalkogumiga. Sellisel juhul mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb

ette raskeima karistuse (KarS § 63 lg 1). Kolleegium selgitab, et kohus peab ka kuritegude

ideaalkogumi eest karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub

küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 2011. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-11, p 8).

19. Kui aga ringkonnakohus tuvastab erinevalt maakohtust kuritegude ideaalkogumi, tuleb toimida

järgmiselt. Esmalt tuleb tühistada maakohtu poolt KarS § 64 järgi mõistetud liitkaristus ja eri

süüteokoosseisude järgi mõistetud üksikkaristused. Seejärel tuleb kõikide kogumit moodustavate

tegude eest mõista KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Kui kriminaalasja menetletakse kaitsja apellatsiooni alusel, on ringkonnakohtu volitused

karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 järgi menetluslikult piiratud maakohtu otsusega kogumit

moodustavatest kuritegudest raskeima eest mõistetud karistusega, mitte aga maakohtu otsusega

mõistetud liitkaristusega (vt ka Riigikohtu 11. märtsi 2003. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-

03). Kui aga menetluse aluseks on vastav prokuröri apellatsioon, on ringkonnakohtu jaoks

KarS § 63 lg 1 järgi mõistetava karistuse ülemmääraks karistus, mis nähakse karistusseadustiku

eriosas ette kogumit moodustavatest kuritegudest raskeima eest.

20. Käesolevas asjas on ringkonnakohus tühistanud küll liitkaristuse KarS § 64 lg 1 järgi, kuid jätnud

ebaseaduslikult tühistamata maakohtu otsusega mõistetud üksikkaristused. Seda arvestades tühistab

kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

IV

21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2010. a otsuse Sergei Uraganovi

süüdimõistmises ja karistamises KarS § 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi ja saadab kriminaalasja

selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi