3-2-1-38-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-38-11

Määruse kuupäev

Tartu, 25. mai 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Anneli Annuse, Ahto Pärtma ning Marek Hiie hagi Dmitri

Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-1976

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Anneli Annus (isikukood xxxxxxxxxxx), Ahto Pärtma

(isikukood xxxxxxxxxxx), Marek Hiis (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostjad Dmitri Rumjantsev (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Olga

Rumjantseva (isikukood xxxxxxxxxxx), mõlema esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

25. aprill 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-1976 ja

saata asi samale ringkonnakohtule Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Mittetulundusühingule ÕIGUSABI- JA KOOLITUSKESKUS Dmitri

Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva määruskaebuselt 9. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti ning 24. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon

24 (kakskümmend neli) eurot 44 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anneli Annus, Ahto Pärtma ja Marek Hiis esitasid 13. jaanuaril 2010 Harju Maakohtule hagi

Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva vastu haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse

23 857 krooni 53 sendi ja viivise 4053 krooni 28 sendi saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostjate ühisomandis Tallinnas Xxxxx x asuvas elamus (edaspidi elamu)

kaks korteriomandit: korter nr 3, üldpinnaga 109,6 m2, ja korter nr 4, üldpinnaga 185,7 m2.

23. märtsil 2007 toimus Xxxxx xb korteriomanike üldkoosolek ning moodustati korteriühisus Xxxxx

xb (edaspidi korteriühisus). Valitsejaks valiti Leili Tint, kes täidab valitseja kohustusi praeguseni.

Valitsejal on õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse Xxxxx xb nimel. Kostjatele väljastati iga kuu

neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest arved, kuid kostjad keeldusid neid tasumast.

Ajavahemiku eest jaanuar 2009 kuni oktoober 2009 on kostjate omandis oleva korteri nr 4 põhivõlg

17 104 krooni 11 senti ja viivis 3443 krooni 4 senti ning korteri nr 3 põhivõlg 6753 krooni ja viivis

610 krooni 24 senti. Kostjatele esitatud arvete koosseisu kuulus tasu tarbitud kütte, vee ja

kanalisatsiooni, prügiveo, gaasipliidi kasutamise, halduse eest, samuti maksed remondifondi.

Korteriühisuse majanduskava ja kodukorra kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma

majavalitseja arvelduskontole kaasomandi korrashoiu ja haldamisega seotud kulud, samuti tasu

osutatud kommunaalteenuste eest ja eraldisi remondifondi ning ühekordseid makseid majanduskavas

ja kodukorras ettenähtud suuruses ja korras. Kostjatele esitatud arvete aluseks on olnud

korteriühisusele esitatud ja korteriühisuse tasutud AS Eesti Gaas, AS Cleanaway, KÜ Xxxxx xa ning

AS Eesti Energia arved. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud korteriomanike

üldkoosoleku otsuse ja üldkoosoleku otsusega kinnitatud 2009. a majanduskava kohaselt.

Korteriühisuse 2009. a majanduskava p 3 kohaselt tuleb tähtajaks tasumata arvetelt maksta viivist,

mille määraks on 0,5% päevas. Hagejad on viivist arvestanud korteri nr 3 osas ajavahemiku 1. juuli

2009 kuni 1. november 2009 eest kokku 610 krooni 24 senti ning korteri nr 4 osas ajavahemiku

1. märts 2009 kuni 1. november 2009 eest 3443 krooni 4 senti.

Korteriomanike 23. märtsi 2007. a üldkoosolek ei olnud otsusevõimetu, kuna sellel ajal oli elamus

kokku viis korteriomandit ning üldkoosolekul osalesid kolme korteri omanikud. Seega oli

korteriomandiseaduse (KOS) § 19 lg 2 nõuded koosoleku otsustusvõimelisuse osas täidetud. Igal

korteriomanikul on KOS § 19 lg 1 kohaselt üks hääl, sõltumata talle kuuluvate korteriomandite

arvust. 23. märtsi 2007. a ja 6. detsembri 2008. a koosolekute otsused on vastu võetud häältega

3 poolt ja 1 vastu või erapooletu ning vastavad seega KOS sätetele. Kohus on varem mitmel korral

tunnustanud Xxxxx xb korteriühisust õigusliku subjektina. KOS § 8 lg 4 kohaselt kehtivad

korteriomaniku õigusjärglase suhtes varasemad üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid olenemata

sellest, kas ta nendega nõustub või mitte.

Kostjad ei esita valitsejale arvestite näite ega võimalda valitsejale ligipääsu näidikutele.

Korteriomanike esitatud näidud fikseeritakse andmeraamatus ning kõigil korteriomanikel on õigus

nende andmetega tutvuda. Kostjatele on korduvalt tunnistajate juuresolekul esitatud koopiaid ja

võimaldatud tutvuda elamu majandustegevust puudutavate originaaldokumentidega.

Hagejad palusid kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista 27 910 krooni 81 senti (põhivõlg

23 857 krooni 53 senti ja viivis 4053 krooni 28 senti) ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nad leidsid, et elamus ei ole 23. märtsil 2007 korteriomanike

üldkoosolekul moodustatud korteriühisust. 23. märtsi 2007. a üldkoosoleku protokolli kohaselt

puudusid üldkoosolekult korteriomanikud Nadežda Hammer ja Jevgeni Hammer, kellele kuulusid

kinnistusraamatu andmetel üle poole kinnisasja elamu kaasomandi osadest. Seega ei olnud KOS § 19

lg-st 2 tulenevalt korteriühisuse moodustamise üldkoosolek 23. märtsil 2007 otsustusvõimeline ja

sellel vastu võetud otsused on tühised. Järelikult on tühine ka L. Tindi majavalitsejaks valimine ja

talle ühisuse nimel lepingute sõlmimiseks volituste andmine, samuti majanõukogu valimine ning

korteriomanike nimel L. Tindi või A. Annuse sõlmitud lepingud, millega korteriomanikele on võetud

kohustusi. Samuti on õigustühised ega oma mingeid õiguslikke tagajärgi arved, mida on esitatud

korteriomanikele korteriühisuse nimel, samuti nimetatud arvetest tulenevad nõuded korteriomanike,

kaasaarvatud kostjate, vastu. Ka korteriühisuse 6. detsembri 2008. a üldkoosoleku protokoll on

võltsitud ja tagantjärele tehtud. Sellist koosolekut ei ole toimunud, koosoleku protokollis osalejaks

märgitud N. Hammer tegelikult koosolekul ei osalenud. Koosolekul osalenud isikutele kuulus alla

poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, mistõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline

ning koosoleku otsused on tühised ega oma õiguslikke tagajärgi.

Hagejatel puudub hagi esitamiseks alus, kuna hagejate ja kostjate vahel ei ole võlasuhet. Ainuüksi

arve esitamisest võlasuhet ei teki. Arvete esitamiseks peab olema õiguslik alus. Hagejatel ei ole

seadusest või kehtivast lepingust tulenevat õigust kostjatele nõuete esitamiseks. Hagiavalduses ei ole

esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit või asjaolu, mis viitaks hagejate ja kostjate vahelisele

lepingulisele suhtele. Puuduvad tõendid, et kostjad oleks hagejatele õigusvastaselt kahju tekitanud,

ning viited muudele võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 3 nimetatud võlasuhte tekkimise alustele. Kostjatele

jääb arusaamatuks, mille alusel on hagejateks A. Annus, M. Hiis ja A. Pärtma kui füüsilised isikud.

Hagile ei ole lisatud tõendit, mis tõendaks hagejatena hagiavalduses esinevate isikute õigust esindada

korteriühisust. Selline volitus ei omaks ka tähendust, kuivõrd korteriühisuse moodustamine on

õigustühine. Hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad oleksid hagejatega

sõlminud kaasomandi eseme korrapäraste korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe. Korteriomanikul

tekib õigus nõuda teistelt korteriomanikelt kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste

hüvitamist vaid pärast seda, kui see korteriomanik on teiste korteriomanike eest vajalikud kulutused

kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste osas juba kandnud. Hagejad ei ole tõendanud,

et on kostjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud. Juhul kui

arved oleksid esitatud õiguslikel alustel, ei oleks põhjendatud korteritele 3 ja 4 esitatud arved, kuna

arvetel sisalduvate kommunaalteenuste kogused ei vasta tegelikkusele.

Kostjate vastu hagis esitatud nõue erineb arvetel kajastatud võlgnevusest ja viivistest seisuga

14. november 2009 19 726 krooni 56 sendi võrra ning hagis esitatud väited kostjate võlgnevuse

olemasolu ja selle suuruse kohta on alusetud, kuna hagile lisatud tõendid on tõendamiseks kõlbmatud

ning hagis toodud väidete ja nõuete suurusega vastuolus. Kostjad ei tunnista hagiavalduses esitatud

põhinõude suurust ja sellest tulenevat viivisenõuet. Samuti on põhjendamatu ja heade kommetega

vastuolus hagejate nõutava viivise määr. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hagejate kanda.

3. Harju Maakohus rahuldas 12. novembri 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt

hagejate kasuks välja 27 910 krooni 81 senti (sh põhivõla 23 857 krooni 53 senti ja viivise

4053 krooni 28 senti). Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis

kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni. Maakohus

lahendas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtsustatud menetluses.

Maakohus leidis, et kostjate väited 23. märtsi 2007. a üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta ei ole

põhjendatud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. KOS § 8 lg-st 1 ja §-st 9 tulenevalt tekib

korteriomanike ühisus automaatselt kinnisasja korteriomanditeks jagamisega ning kehtib kuni

korteriühistu moodustamiseni, korteriomanike eraldi otsus ühisuse moodustamiseks ei ole vajalik.

Koosoleku pädevuses on valida valitseja ning kinnitada majandamiskava. KOS § 8 lg 3 järgi tehakse

korteriomanike otsus häälteenamusega, mis kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud

otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Nii on ka korteriühisuses tehtud korteriomanike

otsused kostjatele kohustuslikud. Kostjatel puudub õiguslik alus keelduda maksmast

kommunaalteenuste eest tasu vastavalt neile kuulunud korteriomandi suurusele, kuna

korteriomanikud on niimoodi otsustanud. Samuti sätestab KOS § 13 lg 1, et korteriomanik tasub

kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi

majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Õige on kostjate väide, et korteriomanike üldkoosoleku otsusevõime sõltub koosolekul osalevatele

korteriomanikele kuuluvatest kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest, mitte korteriomandite

arvust. Samas on võimalik, et korteriomanike vähemus võtab vastu kehtivad otsused, kui

korraldatakse korduskoosolek, mistõttu ei saa tuletada koosoleku otsuste tühisust üksnes sellest, et

koosolekul osalenutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest.

Kinnistusraamatu andmetel kuulus ühisuse moodustamise ajal korter nr 3 Jevgeni Hammerile

(1096/6008 mõttelist osa kaasomandist) ja korter nr 4 Nadežda Hammerile (3078/6008 mõttelist osa

kaasomandist), kokku seega 4174/6008 mõttelist osa, mis moodustab üle poole kinnistusraamatusse

kantud kaasomandiosadest. Kostjad kanti korteriomanikena kinnistusraamatusse korteri nr 4 osas

alles 9. jaanuaril 2009 ja korteri nr 3 osas 17. juunil 2009. J. Hammer ja N. Hammer ei vaidlustanud

23. märtsi 2007. a üldkoosoleku otsuseid. Vastupidi - N. Hammer (kes on J. Hammeri ema), on

osalenud korteriühisuse koosolekutel, ühisuse majanduskavade vastuvõtmisel ning tunnustanud

valitseja tegevust ja ühisuse õigusvõimelisust tema vastu võlgnevuse väljamõistmiseks algatatud

kohtuvaidluses kompromissi sõlmimise kaudu. KOS § 8 lg 4 kohaselt kehtivad korteriomanike

üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kinnistusraamatusse

kandmata.

Hagejad nõuavad kostjatelt põhivõla 23 857 krooni 53 sendi väljamõistmist. KOS § 15 lg 1 kohaselt

valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei

ole ette nähtud teisiti. KOS § 15 lg 2 alusel on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme

säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt

korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte

alusel. Korteriühisuse 2009. a majanduskava p 3 sätestab korteriomanike kohustused kaasomandi

eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele.

Kostjatele väljastati iga kuu arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest.

Esitatud tõenditega - kostjatele esitatud arvetega ning korteriühisuse otsusega ja ühisuse 6. detsembri

2009. a üldkoosolekul kinnitatud 2009. a majandamiskavaga - on hagejate nõue tõendatud. Kostjatele

esitatud arvete aluseks on korteriühisuse tasutud arved AS-le Eesti Gaas, AS-le Cleanaway, KÜ-

le Xxxxx xa ja AS-le Eesti Energia. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud

korteriomanike üldkoosoleku otsuse ja majanduskava kohaselt. Hagejad on arvesse võtnud kostjate

otse teenuseosutajatele tehtud makseid, kuigi kostjad ise ei ole neid andmeid ühisusele esitanud. Hagi

rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostjate väited, et kostjatel on oma prügikonteiner ning

erikokkulepped korteriühistuga, mille kaudu toimub elamu korteriomanike veevarustus ja

kanalisatsioon. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidele kaasomanikele.

Korteriühisuse 2009. a majandamiskavaga on kindlaks määratud kaasomandi korrashoiu ja

osutatavate teenuste eest tasumise kord. KOS § 13 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutab kaasomanik

kaasomandi eseme korrashoiu kulude eest igal juhul vastavalt oma osa suurusele. Kui kaasomanik

soovib vabatahtlikult lisaks mingeid kulusid kanda ja sõlmib eraldi lepinguid, ei vabasta see teda

kaasomanike otsuste alusel jaotatud kulude tasumisest. KOS § 13 lg-s 1 sätestatud põhimõttest

kõrvalekaldumiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe.

Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostjate väide, et ühisuse esitatud arvetel nõutakse arvete

tasumist valitseja L. Tindi isiklikule kontole. KOS § 21 lg 4 kohaselt säilitab valitseja korteriomanike

vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse

korteriomanikust või kolmandast isikust.

Korteriühisuse kodukorras on sätestatud viivis, mille määraks päevas on 0,5% tasumata summast.

Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise matemaatilise arvestuse kohta. Seetõttu tuleb hagi

rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjatelt hagejate kasuks välja põhivõlgnevus 23 857 krooni

53 senti ja viivis 4053 krooni 28 senti. VÕS § 65 lg 2 alusel on kostjad hagejate ees

solidaarvõlgnikud.

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Nad leidsid, et maakohus kohaldas vääralt

materiaalõiguse normi ning ei analüüsinud sisuliselt vastuväiteid, mille kostjate esindaja

hagiavaldusele esitas, ega ka põhjendanud, miks kohus neid vastuväiteid ei arvesta. Hagejatel puudub

hagi esitamiseks alus, kuna hagejate ja kostjate vahel ei ole võlasuhet. Hagejad ei ole hagiavaldusele

lisanud ühtegi tõendit, et hagejatena esinevad isikud oleks kandnud kostjate eest kaasomandi

majandamise kulusid hagiavalduses esitatud nõude ulatuses. Hagejad ei ole hagis kordagi maininud,

et nad esindavad korteriühisust. Samuti pole hagiavaldusele lisatud hagejate esindusõigust tõendavaid

volitusi. Hagejad ei ole kostjate eest kandnud kaasomandi majandamiseks vajalikke kulutusi.

Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostjate väiteid, et hagiavaldusele lisatud korteriühisuse

6. detsembri 2008. a üldkoosoleku otsus, millega hagejate väitel kinnitati 2009. a majanduskava, on

tühine. Korduskoosoleku pidamist ei ole hagejad väitnud, mistõttu on maakohtu põhjendus, et

"korteriomanike vähemusel on õigus otsuseid vastu võtta korduskoosolekute kaudu", omaalgatuslik,

alusetu ja meelevaldne.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 27. detsembri 2010. a määrusega apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast ning tagastas selle kostjatele.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitasid hagejad kohtusse hagi, milles taotlesid 27 910 krooni

81 sendi väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Praegusel juhul on tegemist

lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus

piiratud.

Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses

edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid

seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu

otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba

andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebust menetlema. Üksnes juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on

ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi,

rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Eeldusi, mis tingiksid kaebuse

menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et kostjad maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha

teistsugust järeldust. Seega puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostjad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse

tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud kostjate menetlusõigust õiglasele

kohtumõistmisele, kui keeldus kostjate apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus on

tõlgendanud ja rakendanud TsMS § 637 lg-t 21 kostjate õigusi kitsendavalt ja sellega jätnud tagamata

kostjate menetlusõigused. Ringkonnakohus on ilma oma otsust põhistamata, sisuliselt asja arutamata

ja oma keeldumist täiendavalt motiveerimata leidnud, et eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse

võtmise, ei esine. Kostjad on apellatsioonkaebuses juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et

maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning maakohtu otsus ei vasta

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, kuna maakohus ei ole sisuliselt üldse analüüsinud hagiavaldusele

esitatud kostjate vastuväiteid.

Ringkonnakohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtma ja seda sisuliselt menetlema,

et jõuda põhjendatud otsusele selles, et apellatsioonkaebuse sisuline menetlus ei too endaga kaasa

maakohtu otsuse tühistamist, apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus ei ole oma

määrusega põhistanud seda, et on veendunud, et apellatsioonkaebusel puuduvad edulootused,

st järgnev sisuline apellatsioonimenetlus ei saaks tõenäoliselt muuta asja lahenduse lõpptulemust.

Ringkonnakohus on vaid üldsõnaliselt nentinud, et on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid

kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Ilma asja sisulise läbivaatamiseta poleks ringkonnakohtul

õnnestunud tuvastada maakohtu otsuse tegemisel tehtud vigu ja sellega tuvastada neid eeldusi, mis

tingiksid asja menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus rikkus menetlusnormi, kohaldades

valesti TsMS § 637 lg-t 21, mille kohaldamise faktilised eeldused ei olnud täidetud. TsMS § 637 lg 21

kohaldamisel läks ringkonnakohus vastuollu tsiviilkolleegiumi seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-102-

10. 7. Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta jõusse ringkonnakohtu määrus ning

maakohtu otsus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule kostjate apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

9. Kohtud on õigesti leidnud, et tegemist on asjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel

lahendada lihtsustatud korras (nn lihtmenetlus). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et

TsMS § 637 lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa

2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba

otsuse edasikaebamiseks. Seda eeldusel, et maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid

või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust

asjas. Selliselt lahendab ringkonnakohus väikese hagihinnaga varalises vaidluses apellatsioonkaebuse

juba menetlusse võtmise staadiumis sisuliselt (vt ka Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-20-10, p 15). Selle otsustuse õigsust saab omakorda kontrollida Riigikohus, lahendades

määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast (vt Riigikohtu 29. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 11).

10. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga selles, et praeguses asjas võis ringkonnakohus jätta

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Kolleegium leiab, et maakohus on

asja lahendamisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning see võis kaasa tuua asja

ebaõige lahenduse. Seega ei ole täidetud TsMS § 637 lg-s 21 toodud eeldused, et ringkonnakohus

oleks võinud apellatsioonkaebuse jätta menetlusse võtmata.

11. Maakohus on praegusel juhul leidnud, et kostjate väited 23. märtsi 2007. a üldkoosoleku otsuse

tühisuse kohta ei ole põhjendatud ega anna alust jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ka märkinud,

et õige on kostjate väide, et korteriomanike üldkoosoleku otsusevõime sõltub koosolekul osalevatele

korteriomanikele kuuluvatest kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, mitte korteriomandite

arvust. Samas on ka korteriomanike vähemusel võimalik vastu võtta kehtivaid otsuseid, kui

korraldatakse korduskoosolek, mistõttu ei saa maakohtu arvates tuletada koosoleku otsuste tühisust

üksnes selle tõttu, et koosolekul osalenutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud

kaasomandi osadest. Seega on maakohus sisuliselt leidnud, et see korteriomanike üldkoosolek oli küll

otsustusvõimetu, kuid kuna seadus võimaldab korteriomanike vähemusel otsuseid vastu võtta

korduskoosolekutel, siis ei ole praegusel juhul korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine. Kolleegium

selle seisukohaga ei nõustu.

KOS § 19 lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele

kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. KOS § 19 lg 3 kohaselt, kui

üldkoosolek on KOS § 19 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes

on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.

Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates

kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Kuigi õige on maakohtu seisukoht, et

seaduse kohaselt on korteriomanike vähemusel võimalik korduskoosolekul vastu võtta kehtivaid

otsuseid, ei nähtu maakohtu otsusest, et 23. märtsi 2007. a üldkoosoleku otsus oleks vastu võetud

korduskoosolekul. KOS § 19 lg 2 ja § 19 lg 3 rikkumise korral on 23. märtsi 2007. a üldkoosoleku

otsus kui mitmepoolne tehing tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi ega vaja kehtetuks

tunnistamist KOS § 15 lg 4 järgi.

12. Samuti leiab kolleegium, et maakohus on vääralt mõistnud kostjatelt välja 27 910 krooni 81 senti

kolme korteriomaniku kasuks ühiselt.

KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või

korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud

valitseja, võib ta tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike

ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti

esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Valitsejal on

seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu

hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt ka Riigikohtu 28. novembri

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9). Praegusel juhul ei ole hagi esitanud kõigi

korteriomanike nimel valitseja. Hagi on esitanud vaid osa elamu korteriomanikest.

Korteriomandiseadusest ei tulene, et vaid mõni korteriomanik saaks ilma teiste korteriomanike

volituseta esindada kohtus kõiki teisi korteriomanikke.

Juhul kui korteriomanikud on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga ühiselt ise või

valitseja kõigi korteriomanike nimel ning teenuse pakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid

korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest

eelduslikult solidaarselt. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel KOS § 13 ja

asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69 (Riigikohtu 30. novembri

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p-d 24-25). Korteriomanikel, kes on tasunud teiste

korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib seega teistelt

korteriomanikelt tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi.

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja

võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik

kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama

KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda

kokkuleppe alusel. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele

ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud

kahju ja kulutusi. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui korteriomanike ja teenuse osutajate vahel

sõlmitud leping osutub tühiseks.

Seega juhul, kui hagejad on maksnud osutatud teenuste eest teenuse pakkujale solidaarvõlasuhtest või

kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka kostjatele langeva osa, saab kostjatelt hagejate kasuks

välja mõista kostjate eest tasutud summad igalt kostjalt eraldi igale hagejale. Seejuures tuleb lähtuda

sellest, kui palju on iga hageja kostjate eest tasunud, samuti igale kostjale langevast osast.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.

14. Kostjate määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Kostjad on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon

tuleb tagastada Mittetulundusühingule ÕIGUSABI- JA KOOLITUSKESKUS.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu