3-3-1-21-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-21-11

Otsuse kuupäev

19. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Jaan Sitska ja Tiina-Mirelle Sitska kaebused Viimsi

Vallavolikogu 13. oktoobri 2009. a määruse nr 22 tühistamiseks

täies ulatuses või alternatiivselt Kaarle II, III, IV, V ja VI

kinnistuid puudutavas osas ning vastustaja kohustamiseks

kaaluda täiendavalt kaebajate kinnistute osalist või täielikku

välistamist rohevõrgustikust

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2010. a otsus

haldusasjas nr 3-09-2740

Menetluse alus Riigikohtus

Viimsi Vallavolikogu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Viimsi Vallavolikogu kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-2740 ja

jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2010. a otsus samas asjas.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13. oktoobri 2009. a määrusega nr 22 Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu teemaplaneeringu "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik".

2. Jaan Sitska ja Tiina-Mirelle Sitska esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid

nimetatud määruse tühistada täies ulatuses või alternatiivina kaebajatele kuuluvate kinnistute (Kaarle

II, III, IV, V ja VI) osas ning kohustada vastustajat uuesti kaaluma kaebajatele kuuluvate kinnistute

täielikku või osalist väljajätmist planeeringuga ette nähtud rohevõrgustikust. Kaebajad leidsid, et

nende kinnistuid hõlmav teemaplaneering piirab põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt nende

omandiõigust. Kuigi vastustaja väitel ei muudeta maa sihtotstarvet (maatulundusmaa) ega

juhtfunktsiooni, tehakse kaudselt võimatuks maa sihtotstarbe muutmine äri-, elamu- või

tootmismaaks. Kaebajate hinnangul koheldakse neid põhjendamatult erinevalt naaberkinnistute

omanikest, kelle kinnistud on arvatud rohevõrgustikust välja, kuna nende osas on kehtestatud

detailplaneeringud. Planeering on kaebajate arvates olemuselt vastuoluline, kuna samaaegselt

kavandatakse planeeringualale nii raudteetunnelit kui ka rohekoridori loomade liikumiseks, ning ei

põhine nõuetekohastel uuringutel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne kujutab

endast formaalset dokumenti, milles kasutatud mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid on

ebaselged ning KSH läbi viinud mittetulundusühingu juhataja ei vasta keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lg 3 p 2 nõuetele. Planeeringulahendust on

arutatud ilma KSH aruandega tutvumata ning planeeringu kehtestamisel on viidatud veel

kehtestamata ja avalikustamata teemaplaneeringutele.

Kaebuste kohaselt on rikutud ka planeerimisseaduse (PlanS) § 18 lg 2 p 1 nõuet. Planeeringu avalik

väljapanek toimus vaid Viimsi vallamajas, seaduse kohaselt oleks pidanud selle korraldama ka teistes

suuremates asulates (nt Randvere ja Kelving). Planeeringuga tutvumiseks ei olnud kohaseid

tingimusi, kaardimaterjal oli esitatud volditult kausta vahele panduna ja puudus võimalus võrrelda

avalikustatud planeeringulahendust kehtiva üldplaneeringuga.

Halduskohtu 25. mai 2010. a istungil täpsustas kaebajate esindaja, et kaebus on esitatud osaliselt

subjektiivsete õiguste kaitseks ning avalikustamist puudutavas osas populaarkaebusena (halduskohtu

istungi protokoll, 2. köide, tl 221 pöördel).

3. Tallinna Halduskohus jättis 15. juuni 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2740 kaebused

rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebajate õigusi ning planeeringu

menetlemisel pole PlanS § 18 lg 2 p 1 nõudeid rikutud.

Planeeringu avaliku väljapaneku osas leidis kohus, et Viimsi ja Haabneeme kui valla suurimad asulad

on kokku kasvanud ühtseks keskuseks, valla keskus asub teede ja ühistranspordi seisukohalt heas

asukohas. Viimsi vallamaja on kohaks, kus seaduse järgi tuli avalik väljapanek korraldada. Seadusest

ei tulene kohustust avalikustada üldplaneering kõikides asulates või mõnes neist. Puudub mõistlik

seletus, miks oleks sedavõrd mahukat materjali tulnud tutvustada lisaks valla keskusele ka teistes

asulates. Valla keskuses oli tagatud pädevate töötajate alaline kohalolek ja võimalus tutvuda

operatiivselt täiendava informatsiooniga ning saada selgitusi. Kuna kaebus osas, milles vaidlustatakse

planeeringut selle avalikustamisel menetlusnormi rikkumise motiivil, on esitatud populaarkaebusena,

ei ole vaidlust selle üle, et kaebajatel olnuks takistusi menetluses osalemiseks. Kaebajad pole ka

väitnud, et neile teadaolevalt oleks isikuid, kelle vastuväited oleksid tähelepanuta jäänud. Avalikust

väljapanekust on teavitatud üldsust nii kohaliku ning üleriigilise levikuga ajalehtede kui ka valla

kodulehe kaudu. Ka KHS aruande avalikust väljapanekust on teavitatud sarnaselt, lisaks avaldati

teade Ametlikes Teadaannetes. Kõigile maaomanikele, keda planeering puudutab, on vastav teade

saadetud tähtkirjaga. Asja materjalidest nähtuvalt on detailplaneeringu materjal olnud kättesaadav ka

valla kodulehel. Avalikul väljapanekul olid kättesaadavad kõik planeeringu materjalid ja nende lisad.

Kellegi õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et kaart esitatakse korrektselt voldituna kaante vahel, eriti kui

teada pole isikuid, kellel olnuks kaardimaterjali avamisega probleeme. Valla üldplaneeringu kaart,

mille puudumist kaebaja väidab, on püsivalt vallamaja seinal kättesaadav.

4. J. Sitska ja T.-M. Sitska esitasid ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles

palusid tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada vaidlustatud määrus tervikuna

nn populaarkaebuse alusel planeeringu avalikustamisel menetlusnormi rikkumise tõttu või

alternatiivina tühistada teemaplaneering Kaarle III kinnistu osas tervikuna ja Kaarle V kinnistu osas

ulatuses, milles kinnistu on hõlmatud rohevõrgustiku astmelauana, ning kohustada vastustajat

täiendavalt kaaluma nimetatud osas kinnistute välistamist rohevõrgustikust (subjektiivsete õiguste

kaitseks esitatud kaebuse alusel). Apellantide hinnangul näeb PlanS § 18 lg 2 p 1 ette üldplaneeringu

avaliku väljapaneku lisaks valla keskusele ka teistes suuremates asulates.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16. detsembri 2010. a otsusega apellatsioonkaebused,

tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud subjektiivsete

õiguste rikkumise kaitseks esitatud kaebuse väited alust Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009. a

määruse nr 22 tühistamiseks, kuid vaidlustatud akt tuleb tühistada populaarkaebuse rahuldamise tõttu

seoses PlanS § 18 lg 2 p 1 rikkumisega.

Avaliku väljapaneku õiguspärasusega seoses märkis ringkonnakohus, et Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse § 6 lg 2 kohaselt jaguneb vald asulateks, milleks on külad, alevikud, alevid ja

vallasisesed linnad. Viimsi valla põhimääruse § 1 lg 5 kohaselt on vallas kaks alevikku (Viimsi ja

Haabneeme) ning 18 küla. Ringkonnakohus on viidanud 2005. a andmetele, et mõned külad on

suhteliselt suure elanike arvuga (Randvere 765, Kelvingi 361 ja Püünsi 921 elanikku).

Praegusel juhul korraldati väljapanek ainult Viimsi vallamajas. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud

sellega PlanS § 18 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustus täidetud. Ringkonnakohus möönis, et valla suurimad

asulad Viimsi ja Haabneeme on "kokku kasvanud" ühtseks suuremaks keskuseks, mis asub teede ja

ühistranspordi seisukohast väga soodsas asukohas. Samuti on vallakeskuses kõige operatiivsem leida

planeeringuga seonduvaid materjale ja informatsiooni.

Ringkonnakohtu hinnangul polnud aga tegemist olukorraga, kus selle nõude järgimine olnuks

praktilistel kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik. Kelvingis on väljapaneku korraldamiseks sobiv

keskusehoone, Püünsis koolimaja ning Randveres külakeskus. Vallavolikogu pole Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik"

avalikustamiseks kasutanud olemasolevaid võimalusi, et teha võimalikult suurele hulgale elanikele

üldplaneeringu menetlemisel osalemine vähem koormavaks.

6. Kassatsioonkaebused esitasid nii J. Sitska ja T.-M. Sitska kui ka Viimsi Vallavolikogu. J. Sitska ja

T.-M. Sitska soovisid vaidlustada ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohtu halduskolleegium

jättis 24. märtsi 2011. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-35-11 J. Sitska ja T.-M. Sitska

kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Viimsi Vallavolikogu palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse

halduskohtu otsus või alternatiivina teha uus otsus, millega rahuldada kassatsioonkaebus või

tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi populaarkaebusega vaidlustatud osas uueks arutamiseks

ringkonnakohtule. Kassaatori hinnangul ei esinenud planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel

PlanS § 18 lg 2 p 1 rikkumist, mis võinuks kaasa tuua planeeringut kehtestava haldusakti tühistamise.

Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et väljapanek üksnes vallakeskuses polnud piisav,

et kaasata isikuid tõhusal ja võimalikult vähe koormaval viisil, alljärgnevatel põhjustel:

a) arvestada tuleb Viimsi valla asustuse eripära. 44,23% valla elanikest (6879) elab praktiliselt

"kokku kasvanud" Viimsi ja Haabneeme alevikes ning veel 1862 elanikku lähedal Pärnamäe,

Miiduranna ja Lubja külas;

b) valla territoorium pole suur (73 km2, sellest mandril 47 km2), kaugeim punkt vallakeskusest asub

8,5 km kaugusel ja vallas on hea teede- ning ühistranspordivõrk. Bussipeatus asub vallamaja juures

ning umbes 70% elanikest sõidab iga päev tööle Tallinna, möödudes autoga 500 m kauguselt

vallamajast;

c) vald on kasutanud muid mõistlikke alternatiive, millele osutas oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-

16-08 ka Riigikohus. Teave väljapanekust avaldati valla ajalehes ja üleriiklikus päevalehes ning valla

veebilehel. Personaalselt on saadetud 82 teadet maaomanikele või nende esindajatele, sh 48

väljapoole valda ning ka välisriikidesse. Kogu planeeringumaterjal oli kättesaadav ka valla veebilehe

kaudu;

d) arvestades vastuväidete suurt hulka (64 vastuväidet 141-lt füüsiliselt ja juriidiliselt isikult), toimus

teavitamine ja kaasamine eesmärgipäraselt;

e) planeeringumaterjalide suur maht oleks praktilistel kaalutlustel raskendanud väljapanekut mujal;

f) tegemist on positiivse keskkonnamõjuga planeeringuga, mille eesmärk on rohevõrgustiku loomine.

Ringkonnakohus pole kassaatori arvates põhjendanud, miks ta vastustaja esitatud alternatiividega

pole arvestanud ja kasutatud meetmeid piisavaks ei pidanud. Kaebajad pole menetluse käigus kunagi

väitnud, et nad pole saanud materjaliga tutvuda. Vastavaid kaebusi pole laekunud ka üheltki teiselt

isikult.

8. J. Sitska ja T.-M. Sitska leiavad kirjalikus vastuses Viimsi Vallavolikogu kassatsioonkaebusele, et

ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega argumenteerinud populaarkaebuse rahuldamise aluseid.

J. Sitska ja T.-M. Sitska märgivad vastuses, et jäävad planeeringu avaliku väljapanekuga seonduvas

osas oma varasemate seisukohtade juurde ning rõhutavad, et PlanS § 18 lg 2 p 1 kohaselt tuleb

üldplaneeringu avalik väljapanek korraldada nii valla või linna keskuses kui ka suuremates asulates

või planeeritud asulas. Planeeringulahenduse avalikustamise nõude rikkumine on piiranud avalikkuse

osavõttu kogu Viimsi valda puudutava planeerimisdokumendi koostamisest. Vastuses ei nõustuta ka

sellega, et kassatsioonkaebuse rahuldamise korral jääksid menetluskulud täies ulatuses kaebuse

esitajate kanda, vaid poolte kulud tuleb kanda neil endal.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus tühistas Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009. a määruse nr 22, millega

kehtestati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik", rahuldades J. Sitska ja T.-M. Sitska esitatud kaebused menetlusnormi rikkumise tõttu

planeeringu avalikul väljapanekul.

Kolleegium on varasemas praktikas (10. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-84-08 (p 10) ja

24. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-10 (p 16)) leidnud, et võimalik on esitada kaebus

samaaegselt ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena,

kuid need erinevad alused ja kaebuse osad peavad olema piiritletud ja eristatavad.

Viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 (p 11) rõhutas kolleegium, et populaarkaebuse korral

peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma

vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt

kahjustatud avalikule huvile. Praegusel juhul on kaebajad oma kaebuste populaarkaebusena

käsitatavas osas märkinud, et PlanS § 18 lg 2 p 1 väära kohaldamise tõttu on rikutud

planeerimismenetluses olulist avalikkuse kaasamise põhimõtet.

Vaidlus kassatsiooniastmes puudutab PlanS § 18 lg 2 p 1 kohaldamise õiguspärasust.

10. Vaidluse lahendamiseks oluline PlanS § 18 lg 2 p 1 sätestab, et üldplaneeringu avalik väljapanek

korraldatakse valla või linna keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas.

Nimetatud säte annab üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamiseks kohalikule omavalitsusele

kaalumisruumi otsustamiseks, millistes asulates lisaks vallakeskusele väljapanek korraldada.

11. Halduskolleegiumi praktikas on järjekindlalt väärtustatud avalikkuse ulatuslikku ja õigeaegset

osalemist planeerimismenetluses (nt 18. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 6),

6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02 (p-d 16 ja 18), 15. jaanuari 2009. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-87-08 (p 12)).

Ringkonnakohtu poolt nimetatud Riigikohtu 12. mai 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-08 leidis

kolleegium, et planeeringu avaliku väljapaneku eesmärk ei ole üksnes avalikkuse informeerimine

planeeringust, vaid ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Avalikku väljapanekut ei

saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele, vaid väljapanekul

esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti ning lõplik planeering valmib alles koostöös

avalikkusega. Viidatud otsus puudutas vaidlust, kus kohalik omavalitsus korraldas detailplaneeringu

avaliku väljapaneku valla keskuses, kuid jättis korraldamata PlanS § 18 lg 2 p-s 2 ette nähtud avaliku

väljapaneku asulas, kus planeeritav ala asus. Riigikohus nõustus oma otsuses halduskohtuga, kes

pidas rikkumist sedavõrd oluliseks menetlusveaks, mis tingis planeeringut kehtestava otsuse

tühistamise.

12. Kolleegiumi hinnangul kehtivad viidatud lahendis detailplaneeringu avaliku väljapaneku olemuse

ja eesmärgi kohta väljendatud seisukohad üldreeglina ka üldplaneeringu väljapaneku korral. Küll aga

tuleb tähelepanu pöörata nende planeeringute erinevale ulatusele ja sellest tulenevale eesmärgile.

Vastavalt PlanS § 8 lg-le 1 koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle

osade kohta. PlanS § 8 lg 3 p 7 kohaselt võib üldplaneeringu üheks ülesandeks olla rohelise

võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Praegusel juhul on tegemist üldplaneeringu

teemaplaneeringuga, millega täpsustati Viimsi valla mandriosa kehtivat üldplaneeringut.

13. Nagu kolleegium märkis eelnevalt viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-08, on planeeringu

avaliku väljapaneku eesmärk tagada avalikkuse võimalikult ulatuslik osavõtt planeeringu

ettevalmistamisest. Kolleegium rõhutab, et avalikkuse osalemist ettenägevate planeerimisõiguse

normide kohaldamine peab tagama avalikkuse tegeliku osalemise võimaluse. Avalikkuse tegelik

võimalus realiseerida oma õigust planeerimismenetluses, sh avalikul väljapanekul

planeeringulahendusega tutvumise ja vastuväidete esitamise näol, võib oleneda erinevatest teguritest,

muu hulgas ka sellistest, nagu planeeritava ala geograafiline asend, asustuse ja elanikkonna koosseisu

omapära, väljakujunenud infrastruktuur ning liikluskorraldus. Neid tegureid tuleb üksikjuhtumi

õiguspärasuse hindamisel arvestada.

14. Kolleegiumi hinnangul ei tulene kohalikule omavalitsusele üldplaneeringu väljapaneku kohtade

valikul otsustusruumi võimaldavast PlanS § 18 lg 2 p-st 1, et teatud asjaoludel ei võiks õiguspärane

olla ka üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine üksnes valla keskuses. Viidatud otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-16-08 (p 14) möönis kolleegium PlanS § 18 lg 2 p 2 kohaldamisega seonduvalt,

et võib esineda olukordi, kus praktilistel kaalutlustel on raskendatud või ebamõistlik formaalselt

järgida nõuet korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek planeeringujärgses asulas. Sellisel juhul

võib haldusorgan otsida mõistlikke alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast

olenev, et planeeringuala ja lähiümbruse elanikud tõhusal ning isikuid võimalikult vähe koormaval

viisil planeerimismenetlusse kaasata.

Ka PlanS § 18 lg 2 p 1 formaalne järgimine ning üldplaneeringu väljapaneku korraldamine erinevates

asulates asuvates avalikult kasutatavates hoonetes ei pruugi alati tagada üldplaneeringuga tegelikku

tutvumist ja planeerimismenetluses osalemist. Näiteks juhul, kui planeeringumaterjal koos lisadega

on väga mahukas ning sellest arusaamine keerukas, on just valla keskuses asjatundlike ametnike

juuresolekul võimalik saada põhjalikke selgitusi. PlanS § 18 lg 8 kohaselt peab planeeringu avaliku

väljapaneku ajal kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud isikute juurdepääs kõigile

planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava

maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses, kuid sellest sättest ei tulene kohustust tagada

täiendavate selgituste andmine kõikides väljapanekukohtades.

Ei saa välistada, et asustuse struktuuri, infrastruktuuri omapära, väljapaneku asukoha või avalikus

kasutuses oleva hoone lahtiolekuaegade tõttu on avalikkuse juurdepääs planeeringu väljapanekule

paremini tagatud vallakeskuses kui näiteks elukohale lähimas või muus asulas. Ka ei pruugi

planeeringu avalikuks väljapanekuks sobida näiteks julgeoleku-, tervishoiu- või heakorranõuete tõttu

igasugune avalikus kasutuses olev hoone.

Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtu seisukohaga, et praegusel juhul puudusid takistused

planeeringu väljapanekuks muudes asulates. Ringkonnakohus on märkinud, et selleks olid kohased

võimalused teistes suuremates asulates.

15. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et avaliku väljapaneku korraldamisel on

rikutud PlanS § 18 lg 2 p 1. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks

tunnistamist aga nõuda üksnes menetlus- või vorminõuete rikkumise tõttu, kui nimetatud rikkumised

ei võinud mõjutada asja otsustamist.

16. Kohtud on asja lahendamisel leidnud, et valla suurimad asulad Viimsi ja Haabneeme on arenenud

ühtseks suuremaks keskuseks ning valla keskus, kus avalik väljapanek korraldati, asub teede ja

ühistranspordi seisukohast soodsas asukohas. Samuti nõustusid kohtud vastustajaga selles, et valla

keskuses olid parimad võimalused leida planeeringuga seonduvaid materjale ja informatsiooni.

Kassaatori esitatud teabe kohaselt on avalikkuse osalemine planeeringu menetlemisel olnud ulatuslik

ja aktiivne. See lubab järeldada, et avalikkusel oli võimalus planeeringuga väljapanekul tutvuda ja

sellele soovi korral vastuväiteid esitada. Seda, et avalikkuse tegelik osalemine menetluses oli tagatud,

kinnitab ka asjaolu, et populaarkaebuse on esitanud kaebajad, kes samaaegselt soovivad kaitsta oma

subjektiivseid õigusi, kuid kohtuasja materjalidest ei nähtu, et osalemisvõimaluse puudumist

planeeringu avaliku väljapaneku etapis oleksid väitnud teised avalikkuse esindajad, kellel olnuks

samuti PlanS § 26 lg 1 järgi kaebeõigus.

Üldplaneeringu avaliku väljapanekuga sarnaselt teenib avalikkuse tõhusama osalemise võimaldamise

eesmärki ka planeeringu avalikustamine vastavalt PlanS § 18 lg 61 p-le 1 kohaliku omavalitsuse

üksuse veebilehel. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et üldplaneering oli väljapaneku ajal Viimsi valla

veebilehel kättesaadav.

17. Üldplaneeringu väljapaneku õiguspärasuse hindamiseks tuleb rõhutada, et puudub vaidlus selle

üle, et väljapanekule eelnes teavitamine planeeringumaterjalidega tutvumise võimalustest vastavalt

PlanS § 18 lg-tele 5-7. Vastav teade avaldati nii üleriigilise levikuga kui ka maakonna ja valla

ajalehes ning valla veebilehel. Planeeringuala kinnistuomanikele on saadetud vastavad teated

tähtkirjaga.

18. Kolleegium leiab, et kuigi vaidlusaluse teemaplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisel on

rikutud PlanS § 18 lg 2 p 1, ei olnud ülaltoodut arvestades tegemist rikkumisega, mis mõjutanuks

lõppotsustust ja tooks kaasa vaidlustatud määruse tühistamise.

Eeltoodud põhjustel rahuldatakse Viimsi Valla kassatsioonkaebus. Ringkonnakohtu otsus tuleb

tühistada ning halduskohtu otsus jätta muutmata. Kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 esimese

lause alusel. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving