3-3-1-24-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-24-11

Otsuse kuupäev

24. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Raivo Nirgi (Nirk) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 5. novembri 2009. a korralduse nr 12.2-3/2987-17

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-10-399

Menetluse alus Riigikohtus

Raivo Nirgi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Raivo Nirgi kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-399 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (Põhja MTK) 5. novembri 2009. a

korraldusega nr 12. 3/2987-17 kohustati Raivo Nirki maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1

ja 3 alusel vastama kirjalikult korralduses esitatud küsimustele.

Põhja MTK kontrollis OÜ P.R.K. Kinnisvara maksukäitumist jaanuarist juulini 2008. OÜ Pusatec,

mille juhatuse liige oli R. Nirk, oli müünud kontrollitavale äriühingule sõiduautosid. R. Nirgile

esitatud küsimused puudutasid ainult nimetatud sõiduautode müüki ja äriühingut OÜ Pusatec.

Küsimused, millele R. Nirgil tuli vastata, olid järgmised.

1) Kas OÜ Pusatec müüs 2008. a jaanuarist juulini OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid? Kui vastus

küsimusele on jah, siis vastata järgnevatele küsimustele:

2) Kust soetas OÜ Pusatec omakorda [korralduses loetletud] sõiduautod, mis OÜ-le

P.R.K. Kinnisvara müüdi?

3) Kuidas OÜ P.R.K. Kinnisvara tellis sõiduautosid OÜ-lt Pusatec ja kes nimeliselt tellis?

4) Kus OÜ Pusatec müügis olevaid sõiduautosid hoidis?

5) Kus ja mille alusel toimus sõiduautode üleandmine OÜ-le P.R.K. Kinnisvara?

6) Kes nimeliselt, millal ja mille alusel vormistas autod ümber Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses?

7) Kuidas toimus autode eest tasumine OÜ-le Pusatec?

8) Mis oli OÜ Pusatec tegevusala, millega äriühing 2008. a jaanuarist juulini tegeles?

9) Miks otsustasite OÜ Pusatec maha müüa?

10) Kuidas ja kust leidsite OÜ-le Pusatec ostja?

11) Kellele OÜ Pusatec müüsite (isikute nimed ja kontaktid)?

12) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on OÜ Pusatec soetanud [korralduses loetletud]

sõiduautod OÜ-lt Docs Eesti. OÜ Docs Eesti juhatuse liige on andnud selgitusi, kus ta kinnitab, et ei

ole müünud [korralduses loetletud] sõiduautosid OÜ-le Pusatec. Mis on teie seisukohad antud

ütlustele?

13) Analüüsides OÜ Pusatec Swedbank EUR [korralduses nimetatud] kontot perioodil 2008. a

jaanuar - juuli selgus, et ettevõte on maksnud erinevatele Saksamaa [korralduses loetletud]

ettevõtetele. Mille eest toimusid tasumised Saksamaa eelnimetatud ettevõtetele?

Korralduses selgitati, et R. Nirgilt nõutakse teavet OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe

kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

2. R. Nirk esitas Põhja MTK korralduse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet rahuldas osaliselt.

Korraldus tunnistati kehtetuks järgmiste küsimuste osas:

- miks otsustasite OÜ Pusatec maha müüa?

- kuidas ja kust leidsite OÜ-le Pusatec ostja?

- kellele OÜ Pusatec müüsite?

3. R. Nirk esitas Põhja MTK korralduse peale kaebuse halduskohtule, milles taotles selle korralduse

tühistamist. Kaebaja oli seisukohal, et korraldus on vastuolus MKS § 61 lg-test 1 ja 2 tulenevate

nõuetega. Maksuhaldur on väljunud OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrollimenetluse raamidest ja asunud

kontrollima ka OÜ Pusatec tegevust. Maksuhaldur nõuab kaebajalt ka sellist teavet, mida

kontrollitaval äriühingul (OÜ P.R.K. Kinnisvara) ei saa põhimõtteliselt olla.

4. Tallinna Halduskohtu 2. juuli 2010. a otsusega rahuldati R. Nirgi kaebus järgmiste korralduses

esitatud küsimuste osas:

- kust soetas OÜ Pusatec sõiduautod, mis müüdi OÜ-le P.R.K. Kinnisvara?

- mis oli OÜ Pusatec tegevusala?

- mis on teie seisukoht Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse korralduses märgitud andmete ja

väidetavalt OÜ-le Pusatec sõiduautosid müünud äriühingu juhatuse liikme selgituste osas?

- mille eest tasus OÜ Pusatec Saksamaa äriühingutele?

Kohus leidis, et nende küsimuste osas on maksuhaldur väljunud P.R.K. Kinnisvara kontrollimenetluse

piiridest ja alusetult koormanud nimetatud kontrollimenetlusse otseselt mittepuutuvat isikut.

5. Halduskohtu otsuse peale esitas Põhja MTK apellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse

tühistamist osas, millega R. Nirgi kaebus osaliselt rahuldati. Maksuhaldur väitis, et teabe nõudmine

korralduses esitatud küsimustes oli õiguspärane, sest eelnevalt pöördus maksuhaldur

P.R.K. Kinnisvara poole ja küsimused on seotud OÜ Pusatec ja P.R.K. Kinnisvara vaheliste

tehingutega, mille suhtes on maksuhalduril kahtlus, et neid reaalselt ei toimunudki. Maksuhaldur saab

kolmandalt isikult nõuda ka sellist teavet, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saa olla.

Maksuhalduri arvates on "õiguslikult talumatu olukord, kus maksuhalduri uurimiskohustus oleks

piiratud [kontrollitava] maksukohustuslase käsutuses oleva teabega."

6. Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2010. a otsusega rahuldati Põhja MTK

apellatsioonkaebus osaliselt. Halduskohtu otsus tühistati vaidlustatud korralduses esitatud kolme

küsimuse osas ja jäeti muutmata OÜ Pusatec tegevusala väljaselgitamiseks esitatud küsimuse osas.

Ringkonnakohus leidis, et maksuhaldur saab kolmandalt isikult MKS § 61 lg 1 alusel nõuda ka sellist

teavet, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saakski olla. Näiteks võimaldab kontrollitava isiku

ja kolmanda isiku vahelise tehingu toimumist kontrollida teave kolmanda isiku poolt kontrollitavale

isikule müüdud kauba omandamise asjaolude kohta. Sellisel juhul võib maksuhaldur kohe pöörduda

kolmanda isiku poole. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu eesmärk ei ole kitsendada teavet, mida

võib nõuda kolmandalt isikult. Tegemist on menetlusnormiga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Raivo Nirk taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks

jõusse halduskohtu otsuse. Kassaator selgitab, et on juba kinnitanud, et OÜ Pusatec müüs

sõiduautosid OÜ-le P.R.K. Kinnisvara, kusjuures tasumine toimus pangakonto kaudu.

Ringkonnakohus on tõlgendanud MKS § 61 lg-id 1 ja 2 ebaõigesti. Neist sätetest tuleneb, et

kolmandalt isikult ei saa nõuda sellist teavet, mida ei saagi kontrollitaval isikul olla. Nõuda saab vaid

sellist teavet, mis omab tähendust kontrollitava maksukohustuslase suhtes toimuvas

maksumenetluses. Kaebuse esitajalt on vaidlustatud korraldusega nõutud aga teavet, mida

kontrollitaval maksukohustuslasel ei saa põhimõtteliselt olla ja mis ei oma tähendust OÜ

P.R.K. Kinnisvara maksumenetluses. Kolmandalt isikult ei saa pangakonto väljavõtet nõuda MKS

§ 61 lg 1 alusel.

8. Põhja MTK kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et "maksuhalduri õigus nõuda

maksumenetluses kolmandatelt isikutelt teavet ei piirdu üksnes selliste andmetega, mida kontrollitav

maksukohustuslane ise valdab või mille kohta ta saab tõendeid esitada. Tehingute toimumist või

mittetoimumist võimaldavad tuvastada ka tõendid, mis näitavad müüja poolt asja omandamisega

seotut." Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 61 lg 1 alusel saab kolmandalt isikult nõuda

pangakonto väljavõtet.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassaator taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse halduskohtu

otsuse. Seega taotleb kassaator, et Põhja MTK vaidlustatud korraldus tühistataks ka järgmiste

küsimuste esitamise osas:

- kust soetas OÜ Pusatec sõiduautod, mis müüdi OÜ-le P.R.K. Kinnisvara?

- mis on teie seisukoht Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse korralduses märgitud andmete ja

väidetavalt OÜ-le Pusatec sõiduautosid müünud äriühingu juhatuse liikme selgituste osas?

- mille eest tasus OÜ Pusatec Saksamaa äriühingutele?

Kassaator väidab, et maksuhaldur ei võinud MKS § 61 lg 1 alusel nõuda teavet eelnimetatud kolme

küsimust esitades. Maksuhaldur on MKS § 61 lg-id 1 ja 2 tõlgendanud ebaõigesti.

10. MKS § 61 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud:

"(1) Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on

kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete

esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks

ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

(2) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase

poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha

kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5

punktis 6 sätestatud juhul."

11. MKS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaldamist on kolleegium selgitanud haldusasjas nr 3-3-1-98-10 tehtud

otsuses. Selles otsuses avaldatud seisukohad on kohased ka käesolevas asjas. Kolleegium ei pea

vajalikuks neid täies mahus korrata.

12. Kolleegium selgitab, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab MKS § 61

lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur

kolmandalt isikult võib nõuda. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik. Selles

nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha.

13. Kolleegiumi arvates ei ole õige MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise

materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude

kaudu. MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda

kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas

maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult

nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.

MKS § 61 lg 2 eesmärgiga on kooskõlas anda asjaolude esmase selgitamise võimalus ka sellistel

juhtudel maksukohustuslasele, kus kolmandal isikul võib olla maksukohustuslase maksustamist

puudutav teave, mille olemasolu maksukohustuslasel endal ei saa eeldada. Maksukohustuslastel on

ärialaste või isiklike sidemete vms asjaolude tõttu sageli informatsiooni ka oma tehingupartneri

tegevuse kohta. Kui tal vastavat teavet ei ole, saab ta sellest maksuhaldurit informeerida. Kõnealustel

juhtudel eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumine ei ole maksukohustuslast ega maksuhaldurit

ülemäära koormav.

14. Asjas nr 3-3-1-98-10 leidis kolleegium, et kolmandalt isikult nõutav teave peab käima samade

tehingute kohta. Üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada mitut tehingut, kusjuures nende

tehingute pooled võivad olla erinevad. Ka käesoleval juhul küsiti R. Nirgilt, kes oli perioodil 4. juuli

2003 - 1. juuni 2009 OÜ Pusatec ning 20. märts 2007 - 27. november 2009 P.R.K. Kinnisvara OÜ

juhatuse liige, teavet, mis puudutab ühest küljest OÜ Pusatec tehinguid, kuid samal ajal on see

oluline info ka P.R.K. Kinnisvara OÜ poolt tehtud tehingute kontrollimiseks. Arvestades asjaolu, et

OÜ Pusatec müüs OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid, mille kohta maksuhaldur kontrolli teostab,

oli maksuhaldur MKS § 11 alusel õigustatud kontrollima OÜ P.R.K. Kinnisvara väidete õigsust

küsimuste esitamisega tehingute ajal juhatuse liikmeks olnud Raivo Nirgile kui isikule, kellel oli

võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata.

Vaidlustatud küsimused puudutasid sõiduautosid, mille soetamine oli maksuhalduri seisukohalt

vaadatuna küsitav. Kolleegium ei saa spekuleerida selle üle, mida nendele küsimustele vastatakse ja

mida vastused nendele küsimustele koos teiste tõenditega näitavad. Kuid pole ilmselgelt võimatu, et

R. Nirgi vastused esitatud küsimustele võivad aidata maksuhalduril kontrollida P.R.K. Kinnisvara OÜ

esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et asja lahendamisel ei ole määrav see, et kogutavad andmed

võivad omada tähtsust ka müüja (OÜ Pusatec) maksustamise seisukohast. Määravaks on asjaolu, et

need võivad mõjutada sõidukite ostja maksukohustust.

15. Kolleegium leiab, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või

maksukohustuslase tehingupartneri suhtes maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda

isiku õigusi. Maksumenetlus ja süüteomenetlus on isiku jaoks koormavamad menetlused kui temalt

teabe nõudmine. Samas saab kolmas isik tugineda samadele teabe andmisest keeldumise alustele, mis

kehtivad maksukohustuslase puhul (MKS § 64).

16. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur ja ringkonnakohus kolleegiumi arvates kohaldanud MKS

§ 61 lg-t 1 õigesti ning Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-399

jääb muutmata.

17. Menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb

HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld