3-2-1-53-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu menetluses on tsiviilasi nr 3-2-1-53-11 (2-05-21311) (Tallinna linna hagi OÜ Daivex mail 2011 esitas Tallinna linn (hageja) taotluse hagi tagamiseks, milles palub arestida Pärnu mnt 18
Legislator headnote
AI generated3-2-1-53-11 · Riigikohus: Riigikohtu menetluses on tsiviilasi nr 3-2-1-53-11 (2-05-21311) (Tallinna linna hagi OÜ Daivex mail 2011 esitas Tallinna linn (hageja) taotluse hagi tagamiseks, milles palub arestida Pärnu mnt 18
Full text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-53-11
Määruse kuupäev
Tartu, 12. mai 2011. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Tallinna linna hagi OÜ Daivex vastu alusetu rikastumise
põhjal saadud hoone tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas
nr 2-05-21311
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna avaldus hagi tagamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Tallinna linna avaldus hagi tagamiseks.
1. Riigikohtu menetluses on tsiviilasi nr 3-2-1-53-11 (2-05-21311) (Tallinna linna hagi OÜ Daivex
vastu alusetu rikastumise põhjal saadud hoone tagastamiseks).
9. mail 2011 esitas Tallinna linn (hageja) taotluse hagi tagamiseks, milles palub arestida Pärnu mnt 18
asuva vallasvara (grillpaviljoni Time Out), keelates selle võõrandamine, sh omandi üleandmine
täitemenetluses ning kanda Riiklikusse ehitisregistrisse vara käsutuskeeldu kajastav märge. Samuti
palub hageja peatada täitemenetluse täiteasjas nr 034/2011/516 ning kanda vastav märge Riiklikusse
ehitisregistrisse.
Avalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 12. mai 2010. a otsusega hagi kostja vastu ning tunnistas
hageja omandiõigust Tallinnas Pärnu mnt 18 asuvale hoonele kui vallasasjale ning kohustas kostjat
hoonet üle andma. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2011. a otsusega maakohtu otsuse
muutmata. Väljaande Ametlikud Teadaanded 29. aprilli 2011. a enampakkumisteate kohaselt müüb
Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman avalikul suulisel enampakkumisel kostjale kuuluva
grillpaviljoni Time Out (asukohaga Pärnu mnt 18) vallasvarana. Enampakkumine toimub 16. mail
2011 kell 10.30. Täitetoimingu teate täiteasjas nr 034/2011/516 kohaselt on kostja suhtes sissenõudja
OÜ Campa Arendus. Nimetatud täitemenetlus on algatatud Tallinna notari Kaata Kartau 31. märtsi
2011. a lepingu nr 1048 ja Tallinna notari Kai Sepa 19. novembri 2003. a lepingu alusel. Hageja
leiab, et vara müük enampakkumisel enne praeguses asjas kohtuvaidluse lõppemist ja kohtuotsuse
jõustumist muudab võimatuks kohtuotsuse täitmise ning võib võtta hagejalt jäädavalt võimaluse
teostada omandiõigust Pärnu mnt 18 asuva hoone osas. Ilmselgelt muutuks kohtuotsuse täitmine
võimatuks, kui kolmas isik on omandanud vaidlusaluse vara enne kohtuotsuse tegemist avaliku
enampakkumise teel täitemenetluse käigus. Seega rikuks vaidlusaluse vara käsutamine praegusel
juhul hageja omandiõigust Pärnu mnt 18 varale asjaõigusseaduse § 80 tähenduses. Hageja viitas
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p-dele 2 ja 6 ning lg-tele 4 ja 5.
2. Kostja vaidleb hagi tagamise taotlusele vastu ning leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta
rahuldamata. Hageja hagi on juba tagatud Harju Maakohtu 2. mai 2006. a kohtumäärustega.
9. mai 2011. a hagi tagamise avalduse kohaselt on hageja eesmärgiks vältida hoone müüki täiteasjas
nr 034/2011/516 toimuval avalikul suulisel enampakkumisel ning tagada hageja väidetava
omandiõiguse teostamine või taastamine. Hageja soovitud eesmärgi saavutamine ei ole hoone
võõrandamise keelamise ja sellele vastava keelumärke ehitisregistrisse kandmisega saavutatav.
Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2008. a jõustunud otsusega on tuvastatud hageja ja kostja
vahel 19. märtsi 2003. a sõlmitud asjaõiguslepingu kehtivus, on kehtiv ka samaaegselt
(s.o 19. novembril 2003) kostja ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud hoone pandileping. Nimetatud
pandilepinguga pantis kostja hoone AS SEB Pank kasuks viimase nõuete tagamiseks kostja vastu
(pandileping sisaldub 19. novembri 2003. a lepingudokumendi punktides 9-15). Nimetatud
pandilepingut ei ole vaidlustatud. Vaidlustamiseks ei ole ka alust, kuna poolte vahel sõlmitud kehtiva
asjaõiguslepingu alusel sai kostja hoone omanikuks, mistõttu oli kostja õigustatud ka hoonet
käsutama, sh pantima.
OÜ Campa Arendus ja AS SEB Pank vahel 31. märtsil 2011 sõlmitud lepinguga loovutas AS SEB
Pank hoonele seatud pandiga tagatud nõuded kostja vastu OÜ-le Campa Arendus. Tulenevalt
pandiõiguse aktsessoorsusest läks OÜ-le Campa Arendus üle ka pandilepingust tulenev pandiõigus
hoonele. OÜ Campa Arendus avalduse alusel alustatud täiteasja nr 034/2011/516 sisuks ongi hoonet
koormava pandiõiguse realiseerimine. Hoonet koormav pandiõigus on ajaliselt varasem Harju
Maakohtu 2. mai 2006. a kohtumäärusega rakendatud hoone võõrandmise keelust ja oleks ajaliselt
varasem ka Riigikohtu poolt hageja 9. mai 2011. a avalduse alusel rakendatavast sarnasest keelust.
Ajaliselt hilisem keelumärge ei saa aga kuidagi takistada ajaliselt varasema pandiõiguse
realiseerimist. See tuleneb otseselt ka TsÜS § 88 lg-st 2, mille kohaselt ei ole käsutuskeeldu rikkuv
tehing tühine juhul, kui käsutus toimub seoses enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguse
teostamisega.
3. Kolleegium leiab, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.
Asjaoludest nähtuvalt koormab hoonet nõuete tagamiseks pandiõigus, mille realiseerimiseks on
kolmas isik algatanud täitemenetluse. Hageja eesmärgiks on hagi tagamisega välistada hoone
müümine avalikul suulisel enampakkumisel täitemenetluse raames.
TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata
jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt
täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste
täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks
teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muu hulgas kostja või teise isiku
valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva
keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine
muusse vararegistrisse.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 viienda lause kohaselt võib ehitist või
selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini, see ei mõjuta ehitise või selle osa
omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras. AÕSRS § 13 lg 6 seitsmenda lause kohaselt, kui
ehitis on panditud enne 2006. aasta 2. märtsi, võib ehitist käsutada pandiga tagatud nõude täitmiseks
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AÕSRS § 13 lg 6 kaheksanda lause kohaselt võib ehitist
või selle osa pärast 2006. aasta 1. märtsi vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja
sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks,
samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu. Tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud
ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka
täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses
nimetatud käsutuskeeldu. TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei laiene selle paragrahvi lg-s 1 sätestatu enne
käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega, kuigi seadusest tulenevalt on üldjuhul
keelatud ehitise vallasasjana käsutamine, ei takistaks 19. novembri 2003. a pandilepingu alusel
pandiga koormatud vallasasjaks oleva ehitise arestimine praegusel juhul TsÜS § 88 lg-st 2 tulenevalt
pandipidajal sundtäitmise lõpule viimist. Hagi tagamine hageja taotletud viisil - vallasasja arestimine
ja selle kohta keelumärke tegemine - ei võimalda seega saavutada eesmärki, et hoonet ei müüdaks
avalikul enampakkumisel.
TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks ka täitemenetluse peatamine,
täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui
täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist
vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kolleegium leiab, et
praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 378 lg 1 p-s 6 sätestatud olukorraga, mis annaks aluse
täitemenetluse peatamiseks. Seega tuleb ka hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks jätta
rahuldamata.
Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu