Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-53-11 AI generated

3-2-1-53-11 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-53-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu menetluses on tsiviilasi nr 3-2-1-53-11 (2-05-21311) (Tallinna linna hagi OÜ Daivex mail 2011 esitas Tallinna linn (hageja) taotluse hagi tagamiseks, milles palub arestida Pärnu mnt 18

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-53-11 · Riigikohus: Riigikohtu menetluses on tsiviilasi nr 3-2-1-53-11 (2-05-21311) (Tallinna linna hagi OÜ Daivex mail 2011 esitas Tallinna linn (hageja) taotluse hagi tagamiseks, milles palub arestida Pärnu mnt 18

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-53-11

Määruse kuupäev

Tartu, 12. mai 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tallinna linna hagi OÜ Daivex vastu alusetu rikastumise

põhjal saadud hoone tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-05-21311

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna avaldus hagi tagamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Tallinna linna avaldus hagi tagamiseks.

1. Riigikohtu menetluses on tsiviilasi nr 3-2-1-53-11 (2-05-21311) (Tallinna linna hagi OÜ Daivex

vastu alusetu rikastumise põhjal saadud hoone tagastamiseks).

9. mail 2011 esitas Tallinna linn (hageja) taotluse hagi tagamiseks, milles palub arestida Pärnu mnt 18

asuva vallasvara (grillpaviljoni Time Out), keelates selle võõrandamine, sh omandi üleandmine

täitemenetluses ning kanda Riiklikusse ehitisregistrisse vara käsutuskeeldu kajastav märge. Samuti

palub hageja peatada täitemenetluse täiteasjas nr 034/2011/516 ning kanda vastav märge Riiklikusse

ehitisregistrisse.

Avalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 12. mai 2010. a otsusega hagi kostja vastu ning tunnistas

hageja omandiõigust Tallinnas Pärnu mnt 18 asuvale hoonele kui vallasasjale ning kohustas kostjat

hoonet üle andma. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2011. a otsusega maakohtu otsuse

muutmata. Väljaande Ametlikud Teadaanded 29. aprilli 2011. a enampakkumisteate kohaselt müüb

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman avalikul suulisel enampakkumisel kostjale kuuluva

grillpaviljoni Time Out (asukohaga Pärnu mnt 18) vallasvarana. Enampakkumine toimub 16. mail

2011 kell 10.30. Täitetoimingu teate täiteasjas nr 034/2011/516 kohaselt on kostja suhtes sissenõudja

OÜ Campa Arendus. Nimetatud täitemenetlus on algatatud Tallinna notari Kaata Kartau 31. märtsi

2011. a lepingu nr 1048 ja Tallinna notari Kai Sepa 19. novembri 2003. a lepingu alusel. Hageja

leiab, et vara müük enampakkumisel enne praeguses asjas kohtuvaidluse lõppemist ja kohtuotsuse

jõustumist muudab võimatuks kohtuotsuse täitmise ning võib võtta hagejalt jäädavalt võimaluse

teostada omandiõigust Pärnu mnt 18 asuva hoone osas. Ilmselgelt muutuks kohtuotsuse täitmine

võimatuks, kui kolmas isik on omandanud vaidlusaluse vara enne kohtuotsuse tegemist avaliku

enampakkumise teel täitemenetluse käigus. Seega rikuks vaidlusaluse vara käsutamine praegusel

juhul hageja omandiõigust Pärnu mnt 18 varale asjaõigusseaduse § 80 tähenduses. Hageja viitas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p-dele 2 ja 6 ning lg-tele 4 ja 5.

2. Kostja vaidleb hagi tagamise taotlusele vastu ning leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Hageja hagi on juba tagatud Harju Maakohtu 2. mai 2006. a kohtumäärustega.

9. mai 2011. a hagi tagamise avalduse kohaselt on hageja eesmärgiks vältida hoone müüki täiteasjas

nr 034/2011/516 toimuval avalikul suulisel enampakkumisel ning tagada hageja väidetava

omandiõiguse teostamine või taastamine. Hageja soovitud eesmärgi saavutamine ei ole hoone

võõrandamise keelamise ja sellele vastava keelumärke ehitisregistrisse kandmisega saavutatav.

Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2008. a jõustunud otsusega on tuvastatud hageja ja kostja

vahel 19. märtsi 2003. a sõlmitud asjaõiguslepingu kehtivus, on kehtiv ka samaaegselt

(s.o 19. novembril 2003) kostja ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud hoone pandileping. Nimetatud

pandilepinguga pantis kostja hoone AS SEB Pank kasuks viimase nõuete tagamiseks kostja vastu

(pandileping sisaldub 19. novembri 2003. a lepingudokumendi punktides 9-15). Nimetatud

pandilepingut ei ole vaidlustatud. Vaidlustamiseks ei ole ka alust, kuna poolte vahel sõlmitud kehtiva

asjaõiguslepingu alusel sai kostja hoone omanikuks, mistõttu oli kostja õigustatud ka hoonet

käsutama, sh pantima.

OÜ Campa Arendus ja AS SEB Pank vahel 31. märtsil 2011 sõlmitud lepinguga loovutas AS SEB

Pank hoonele seatud pandiga tagatud nõuded kostja vastu OÜ-le Campa Arendus. Tulenevalt

pandiõiguse aktsessoorsusest läks OÜ-le Campa Arendus üle ka pandilepingust tulenev pandiõigus

hoonele. OÜ Campa Arendus avalduse alusel alustatud täiteasja nr 034/2011/516 sisuks ongi hoonet

koormava pandiõiguse realiseerimine. Hoonet koormav pandiõigus on ajaliselt varasem Harju

Maakohtu 2. mai 2006. a kohtumäärusega rakendatud hoone võõrandmise keelust ja oleks ajaliselt

varasem ka Riigikohtu poolt hageja 9. mai 2011. a avalduse alusel rakendatavast sarnasest keelust.

Ajaliselt hilisem keelumärge ei saa aga kuidagi takistada ajaliselt varasema pandiõiguse

realiseerimist. See tuleneb otseselt ka TsÜS § 88 lg-st 2, mille kohaselt ei ole käsutuskeeldu rikkuv

tehing tühine juhul, kui käsutus toimub seoses enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguse

teostamisega.

3. Kolleegium leiab, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Asjaoludest nähtuvalt koormab hoonet nõuete tagamiseks pandiõigus, mille realiseerimiseks on

kolmas isik algatanud täitemenetluse. Hageja eesmärgiks on hagi tagamisega välistada hoone

müümine avalikul suulisel enampakkumisel täitemenetluse raames.

TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt

täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste

täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks

teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muu hulgas kostja või teise isiku

valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva

keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine

muusse vararegistrisse.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 viienda lause kohaselt võib ehitist või

selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini, see ei mõjuta ehitise või selle osa

omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras. AÕSRS § 13 lg 6 seitsmenda lause kohaselt, kui

ehitis on panditud enne 2006. aasta 2. märtsi, võib ehitist käsutada pandiga tagatud nõude täitmiseks

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AÕSRS § 13 lg 6 kaheksanda lause kohaselt võib ehitist

või selle osa pärast 2006. aasta 1. märtsi vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja

sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks,

samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud

ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka

täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses

nimetatud käsutuskeeldu. TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei laiene selle paragrahvi lg-s 1 sätestatu enne

käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega, kuigi seadusest tulenevalt on üldjuhul

keelatud ehitise vallasasjana käsutamine, ei takistaks 19. novembri 2003. a pandilepingu alusel

pandiga koormatud vallasasjaks oleva ehitise arestimine praegusel juhul TsÜS § 88 lg-st 2 tulenevalt

pandipidajal sundtäitmise lõpule viimist. Hagi tagamine hageja taotletud viisil - vallasasja arestimine

ja selle kohta keelumärke tegemine - ei võimalda seega saavutada eesmärki, et hoonet ei müüdaks

avalikul enampakkumisel.

TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks ka täitemenetluse peatamine,

täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui

täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist

vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kolleegium leiab, et

praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 378 lg 1 p-s 6 sätestatud olukorraga, mis annaks aluse

täitemenetluse peatamiseks. Seega tuleb ka hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks jätta

rahuldamata.

Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu