3-1-1-25-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-25-11

Otsuse kuupäev

4. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi Elena Koroleva karistamises maksukorralduse seaduse

§ 1531 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus väärteoasjas

nr 4-10-1391

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elena

Koroleva

kaitsjad

vandeadvokaat

Aivar

Pilv

ja

vandeadvokaadi vanemabi Jaak Siim, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Elena Koroleva kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, kohtuväline

menetleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiiu Mõttus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

6. aprill 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Elena Koroleva kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, Maksu- ja

Tolliameti esindajad Kevin Siivelt ja Airi Leonidov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus Elena Koroleva väärteoasjas

maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Elena Koroleva suhtes

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Elena Koroleva kasuks välja 1009 (üks tuhat üheksa) eurot ja 71

senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nähtuvalt väärteoprotokollist, kohtuvälise menetleja otsusest ja teistest väärteoasja materjalidest,

eelnesid käesoleva väärteomenetluse alustamisele järgmised asjaolud.

1.1 5. septembril 2008 alustas Maksu- ja Tolliamet Elena Koroleva suhtes maksumenetluses

üksikjuhtumi kontrolli. Selle tulemusena valminud kontrollaktis leidis maksuhaldur, et E. Koroleva

sõlmis 27. detsembril 2005 Tallinnas XXXXXXXX X-X asuva korteriomandi võlaõigusliku müügi-

lepingu ja 12. jaanuaril 2006 asjaõiguslepingu sama korteriomandi võõrandamiseks. Korteriomandi

müügist laekus E. Korolevale 2005. aastal 100 000 krooni ja 2006. aastal 1 020 000 krooni. Need

summad jättis E. Koroleva 2005. ja 2006. aastal tuludeklaratsioonides kajastamata. Arvestades

XXXXXXXX X-X korteriomandi soetamismaksumust ja võõrandamisega seotud kulusid, sai

E. Koroleva korteriomandi müügist maksuhalduri hinnangul tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1

kohaselt maksustatavat kasu 2005. aastal 86 306 krooni ja 2006. aastal 912 507 krooni. Selliselt

kasult tulnuks deklareerida ja tasuda tulumaksu 2005. aasta eest 20 713 krooni ja 2006. aasta eest

209 876 krooni.

1.2 16. märtsil 2009 esitas E. Koroleva maksuhaldurile 2005. ja 2006. aasta parandatud tulu-

deklaratsioonid, milles deklareeris XXXXXXXX X-X korteriomandi võõrandamisest 2005. aastal

saadud kasu 86 306 krooni ja 2006. aastal saadud kasu 912 507 krooni.

1.3 25. mail 2009 esitas E. Koroleva Maksu- ja Tolliametile taotluse, milles palus tagastada

XXXXXXXX X-X korteriomandi võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks. Ühtlasi palus

E. Koroleva maksuhalduril selgitada, kuidas ta peaks tuludeklaratsiooni parandama, et tulumaksu

tagastamine oleks võimalik. Tulumaksu tagastamise taotlust põhjendas E. Koroleva sellega, et

XXXXXXXX X-X korteri võõrandamisest saadud kasule laieneb tulumaksuvabastus. Seda tulenevalt

asjaolust, et E. Koroleval oli kindel soov selles korteris elada, kuid ta ei saanud seda teha, sest korteri

üürnik ei vabastanud korterit.

1.4 16. juunil 2009 esitas E. Koroleva uue 2006. aasta parandatud tuludeklaratsiooni, milles ta jättis

16. märtsil 2009 parandusdeklaratsioonis deklareeritud XXXXXXXX X-X korteriomandi

võõrandamisest saadud kasu summas 912 507 krooni deklareerimata.

1.5 27. juunil 2009 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja- maksu ja tollikeskus maksuotsuse, millega muu

hulgas kohustati E. Korolevat tasuma XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasult

tulumaksu. Maksuotsuses leiti, et TuMS § 15 lg 5 p-st 1 tulenev maksuvabastus ei ole XXXXXXXX

X-X korteriomandi müügist saadud kasu maksustamisel kohaldatav, sest E. Koroleva ei kasutanud

seda korterit kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana.

1.6 E. Koroleva vaidlustas selle maksuotsuse. Praegu on E. Koroleva esindaja kaebus maksuotsuse

peale Tallinna Halduskohtu menetluses.

1.7 1. juunil 2009 esitas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna II

kontrollitalitus taotluse E. Koroleva suhtes väärteomenetluse alustamiseks.

2. 12. märtsil 2010 koostas Maksu- ja Tolliamet väärteoprotokolli selle kohta, et E. Koroleva esitas

16. juunil 2009 enda 2006. aasta füüsilise isiku parandatud tuludeklaratsioonis maksuhaldurile

valeandmeid, mille kohaselt on maksudena tasumisele kuuluv maksusumma väiksem seaduse alusel

tasumisele kuuluvast summast. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes valeandmete esitamine selles, et

E. Koroleva jättis 16. juunil 2009 esitatud parandusdeklaratsioonis deklareerimata XXXXXXXX X-

X korteriomandi võõrandamisest saadud kasu.

3. Maksu- ja Tolliameti 12. aprilli 2010. a otsusega karistati E. Korolevat eelmises punktis nimetatud

teo eest maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 165 trahviühikut ehk 9900

krooni.

Kohtuväline menetleja tuvastas, et E. Koroleva ei kasutanud XXXXXXXX X-X korterit kuni selle

võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. Tulenevalt TuMS § 15 lg 5 p-st 1 ei ole

maksustamisel oluline, kas isik soovis võõrandatud korterit elukohana kasutada, vaid üksnes see, kas

isik tegelikult kasutas korterit oma alalise või peamise elukohana. Parandades kontrolli käigus õigeks

tunnistatud maksudeklaratsiooni, esitas E. Koroleva kavatsetult maksudeklaratsioonis valeandmeid.

4. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse E. Koroleva kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Jaak Siim, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, E. Koroleva suhtes VTMS § 29 lg-s 1

sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamist ning E. Korolevale kaitsjatasu hüvitamist.

5. Harju Maakohtu 18. oktoobri 2010. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

5.1 E. Korolevale süüksarvatav väärtegu ei ole aegunud. Selle toimepanemise aeg ei ole 2007. aasta

märts, mil esitati algne deklaratsioon, vaid 16. juuni 2009, mil E. Koroleva esitas parandus-

deklaratsiooni. Kuigi E. Koroleva deklareeris 2007. aasta märtsis esitatud tuludeklaratsioonis oma

tulude kohta valeandmeid, puudus kohtuvälisel menetlejal 16. märtsil 2009 alus väärteomenetluse

alustamiseks, sest 16. märtsiks 2009 oli E. Koroleva valeandmed parandanud. Seega ei olnud tema

tegevuses väärteo tunnuseid. Samas esitas E. Koroleva 16. juunil 2009 uue parandusdeklaratsiooni,

mis maksuhalduri hinnangul ei vastanud tõele. Tuludeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni igakordne

esitamine on käsitletav väärteona, kui deklaratsioonis sisalduvad andmed on valed.

5.2 Vastavalt TuMS § 15 lg 5 p-le 1 ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, ehitise või korteri kui

vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või

korteriomandi või hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni

kasutas oma alalise või peamise elukohana. E. Koroleva võõrandas 2006. aastal korteri, mida ta ei

kasutanud kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. Seega ei kuulu TuMS § 15 lg 5

p-st 1 tulenev maksuvabastus kohaldamisele. Järelikult pidi E. Koroleva kajastama korteri müügist

saadud kasu oma tuludeklaratsioonis. Kuna ta seda 16. juunil 2009 esitatud deklaratsioonis ei teinud,

esitas ta maksuhaldurile valeandmeid.

5.3 25. mail 2009 Maksu- ja Tolliametile esitatud taotlusest nähtub, et E. Koroleva avaldas

sõnaselgelt tahet parandada 16. märtsil 2009 esitatud tuludeklaratsiooni selliselt, et jätta kajastamata

XXXXXXXX X-X korteriomandi võõrandamisest saadud tulu eesmärgiga mitte tasuda sellelt riigile

tulumaksu. Asjaolu, et maksuhaldur osales 16. juuni 2009. a tuludeklaratsiooni täitmisel ning osutas

E. Korolevale selle juures abi, ei tähenda, et deklaratsioon oleks esitatud maksuhalduri initsiatiivil.

Deklaratsioonis esitatud andmed vastavad E. Koroleva tahtele, pole tuvastatud, et maksuhaldur

mõjutanuks menetlusalust isikut selliseid andmeid esitama. Seega oli parandusdeklaratsiooni

esitamise eesmärk saada tagasi korteriomandi võõrandamisest teenitud tulult makstud tulumaks.

E. Koroleva tegevuses esineb nii MKS § 1531 lg-s 1 kirjeldatud teo objektiivne kui ka subjektiivne

koosseis.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni E. Koroleva kaitsjad vandeadvokaat Aivar Pilv

ja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Siim, kes taotlevad kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist või alternatiivselt väärteoasja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Samuti

taotletakse kassatsioonis menetlusalusele isikule kaitsjatasu hüvitamist. Kassaatorite põhiväited on

kokkuvõtlikult järgmised.

6.1 E. Korolevale süüksarvatav väärtegu on aegunud. Maakohus luges väidetavate valeandmete

esitamise ajaks ekslikult parandusdeklaratsiooni esitamise aja 16. juuni 2009, ehkki E. Koroleva jättis

XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu deklareerimata juba 2006. ja 2007. aasta

märtsis esitatud algsetes tuludeklaratsioonides. MKS § 1531 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisuline

tagajärg on saabunud, kui maksu esialgse määramise käigus kajastatakse maksukohustus

maksuhalduri maksuarvestuses tegelikust väiksemas suuruses või jäetakse üldse kajastamata. Seega

oli MKS § 1531 lg 1 koosseisuline tagajärg saabunud juba maksuhalduri poolt algsete

deklaratsioonide vastuvõtmisel. Jääb arusaamatuks, miks peaks lugema E. Koroleva poolt

MKS § 1531 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanduks alles parandusdeklaratsiooni esitamisest, ehkki

täpselt samad andmed sisaldusid juba 2007. aasta märtsis esitatud tuludeklaratsioonis. Seega aegus

E. Korolevale süüksarvatud väärtegu juba 2010. aasta märtsis.

6.2 Maakohus on jätnud nõuetekohaselt hindamata mitmed tõendid selle kohta, et E. Koroleva soovis

asuda XXXXXXXX X-X korterisse ise elama, kuid korteri üürniku õigusvastase käitumise tõttu oli

see objektiivselt võimatu. Seega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust, sh VTMS § 123 lg-st 2

tulenevat väärteoasja täieliku arutamise kohustust.

6.3 Maakohus leidis ekslikult, et E. Koroleva pani toime MKS § 1531 lg 1 tunnustele vastava väärteo.

E. Koroleval puudus MKS § 1531 lg 1 kohaselt nõutav kavatsetus. 16. juunil 2009

parandusdeklaratsiooni esitamisel oli E. Koroleva eesmärk saada tagasi XXXXXXXX X-X korteri

müügilt tasutud tulumaks. Nimelt jõudis E. Koroleva pärast konsulteerimist juristidega seisukohale,

et TuMS § 15 lg 5 p 1 on võimalik tõlgendada laiendavalt ja osutatud sättest tulenevalt ei ole ta

kohustatud XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasult tulumaksu maksma.

E. Koroleva täitis parandusdeklaratsiooni maksuhalduri ametnike juhendamisel. Maksuametnikud

selgitasid talle, et pärast andmete muutmist maksudeklaratsioonis järgneb kontroll, misjärel parandusi

kas aktsepteeritakse või mitte. Ametnikud ei osutanud sellele, et parandusdeklaratsiooni esitamist

võidakse käsitada süüteona. Pelgalt asjaolu, et E. Koroleva jättis parandusdeklaratsioonis märkimata

XXXXXXXX X-X korteriomandi võõrandamisest laekunud tulu, ei tähenda veel seda, et E. Koroleva

oli teadlik oma teo ebaõigussisust.

7. Kassatsioonivastuses leiab Maksu- ja Tolliamet, et kassatsioon on põhjendamatu ja maakohtu

otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja märgib järgmist.

7.1 E. Korolevale süüksarvatav väärtegu ei ole aegunud. MKS § 1531 järgi on karistatav igakordne

valeandmetega parandusdeklaratsiooni esitamine. Vastasel juhul tekiks olukord, kus isikul oleks

võimalik parandusdeklaratsioonis karistamatult valeandmeid esitada.

7.2 Kassatsioonis osutatud tõenditel, mis maakohus kaitsjate hinnangul nõuetekohaselt hindamata

jättis, pole väärteoasjas tähtsust, sest need tõendid ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid. Tähtsust ei

ole sellel, kas E. Koroleva soovis XXXXXXXX X-X korteris elada või mitte. On tuvastatud, et

E. Koroleva võõrandatud korterit elukohana ei kasutanud, mistõttu TuMS § 15 lg 5 p-s 1 ette nähtud

tulumaksuvabastus selle müügist saadud kasule ei laiene.

7.3 On tuvastatud E. Koroleva tahe esitada maksudeklaratsioonis valeandmeid, tasumaks vähem

tulumaksu kui seadus ette näeb. Seega pani menetlusalune isik deklaratsioonis valeandmete esitamise

toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Tähtsust ei ole sellel, et vaidlusalune deklaratsioon esitati

maksuhalduri ametniku juhendamisel, sest ametnik osutas E. Korolevale tema palvel üksnes tehnilist

abi (näidates millistes lahtrites millised parandused on vajalikud, et isik saaks esitada temale sobivate

andmetega deklaratsiooni). Samuti on tuvastatud, et menetlusaluse isiku tahe oli suunatud alusetu

maksusoodustuse saamisele. E. Koroleva 25. mai 2009. a avaldusest nähtub üheselt tema tahe esitada

parandusdeklaratsioon just selliste andmetega, mis sisalduvad 16. juuni 2009. a deklaratsioonis.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium ei nõustu kassaatorite arvamusega, et E. Koroleva väidetav väärtegu on aegunud.

9.1 Maksuhaldurile parandusdeklaratsioonis valeandmete esitamine on MKS § 1531 lg 1 järgi

karistatav ka siis, kui maksukohustuslane on esitanud sama maksustamisperioodi kohta valeandmeid

juba algses maksudeklaratsioonis. Mingi maksustamisperioodi kohta parandusdeklaratsioonis

valeandmeid esitades realiseerib maksukohustuslane uuesti MKS §-s 1531 sätestatud väärteo-

koosseisu ja teda on võimalik selle eest karistada sõltumata asjaolust, kas teda on algses

deklaratsioonis valeandmete esitamise eest karistatud või mitte. Parandusdeklaratsioon asendab algse

deklaratsiooni ja selle võimalik tegelikkusele mittevastavus tuleb maksuhalduril eraldi tuvastada.

Seega kahjustab maksude korrapärast laekumist kui KarS §-ga 1531 kaitstavat õigushüve ka see, kui

ühe ja sama maksustamisperioodi kohta esitatakse üha uusi ja uusi valeandmetega deklaratsioone

(parandusdeklaratsioone).

9.2 Ekslik on kaitsjate arusaam, et valeandmete esitamine parandusdeklaratsioonis ei saa olla

karistatav seetõttu, et MKS §-s 1531 sätestatud väärteo koosseisuline tagajärg saabub juba algse

valeandmetega deklaratsiooni esitamisel. Kolleegium märgib, et MKS §-s 1531 sätestatud

väärteokoosseis on teodelikt, mitte tagajärjedelikt. Osutatud paragrahvis nimetatud tunnus "kui selle

tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast

summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse

kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast" ei ole koosseisulise

tagajärje kirjeldus, vaid iseloomustab nende andmete sisu, mille maksuhaldurile esitamine või

esitamata jätmine on MKS § 1531 järgi karistatav. Karistatav on vaid selliste valeandmete esitamine,

mille alusel arvutatav tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele

kuuluvast summast või mille alusel arvutatav tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele

kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele

kuuluvast summast. Sarnaselt on maksuhaldurile andmete esitamata jätmine MKS § 1531 järgi

karistatav vaid juhul, kui esitamata jäetakse sellised andmed, millest nähtuks isiku maksu- või

kinnipidamiskohustus. Samas ei eelda MKS § 1531 seda, et maksuhaldurile valeandmete esitamise

või andmete esitamata jätmise tagajärjel jääks maksusumma riigile (osaliselt) laekumata või et riik

teeks alusetu maksutagastuse. Väärtegu on lõpule viidud juba koosseisus kirjeldatud valeandmeid

sisaldava maksudeklaratsiooni maksuhaldurile esitamisega või deklaratsiooni tähtajaks esitamata

jätmisega.

9.3 Eeltoodust tulenevalt on väär ka maakohtu seisukoht, nagu välistaks pärast maksudeklaratsiooni

esitamise tähtaega õigeid andmeid sisaldava parandusdeklaratsiooni esitamine iseenesest MKS §-st

1531 tuleneva vastutuse algses deklaratsioonis valeandmete esitamise eest.

10. Samas on kolleegium seisukohal, et käesolevas väärteoasjas tuvastatud asjaoludel ei ole

XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu deklareerimata jätmine E. Koroleva 16.

juunil 2009 esitatud parandatud tuludeklaratsioonis käsitatav maksuhaldurile valeandmete

esitamisena MKS § 1531 mõttes.

10.1 Andmetena, mille maksuhaldurile esitamata jätmise või mille ebaõigel kujul esitamise MKS §

1531 karistatavaks tunnistab, tuleb käsitada maksunduslikult olulisi faktilisi asjaolusid. Kõnealuse

väärteokoosseisu eesmärk on vältida olukorda, kus maksuhaldur ei saa maksustamise seisukohalt

olulistest faktidest teada ja seetõttu jääb maksunõue või selle tegelik suurus riigi eest varjatuks. MKS

§ 1531 eesmärk ei hõlma aga karistamist selle eest, kui maksukohustuslane esitab maksuhaldurile

õiged algandmed (faktilised asjaolud), kuid taotleb, et maksustamisel lähtutaks maksuseaduse

temapoolsest tõlgendamisest. Seega ei saa valeandmete esitamisena MKS § 1531 mõttes käsitada

olukorda, kus maksukohustuslane jätab küll maksukohustuse deklaratsioonis kajastamata, kuid samas

esitab koos deklaratsiooniga või enne seda maksuhaldurile avalduse, milles on tõepäraselt näidatud

kõik selle maksukohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud. Sellisel juhul ei ole

maksunduslikult olulisi asjaolusid riigi eest varjatud ja maksuhalduril on tõhus võimalus anda

nendele faktilistele asjaoludele õiguslik hinnang ning selle alusel otsustada, kas maksudeklaratsiooni

aktsepteerida või teha maksukohustuslase avalduses näidatud andmetest lähtudes maksuotsus,

millega kohustada isikut tasuma täiendavat maksusummat.

Siinkohal tuleb arvestada, et maksudeklaratsioonide vormid ei võimalda nendes eraldi välja tuua

majandustehinguid, mille maksustamine on maksukohustuslase hinnangul õiguslikult vaieldav.

Seetõttu tuleb pidada aktsepteeritavaks seda, kui maksukohustuslane esitab andmed selliste tehingute

kohta eraldi avalduses, mitte maksudeklaratsioonis. Kui selline avaldus on esitatud maksuhaldurile

koos maksudeklaratsiooniga või enne seda ja avalduses on õigesti näidatud deklareerimata jäetud

majandustehingutega seotud maksunduslikult olulised faktilised asjaolud, puudub alus rääkida

maksuhaldurile

valeandmete

esitamisest

MKS

§

1531

mõttes

vaatamata

sellele,

et

maksudeklaratsioonis jäeti need tehingud kajastamata.

10.2 Eeltoodust tulenevalt ei ole MKS § 1531 mõttes valeandmete esitamisega tegemist ka olukorras,

kus maksukohustuslane jätab omapoolsest (võimalik, et väärast) seadusetõlgendusest lähtudes

parandusdeklaratsioonis varem deklareeritud maksukohustuse deklareerimata, esitades samas

maksusumma tagastamise taotluse, milles maksustamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud on

tõepäraselt näidatud.

10.3 Käesolevas väärteoasjas tuleb 16. juuni 2009. a parandusdeklaratsiooni ja selles esitatud

andmeid käsitada lahutamatus seoses E. Koroleva 25. mai 2009. a tulumaksu tagastamise avaldusega

(vt otsuse punkt 1.3), mis on sisuliselt vaadeldav parandusdeklaratsiooni lisana. Selles avalduses

võttis E. Koroleva omaks nii XXXXXXXX X-X korteriomandi müügi kui ka müügist saadud kasu

ulatuses, mida maksuhaldur on tõeseks pidanud. Samuti ei väitnud E. Koroleva avalduses seda, nagu

ta oleks kasutanud XXXXXXXX X-X korterit kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise

elukohana. Samas leidis E. Koroleva, et XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu ei

kuulu tulumaksuga maksustamisele, sest sellele laieneb TuMS § 15 lg 5 p-s 1 ette nähtud tulumaksu-

vabastus. Lugedes 16. juuni 2009. a parandusdeklaratsiooni koos E. Koroleva 25. mai 2009. a

avaldusega, ei esitanud E. Koroleva maksuhaldurile ebaõigeid andmeid selliste faktiliste asjaolude

kohta, mida kohtuväline menetleja on pidanud käesoleva juhtumi puhul maksustamise seisukohalt

oluliseks.

10.4 Tõsi, E. Koroleva esitas avalduses TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaldatavuse põhjenduseks faktiväite, et

tal oli soov asuda XXXXXXXX X-X korterisse elama, kuid üürniku tegevuse tõttu see ei

õnnestunud. Väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kõnealuse asjaolu

tõelevastavuse osas ühemõttelist seisukohta võetud, sest maksuhalduri hinnangul pole sellel TuMS §

15 lg 5 p 1 kohaldatavuse seisukohalt tähendust. Seega ei saa E. Korolevale inkrimineerida

maksuhaldurile valeandmete esitamist selle kohta, et ta ei saanud korteri müügist maksustatavat tulu

seetõttu, et tegemist oli korteriga, kuhu ta soovis, kuid ei saanud elama asuda. Samas märgib

kolleegium, et kui isik esitab maksuhaldurile tahtlikult vale faktiväite asjaolu kohta, mis tema

hinnangul mõjutab maksukohustust, kuid millel tegelikult maksustamise seisukohalt tähendust ei ole,

võib olla tegemist MKS §-s 1531 ette nähtud süüteo katsega.

10.5 Nagu eelnevalt märgitud, ei saa valeandmete esitamisena MKS § 1531 mõttes käsitada seda, kui

maksukohustuslane jätab parandusdeklaratsioonis varem deklareeritud võimaliku maksukohustuse

deklareerimata, esitades samas maksusumma tagastamise taotluse, milles on tõepäraselt näidatud

maksustamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud, et

E. Koroleva oleks 25. mai 2009. a maksusumma tagastamise taotluses varjanud või moonutanud

XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu maksustamise seisukohalt olulisi faktilisi

asjaolusid. Seetõttu ei ole korteriomandi müügist saadud kasu deklareerimata jätmine 16. juuni 2009.

a parandusdeklaratsioonis käsitatav maksuhaldurile valeandmete esitamisena MKS § 1531 lg 1

mõttes. Järelikult ei vasta E. Korolevale süüksarvatud tegu MKS § 1531 lg 1 objektiivsele

koosseisule.

10.6 Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 18. oktoobri 2010. a otsuse E. Koroleva karistamises MKS §

1531 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

11. Kassatsioonis taotletakse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist E. Korolevale. VTMS § 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel

hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohtu istungil esitatud kaitsja

taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on E. Koroleva kaitsekulud seoses kohtuvälise menetleja

otsuse vaidlustamisega, asja menetlemisega maakohtus ja kassatsioonimenetluses kokku 1009 eurot

71 senti. Kolleegiumi hinnangul on tegemist mõistliku suurusega kaitsjatasuga ja see tuleb

E. Korolevale VTMS § 23 alusel hüvitada.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris