3-3-1-95-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-95-10

Määruse kuupäev

16. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 16. novembri 2009. a

käskkirjaga nr 6.-3/2585-D tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-10-662

Menetluse alus Riigikohtus

Kirill Katšani määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kirill Katšani määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-662.

Vabastada Kirill Katšan riigilõivu tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel

haldusasjas nr 3-10-662 ja saata asi Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirill Katšan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Viru Vangla

16. novembri 2009. a käskkirja nr 6.-3/2585-D alusel (kolmeks päevaks) kartserisse paigutamisega

tekitatud mittevaraline kahju 3000 krooni. Käskkirja kohaselt seisnes K. Katšanile etteheidetav tegu

selles, et ta tagastas lõhutud korduvkasutatava plastlusika, millega rikkus Viru Vangla kodukorra

punkti 8.1.6, mille kohaselt on kinnipeetavad kohustatud suhtuma heaperemehelikult vangla varasse.

Karistuse valikul arvestati asjaoluga, et K. Katšan omab 22 kehtivat distsiplinaarkaristust.

2. Tartu Halduskohtu 22. septembri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et

asjas kogutud tõenditega on kaebaja süü distsiplinaarrikkumise toimepanemises tõendatud. Kaebajat

karistati distsiplinaarkorras õiguspäraselt ja määratud karistus on proportsionaalne.

3. K. Katšan esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud, määratud distsiplinaarkaristus on

ebaproportsionaalne. K. Katšan taotles ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamist.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2010. a määrusega K. Katšani taotluse

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

kuigi taotleja maksejõuetus on tõendatud, pole ainuüksi see piisavaks aluseks isiku riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta maksejõuetu isiku vabastamata

juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui

kaebus on perspektiivitu. K. Katšan on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mida tuleb

lugeda kaebaja jaoks mitteoluliseks õiguseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja

järeldusega, et kartserikaristuse määramine oli õiguspärane ning kaebajale ei saanud sellest tekkida

hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Seega ei saa kaebust pidada ka perspektiivikaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. K. Katšan esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a

määruse tühistamist ning tema vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Vastavalt Riigikohtu varasematele seisukohtadele (vt nt kolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-

83-07) saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat

õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Käesolevas asjas on

Tartu Ringkonnakohus tuvastanud K. Katšani maksejõuetuse, kuid keeldunud apellatsioonkaebuse

esitamisel isiku vabastamisest riigilõivust, põhjendades seda kaitstava õiguse väheolulisusega ning

kaebuse perspektiivitusega.

7. Kolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse küsimust

tuleb lugeda isiku jaoks oluliseks küsimuseks (vt nt kolleegiumi 21. novembri 2007. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-55-07 ja 6. veebruari 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-93-07). Kolleegium

selgitas asjas nr 3-3-1-11-11, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu

tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse

mittevaralist kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud.

Distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kujutab endast rangeimat mõjutusvahendit, mis

riivab oluliselt kinnipeetava vabadusõigust ning toob kaasa muude õiguste ja vabaduste täiendava

kitsendamise. Kolleegiumi hinnangul ei saa kaebuses väidetud ebaõiget kartserikaristuse määramist

käsitada väheintensiivse riivena. Seega ei ole õige ringkonnakohtu järeldus, et tegemist on

mitteolulise õiguse rikkumise alusel esitatud kaebusega.

Kolleegium rõhutab, et selle kaebuse lahendamisel on kaebusest tulenevalt oluline lisaks küsimusele,

kas isik on distsiplinaarsüüteo toime pannud ja kas tema suhtes kuulub kohaldamisele

distsiplinaarkaristus, ka kohaldatud karistuse proportsionaalsus. Kaebaja on põhjendatult tõstatanud

küsimuse plastlusika rikkumise eest karistusena kartserisse paigutamise proportsionaalsusest.

Eelnimetatud põhjustel ei nõustu kolleegium ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebus on

perspektiivitu.

8. Kolleegium leiab, et K. Katšani määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Ringkonnakohtule. Kolleegium vabastab K. Katšani selles asjas riigilõivu tasumisest

apellatsioonkaebuse esitamisel.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld