3-2-1-40-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-40-11

Määruse kuupäev

Tartu, 16. mai 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Volex hagi OÜ Jukat Eesti vastu tuvastada

üürilepingust taganemise avalduse tühisus ja mõista välja

leppetrahv 312 045 krooni 5 senti või tasumata üür

474 455 krooni 16 senti ning OÜ Jukat Eesti vastuhagi

aktsiaseltsi Volex vastu 187 765 krooni 11 sendi ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-50492

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Volex määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts Volex (registrikood 10035382), esindaja

vandeadvokaat Rajar Miller

Kostja OÜ Jukat Eesti (registrikood 10751049), esindaja juhatuse

liige Marko Mägi

Asja läbivaatamise kuupäev

25. aprill 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2011. a määrust tsiviilasjas nr 2-08-50492

põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Arvata Osaühingu Advokaadibüroo Lextal poolt aktsiaseltsi Volexi eest 25. jaanuaril 2011

makstud kautsjon 25 eurot riigituludesse.

4. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel järgmiselt:

· OÜ Jukat Eesti menetluskuludest maakohtus jääb 88% aktsiaseltsi Volex kanda ja 12%

OÜ Jukat Eesti enda kanda, aktsiaseltsi Volex menetluskulud maakohtus jäävad tema enda

kanda;

· menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jäävad aktsiaseltsi Volex kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Volex (hageja) esitas 22. juulil 2008 Harju Maakohtule hagi OÜ Jukat Eesti (kostja)

vastu, milles palus tuvastada kostja üürilepingust taganemise avalduse tühisuse ja mõista kostjalt

välja leppetrahvi 312 045 krooni 5 senti. 7. jaanuaril 2009 esitas hageja ka alternatiivse rahalise

nõude leppetrahvi nõudele, paludes mõista kostjalt välja tasumata üür 474 455 krooni 16 senti.

30. oktoobril 2009 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja põhivõla 187 765 krooni

11 senti ning viivise 27 447 krooni 49 senti ja seadusjärgse viivise alates 31. oktoobrist 2009 kuni

nõude täieliku rahuldamiseni.

2. Pooled vaidlesid teineteise haginõuetele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 3. novembri 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt

vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 188 887 krooni 73 senti ja lisaks

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras viivise põhivõlgnevuselt alates 31. oktoobrist 2009

kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja menetluskuludest jättis maakohus 88% hageja kanda ja

12% kostja enda kanda. Hageja menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda.

4. Hageja esitas 7. detsembril 2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes

maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

5. 8. detsembril 2010 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja ennistamise

taotluse.

Taotluse järgi hakkas hageja vandeadvokaadist esindaja apellatsioonkaebust Osaühingu

Advokaadibüroo Lextal (advokaadibüroo) failiserverisse salvestama kaebetähtaja viimasel päeval,

6. detsembril 2010 kella 23:30 paiku. Salvestamise ajal tekkis ootamatult tehniline tõrge, mille

tulemusel ei olnud kaebuse fail kasutatav. Salvestusprotsess jäi kestma, seda ei olnud võimalik

lõpetada ja faili ei saanud ka printida. Arvuti käsklustele ei reageerinud. Hageja esindaja ei saanud ka

teise arvuti kaudu oma süsteemiprofiililt sisse logida. Arvutisüsteemi taastudes salvestas hageja

esindaja kohe faili, allkirjastas selle ja saatis kohtusse. Kaebuse digitaalselt allkirjastamise hetkeks oli

kaebuse esitamise tähtaeg ületatud 59 sekundi võrra, kaebus saadeti kohtu poole teele neli minutit

pärast südaööd ja kohtu automaatselt saadetav kättesaamiskinnitus laekus üheksa minutit pärast

kaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Hageja esindaja teavitas 7. detsembri 2010. a hommikul tõrkest Aktsiaseltsi IT Grupp (arvutifirma),

kes hooldab hageja esindaja advokaadibüroo IT-süsteeme. Arvutifirma kirja kohaselt võis tõrke

põhjustada see, et advokaadibüroo arvuti failidest tehakse igal õhtul varukoopiad (backup) ning

südaöö ajal tegelevad tagavarakoopiate tegemisega mõlemad serverid. Ühes serveris kestab see

alates 18:00 kuni ca 2:00, teises serveris 19:00 kuni 8:00. Varundamise ajal muutuvad failid ajutiselt

serverist kättesaamatuks. Püüd faili lõppversiooni failiserverisse salvestada samal ajal, kui toimus

serveris faili varukoopia tegemine, tähendas, et fail ei olnud ajutiselt kasutatav ühegi süsteemi

ühendatud arvuti abil. Seetõttu tekkis ka häire hageja esindaja arvutisüsteemi kasutajaprofiili

toimimises, kui arvuti mõneks ajaks n-ö hangus ja taastas ühendusi failiserveritega.

Apellatsioonkaebuse esitamise võimalus oli objektiivselt takistatud. Igapäevaselt kasutatava IT-

süsteemi ootamatu tõrge on takistus, mida hageja esindaja mõjutada ei saanud. Pool tundi

apellatsioonkaebuse kohtule edastamiseks on senini olnud piisav. Selliseid tõrkeid ei ole esinenud.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele vastu ning palus jätta

taotluse rahuldamata ja kaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. jaanuari 2011. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja arvas tasutud kautsjoni 12 500 krooni riigituludesse.

Samuti keeldus ringkonnakohus kaebust menetlusse võtmast ja määras tagastada see pärast

ringkonnakohtu määruse jõustumist. Hageja menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes jäävad

määruse järgi hageja kanda. Kostja maakohtus kantud menetluskuludest jääb 88% hageja kanda ja

12% kostja enda kanda. Kostja apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja

kanda.

Määruse kohaselt tuli apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 6. detsembril 2010. E-kiri, millega kaebus

kohtule edastati, saadeti hageja esindaja arvutist välja 7. detsembril 2010 kell 00:04, kaebus

allkirjastati digitaalselt 7. detsembril 2010 kell 00:01.06 ja kohtu edastatav automaatne

kättesaamiskinnitus saadeti hagejale välja 7. detsembril 2010 kell 00:09. Seega jõudis kaebus

ringkonnakohtusse 7. detsembril 2010, s.o pärast seaduses sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist

ning kaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2

alusel keelduda.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse

rahuldada. Hageja vandeadvokaadist esindaja pidi saatma menetlusdokumendi kohtusse piisavalt

vara, et oleks olnud tagatud tähtaegne menetlusdokumendi kohtusse jõudmine. Hageja esindaja valis

menetlusdokumendi kohtusse saatmiseks e-posti. Hageja esindaja väidete õigsust eeldades hakkas ta

kaebuse arvutisse salvestamise, digitaalselt allkirjastamise ja postitamisega tegelema pool tundi enne

südaööd. Tuleb arvestada võimalusega, et arvutisüsteemis võib alati tekkida tõrge, mille tõttu võib

arvuti kasutamine olla pärsitud või välistatud. Seda eriti juhul, kui arvuti abil soovitakse teha

erinevaid toiminguid erinevate süsteemide vahendusel. Kui vandeadvokaat jätab menetlusdokumendi

saatmise öisele ajale, tuleb tal ilmselt arvestada ka sellega, et tal ei ole poole tunni jooksul võimalik

saada tehnilist tuge spetsialistidelt. Samas olukorras heas usus tegutsev vandeadvokaat ei saa pool

tundi enne südaööd faili arvutisse laadimist alustades eeldada, et tal, arvestades arvutitega esineda

võivaid tõrkeid, õnnestub igal juhul kaebus ära saata. Seega ei ole tõrkel, mis kaebuse kohtusse

saatmise takistuseks oli, tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tähendust. Ka ei ole hageja esile

toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et põhjused, mis takistasid tal kaebust tähtaegselt kohtusse

saata, oleksid olnud olulised TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Tegemist ei olnud vääramatu jõuga.

Majandustegevuses õigusteenust osutav advokaat vastutab tema kasutatava tehnika ja

menetlusdokumendi kohtusse saatmise kanali valiku ja saatmise õigeaegsuse eest. Hageja esindaja

väidete õigsust eeldades võis menetlusdokumendi kohtusse saatmise tõrge tekkida advokaadibüroo

arvutisüsteemi toimimisest tulenevalt. Arvutifirma selgituse kohaselt ei esinenud arvutisüsteemis

erakorralist tõrget, vaid "hangumine" võis suure tõenäosusega tekkida sellest, et arvutisüsteem teeb

igal ööl tagavarakoopiaid. Kui advokaadibüroo kasutab arvutisüsteemi, mis teebki igal ööl

tagavarakoopiaid, ning see võib põhjustada "hangumisi", ei saa väita, et hageja esindaja ei saanud

tekkinud tõrget mõjutada, mistõttu ei ole tegemist hagejat esindavast vandeadvokaadist sõltumatu,

tema mõjusfääri mittekuuluva vääramatu jõu olukorraga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja

rahuldada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.

Määruskaebuse järgi on ringkonnakohus arvutifirma kirjast järeldanud valesti, et tegemist ei olnud

erakorralise tõrkega. IT-spetsialist märkis, et tõrke võib tekitada olukord, kus konkreetse faili

lõppversiooni salvestamispüüde hetkel toimub serveris sama faili varukoopia tegemine. Advokaat ei

pea alati arvestama võimalusega arvutisüsteemi rikke tekkimiseks, kui büroo on tarvitusele võtnud

kõik mõistlikud meetmed.

9. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohtu määruse resolutsioon õige, kuid TsMS § 691 p 5, § 692

lg 2 ja § 695 alusel tuleb osaliselt muuta määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

11. Kaevatava määrusega keeldus ringkonnakohus rahuldamast hageja taotlust ennistada

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja menetlusse võtmast hageja apellatsioonkaebust. Lähtudes

TsMS § 68 lg 4 esimesest lausest ja § 638 lg-st 9, on hagejal õigus esitada Riigikohtule määruskaebus

mõlemale otsustusele.

12. Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest.

Hageja esindaja kinnitas maakohtu 3. novembri 2010. a otsuse kättesaamist elektrooniliselt

4. novembril 2010 (II kd, tl 91). Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 135 lg-st 1, algas apellatsioonitähtaja kulgemine 5. novembril 2010 ja 30 päeva möödus

TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 4. detsembril 2010. Kuna 4. detsember 2010 oli laupäev, saabus

tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 alusel esmaspäeval, 6. detsembril 2010. Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62

lg 2 esimese lause järgi kohtusse jõudma 6. detsembri 2010. a jooksul, st kuni kella 24:00-ni.

13. Elektrooniline dokument loetakse TsMS § 336 lg 2 esimese lause järgi kohtule esitatuks, kui see

on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, st e-kiri peab

menetlustähtaja kestel jõudma kohtuni, oluline ei ole saatmise aeg. Dokumendi saatjale edastatakse

selle kohta TsMS § 336 lg 2 teise lause järgi elektrooniline kinnitus, kuid kinnituse saatmise ajal ei

ole iseenesest kaebuse kohtuni jõudmise aja määramisel tähendust.

Hageja apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtu menetlusposti aadressile hagejat esindava

vandeadvokaadi Rajar Milleri digitaalallkirjastatuna 7. detsembril 2010, e-kirja saatmisaeg oli kirja

järgi 7. detsembril 2010 kell 0:04 (II kd, tl 95), st neli minutit pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

Kaebuse vastuvõtmise kohta edastati hageja esindajale vastuvõtukinnitus 7. detsembril 2010 kell 0:09

(II kd, tl 113). Kaebusele lisatud digitaalallkirjade kinnituslehest nähtub, et kaebuse dokument

allkirjastati digitaalselt 7. detsembril 2010 kell 00:01.06 (II kd, tl 104).

Seega laekus hageja apellatsioonkaebus ringkonnakohtule hilinenult. Kaebuse esitamine pärast

apellatsioonitähtaja möödumist on TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise aluseks.

14. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67

lg 1 järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

talle muu negatiivse tagajärje.

Hageja järgis TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud 14-päevast tähtaega apellatsioonitähtaja ennistamise

taotlemiseks, esitas apellatsioonkaebuse, nagu nõuab TsMS § 68 lg 2, ja tasus TsMS § 142 lg 3

esimese lause alusel tähtaja ennistamise kautsjoni.

15. Hageja väitel takistas teda esindaval vandeadvokaadil apellatsioonkaebust tähtaegset esitamast

erakorraline ja ootamatu tõrge advokaadibüroo arvutisüsteemis, mis takistas kaebuse faili

salvestamist ja edastamist 6. detsembril 2010 ajavahemikus ca 23:30-st kuni keskööni.

Takistus oli hageja väitel põhjustatud advokaadibüroo serverite varukoopiate tegemisest tingitud

arvutisüsteemi ülekoormusest ja konkreetselt kaebusefailist samal ajal varukoopia tegemisest,

mistõttu arvuti "hangus". Tõrge oli hageja väitel ootamatu ja seda ei ole varem esinenud.

16. Riigikohus on leidnud, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas

avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud (vt TsMS § 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis

ei võimaldanud tal tähtaega järgida (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

148-06, p 10; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 20. novembri 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse

tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu

(vt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuv

põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne

põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei

saa (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12).

17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hagejat kaebuse esitamisel esindanud advokaadibüroo

korraldus ja arvutisüsteemi toimimine on üldiselt hageja esindaja ja seega hageja enda risk. Jättes

kaebuse esitamise viimasele hetkele tuleb arvestada võimalike tõrgetega, mis takistavad kaebuse

esitamist. Iseäranis peab selle riskiga arvestama professionaalset õigusteenust osutav

advokaadibüroo, kelle asi on oma arvutisüsteem korraldada selliselt, et sealsed tõrked ei takistaks

menetlusdokumentide õigel ajal edastamist. Samuti peab arvestama sellega, et öisel ajal ei pruugi

infotehnoloogiline tugiteenus olla arvutisüsteemi toimimise tagamiseks õigel ajal kättesaadav.

Advokaadibüroo riskid töö korralduses võivad realiseeruda kliendi kahjuks ja advokaadibüroo peab

olema valmis riskide maandamata jätmisel kliendile tekitatud kahju hüvitama.

Serverites sisalduvast teabest varukoopiate tegemise korraldamine iga päev ajavahemikus kell 18:00

kuni järgmisel hommikul 8:00 on advokaadibüroo korraldada selliselt, et see ei häiriks ega takistaks

büroo tööd. Seega ei ole iseenesest tegemist sündmusega, mille toimumist ja kulgemist ei saa isik ette

näha või mõjutada.

18. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga ja jätab määrusest välja seisukoha, et hageja esile

toodud asjaolud ei võiks üldse kõne alla tulla olulise asjaoluna TsMS § 67 lg 1 mõttes, st olla aluseks

menetlustähtaja ennistamiseks. Arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei

võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks.

Arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema aga selline, mille tekkimist ja

kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides

ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu elektrikatkestus

või küberrünnak.

Kolleegium ei välista, et hageja kirjeldatud olukord, st faili salvestamise tõrge, võib põhimõtteliselt

olla hinnatav mõjuva põhjusena, kui see on tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu. Samas ei ole

hageja oma väiteid kolleegiumi arvates piisavalt usutavaks teinud, st põhistanud. Hageja on oma

väidete esitamiseks esitanud üksnes arvutifirma kirja (II kd, tl 114), mille järgi võis faili salvestamise

tõrke põhjus olla hageja väidetu. Samas ei ole hageja esitanud mingeidki tõendeid, kas ja millal fail

koostati ja salvestati ning et üleüldse arvuti faili salvestamise ajal "hangus", st et tema kirjeldatud

sündmused toimusid. On advokaadibüroo ülesanne tagada, et ka arvutisüsteemi võimaliku tõrke

korral oleks võimalik vähemalt tõrge ise ja selle põhjus tuvastada.

19. Eelnevat kokku võttes leiab kolleegium, et ringkonnakohus jäi hageja tähtaja ennistamise

avalduse lahendamisel diskretsiooni piiresse. Kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme

kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-148-06, p 11).

Seetõttu nõustub kolleegium, et hageja tähtaja ennistamise avaldus jäeti õigesti rahuldamata. Kuna

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei ennistata, on kaebus esitatud tähtaega ületades ja

ringkonnakohus ei võtnud seda TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel õigesti menetlusse.

20. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ja jätab määrusest välja ka põhjendused, et valides

menetlusdokumendi edastamiseks e-posti, peab alati arvestama võimalusega, et arvutisüsteemis võib

tekkida tõrge, mille tõttu võib arvuti kasutamine olla pärsitud või välistatud, ja et pool tundi enne

südaööd faili arvutisse laadimist alustav advokaat ei saa eeldada, et tal õnnestub apellatsioonkaebus

ära saata.

Kolleegiumi arvates ei saa praeguse infotehnoloogilise taseme juures ja riigi üldise suuna puhul

muuta asjaajamine ametiasutustes, sh kohtus paberivabaks (vt mh TsMS § 601 e-toimiku menetlemise

infossüsteemi kohta) lugeda põhjendatuks seisukohta, et arvutit ei saa pidada piisavalt töökindlaks ja

tõhusaks vahendiks menetlusdokumentide esitamiseks. Pealegi on TsMS § 336 lg-s 5 sätestatud, et

advokaadid esitavad avaldused, kaebused ja muud dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole

mõjuvat põhjust esitada menetlusdokument teises vormis. Seega on arvuti kui kaebuse esitamise

vahendi sisuline etteheitmine advokaaadile põhjendamatu.

21. Käesoleva määruse näol on tegemist menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses. Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad sellega seotud menetluskulud

Riigikohtus hageja kanda nii TsMS § 169 lg 2 kui ka § 171 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotust

maakohtus ja ringkonnakohtus kolleegium ei muuda. Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause

alusel nõuda menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse

jõustumisest.

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise aluse

alusel riigituludesse.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve