3-3-1-32-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-32-11

Määruse kuupäev

23. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Vladimir Nikitini (Nikitin) kaebus Tallinna Vangla

vangistusosakonna juhataja 16. juuli 2010. a otsuse nr 1-

13/55840-2 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2011. a määrus

haldusasjas nr 3-10-2545

Menetluse alus Riigikohtus

Vladimir Nikitini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vladimir Nikitini määruskaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

16. veebruari 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-2545.

Rahuldada Vladimir Nikitini apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus

haldusasjas nr 3-10-2545.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Vladimir Nikitin esitas 26. oktoobril 2009 Tallinna Vanglale taotluse lubada tal

kasutada kambris isiklikku videomagnetofoni. Tallinna Vangla 16. juuli 2010 otsusega nr 1-

13/55840-2 jäeti taotlus rahuldamata. V. Nikitini kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks ja Tallinna

Vangla kohustamiseks taotlus uuesti lahendada jättis Tallinna Halduskohus 14. detsembri 2010. a

otsusega rahuldamata. V. Nikitin esitas 19. jaanuaril 2011 Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2011 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ning anti

kaebajale tähtaeg apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks koos tähtaja möödalaskmise

põhjuste äranäitamisega. V. Nikitin esitas apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse, kus märkis mh ka

seda, et ta sai kohtuotsuse kätte alles 21. detsembril 2010. Videokonverentsina toimunud halduskohtu

istungil küll öeldi, et kohus teeb otsuse 14. detsembril 2010, kuid kaebajat temast mitteolenevatel

põhjustel otsuse kuulutamise ajal kohtus ei olnud.

Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2011. a määrusega tagastati V. Nikitinile

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 33 lg 3 p 2 alusel tema apellatsioonkaebus.

Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2010. a istungi protokollist nähtub, et

kohus määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 14. detsembri 2010 kell 16.00 kohtukantselei

kaudu. Seega tuli apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 13. jaanuaril 2011 ning kaebaja poolt

19. jaanuaril 2011 allkirjastatud ja samal päeval Tallinna Ringkonnakohtusse saabunud

apellatsioonkaebus on esitatud kuuepäevase hilinemisega. Apellatsioonitähtaja kulgemist ei mõjuta

asjaolu, et kaebaja sai kohtuotsuse kätte 21. detsembril 2010. Edasikaebetähtaega on kohtuotsuses

selgitatud, see on kõigile menetlusosalistele ühtne ja hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisele järgnevast päevast. Ennistamise taotluses toodud tähtaja ületamise põhjusi ei saa

mõjuvateks pidada ning apellatsioonitähtaja ennistamiseks need alust ei anna.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb V. Nikitin, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu

määruse, millega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse sisust nähtub, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kaebaja rõhutab, et ta sai halduskohtu otsuse kätte alles 21. detsembril 2010. Videokonverentsil

toimunud halduskohtu istungil viibiv tõlk tõlkis, et edasikaebeõigus tekib alates otsuse kuulutamisest,

mis V. Nikitini arvates oli 21. detsembril 2010.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või

kohtukantselei kaudu. Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni ettelugemist asja

arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu teatavakstegemine

tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega tutvumise

võimaldamist ja selle ärakirja või väljatrüki kätteandmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2).

5. Kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud. Kinnipeetavate

toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on silmanähtavalt

ebaökonoomne. Ka V. Nikitinit ei toimetatud 14. detsembril 2010 kohtukantseleisse.

6. Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse

apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Selline kohtlemine võib

viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval

lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole võimalik määratud ajal viibida kohtukantseleis. Ka

V. Nikitinit ja vastustajat koheldi põhjendamatult ebavõrdselt. Tallinna Vanglale saadeti kohtuotsus

elektrooniliselt 14. detsembril 2010 ja kaebajale anti see otsus kätte 21. detsembril 2010.

7. Kolleegium peab kirjeldatud probleemi arvestades põhjendatuks ennistada V. Nikitini

apellatsioonitähtaeg.

8. Tähtaja ennistamist peab kolleegium õigeks kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja

ennistamise abil asetab kolleegium V. Nikitini, kes on kinnipeetav, teda erandlikult koheldes

olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada

apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Sama seisukohta on kolleegium

väljendanud asjades nr 3-3-1-78-09 (p-d 10 ja 11), nr 3-3-1-17-10 (p 14) ning nr 3-3-1-93-10 (p 6).

9. Kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann