3-2-1-30-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-30-11

Määruse kuupäev

Tartu, 11. mai 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Aktsiaseltsi FRELOK hagi osaühingu SGA Production vastu

1 000 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-55799

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts FRELOK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts FRELOK (registrikood 10041520), esindaja

vandeadvokaat Aleksander Vares

Kostja osaühing SGA Production (registrikood 11094843),

esindaja vandeadvokaat Janek Väli

Asja läbivaatamise kuupäev

11. aprill 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-55799

ja jätta jõusse Harju Maakohtu 11. novembri 2011. a määrus samas tsiviilasjas (hagi tagamine),

lisades määruse resolutsiooni punkti 6 järgmises sõnastuses: "6. Kostjal on õigus taotleda hagi

tagamise abinõu tühistamist, kui ta maksab Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606

Swedbank AS-is (viitenumber 3100057358 ) 1 000 000 krooni või esitab sama summa ulatuses

pangagarantii.

2. Lugeda Harju Maakohtu 11. novembri 2011. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

"1) Rahuldada hageja taotlus hagi tagamiseks.

2) Hagi tagamiseks arestida SGA Production OÜ-le (registrikood 11094843) kuuluvad

arvelduskontod kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes (AS-is Swedbank,

AS-is Eesti Krediidipank, AS-is SEB Pank, Balti Investeeringute Grupi Pank AS-is, Marfin

Pank Eesti AS-is, Tallinna Äripanga AS-is) ja lisaks ka kõigis Eestis registreeritud välisriigi

krediidiasutuste filiaalides (AB Bankas Snoras Eesti filiaalis, AS Parex Banka Eesti filiaalis,

AS UniCredit Bank Eesti filiaalis, Allied Irish Banks PLC Eesti filiaalis, Bank DnB NORD A/S

Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, Scania

Finans AB Eesti filiaalis, Siemens Financial Services AB Eesti filiaalis ja Svenska

Handelsbanken AB Eesti filiaalis) ning täiendavalt ka kõikides muudes Eestis registreeritud

krediidiasutustes nõudesumma 1 000 000 (üks miljon) krooni ulatuses Frelok AS-i (registrikood

10041520) kasuks.

3) Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

4) Määrus saata viivitamatult hageja esindajatele. Kostjale toimetada määrus kätte 2 tööpäeva

pärast määruse kättetoimetamist hagejale. Määruse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri

poole.

5) Määruse täitmisest teatada kohtutäituril kohe Harju Maakohtule (Tartu mnt kohtumaja,

Tartu mnt 85, Tallinn).

6) Kostjal on õigus taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui ta maksab

Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 3100057358)

1 000 000 krooni või esitab sama summa ulatuses pangagarantii."

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le aktsiaseltsi FRELOK määruskaebuselt

12. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts FRELOK (hageja) esitas 8. novembril 2010 Harju Maakohtule hagi osaühingu SGA

Production (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus 1 000 000 krooni.

Hagi järgi on hageja ja võlgnik OÜ MalMet (pankrotis) sõlminud lepingu, mille kohaselt müüs

hageja võlgnikule metalli metallkonstruktsioonide jaoks. 2008. a lõpus tekkisid võlgnikul hageja

arvete tasumisel makseraskused, mille tulemusena oli tema võlgnevus hagejale 19. detsembri 2008. a

seisuga 1 970 979 krooni 90 senti. Harju Maakohus kuulutas 28. aprilli 2009. a määrusega välja

võlgniku pankroti. Kostja on võtnud üle võlgniku ettevõtte ning vastutab võlaõigusseaduse § 182 lg 1

alusel võlgniku kohustuste eest solidaarselt võlgnikuga. Võlgniku pankrotimenetluses jäi hageja

2 239 994 krooni 40 sendi suurune nõue rahuldamata. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist viidi

kogu tootmine kostja ettevõttesse, ilma et sellega kaasneksid märkimisväärsed muutused kostja

tegevuses ja majanduslikes näitajates, seega on kostja võlgniku ettevõtte üle võtnud.

2. 8. novembril 2010 esitas hageja Harju Maakohtule ka hagi tagamise taotluse. Kinnistusraamatu

andmete kohaselt puudub kostjal kinnisvara, millele oleks võimalik hagi tagamise korras seada

kohtulikku hüpoteeki. Kostja 2009. a majandusaasta aruandest nähtub samuti, et kostja kasutatavad

sõidukid on liisitud, st kostja ei ole nende omanik. Lisaks sellele on kostja lõpetanud 2009. a

majandusaasta 1 355 303 krooni suuruse kahjumiga ning kostja materiaalse põhivara väärtus on

üksnes 709 176 krooni. Lisaks sellele nähtub äriregistri väljavõttest, et kostja vallasvara on

koormatud kommertspantidega AS-i Swedbank kasuks 2 400 000 krooni ulatuses. Nimetatud

asjaolud sunnivad kahtlema kostja maksevõimes ja annavad alust arvata, et juhul, kui kohus rahuldab

hageja nõude, on kostja taas kujundanud oma äritegevuse ümber selliselt, et kõik aktivad on üle

viidud teistesse äriühingutesse ning kostja bilanssi on jäänud vaid võlad. Kostja võib tulevikus viia

aktivad kostja ettevõttest analoogselt võlgniku suhtes rakendatud skeemile ning suunata need

teistesse kostja asutajatega seotud äriühingutesse, mille järel viia kostja pankrotini, kahjustades

sellega võlausaldajate huve. Hagi tagamata jätmise korral oleks hageja kasuks tehtav kohtuotsus

ebatõhus, kuivõrd kohtuotsuse täitmine ei pruugi enam osutuda võimalikuks. Hageja palus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 2 alusel arestida hageja kasuks kostja

pangakontod kõikides Eesti finantsasutustes 1 000 000 krooni ulatuses.

Hagi tagamise tagatisena tasus hageja kohtu tagatiste kontole 50 000 krooni.

3. Harju Maakohus rahuldas 11. novembri 2010. a määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis

kostjale kuuluvad arvelduskontod kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja

lisaks ka kõigis Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides ning täiendavalt ka kõikides

muudes Eestis registreeritud krediidiasutustes nõudesumma 1 000 000 krooni ulatuses hageja kasuks.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt puudub kostjal kinnisvara, millele oleks võimalik hagi tagamise

korras seada kohtulikku hüpoteeki. Kostja 2009. a majandusaasta aruandest nähtub, et kostja

kasutatavad sõidukid on liisitud ja kostja ei ole nende omanik. Kostja on lõpetanud 2009. a

majandusaasta 1 355 303 krooni suuruse kahjumiga. Kostja materiaalse põhivara väärtus on üksnes

709 176 krooni. Lisaks sellele nähtub äriregistri väljavõttest, et kostja vallasvara on koormatud

kommertspantidega AS-i Swedbank kasuks 2 400 000 krooni ulatuses.

Hageja on avalduses põhistanud, et kostja juhatuse liikmeks olevad isikud on põhjustanud algse

võlgniku maksejõuetuse eesmärgiga vältida hageja nõude rahuldamist. Nimetatud isikud algse

võlgniku esindajatena on avaldanud sel eesmärgil hagejale valeandmeid. Samas ei ole vaidlustatud

hageja nõude õiguslikku alust. Arvestades hageja nõude suurust, kostja vara ja selle koosseisu ja

kostja juhatuse liikmete varasemat käitumist, on võimalik, et hagi tagamata jätmisel osutub asjas hagi

rahuldava lahendi tegemise korral selle lahendi täitmine võimatuks või raskendatuks. Kuivõrd kostjal

puudub muu vara, mille suhtes hagi tagamise abinõusid kohaldada, tuleb hagi tagamiseks arestida

kostjale kuuluvad arvelduskontod.

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta hagi tagamise

taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse järgi on kohus jätnud tähelepanuta, et kohtu enda viidatud 2009. a majandusaasta

aruande kohaselt on kostjal raha 1 316 965 krooni, seega hageja nõudest rohkem. Samuti ei saa hagi

tagamise aluseks olla asjaolu, et kostjal puudub kinnisvara või et ta kasutab liisinguandjale kuuluvaid

sõidukeid. Majandustegevuses on tavapärane, et tootmisettevõte ei oma kinnisvara ega sõidukeid,

kuna nende haldamine ja hooldamine kulutaks asjatult tootja ressurssi kõrvaltegevustele.

Põhjendamatu ja alusetu on kohtu väide, et kostja juhatuse liikmeks olevad isikud on põhjustanud

algse võlgniku maksejõuetuse eesmärgiga vältida hageja nõuete rahuldamist ja avaldanud hagejale

ebaõigeid andmeid. Tegemist on hageja meelevaldse spekulatsiooniga, mille eesmärk on kallutada

kohut põhjendamatult hagi tagama.

Hagi tagamine koormab kostjat liigselt. Kostja ei saa hagi tagamise tõttu tasuda töötajatele palka,

tasuda riigimakse, tasuda hankijatele ja alltöövõtjatele ning teha muid majandustegevuses vajalikke

tavapäraseid toiminguid. Kostja arvates ei ole vaja tõendada asjaolu, et miljoni krooni arestimine

põhjustab äriühingule suuri raskusi majandustegevuse normaalsel jätkamisel ja halvemal juhul võib

viia äriühingu maksejõuetuseni.

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. detsembri 2010. a määrusega määruskaebuse ning tühistas

maakohtu määruse ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või otsuse täitmise võimatuks teha. Hageja ei

ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks selliste eelduste olemasolu järeldada. Kostja puhul on

tegemist tegutseva äriühinguga, millel on püsiv majandustegevus. Hageja ei ole esitanud asjaolusid,

millest saaks järeldada, et kostja majanduslik olukord on sedavõrd halb, et kostja ei oleks võimeline

tasuma rahasummat maakohtu arestitud suuruses. Hagi tagamisel ei saa iseenesest lähtuda ka

eeldusest, et kostja hakkab oma majandustegevust teise äriühingu raames korraldama või oma vara

peitma. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kinnitanud, et ta kavatseb hakata

kohtumenetlusest kõrvale hoidma või kohtuotsuse täitmist raskendama. Arvestades eeltoodut ja

tsiviilasja materjale on määruskaebus põhjendatud. See tuleb rahuldada ning vaidlustatud maakohtu

määrus tühistada.

Pooltevahelise vaidluse sisuliste asjaolude kohta võtab maakohus seisukoha tsiviilasja sisulisel

lahendamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse

maakohtu määrus või vajaduse korral saata asi lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse järgi ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma järeldust, et hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis võimaldaksid taotluse rahuldada. Hageja on kirjeldanud kostja majanduslikku

seisundit ja senist tegevust ettevõtte üleminekul. Vale on seisukoht, et hagi tagamisel ei saa lähtuda

eeldusest, et kostja hakkab majandustegevust korraldama teise äriühingu raames.

8. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab muu hulgas, et

hagejal puudub õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada.

Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel jõusse maakohtu määruse, täiendades määruse

resolutsiooni punktiga 6. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lg 1, mille esimese lause järgi võib

kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks

kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine.

TsMS § 378 lg 1 loetleb hagi tagamise abinõud, sh p-s 2 kostja vara arestimise võimaluse.

TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada seda, et kohaldatav

abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 381 lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses

põhistama tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet.

11. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja esitatud põhistused ei anna alust

hagi tagada. Maakohus on asja TsMS § 377 lg 1, § 378 lg 1 p 2, § 378 lg 4 ja § 381 lg 2 alusel

lahendanud õigesti, valides põhjendatult TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi hagi tagamise abinõuks kostja

vara arestimise, sest kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole kostjal kinnisvara, millele oleks võimalik

seada kohtulikku hüpoteeki. Maakohus on arvestanud hageja nõude suurust, kostja vara ja selle

koosseisu ning kostja juhatuse liikmete varasemat käitumist. Hageja on omalt poolt täitnud

TsMS § 383 lg 11 nõude ja maksnud hagi tagamise tagatist 50 000 krooni.

Kolleegium märgib, et Riigikohus on 11. märtsil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10 tehtud määruses

nõustunud ringkonnakohtu poolt hagi tagamisega arvelduskontode arestimise teel juhul, mis on väga

sarnane praeguse vaidlusega. Ka viidatud tsiviilasjas ei olnud kostjal kinnisvara, tema vallasvarale oli

seatud 2 000 000 krooni suurune kommertspant, avalike registrite kohaselt ei kuulunud kostjale muud

likviidset vara ning viimases majandusaasta aruandes deklareeriti kahjumit. Maakohus on tuvastanud

ka praegu sarnased asjaolud.

Riigikohus on 20. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p-s 16 märkinud, et

suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel

eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja

konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega

võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Praegusel juhul maakohtu tuvastatu kohaselt muid

mõistlikke võimalusi ei ole.

12. Maakohus on hagi tagamise määruses TsMS § 385 nõudeid eirates jätnud märkimata rahasumma,

mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Kolleegiumil on võimalik see rikkumine kõrvaldada, selgitades kooskõlas TsMS §-ga 385 kostjale

tema õigust taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui ta tasub selleks ettenähtud pangakontole

1 000 000 krooni või esitab sama summa ulatuses pangagarantii.

13. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja maakohtu määrus jätta

jõusse. Maakohtu määruse resolutsiooni tuleb TsMS § 385 alusel täiendada punktiga 6. TsMS § 689

lg 21 alusel esitatakse selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.

Kolleegium märgib, et toimiku materjalide kohaselt on kohtutäitur maakohtu hagi tagamise määruse

täitnud ja kostja arvelduskontod arestinud. TsMS § 390 lg 2 teise lause kohaselt peatab

määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise määruse peale selle määruse täitmise. Järelikult

kehtivad maakohtu määratud hagi tagamise abinõud jätkuvalt (vt ka Riigikohtu 8. detsembril 2010

tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10 tehtud määruse p 11) ning kostjal ei ole vaja uuesti pöörduda kohtutäituri

poole.

14. Vastuseks kostjale märgib kolleegium, et ringkonnakohtu määruse vaidlustamise õigus tuleneb

praegusel juhul TsMS § 390 lg 1 esimesest lausest. Nii on Riigikohus leidnud ka nt viidatud

8. detsembri 2010. a määruse p-s 8.

15. Praegusel juhul ei ole tegu menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause

tähenduses, vt Riigikohtu 4. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11 tehtud määruse p 8. Seega

menetluskulude jaotust praeguses määruses ei märgita. Hagi tagamise menetlusega seotud

menetluskulude jaotuse otsustab maakohus koos hagi lahendamisega, vt viidatud 4. aprilli 2011. a

määruse p 10.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud Advokaadibüroo Vares &

Partnerid OÜ. Hageja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon

tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik