3-3-1-32-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Vladimir Nikitin esitas 26. oktoobril 2009 Tallinna Vanglale taotluse lubada tal kasutada kambris isiklikku videomagnetofoni. Tallinna Vangla 16. juuli 2010 otsusega nr 1-
Legislator headnote
AI generated3-3-1-32-11 · Riigikohus: oktoobril 2009 Tallinna Vanglale taotluse lubada tal kasutada kambris isiklikku videomagnetofoni. Tallinna Vangla 16. juuli 2010 otsusega nr 1-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-32-11
Määruse kuupäev
23. mai 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann
Kohtuasi
Vladimir Nikitini (Nikitin) kaebus Tallinna Vangla
vangistusosakonna juhataja 16. juuli 2010. a otsuse nr 1-
13/55840-2 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks
kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2011. a määrus
haldusasjas nr 3-10-2545
Menetluse alus Riigikohtus
Vladimir Nikitini määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Vladimir Nikitini määruskaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
16. veebruari 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-2545.
Rahuldada Vladimir Nikitini apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus
haldusasjas nr 3-10-2545.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kinnipeetav Vladimir Nikitin esitas 26. oktoobril 2009 Tallinna Vanglale taotluse lubada tal
kasutada kambris isiklikku videomagnetofoni. Tallinna Vangla 16. juuli 2010 otsusega nr 1-
13/55840-2 jäeti taotlus rahuldamata. V. Nikitini kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks ja Tallinna
Vangla kohustamiseks taotlus uuesti lahendada jättis Tallinna Halduskohus 14. detsembri 2010. a
otsusega rahuldamata. V. Nikitin esitas 19. jaanuaril 2011 Tallinna Ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2011 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ning anti
kaebajale tähtaeg apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks koos tähtaja möödalaskmise
põhjuste äranäitamisega. V. Nikitin esitas apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse, kus märkis mh ka
seda, et ta sai kohtuotsuse kätte alles 21. detsembril 2010. Videokonverentsina toimunud halduskohtu
istungil küll öeldi, et kohus teeb otsuse 14. detsembril 2010, kuid kaebajat temast mitteolenevatel
põhjustel otsuse kuulutamise ajal kohtus ei olnud.
Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2011. a määrusega tagastati V. Nikitinile
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 33 lg 3 p 2 alusel tema apellatsioonkaebus.
Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2010. a istungi protokollist nähtub, et
kohus määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 14. detsembri 2010 kell 16.00 kohtukantselei
kaudu. Seega tuli apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 13. jaanuaril 2011 ning kaebaja poolt
19. jaanuaril 2011 allkirjastatud ja samal päeval Tallinna Ringkonnakohtusse saabunud
apellatsioonkaebus on esitatud kuuepäevase hilinemisega. Apellatsioonitähtaja kulgemist ei mõjuta
asjaolu, et kaebaja sai kohtuotsuse kätte 21. detsembril 2010. Edasikaebetähtaega on kohtuotsuses
selgitatud, see on kõigile menetlusosalistele ühtne ja hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks
tegemisele järgnevast päevast. Ennistamise taotluses toodud tähtaja ületamise põhjusi ei saa
mõjuvateks pidada ning apellatsioonitähtaja ennistamiseks need alust ei anna.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb V. Nikitin, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu
määruse, millega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
Määruskaebuse sisust nähtub, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
Kaebaja rõhutab, et ta sai halduskohtu otsuse kätte alles 21. detsembril 2010. Videokonverentsil
toimunud halduskohtu istungil viibiv tõlk tõlkis, et edasikaebeõigus tekib alates otsuse kuulutamisest,
mis V. Nikitini arvates oli 21. detsembril 2010.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või
kohtukantselei kaudu. Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni ettelugemist asja
arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu teatavakstegemine
tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega tutvumise
võimaldamist ja selle ärakirja või väljatrüki kätteandmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2).
5. Kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud. Kinnipeetavate
toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on silmanähtavalt
ebaökonoomne. Ka V. Nikitinit ei toimetatud 14. detsembril 2010 kohtukantseleisse.
6. Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse
apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Selline kohtlemine võib
viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval
lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole võimalik määratud ajal viibida kohtukantseleis. Ka
V. Nikitinit ja vastustajat koheldi põhjendamatult ebavõrdselt. Tallinna Vanglale saadeti kohtuotsus
elektrooniliselt 14. detsembril 2010 ja kaebajale anti see otsus kätte 21. detsembril 2010.
7. Kolleegium peab kirjeldatud probleemi arvestades põhjendatuks ennistada V. Nikitini
apellatsioonitähtaeg.
8. Tähtaja ennistamist peab kolleegium õigeks kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja
ennistamise abil asetab kolleegium V. Nikitini, kes on kinnipeetav, teda erandlikult koheldes
olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada
apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Sama seisukohta on kolleegium
väljendanud asjades nr 3-3-1-78-09 (p-d 10 ja 11), nr 3-3-1-17-10 (p 14) ning nr 3-3-1-93-10 (p 6).
9. Kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel.
Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann