3-4-1-5-11 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-5-11

Määruse kuupäev

19. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev,

Henn Jõks ja Harri Salmann

Kohtuasi

Georg Trašanovi taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Georg Trašanovi taotlus läbivaatamatult.

2. Tagastada Georg Trašanovile Tartu Maakohtule esitatud 14. aprilli 2011. aasta taotluse eest

tasutud riigilõiv 15 eurot 98 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. Trašanov esitas Riigikohtule 21. veebruaril 2011 individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve

taotluse, milles ta palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks menetluskorra puudumine, mis

võimaldab isikul, kes on oma kohtuasja läbivaatamisel kohtumenetluse ajal nõudnud mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist, esitada tema

nõude kohta madalama astme kohtus võetud seisukoha peale kaebus kõrgemale kohtule siis, kui asja

läbivaatav kohus ei algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust Riigikohtus põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 alusel ning on isiku nõude lahendanud

kohtumenetluse ajal, mitte kohtuotsuses. Taotlus saabus Riigikohtusse 22. veebruaril 2011.

2. 14. aprillil 2011 esitas G. Trašanov Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu oma kriminaalmenetlusega

asjas nr 1-08-7474 seoses täiendava ja täpsustava taotluse, et tema suhtes ei kohaldataks

kriminaalmenetluse käigus kohaldatud karistusseadustiku § 293, § 294, § 73, § 831, § 84,

kriminaalmenetluse seadustiku § 337, § 340 lõike 4 punkti 3, § 390 ja § 391 ning põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lõikeid 2 ja 3, § 8 lõikeid 1, 11 ja 2, § 9 lõiget 1, § 10 lõiget 2,

§ 11 lõikeid 1-3, § 13 lõiget 1, § 14 lõiget 3, § 15 lõike 1 punkte 3, 5, 51 ja 6 ning § 15 lõiget 3.

Lisaks taotles G. Trašanov, et jäetaks kohaldamata Tartu Maakohtu 10. märtsi 2010. aasta otsus asjas

nr 1-08-7474, Tartu Ringkonnakohtu 10. detsembri 2010. aasta otsus asjas nr 1-08-7474, Riigikohtu

loakogu 11. veebruari 2011. aasta otsus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta, Tartu

Maakohtu 14. märtsi 2011. aasta määrus G. Trašanovi taotluse peale asjas nr 1-08-7474 ning Tartu

Ringkonnakohtu 12. aprilli 2011. aasta määrus G. Trašanovi määruskaebuse kohta asjas nr 1-08-

7474. Taotluse täiendus saabus Riigikohtusse 20. aprillil 2011.

TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

3. G. Trašanov leiab, et kohtud ei ole tema kriminaalasja läbivaatamisel lahendanud sisuliselt tema

esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusi. See rikub tema õigust põhiseaduslikkuse järelevalve

küsimuse õiglasele kohtulikule arutamisele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõike 1 tähenduses.

4. Taotluse esitaja suhtes toimus kriminaalmenetlus asjas nr 1-08-7474. Tartu Maakohus tunnistas

10. märtsi 2010. aasta otsusega taotluse esitaja süüdi karistusseadustiku § 293 lõike 2 punkti 1 ja

§ 294 lõike 2 punkti 1 järgi. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja Riigikohus ei

andnud 11. veebruari 2011. aasta määrusega taotluse esitaja kaitsja kassatsioonkaebusele

menetlusluba. Taotluse esitaja oli ise või oma kaitsja kaudu esitanud kriminaalmenetluse käigus, aga

ka ringkonnakohtu 11. oktoobri 2010. aasta istungil suuliselt ja kassatsioonkaebuses kirjalikult

taotlused tema suhtes kohaldatava õigusnormi andmata jätmise põhiseaduspärasuse kontrolliks.

5. Taotluse esitaja leidis, et õiguskindluse põhimõttega PS § 13 ja konventsiooni artikli 6 lõike 1

tähenduses on vastuolus olukord, kus on reguleerimata, kuidas kõrgemal riigiametnikul

(sh maavanemal) on võimalik saavutada õiguskindlus oma võlaõiguslikest suhetest tulenevate õiguste

ja kohustuste täitmisel selliselt, et talle ei tehta hiljem etteheiteid õigusrikkumises. Kõrgemal

riigiametnikul ei ole selge, milline menetluskord tagaks talle tõhusa õiguskaitse ja riigivõimu siduva

eelhinnangu kavandatava või juba sõlmitud võlaõigusliku suhte realiseerimisest tulenevatele

küsimustele selliselt, et välistada hilisemad kriminaalõiguslikud etteheited.

6. Taotluse täienduses leidis G. Trašanov, et ei ole selge, kas konventsioon on Eesti Vabariigi suhtes

jõustatud õiguspäraselt, mis seab kahtluse alla nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste õigusnormide

kohaldatavuse ja kehtivuse Eesti Vabariigi õigussüsteemis alates 1993. aastast. Lisaks juhib ta

tähelepanu sellele, et konventsiooni eestikeelsed versioonid erinevad koostamiskeelsetest

versioonidest. Sellised erinevused annavad isikule vale ettekujutuse konventsioonis tagatud õigustest

ja vabadustest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. G. Trašanov on esitanud Riigikohtule individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, mis

puudutab tema kriminaalasjaga 1-08-7474 seotud küsimusi. Taotluse kaugem eesmärk on kolleegiumi

hinnangul kriminaalasjas menetluse uuendamine põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtava

lahendi alusel, asja uue arutamise käigus G. Trašanovi õigusakti andmata jätmise

põhiseadusvastasuse väitega nõustumine ja selle tulemusena tema süüditunnistamise tühistamine.

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada

Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast – pöörduda oma

põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud

tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada kohtulikku kaitset. See tähendab

olukorda, kus riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks

õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Sellest tulenevalt on juhul, kui isiku õigus saada

kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata

sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust

kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata.

Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul, kui kaebuse

esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste

rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. märtsi 2011. aasta

määrus kohtuasjas nr 3-4-1-15-10, punkt 12).

9. Kolleegiumi hinnangul oli G. Trašanovil piisavalt tõhus võimalus oma põhiõigusi kaitsta juba

toimunud ja jõustunud otsusega lõppenud kriminaalmenetluses. Esitatud individuaalne

põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus on sisuliselt kaebus maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse ning

Riigikohtu menetlusse võtmata jätmise määruse peale. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei

anna asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, iseenesest

alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis

kohtulikule kaitsele (alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. mai 2006. aasta

määrusest kohtuasjas nr 3-4-1-4-06 (punkt 12)).

10. Kolleegiumi hinnangul oli G. Trašanovile tagatud piisavalt tõhus võimalus taotleda kohtulikku

kaitset põhiõiguste rikkumise eest. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et tema taotluse

läbivaatamine ei ole Riigikohtu pädevuses. Lähtudes PSJKS § 11 lõikest 2, tuleb taotlus jätta läbi

vaatamata ja tagastada esitajale.

11. G. Trašanov tasus taotluse täienduse esitamisel riigilõivu 15 eurot 98 senti. Põhiseaduslikkuse

järelevalves taotluse esitamisel ei ole riigilõivu kohustust ette nähtud. Seetõttu tuleb tasutud summa

G. Trašanovile tagastada.

Märt Rask, Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Harri Salmann