3-1-1-30-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-30-11

Otsuse kuupäev

12. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

OÜ Silber väärteoasi tolliseaduse § 76 lg 2 ja § 79 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. novembri 2010. a otsus väärteoasjas

nr 4-10-2296

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Silber kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. aprill 2011

Istungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindaja Piret Valner ning OÜ Silber kaitsja

vandeadvokaat Margus Lentsius

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. novembri 2010. a otsus OÜ Silber karistamises tolliseaduse §

79 lg 2 järgi ja lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Silber kasuks välja 500 (viissada) eurot valitud kaitsjale

makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 15. juuli 2010. a otsusega karistati OÜ-t Silber tolliseaduse (TS) § 76 lg 2

järgi 4000 krooni ja TS § 79 lg 2 järgi 2000 krooni suuruse rahatrahviga.

1.1 TS § 76 lg 2 alusel karistati menetlusalust isikut selle eest, et deklarandi ja tolliterminali pidajana

esitas ta 25. augustil 2009 tollideklaratsiooni kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri

rakendamiseks, deklareerides imporditava kauba asukohaks OÜ Silber tolliterminali. Enne kauba

tollikäitlusviisile suunamist toimetati aga deklareeritav kaup tolli kooskõlastuseta tolliterminalist

välja.

1.2 TS § 79 lg 2 alusel karistati menetlusalust isikut selle eest, et 11. septembril 2009 esitas ta

tollideklaratsioonil kaupade kirjelduse ja tariifse klassifikatsiooni osas valeandmeid, takistades

sellega tollideklaratsiooni kontrollimisel tolliametnikku.

2. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, taotledes kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja menetluskulude hüvitamist. Kaebaja leidis, et TS § 76 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärtegu on tõendamata, TS § 79 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu ei vasta aga

süüteokoosseisu tunnustele.

3. Tartu Maakohtu 1. novembri 2010. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1 OÜ Silber esitas deklarandi ja tolliterminali pidajana kauba saaja OÜ H eest 25. augustil 2009

tollideklaratsiooni kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks, deklareerides

imporditava kauba (kasutatud mootorpaadi) asukohaks OÜ Silber tolliterminali. Tunnistajate R. R.-i

ja S. J.-i ütluste ning kauba läbivaatuse aktiga on tõendatud, et tolliterminal oli 26. augustil 2009

kella 10.50 paiku, s.o ajal, mil tolliametnikud soovisid deklareeritavat kaupa kontrollida ja mil

pidanuks olema tööaeg, suletud ning kõnealune mootorpaat seal ei asunud.

3.2 L. L.-i ütlused, et kaup asus tolliterminalis, pole usaldusväärsed ega loogilised, sest need ei haaku

S. J.-i ja R. R.-i ütluste ega kauba läbivaatuse aktiga. Kuigi tolliterminali territoorium on taraga

piiratud, puudub alus kahelda tolliametnike ütlustes, et kauba puudumises said nad veenduda tara ja

väravate vahele jääva tühimiku kaudu. Sama järelduse võimaldab teha tolliterminali asendiplaan.

3.3 Põhjendatud pole menetlusaluse isiku etteheide, mille kohaselt ei saanud OÜ Silber esindaja

kauba läbivaatusest osa võtta. S. J.-i ütlustest nähtuvalt informeeris ta läbivaatuse teostamise

kavatsusest menetlusalust isikut, kuigi viimase esindaja osavõtt kauba läbivaatusest ei olnud

kohustuslik. Teisalt pidi OÜ Silber lähtuvalt tolliterminali töökorralduse eeskirja punktist 1.1 tagama

Maksu- ja Tolliameti ametnikele juurdepääsu tollijärelevalve alla kuuluva kauba kontrollimiseks.

Selle nõude täidetuse korral puuduks vaidlus küsimuses, kas deklareeritav kaup asus või ei asunud

tolliterminalis.

3.4 Deklaratsioonis märgitud kaup kuulus tulenevalt EÜ Nõukogu määrusega 2913/92/EMÜ

kehtestatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 37 lg-test 1 ja 2 ühendusevälisena ühenduse

tolliterritooriumile toodult tollijärelevalve alla. ÜTS art 79 kohaselt annab ühendusevälisele kaubale

ühenduse kauba tollistaatuse vabasse ringlusse lubamine. TS § 13 lg 1 järgi võib tollijärelevalve all

oleva kaubaga teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. Menetlusalusel isikul

puudus tolli kooskõlastus kauba tolliterminalist välja toimetamiseks. Lubades kauba enne

tollikäitlusviisile suunamist välja toimetada, tegi OÜ Silber tollijärelevalve all oleva kaubaga

ebaseadusliku toimingu ja pani toime TS § 76 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3.5 Väärteoasjas pole vaidlust selles, et 11. septembril 2009 esitas OÜ Silber kauba saaja OÜ M eest

tollideklaratsiooni. Seejärel esitati deklaratsioon korrigeeritud ja õigeid andmeid sisaldaval kujul.

Esialgses deklaratsioonis deklareeriti kaubad nr 6–14 kaubakoodiga 8711209300 kui uued

mootorrattad, mille silindrite töömaht on 110 cm3. Kauba läbivaatusel tuvastati, et tegelikult on

mootorrataste silindrite töömahuks 48 cm3, mille tõttu klassifitseeritakse need kaubakoodiga

8711100000. Kauba läbivaatuse aktis kajastatud andmete usaldusväärsuses ja selles, et mootorrataste

mootori tegelik töömaht oli 48 cm3, pole alust kahelda. Seda ei ole kahtluse alla seadnud ka OÜ

Silber ega OÜ M. 14. septembri 2009. a kauba läbivaatuse akti ja kahe tollideklaratsiooniga on

tõendatud, et menetlusalune isik esitas kaupade kirjelduse ja tariifse klassifikatsiooni osas

valeandmeid, pannes hooletusest toime TS § 79 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3.6 OÜ Silber väitel esitas ta tollideklaratsiooni kauba saatedokumentide alusel, teadmata

mootorrataste silindrite tegelikku töömahtu. Samas on saatedokumentidel märgitud üksnes väljendid

"110cc off road motocycle, Quantity 33 CTNS", mitte mõõtühik "cm3". Sellest tulenevalt ei vasta

tõele kaebaja väide, et saatedokumentide järgi oli mootorrataste silindrite töömahuks 110 cm3.

Saatedokumentidel kajastuvad väljendid pole piisavad, tegemaks kahtlusteta järeldust kaubaks olnud

mootorrataste silindrite tegeliku töömahu ja kauba kirjelduse kohta. Niivõrd nappide andmete korral

pidanuks menetlusalune isik taotlema luba kauba läbivaatuseks, et kanda tollideklaratsiooni õiged

andmed. Sellele vaatamata märkis kaebaja piisavat põhjendatud alust omamata deklaratsiooni

ebaõiged andmed. Tolliterminali pidaja ja deklarandina pidi OÜ Silber ette nägema, et

hoolsuskohustuse täitmata jätmisega võib kaasneda valeandmete esitamine.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Silber kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius,

kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt taotleb kassaator maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks

arutamiseks samale kohtule. Samuti palub kaitsja Maksu- ja Tolliametilt välja mõista õigusabikulud

ning jätta need kohtuvälise menetleja kanda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Maakohus leidis ekslikult, et tolliterminali töökorralduse eeskirja punkti 1.1 kohaselt pidi

menetlusalune isik tagama tolliametnikele juurdepääsu tolliterminali. Otsusest ei selgu, kuidas saab

kõnealusest eeskirja punktist tuletada kohustuse tolliterminali avatuna hoidmiseks, sest tööaeg

väljendab aega, mil toimub kauba vastuvõtt, väljastamine või töötlemine.

4.2 Kassaatori kui maksumenetluse osapoole õigus olla menetlusse kaasatud on põhiseaduslik õigus,

mis tuleneb muuhulgas maksukorralduse seaduse (MKS) § 72 lg-st 3 ja TS § 33 lg-st 4. Seda õigust

ei saa eirata, viidates eraõigusliku juriidilise isiku töökorraldust reguleerivale dokumendile, seda

enam juhul, mil tema juuresolek on toimingu läbiviimiseks hädavajalik.

4.3 Tolliterminali avatuna hoidmine kogu tööaja vältel oleks menetlusalusele isikule majanduslikult

ebaproportsionaalselt koormav, sest pärast Euroopa Liiduga liitumist liigub terminalis kaup harva.

Kauba olemasolu saab kontrollida, teavitades sellest tolliterminali pidajat. Käesoleval juhul olid

tolliametnikud haldusmenetluse raames kohustatud eelöelduga arvestama ja kauba läbivaatusest

tolliterminali pidajat eelnevalt teavitama. See oleks taganud menetleja ametnikele juurdepääsu

tolliterminali.

4.4 Tunnistajate ütlustele ja asendiplaanile ei vasta järeldus, et tolliterminali ümbritseva tara ja värava

vahelt on kogu tolliterminali territoorium nähtav. Väravast ei saanud tolliametnikud siseneda, mille

tõttu ei saanud nad kauba olemasolus veenduda. S. J.-i ja R. R.-i ütluste kohaselt lahkusid nad pärast

OÜ-le Silber tehtud telefonikõnet, naastes siis, kui kaup oli juba värava taha toimetatud. Väljaspool

tolliterminali territooriumi toimuvat kauba läbivaatust on tolliametnikud varasemalt aktsepteerinud,

mille tõttu toimiti ka seekord sarnaselt.

4.5 Meelevaldne on seisukoht, et telefonivestluses OÜ Silber esindajaga lepiti kokku kauba

toimetamises tolliterminali. Menetlusaluse isiku esindaja selgitas kohtuistungil, et OÜ Silber pidi

korraldama kauba toimetamise tolliterminali värava ette. Samas asuva aktsiisilao töötajaga lepiti

kokku väravate avamises, et OÜ H esindaja saaks tolliterminali territooriumile siseneda. Seejärel

väravad suleti. Pärast läbivaatust vabastatakse kaup tollijärelevalve alt, mille tõttu puudus vajadus

kauba tagasipaigutamiseks tolliterminali. Arvestades, et kauba läbivaatusel oskab võimalikele

küsimustele vastata eeskätt kauba omanik, ei pidanud OÜ Silber vajalikuks enda esindajat kohale

saata.

4.6 Maakohus ei analüüsinud kaebaja väidet, mille kohaselt oleksid menetleja ametnikud saanud

kauba puudumise fikseerida fotode tegemisega. Kauba puudumine loeti aga tõendatuks pelgalt

kaudsete tõendite alusel ja tõlgendati kahtlused menetlusaluse isiku kahjuks. Tolliametnike esmase

tuleku ja teistkordse saabumise vahele jäänud ajavahemik ei olnud väidetavast paadi tolliterminali

toomisega seotud ajakulust tingitud. S. J.-i ja R. R.-i ütlused pole väärteo tõendamiseks küllaldased,

sest nende pinnalt jääb kahtlus, et deklareeritav kaup asus tolliterminalis. Kohtuotsuses tõstatatud

küsimus, nagu võinuks L. L. anda ütlusi menetlusaluse isiku kasuks, on aga meelevaldne.

Tegelikkusele ei vasta ka toimikusse lisatud istungisekretäri ettekanne. Kuivõrd kohtuotsuse

järeldused põhinevad puudulikul faktiliste asjaolude analüüsil, ei ole TS § 76 lg 2 väärteokoosseisu

tunnuseid nõuetekohaselt tuvastatud.

4.7 TS § 79 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei ole küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks

kauba läbivaatuse akt, kuna sellest ei selgu, kuidas jõuti järeldusele, et mootorrataste silindrite

töömaht on 48 cm3. Akti allkirjastas märkusteta OÜ M juhatuse liige, kuid see fakt iseenesest ei

suurenda tõendi usaldusväärsust. Samuti ei kinnita töömahu tegelikku suurust korrigeeritud

andmetega tollideklaratsiooni esitamine.

4.8 Maakohtuga ei saa nõustuda selles, et kauba saatedokumentidel kasutatud väljendid ei olnud

mootorite töömahu kindlakstegemiseks piisavad. Lühend "cc" tähendab eesti keelde tõlgituna

kuupsentimeetrit ja selle sisu oli selge nii menetlusalusele isikule, kauba saajale kui ka menetleja

ametnikele. Lugedes arvetel sisalduva informatsiooni napiks, on maakohus liialdanud. Maakohtu

arusaama kohaselt tuleks kõik tollivormistuse aluseks olevad dokumendid tõlkida eesti keelde.

Samuti võib kohtuotsusest järeldada, et lühendi "cc" tõlkimise korral olnuks ebaselgused kõrvaldatud.

Need seisukohad viiksid arusaamani, et võõrkeelsetele dokumentidele tuginev tollivormistus on alati

käsitatav kergemeelsusena.

4.9 Menetlusalusel isikul puudus võimalus suletud metallkonteineris olevat kaupa kontrollida. Valede

saatedokumentide esitamine eksportööri poolt ei saa olla aluseks, et rakendada OÜ Silber suhtes

karistusõiguslikku

vastutust.

Tollideklaratsiooni

koostamisel

oli

võimalik

tugineda

saatedokumentidele, kuna nendes esitatud andmete õigsuses puudus alus kahelda. Maakohtu otsuses

sisalduvad vastupidised järeldused pole kooskõlas VTMS § 123 lg-ga 2 ja see on käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena § 150 lg 1 p 7 mõttes.

5. Kassatsioonile esitas vastuse Maksu- ja Tolliamet, kes palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Ekslik on kassaatori arvamus, nagu oleks OÜ Silber tolliterminali töökorralduse eeskiri käsitatav

eraõiguslikku suhet reguleeriva dokumendina. Rahandusministri 27. aprilli 2004. a määruse nr 100

"Nõuded tollilaole, tolliterminalile ja hoiukohale, tollilao, tolliterminali ja hoiukoha pidamise loa

väljastamise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise korrast"

lähtuvalt on OÜ Silber tolliterminali luba antud avalik-õiguslikus suhtes. Tolliterminali töökorralduse

eeskirja koostamise kohustus tuleneb määrusest. Eeskiri koostatakse tolli järelevalve all, mitte

tolliterminali pidaja suva kohaselt. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et menetlusalusel isikul

oleks tulnud kindlustada juurdepääs tolliterminali, võimaldamaks tolliametnikel kauba läbivaatuse

teostamist. Ühtlasi on ebaõige kassaatori seisukoht, et tolliterminali avatuna hoidmine kogu tööaja

vältel oleks ebaproportsionaalselt koormav. Eeskiri on tolliterminali pidaja ja tolli poolt allkirjastatud

2008. a märtsis, s.o ligikaudu neli aastat pärast Euroopa Liiduga liitumist.

5.2 TS § 76 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul on faktilised asjaolud tuvastatud õigesti ja

tõenditele antud hinnang loogiline. OÜ Silber väited kauba tegeliku asukoha osas on aga

vastuolulised. Alles kohtule esitatud kaebuses väitis menetlusalune isik, et kaup asus tolliterminali

territooriumil kohas, kus see tolliametnikele nähtav ei olnud. Kohtuvälises menetluses on OÜ Silber

möönnud, et kaup tolliterminalis ei asunud. Lisaks märkis maakohus õigustatult, et L. L.-i ütlused

pole kauba asukohta puudutavas küsimuses usutavad ja veenvad ega ka kooskõlas teiste tõenditega.

Samuti on ebaõige väide, et kahtlused tõlgendati menetlusaluse isiku kahjuks. Kassaatsioonis

tõstatatud küsitavused on otsusega kõrvaldatud ja kohus on enda seisukohti põhjalikult ning

loogiliselt selgitanud.

5.3 Põhjendamatu on väide, et maakohus pole nõuetekohaselt tuvastanud TS § 79 lg 2 objektiivsete

koosseisutunnuste esinemist. Õige on kohtu järeldus, et kauba läbivaatuse akti usaldusväärsuses ei

ole alust kahelda. OÜ Silber ei vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla tolli nõuet muuta

tollideklaratsioonis kauba kirjeldust ja tariifset klassifikatsiooni, vaid nõustus sellega, esitades

korrigeeritud deklaratsiooni.

5.4 Õigete andmetega deklaratsiooni esitamiseks oleks menetlusalune isik pidanud teostama kauba

läbivaatuse. Tolliagentuuri ja deklarandina tegutsedes tuleb isikul hinnata, kas kauba ülevaatamine

osutub vajalikuks või saab seda deklareerida dokumentide põhjal. Viimasel juhul kannab deklarant

riski, et kaup ei vasta deklaratsioonis märgitule. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral olnuks rikkumine OÜ Silber jaoks välditav.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult väljendatud

seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaeb esmalt väiteid, milles kritiseeritakse menetlusaluse isiku

karistamist TS § 76 lg 2 ja § 79 lg 2 järgi (I, II) ning võtab seejärel kokku kassatsioonimenetluse

tulemused ja lahendab taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks (III).

I

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus väärteoasja arutama täies ulatuses (ab ovo), sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust

lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja näidata vastavalt VTMS §-le 110 otsuse põhiosas

nii tõendite analüüs, kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning neile antav õiguslik hinnang.

Nendest nõuetest tulenevalt peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema lugejale jälgitav ja otsuse

järeldused

seostatud

kohtulikul

arutamisel

tuvastatud

asjaoludega

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. novembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-10, p 7). Eelöeldut silmas

pidades märgib kriminaalkolleegium vastuseks kassatsiooni seisukohtadele järgmist.

9. Maakohtul tuli väärteoasja arutamisel anda hinnang, kas OÜ Silber tegi tollijärelevalve all oleva

kaubaga ebaseadusliku toimingu või mitte. Teisisõnu oli vajalik lahendada küsimus, kas deklareeritav

kaup asus väärteoprotokollis märgitud ajal menetlusalusele isikule kuuluva tolliterminali

territooriumil. Kolleegiumi hinnangul on maakohus seda küsimust lahendades tõendeid piisava

põhjalikkusega analüüsinud, näidates need tõendid, millele ja miks ta otsuse järeldused rajab.

Kritiseerides kohtuotsusega tuvastatut, taotleb kassaator sisuliselt uute faktiliste asjaolude

tuvastamist. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.

10. Tõenditeks, millele deklareeritava kauba olemasolu või puudumise küsimuse selgitamisel

tugineti, olid eeskätt tunnistajate S. J.-i ja R. R.-i ütlused, mida analüüsiti kogumis 26. augustil 2009

koostatud kauba läbivaatuse akti, selle juurde kuuluvate fotode ning tolliterminali asendiplaaniga.

Loetletud tõendeid kõrvutati omakorda tunnistaja L. L.-i ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Kolleegiumi hinnangul nähtuvad otsusest jälgitavalt ja veenvalt põhistused, miks tugineti just S. J.-i

ning R. R.-i versioonile ja miks puudub alus lugeda L. L.-i ütlusi usaldusväärseks. Seejuures ei ole L.

L.-i ütlusi ebausaldusväärseks tunnistatud pelgalt kohtuistungi sekretäri ettekandest nähtuvate

asjaolude tõttu, vaid põhjusel, et nende sisu ei haaku ülejäänud tõendikogumiga. Vähetähtis pole, et

L. L., kes võttis osa kauba läbivaatusest, on märkuste ja täiendusteta kauba läbivaatuse akti

allkirjastanud, kuigi aktist nähtub selgelt, et kaup ei asunud kontrollimise hetkel tolliterminalis ning

tunnistaja tõi kauba kohale alles hiljem. Lisaks osutati L. L.-i ütluste analüüsimisel asjakohaselt, et

tunnistaja märkis tahtmatult, et viis kauba peale läbivaatuse teostamist tagasi OÜ H territooriumile.

Seegi detail tunnistaja ütlustes viitab maakohtu järelduste õigsusele. Eelnevaga on veenvalt

kummutatud menetlusaluse isiku väide kauba asumise kohta tolliterminalis ja tulenevalt VTMS § 176

lg 4 p-st 1 ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks maakohtu otsuse põhiosas sisalduvaid asjaolusid

uuesti korrata.

11. Väärteoasja tehiolusid ja kohtuotsusega tuvastatut silmas pidades ei saa asjassepuutuvaks pidada

kassaatori väiteid, milles käsitletakse tolliterminali töökorralduse eeskirjaga seonduvat. Kohtulikul

arutamisel tehti kindlaks, et tollijärelevalve alla kuuluv kaup ei asunud väärteoprotokollis märgitud

ajal tolliterminalis, millest johtuvalt ei ole määravat tähendust asjaolul, kas menetlusalune isik täitis

tolliterminali avatuna hoidmise kohustust. Samuti pole kassaator sisuliselt vaidlustanud maakohtu

järeldust, et tolliametnikud teavitasid kauba läbivaatusest menetlusalust isikut, kuid viimane ei

pidanud otstarbekaks esindajat kohale saata. Eelnevast tuleneb, et kuigi OÜ-t Silber teavitati

menetlustoimingu läbiviimisest ja tema esindajal oli võimalik sellest osa võtta, jättis viimane selle

õiguse kasutamata. Kirjeldatud põhjusel on ainetu arutleda selle üle, kas kohtuvälises menetluses

rikuti menetlusaluse isiku õigust olla menetlustoimingu tegemisele kaasatud.

12. Põhjendamatu on kassaatori etteheide, nagu oleks maakohus jätnud käsitlemata väite, et menetleja

ametnikud pidanuks kauba puudumise fakti fikseerima tolliterminali territooriumi fotografeerides.

Kõnealune seisukoht ei ole väärteoasja tehiolusid ja kaitseversiooni arvestades kuigivõrd

asjassepuutuv. Valdav osa kassatsiooni argumentidest põhineb asjaolul, et avast, mis jääb

tolliterminali piirava tara ja väravate vahele, ei ole kogu tolliterminali territoorium nähtav ning

seetõttu ei saanud menetleja ametnikud väravast sisenemata usaldusväärselt kauba puudumist

kontrollida. Selle väite õigsuse jaatamise korral poleks fotode tegemine menetlusaluse isiku

kaitseversiooni kummutanud.

13. Kolleegium märgib täiendavalt, et TS § 13 lg-s 2 sätestatakse tollijärelevalve alla kuuluva

kaubaga tehtud toimingute puhul ümberpööratud tõendamiskoormis. See tähendab, et kui tollil on

kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes, lasub võlgnikul kohustus

tõendada, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Kui võlgnik ei suuda seda

tõendada, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks. Eelöeldut arvesse võttes on

alust nõustuda maakohtu järeldusega, et deklareeritud kaup, s.o kasutatud mootorpaat, ei asunud 26.

augustil 2009 kl 10.50 paiku OÜ Silber tolliterminalis, vaid toimetati sinna samal päeval hiljem.

Sellega rikkus menetlusalune isik TS § 13 lg-s 1 sätestatud kohustust, tehes tollijärelevalve all oleva

kaubaga ebaseadusliku toimingu. Kohtuotsusega on õigesti tuvastatud menetlusaluse isiku

karistusõigusliku vastutuse aluseks olevad asjaolud, millest johtuvalt oli OÜ Silber karistamine TS §

76 lg 2 alusel seaduslik.

II

14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on aga TS § 79 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul

kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, mille tõttu tuleb kohtuotsus tühistada sõltumata kassatsiooni

väidetest.

15. TS § 79 lg-s 2 nähakse ette juriidilise isiku vastutus tolliametniku takistamise, sealhulgas

läbivaatuse teostamise takistamise või tolliametniku seaduslike korralduste ja nõudmiste eiramise või

kontrolliks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või ettenähtud tähtpäevaks

esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel

kujul, mis ei võimaldanud kontrolli teostamist. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes OÜ-le Silber

süüksarvatav käitumine selles, et 11. septembril 2009 esitas ta tollideklaratsioonil kaupade ja tariifse

klassifikatsiooni osas valeandmeid, takistades tollideklaratsiooni kontrollimisel tolliametnikku.

Teokirjeldusest nähtuvalt on juriidilisele isikule omistatud H. Lentsiuse käitumine, kes juhatuse

liikmena oleks pidanud tagama, et tollideklaratsioonil ei esitataks tollile deklareeritud kaupade

kirjelduse ning tariifse klassifikatsiooni osas valeandmeid, kuid kes ei pööranud tähelepanu

vajadusele kontrollida, kas ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava deklareeritava kauba

deklareerimisel peetakse kinni õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

15.1 Kriminaalkolleegium osutab, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid

füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud

(derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt tuleb juriidilisele

isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime

pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik

vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid.

15.2 Kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtade järgi peab väärteoprotokollis olema näidatud, milline

juhtivtöötaja või organ juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime

pani. See nõue kehtib nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste korral on vaja näidata,

millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja

milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis süüteokoosseisu

subjektiivsed tunnused realiseeriti (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2008. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-43-08, p 9).

16. Tegu, mille toimepanemist menetlusalusele isikule ette heidetakse, seisneb tollideklaratsioonis

valeandmete esitamises ja seeläbi tolliametniku tegevuse takistamises. TS § 79 lg 2 objektiivseid

tunnuseid silmas pidades saab kõnealuse teo toimepanemine eeskätt seisneda ebaõigete andmetega

tollideklaratsiooni allkirjastamises ja esitamises, kuid väärteoasja materjalist ei nähtu, et H. Lentsius

oleks vaidlusaluse tollideklaratsiooni allkirjastanud või esitanud. Kuna juriidilisele isikule on KarS §

14 lg 1 järgi omistatav muuhulgas organi liikme tegu, kuid käesoleva väärteoasja materjalist ei tulene,

et H. Lentsius oleks OÜ Silber juhatuse liikmena väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud, siis

on välistatud ka selle teo omistamine menetlusalusele isikule. Nendel põhjustel tuleb selle teo osas

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

III

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 1. novembri 2010. a otsuse osaliselt menetlusaluse isiku

karistamises TS § 79 lg 2 järgi ja lõpetab selle teo osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, kassatsioon aga rahuldada osaliselt.

18. Kassaator on esitanud taotluse menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu

hüvitamiseks 1035 euro suuruses summas. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel

hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja on koostanud kassatsiooni ja

osalenud väärteoasja arutamisel Riigikohtus. Arutatav väärteoasi ei ole materiaalõiguslikult keeruline

ega mahukas. Arvestades eelöeldut ja asjaolu, et kassatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele käesoleva

otsuse punktis 16 toodud põhjendustel, peab kriminaalkolleegium õigustatuks hüvitada

menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu 500 euro suuruses summas.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi