3-1-1-12-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-12-11

Otsuse kuupäev

4. mai 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Kaupo Kaljuvee süüdistuses KarS § 400 lg 1 ja

AS-i KPK Teedeehitus (pankrotis) süüdistuses KarS § 400 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2010. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-09-389

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Triin Bergmann, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kaupo Kaljuvee kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja

AS-i KPK Teedeehitus (pankrotis) kaitsja vandeadvokaat Raul

Palmaru

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. märts 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör

Triin

Bergmann,

Kaupo

Kaljuvee

kaitsja

vandeadvokaat Monika Mägi ja AS-i KPK Teedeehitus

(pankrotis) kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2010. a kohtuotsus Kaupo Kaljuvee süüdistuses

KarS § 400 lg 1 ja AS-i KPK Teedeehitus (pankrotis) süüdistuses KarS § 400 lg 2 järgi sisuliselt

muutmata, kuid asendada selles sisalduvad põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Kassatsioon jätta rahuldamata.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Kaupo Kaljuvee kasuks välja 958,67 eurot (üheksasada

viiskümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend seitse senti) ja AS-i KPK Teedeehitus (pankrotis)

kasuks

912,66

eurot

(üheksasada

kaksteist

eurot

ja

kuuskümmend

kuus

senti)

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaupo Kaljuvee ja AS KPK Teedeehitus (pankrotis) (edaspidi AS KPK) anti kohtu alla

süüdistatuna vastavalt KarS § 400 lg 1 ja KarS § 400 lg 2 järgi selles, et nad panid seoses Kagu

Teedevalitsuse korraldatud riigihankega "Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 56,6-69,4

rekonstruktsioon koos kaasnevate töödega" (edaspidi Riigihange) toime järgmise konkurentisalase

kuriteo.

1.1 K. Kaljuvee kooskõlastas 23. jaanuaril 2008 koos OÜ A prokurist U. K.-ga AS-i T juhatuse

liikme J. P. P.-ga Riigihanke pakkumuses esitatavaid hindu, leppis kokku kaubaturu jagamise ja

vahetas J. P. P.-ga teavet plaanitava pakkumuse hinna kohta. Samuti sõlmis K. Kaljuvee samal päeval

AS-i KPK nimel koostöölepingu OY-ga B, keda esindas J. P. P., reguleerides selles lepingus poolte

suhteid Riigihanke pakkumuse ettevalmistamisel, pakkumusel ja pakkumuse edukaks osutumisel

sõlmitava lepingu täitmisel. 24. jaanuaril 2008 esitas K. Kaljuvee AS-i KPK ja OÜ A nimel

Riigihanke raames ühispakkumuse summas 106 893 046 krooni; J. P. P. esitas aga AS-i T ja OY B

nimel ühispakkumuse summas 108 444 585 krooni. Need kaks pakkumust kattusid suures osas,

kuivõrd 219-st ühikuhinnast erinesid teineteisest vaid 7. Seega pani K. Kaljuvee toime KarS § 400 lg-

s 1 sätestatud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt

määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi ning jagatakse

kaubaturg, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse.

1.2 Kuivõrd AS-i KPK juhatuse liige K. Kaljuvee tegutses nimetatud juriidilise isiku huvides, esitati

KarS § 400 lg 2 järgi samasugune süüdistus ka AS-le KPK.

2. Harju Maakohtu 3. juuni 2010. a otsusega mõisteti süüdistatavad õigeks.

2.1 Kohus tuvastas, et Kagu Teedevalitsuse korraldatud Riigihanke raames hankelepingu sõlmimise

kriteeriumiks oli madalaim hind. Riigihanke raames esitati seitse hankepakkumust, s.h AS-i KPK ja

OÜ A ühispakkumus (106 893 046 krooni; ilma käibemaksuta 90 587 327 krooni) ning AS-i T ja OY

B ühispakkumus (108 444 585 krooni; ilma käibemaksuta91 902 191 krooni). Mõlemad

ühispakkumused lükkas Kagu Teedevalitsus riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg-te 1 ja 2 alusel kui

hanketingimustele mittevastavad tagasi ja sõlmis hankelepingu AS-ga R, kelle pakkumuse hind ilma

käibemaksuta oli 101 010 235 krooni.

2.2 Kohus leidis, et ettevõtted AS KPK ja AS T tegid enne pakkumuste esitamist koostööd, soovides

esitada ühispakkumust. Koostööläbirääkimiste käigus võrdlesid ettevõtjate esindajad K. Kaljuvee ja

J. P. P. kummagi poole ühikuhindade loetelu leidmaks optimaalset hinnataset ühispakkumuseks.

Ühispakkumust siiski ei esitatud, vaid mõlemad ettevõtted esitasid eraldi hankepakkumused. Koostöö

tegemise fakt iseenesest ei tähenda, et koostööl on konkurentsi kahjustav iseloom. Seda, kas koostöö

tegemine ja kokkuleppe sõlmimine konkurentsi kahjustab, tuleb vaadata igal konkreetsel juhtumil

eraldi, analüüsides koostöö ja kokkulepete eesmärki ning sisu. Käesoleval juhul ei kahjustanud

koostöö tegemine konkurentsi, vaid võimaldas süüdistatavatel teha Riigihanke raames madalama

hinnaga pakkumuse kui see oleks olnud võimalik ilma koostööd tegemata. Kui AS-i KPK ja OÜ A

ühispakkumus oleks tunnistatud parimaks, oleks tarbija potentsiaalne heaolu koostöö tagajärjel

suurenenud, kuivõrd teelõik oleks saanud valmis ehitatud oluliselt odavamalt kui seda tegelikkuses

tehti. Nimelt nõudis Riigihanke tegelikult võitnud AS R töö eest 120 512 723 krooni (esialgsele

pakkumusele summas 101 010 235 krooni lisandus kahe lisahanke tõttu 10 713 807 krooni ja 8 788

681 krooni). Konkurentsi reguleerivate seaduste ja konkurentsipoliitika peamine eesmärk on

edendada ja säilitada tõhusat konkurentsi selleks, et saavutada võimalikult efektiivne ressursside

jaotumine ja suurendada tarbija heaolu. Praegu aga kahe odavama hinnaga pakkumuse kõrvaldamise

tõttu Riigihankest tarbija heaolu hoopis vähenes.

2.3 K. Kaljuvee poolt kaitsjale tasutud 54 547,80 krooni ja AS-i KPK poolt kaitsjale makstud 184

359 krooni luges kohus mõistliku suurusega tasuks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1

p 1 tähenduses ja mõistis need kulud süüdistatavate kasuks riigilt välja.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni riigiprokurör Triin Bergmann, kes palus maakohtu

otsuse tühistada ja süüdistatavad KarS § 400 lg 1 ja § 400 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Apellatsiooni

põhiväited olid järgmised.

3.1 Niikaua kui ettevõtjad tegutsesid Riigihankes avaliku ühispakkumuse esitamise eesmärgiga, ei

olnud nende tegevus keelatud. Küll aga oli keelatud ühispakkumuse esitamisest loobununa eraldi

esitatavate pakkumuste kooskõlastamine ja hankija eest varjatult hanke jagamises kokkuleppimine.

Tähendust ei ole asjaolul, et esitatud pakkumused osutusid soodsaimateks.

3.2 Et KarS § 400 lg-te 1 ja 2 (kehtivas redaktsioonis § 400 lg 2 p-d 1 ja 3 ning lg 4) näol on tegu

formaalse teodeliktiga, ei ole oluline, kas keegi turuosalistest kahju kannatas. Vaba konkurentsi

kahjustati seeläbi, et konkurentsi moonutades otsustasid konkurendid omavahelisest konkurentsist

loobuda. Konkurentsivabadus ei seisne üksnes ettevõtjate omavahelises konkureerimisvabaduses,

vaid ka ostja õiguses olla vaba müüjapoolsest lepingutingimuste dikteerimisest.

3.3 Ei ole võimalik öelda, et hankija jaoks muutus olukord soodsamaks. Kuivõrd nii AS KPK kui ka

AS T olid odava tee-ehituse nišis tegutsevad ettevõtjad, siis oleks mõlemad ilma kokkuleppeta

arvestanud teise poolega kui tõsise hinnakonkurendiga. Tagantjärgi pole võimalik tuvastada, millised

oleks olnud nende ettevõtete tegelikud iseseisvad pakkumused. Koostöö tõttu olid AS KPK ja AS T

konkurentidest paremas olukorras ka seetõttu, et nad leppisid kokku, et ükskõik kumb neist konkursi

võidab, kaasatakse ka teine ettevõte töösse ja kasumi jagamisse.

3.4 Riigilt on liiga kergekäeliselt välja mõistetud kaitsjatasu. Nii K. Kaljuveed kui ka AS-i KPK

kaitsesid vandeadvokaadid, aga mingil põhjusel on K. Kaljuvee kaitsja nõudnud 3,4 korda väiksemat

summat (54 547,80 krooni) kui AS-i KPK kaitsja (184 359 krooni).

4. Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2010. a otsusega rahuldati apellatsioon õigusabikulude

osas, ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus

asus järgmistele seisukohtadele.

4.1 Isiku süüditunnistamine KarS § 400 lg-te 1 ja 2 järgi eeldab, et ettevõtjatevahelisel koostööl on

konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg. K. Kaljuvee ja J. P. P. eesmärk ei olnud konkurentsi

kahjustada, vaid teha Riigihankel võimalikult soodne pakkumus. Nii AS KPK kui ka AS T esindajad

on selgitanud, et koostööd tegemata ei oleks need väikesed äriühingud iseseisvalt saanud Riigihankel

üldse osaleda ega olnud seetõttu ka konkurendid. Euroopa Liidu õiguses on üldtunnustatud põhimõte,

et koostööpartneri vajaduse korral ei ole koostöö konkurentsi kahjustav. On mõistetav, et riigihankel,

mille raames ettevõtjad esitavad ühispakkumuse, vahetatakse äriühingute siseteavet, kujundatakse

hinnad ning arvestatakse koostööga saavutatavat kokkuhoidu. Eeltoodu põhjal ei saa väita, et

käesolevas asjas on süüteokoosseis täidetud üksnes kahe eraldi pakkumuse esitamisega ehk n-ö

vormilise küljega, nagu leiab apellant.

4.2 Kehtivas sõnastuses nõuab KarS § 400 lg 1 konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi

tuvastamist. Koostöö võimaldas süüdistatavatel teha Riigihanke raames madalaima hinnaga

pakkumus, mis ei oleks ilma koostööd tegemata olnud võimalik, sest koostööl puudus konkurentsi

kahjustav eesmärk või tagajärg. Arusaamatuks jääb, kuidas sai poolte koostöö otseselt kahjustada

teiste turuosaliste võimalusi teenuse osutamisel, kui pooled ei takistanud neil millegagi soodsamate

pakkumuste esitamist. Nähtuvalt asja materjalidest on AS KPK (turuosaga 3,4 %) ja AS T (turuosaga

1,7%) odavama teedeehituse nišis tegutsevad ettevõtjad, mistõttu neil puuduvad ka võimalused

asjaomast kaubaturgu kuidagi mõjutada.

4.3 Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud AS-i KPK poolt kaitsjatele makstud tasu mõistliku

suurusega. Ei ole mõistetav, miks peab üks süüdistatav maksma analoogse süüdistuse korral oma

kaitsjale mitu korda suuremat tasu kui seda teeb teine süüdistatav, kui kaitsjateks on võrdse

kvalifikatsiooniga vandeadvokaadid. Seetõttu luges kohus AS-i KPK poolt oma kaitsjale makstud

tasust mõistliku suurusega olevaks 54 547.80 krooni ehk sama suure summa, nagu maksis oma

kaitsjale K. Kaljuvee.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni riigiprokurör T. Bergmann. Kassaator leiab, et

ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasi tuleb

saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator põhjendab oma taotlust järgmiselt.

5.1 Euroopa Kohus on korduvalt märkinud, et Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 101 lg 1 (endine

Euroopa Ühenduse Asutamislepingu art 81 lg 1) p-dega (a) (hinnaalane koostöö), (b) (tootmise

piiramine) ja (c) (kaubaturu jagamine) vastuolus olev tegevus on iseenesest konkurentsireeglite

rikkumine. Kassaator viitab Euroopa Ühenduse Asutamislepingu art 81 lg 1 kohta koostatud Euroopa

Komisjoni suunistele, mille kohaselt on teatud ettevõtjate koostöövormid juba olemuslikult

võimelised piirama konkurentsi ja nende puhul ei ole tegelikku konkurentsipiirangut vaja tõendada.

Ei ole oluline, kas ettevõtjad lepivad kokku hinnatõusus või hinna langetamises, sest nii Euroopa

Liidu Toimimise Lepingu art 101 lg 1 p (a) kui ka konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on

mõlemad hinna-alase koostöö liigid keelatud.

5.2 Ringkonnakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus pidas AS-i KPK ja AS-i T

konkurentideks või mitte. Kassaator leiab, et tegu on konkurentidega ja seetõttu tuleb toimunut

hinnata KarS § 400 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mitte aga analüüsida selle vastavust

KarS § 400 lg-le 1.

5.3 Ringkonnakohtu järeldus, et AS-l KPK ja AS-l T puudus koostööd tegemata võimekus

Riigihankel üldse osaleda, mistõttu ei olnud nad ka Riigihanke osas konkureerivad ettevõtjad ega

saanud konkurentsi kahjustada, on alusetu ja ümber lükatud ainuüksi tõsiasjaga, et mõlemad

ettevõtjad esitasid Riigihankes eraldiseisvad pakkumused koos oma sidusettevõtetega

OÜ A ja OY B.

5.4 Ehkki riigihangete seadus lubab ühispakkumusi esitada, ei ole kindlasti lubatud salajane

omavaheline riigihanketööde ära jagamine. Eraldi pakkumuste esitamisega loodi Kagu

Teedevalitsuses väärarusaam, et esitatud on kaks iseseisvalt kujunenud hinnaga ühispakkumust.

5.5 Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas vaja tuvastada, kas kokkuleppel oli konkurentsi

kahjustav eesmärk või tagajärg. Kokkulepe kahjustas siiski otseselt konkurentsi. Seda seetõttu, et

lisaks omavahelisest konkureerimisest loobumisele suurendasid ettevõtjad ebaseadusliku hindade

kooskõlastamise, turu jagamise ja kahe eraldi pakkumuse esitamise läbi oma võiduvõimalusi teiste

pakkujate ees, mistõttu tagantjärele on võimatu kindlaks teha, kas AS-i KPK iseseisvalt kujunenud ja

kooskõlastamata pakkumus oleks vaba konkurentsi tingimustes osutunud parimaks pakkumuseks.

6. Kassatsioonile on esitanud vastuse nii AS-i KPK kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru kui ka K.

Kaljuvee kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi.

6.1 AS-i KPK kaitsja ei nõustu prokuröri arvamusega, et käesoleval juhul polegi tarvis tuvastada

konkurentsi kahjustavat eesmärki või tagajärge. Sellise arvamuse kohaselt kujutaks igasugune

konkurentidevaheline koostöö ehk horisontaalkoostöö endast konkurentsi kahjustamist, mis ei ole

kooskõlas Euroopa Komisjoni poolt antud suunistega Euroopa Ühenduse Asutamislepingu art 81

kohaldatavusest horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes. Ettevõtted said esitada madalama hinnaga

pakkumuse vaid koostöö tegemise tõttu ja madal hind oli soodus ka tarbijate jaoks. Kassatsiooni

väide, nagu oleksid mõlemad ettevõtted olnud võimelised ka üksi Riigihankel osalema, on eksitav.

AS KPK ja AS T olid Riigihanke pakkumuse esitamiseks väikesed ja Riigihanke teostamiseks

võimetud äriühingud ega olnud seetõttu omavahel konkurendid. Ka leiab kaitsja, et kuivõrd ülejäänud

pakkujad võisid kandideerida süüdistatava käitumisest hoolimata, on arusaamatu väide, et süüdistatav

suurendas oma võiduvõimalusi teiste pakkujate ees.

6.2 K. Kaljuvee kaitsja leiab kassatsioonivastuses, et lähtuvalt karistusõiguse aktsessoorsuse

põhimõttest tuleb ka KarS § 400 lg 2 puhul tuvastada konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg.

Käesoleval juhul aga konkurentsi kahjustatud ei ole. Prokurör heidab süüdistatavale ette kaubaturu

jagamist (KarS § 400 lg 2 p 3), ei nimeta aga ära ühtegi asjassepuutuvat turgu. Seda on prokurör

selgitanud alles ringkonnakohtus esitatud kohtukõnes. Seega on rikutud süüdistatava kaitseõigust.

Samuti on kaitsja seisukohal, et kaks väikeettevõtet suutsid Riigihanke konkursil osaleda vaid

omavahelise koostöö tõttu.

7. Kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled oma varem väljendatud

seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kriminaalkolleegium võtab kõigepealt seisukoha KarS § 400 koosseisu sisustamise ja

asjassepuutuvate õigusaktide osas (I), kirjeldab seejärel lühidalt ettevõtjatevahelise koostöö keelatuse

kontrollimise põhimõtteid ja toob välja asjassepuutuvate normide teksti (II) ning hindab käesoleval

juhul aset leidnud koostöö vastavust Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 101 lg-le 1 ja

konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg-le 1 (III). Seejärel vaeb kolleegium ettevõtjate koostööd

tulenevalt Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 101 lg-st 3 ja konkurentsiseaduse § 6 lg-st 1 (IV)

ning võtab lõpuks seisukoha kassatsiooni rahuldamise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas

(V).

I

9. Karistusseadustiku § 400, mis sätestab vastutuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja

kooskõlastatud tegevuse eest, paikneb seadustiku 7. peatüki 7. jaos, mis sisaldab konkurentsialaseid

süütegusid.

Et

konkurentsiõiguse

täpsem

regulatsioon

sisaldub

õigusaktides

väljaspool

karistusseadustikku, on KarS § 400 näol tegemist välisviitelise kuriteokoosseisuga, mille sisustamisel

tuleb lähtuda konkurentsiõiguse normistikust. Tulenevalt karistusõiguse aktsessoorsuse põhimõttest

saab isikut KarS § 400 järgi karistada üksnes juhul, kui tema käitumine on selle normistikuga

vastuolus.

10. KarS §-s 400 sätestatud kuriteokoosseisu tunnuste sisustamise aspektist on asjakohane eelkõige

konkurentsiseadus, mille 2. peatükk käsitleb konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud

tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeldu. Menetlusosalised on aga senises kriminaalmenetluses

viidanud korduvalt ka erinevatele Euroopa Liidu konkurentsiõigust käsitlevatele allikatele.

Kriminaalkolleegium võtab kõigepealt seisukoha, kas Euroopa Liidu õigus on käesoleval juhul

kohaldatav.

11. Konkurentsiõigus on Euroopa Liidu õiguse tähtis osa, kuivõrd see on oluline vahend vaba ja

elujõulise ühisturu saavutamiseks. Nii ongi konkurentsiõiguslik regulatsioon alati sisaldunud Euroopa

Liidu aluslepingutes. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva teo toimepanemise ajal kehtinud

Euroopa Ühenduse Asutamislepingus (EÜA) sisaldus ettevõtjatevaheliste kokkulepete keeld ehk

kartellikeeld artiklis 81. Täna kehtivas Euroopa Liidu Toimimise Lepingus (ELTL) sisaldub

samasugune regulatsioon artiklis 101. Euroopa Liidu konkurentsiõiguse siduvust liikmesriigi jaoks

kinnitab selgelt Euroopa Liidu Nõukogu 16. detsembri 2002. a määrus nr 1/2003 Euroopa Ühenduse

Asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (edaspidi:

Määrus nr 1/2003). Nimetatud määruse artiklist 3 tuleneb põhimõte, et liikmesriigid kohaldavad

lisaks riigisisesele konkurentsiõigusele ka Euroopa Liidu konkurentsieeskirju. Siiski ei ole see

põhimõte absoluutne, kuna ELTL art 101 lg-st 1 ja Määruse nr 1/2003 art-st 3 tulenevalt on Euroopa

Liidu konkurentsiõiguse kohaldamine liikmesriigi jaoks kohustuslik üksnes juhul, kui tegemist on

sellise ettevõtjatevahelise kokkuleppe, ettevõtjate ühenduste otsuse ja kooskõlastatud tegevusega, mis

võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Juhul kui ettevõtjatevahelisel koostööl puudub ühe

liikmesriigi piirest väljuv mõju, ei pea liikmesriigi õiguskaitseasutused selle üle otsustades Euroopa

Liidu õigust kohaldama.

12. Tõdemus, et üksnes ühte liikmesriiki mõjutava ettevõtjatevahelise koostegutsemise hindamisel ei

pea liikmesriigi õiguskaitseasutused kohaldama Euroopa Liidu õigust, ei tähenda siiski, et Euroopa

Liidu konkurentsiõiguse põhimõtete järgimine poleks lubatud. Euroopa Liidu õiguse järgimine ka ühe

liikmesriigi kaubandust mõjutava ettevõtjate koostöö analüüsil välistab olukorra, kus ühes riigis

kehtivad teineteise kõrval kaks erinevat konkurentsiõigust reguleerivat õiguskorda. Seetõttu tuleb

kriminaalkolleegiumi hinnangul KarS § 400 tõlgendamisel arvestada lisaks konkurentsiseadusele ka

ELTL art-t 101 isegi juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on üksnes Eesti piiresse jääv

ettevõtjatevaheline koostöö. Seda kinnitab ka kehtiv konkurentsiseadus, mille regulatsioon lähtub

olulisel määral Euroopa Liidu konkurentsiõigusest. Kui aga seadusandja on üksnes Eesti sisest

kaubandust mõjutavat ettevõtjatevahelist koostööd reguleerides sätestanud Euroopa Liidu

konkurentsiõigusest erinevaid norme, tuleb juhinduda üksnes neist Eesti seadusandluses kehtivatest

konkurentsieeskirjadest.

13. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on äriühingute võimalik kokkulepe riigihankemenetluse

raames, mistõttu tuleb võtta seisukoht ka selle kohta, kas konkurentsiõigus reguleerib

riigihankemenetluses toimuvat ettevõtjatevahelist koostööd. Konkurentsiõiguse üks peamisi

eesmärke on tarbijate heaolu suurendamine sel teel, et vältida ettevõtjate poolt tarbijat kahjustava

vaba turukonkurentsi piiramist. Ka riigihangete raames koostööd tegevad pakkujad võivad

moonutada konkurentsisituatsiooni riigihankemenetluses. Riigihanke puhul tuleb võimaliku kahju

kannatava tarbijana konkurentsiõiguse tähenduses näha hankijat riigihangete seaduse § 10

tähenduses. Et hankija tegutseb tulenevalt nimetatud paragrahvist avalikes huvides, võib lõppastmes

näha kahju kandvate isikutena ka riigi elanikke. Seega keelab konkurentsiõigus konkurentsi piirava

ettevõtjatevahelise koostöö ka riigihankemenetluses. See tähendab, et KarS § 400 on kohaldatav ka

riigihankemenetluses tehtava ettevõtjatevahelise koostöö korral. Viimast kinnitab otsesõnu ka KarS §

400 lg 2, mis kõneleb muuhulgas riigihankes osalemisest. Samuti tuleneb konkurentsiõiguslike

põhimõtete olulisus riigihankemenetluse jaoks RHS § 3 p-st 4, mis räägib konkurentsi efektiivsest

ärakasutamisest ja selle moonutamise vältimisest.

II

14. Leidnud, et KarS § 400 sisustamisel tuleb lähtuda konkurentsiseadusest ja et kuriteokoosseisu

tõlgendamisel on abiks ka Euroopa Liidu Toimimise Leping, kirjeldab kriminaalkolleegium

järgnevalt ettevõtjatevahelise koostöö keelatuse kontrollimise põhimõtteid. Tulenevalt Euroopa Liidu

õigusaktidest (vt nt Euroopa Komisjoni teatis "Suunised EÜ asutamislepingu art 81 lg 3 kohaldamise

suhtes" (edaspidi: Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes) (2004/C 101/08), p 11; Euroopa Kohtu 28.

jaanuari 1986. a otsus asjas C-161/84 (Pronuptia), p 24; Euroopa Esimese Astme Kohtu 18.

septembri 2001. a otsus asjas T-112/99 (Métropole télévision (M6) jt.), p 74) tuleb ettevõtjatevahelise

koostöö keelatust hinnata kahes etapis. Esiteks tuleb KonkS § 4 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 1

juhindudes selgitada, kas koostöö näol on tegu ettevõtjatevahelise kokkuleppe, kooskõlastatud

tegevuse või ettevõtjate ühenduse otsusega, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi

kahjustamine. Isegi kui koostöö need kriteeriumid täidab, ei tähenda see aga automaatselt, et taoline

koostöö on keelatud. Seda põhjusel, et ka konkurentsi piiravatel kokkulepetel võib olla konkurentsi

olulisel määral tõhustavaid mõjusid. Seetõttu tuleb järgmise vältimatu sammuna hinnata, kas koostöö

vastab KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 kehtestatud ettevõtjatevahelist koostööd lubavatele

tingimustele. Alles siis, kui selgub, et koostöö nendele tingimustele ei vasta, saab tõdeda kartellikeelu

rikkumist konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu Toimimise Lepingu tähenduses.

15. Järgneva kontrolli jaoks asjassepuutuvad sätted on eeskätt KonkS § 4 lg 1, § 6 lg 1 ja ELTL art

101, mis on sõnastatud järgnevalt.

15.1 KonkS § 4 lg 1:

(1) Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe,

kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus),

sealhulgas:

1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste

kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-

, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;

2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;

3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine

või püüd teda sealt välja tõrjuda;

4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;

5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega

äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe

objektiga mitteseotud lisakohustusi.

15.2 KonkS § 6 lg 1:

(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kokkuleppe, tegevuse või otsuse

suhtes, mis:

1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku

progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;

2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele

ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide

saavutamiseks;

3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele

võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

15.3 ELTL art 101:

1. Siseturuga on kokkusobimatud ja keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped,

ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist

kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi

siseturu piires, iseäranis need kokkulepped, otsused ja tegevus, millega:

a) otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud

tehingutingimused;

b) piiratakse või kontrollitakse tootmist, turge, tehnilist arengut või investeeringuid;

c) jagatakse turge või tarneallikaid;

d) rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega

ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

e) seatakse lepingu sõlmimise eeltingimuseks teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis

oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud sellise lepingu objektiga.

2. Kõik käesoleva artikli põhjal keelatud kokkulepped või otsused on algusest peale tühised.

3. Lõike 1 sätted võib kuulutada kohaldamatuks:

- ettevõtjatevaheliste kokkulepete või kokkuleppeliikide suhtes;

- ettevõtjate ühenduste otsuste või otsuseliikide suhtes;

- kooskõlastatud tegevuse või kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes,

mis aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku

progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ilma et

a) kehtestaks asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide

saavutamiseks hädavajalikud;

b) annaks sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa

suhtes.

III

16. Käesolevas kriminaalasjas on K. Kaljuveele ja AS-le KPK esitatud süüdistus kokkuvõtvalt selles,

et K. Kaljuvee kooskõlastas AS-i KPK ja OÜ A huvides AS-ga T ja OY-ga B hinnad pakkumuste

esitamiseks Riigihankes, jagas Riigihankes koos viimasena nimetatud äriühingutega kaubaturu ja

vahetas AS-ga T ja OY-ga B teavet plaanitava pakkumuse hinna kohta. Nimetatud tegevustega

eksisid süüdistatavad süüdistusakti kohaselt vastavalt KonkS § 4 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 vastu. Seega tuleb

esimese sammuna analüüsida süüdistatavatele omistatu vastavust KonkS § 4 lg-le 1 ja ELTL art 101

lg-le 1.

17. Kuna viidatud normid on adresseeritud ettevõtjaile, siis tuleb kõigepealt lahendada küsimus, kas

AS-i KPK, OÜ A, AS-i T ja OY B näol on tegemist ettevõtjatega konkurentsiõiguse tähenduses.

17.1 Ettevõtja mõiste konkurentsiõiguse mõttes hõlmab iga majandustegevuses osalevat üksust

sõltumata tema õiguslikust vormist ja finantseerimise viisist (Euroopa Kohtu 23. aprilli 1991. a otsus

nr C-41/90 (Höfner), p 21). Tulenevalt eelmainitust ei saa kontserni moodustavaid äriühinguid endid

üldjuhul pidada ettevõtjateks, kes võiksid omavahelise koostöö tegemise tõttu kartelliõiguslikult

vastutada, kuivõrd emaettevõtte olulise mõju tõttu ei saa tütarettevõtet selle koostöö raames vaadelda

iseseisva majandusliku üksusena (vt nt Euroopa Kohtu

24. oktoobri 1996. a otsus nr C-73/95 (Viho), p 51; Euroopa Komisjoni teatis "Suunised Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes"

(edaspidi: Suunised ELTL art 101 kohta horisontaalkoostöö suhtes) (2011/C 11/01), p 11). Vastutuse

kontserni moodustavate äriühingute koostöö tegemise eest kontserni raames välistab ka KonkS § 2 lg

3, mille kohaselt võib üheks ettevõtjaks lugeda samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni

kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende

ettevõtjate vahel puudub konkurents. Seega on käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusaktis

õigesti märgitud, et tulenevalt kuulumisest ühte kontserni ei saa AS-i KPK ja OÜ-d A käimasoleva

menetluse raames vaadelda eraldi ettevõtjatena, kes võiksid teha keelatud koostööd (kd 5, tl 3,

pöördel - tl 4).

17.2 Eeltoodust järeldub, et käesoleval juhul tuleb ühe ettevõtjana näha AS-i KPK ja OÜ A poolt

moodustatud kontserni ning teise ettevõtjana kontserni, mille moodustasid AS T ja OY B. Need

kontsernid kujutavad endast majandustegevuses osalevaid üksusi ja on seetõttu vaadeldavad

ettevõtjatena nii KonkS § 2 lg-te 1 ja 3 kui ka ELTL art 101 lg 1 mõttes.

18. Kartelliõiguslikus mõttes jagunevad ettevõtjad konkurentideks ja mittekonkurentideks (vt nt

Suunised ELTL art 101 kohta horisontaalkoostöö suhtes, p 1). Kuivõrd konkurentide ja

mittekonkurentide koostöö kartelliõiguslik analüüs on mõnevõrra erinev, võtab kriminaalkolleegium

järgnevalt seisukoha, kas AS-i KPK koos OÜ-ga A tuleb pidada AS-i T ja OY B konkurentideks või

mitte.

18.1 Mõiste "konkurendid" hõlmab nii tegelikke kui ka võimalikke konkurente. Kahte äriühingut

käsitatakse tegelike konkurentidena, kui nad tegutsevad samal asjaomasel turul (Suunised ELTL art

101 kohta horisontaalkoostöö suhtes, p 10). Otsustamaks, kas praegusel juhul kujutasid ettevõtjad

endast tegelikke konkurente, tuleb seega välja selgitada, kas AS KPK ja OÜ A ning AS T ja OY B

tegutsesid ühel asjaomasel turul.

18.2 Asjaomase turu kindlakstegemisel lähtutakse vastava tooteturu ja geograafilise turu mõistetest,

millest moodustubki asjaomane turg konkurentsiõiguse tähenduses (Euroopa Komisjoni teatis

"Asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses" (edaspidi: Teatis asjaomase turu mõiste

kohta) (97/C 372/03), p 9). Asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja teenuseid, mis tarbijate

seisukohast oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal on omavahel

vahetatavad ja asendatavad (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 7). Asjaomane geograafiline turg

hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate

konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste

pakkumise ja hankimisega (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 8).

18.3 Et asjaomane tooteturg kui üldmõiste võib endas peale toodete hõlmata ka teenuseid, tulebki

käesoleval juhul välja selgitada, kas selleks teenusteturuks võib pidada teedeehitusteenuse turgu.

Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda eeskätt nõudluse asendatavuse kriteeriumist (Teatis

asjaomase turu mõiste kohta, p 13 jj.). Ettevõte ei saa märkimisväärselt mõjutada valitsevaid

müügitingimusi (näiteks hindu), kui tema klientidel on hõlbus võtta kasutusele muid olemasolevaid

asendusteenuseid. Seega tuleb nõudluse asendatavuse hindamiseks selgitada, kas kõnealuste teenuste

näol on tegemist teineteisega asendatavate teenustega. Teenus on teisega asendatav, kui

hüpoteetiliselt toimuva ühe teenuse väikese, kuid püsiva hinnatõusu tõttu võtavad teenuse tarbijad

kasutusele teise teenuse (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 15-17). Käesoleva kriminaalasja

kontekstis tuleb seega küsida, kas Riigihanke korraldanud Kagu Teedevalitsus oleks võinud AS-i

KPK ja OÜ A pakkumuse asendada AS-i T ja OY B pakkumusega või vastupidi.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt, kuna mõlemad ettevõtjad

lubasid Riigihanke raames osutada sama ehitusteenust. Kuivõrd kirjeldatava küsimuse lahendamisel

on kesksel kohal hüpoteetiline hinna muutmine ning et Riigihanke tingimuste kohaselt oli valiku

tegemise kriteeriumiks soodsaim hind, on jaatav vastus sellele küsimusele seda kindlam, sest

praegusel juhul oli teenuste vastastikuse asendatavuse tõttu nõudlus omavahel asendatav. Seega on

käesoleval juhul asjaomaseks teenusteturuks teedeehitusteenuse turg.

18.4 Puutuvalt asjaomasesse geograafilisse turgu tuleb analüüsida, kas käesoleval juhul võib selleks

olla Eesti Vabariik, kuna tegemist on riigi korraldatud hankemenetlusega. Nagu eelnevalt märgitud,

on riigihankemenetluses tarbijaks avalikes huvides tegutsev hankija. Tulenevalt riigihangete seaduse

mõttest, tähendabki avalik huvi avalikku huvi Eesti Vabariigi jaoks. Seetõttu leiabki

kriminaalkolleegium, et käesoleval juhul tuleb geograafiliseks turuks pidada Eesti Vabariiki. Ehkki

hankijateks riigihangete seaduse § 10 mõttes (s.o tarbijateks konkurentsiõiguse mõttes ehk

majandusteaduslikus mõttes nõudluse poole peal esinevateks isikuteks) võivad olla ka Eesti

Vabariigiga mitteseotud isikud, ei ole see oluline. Samuti ei ole tähendust ka sellel, et pakkujad

riigihangete seaduse § 12 tähenduses (s.o ettevõtjad konkurentsiõiguse tähenduses ehk

majandusteaduslikus mõttes pakkumise poole peal esinevad isikud) võivad olla ka Eesti Vabariigiga

mitteseotud. Riigihangete läbiviimine Eesti Vabariigi avalikes huvides tähendabki seda, et Eesti

Vabariiki tuleb pidada naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu

eristatavaks alaks konkurentsiõigusliku asjaomase geograafilise turu tähenduses.

18.5 Seega leiab kriminaalkolleegium eelnevat kokku võttes, et käesolevas asjas tuleb asjaomaseks

turuks pidada Eesti Vabariigi teedeehitusteenuse turgu. Kolleegium ei nõustu prokuröri seisukohaga,

et asjaomaseks turuks tuleb pidada vaid Riigihanget. Konkreetse riigihanke näol on tegemist üksnes

ühe tehinguga eelnevalt nimetatud asjaomasel turul. Ühtlasi tähendab eelöeldu, et kuivõrd mõlemad

ettevõtjad tegutsesid Eesti Vabariigi teedeehituse turul kui samal asjaomasel turul, oli nende näol tegu

tegelike konkurentidega.

19. Järgnevalt peatub kriminaalkolleegium kaitsjate poolt tõstatatud väitel, et süüdistatavate tegevuse

hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et koostööd tegevad äriühingud ei olnud suutelised

iseseisvalt riigihankemenetlusel osalema.

19.1 Kriminaalkolleegium selgitab siinkohal, et konkurentsiõiguses tuleb arvesse võtta ka

konkurentide suutmatust koostööga hõlmatud projekti või tegevust iseseisvalt ellu viia (vt nt Euroopa

Komisjoni teatis "Suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö

kokkulepete suhtes" (edaspidi: Suunised EÜA art 81 kohta horisontaalkoostöö suhtes) (2001/C 3/02),

p 24; Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 18; Euroopa Komisjoni 13. juuli 1990. a otsus asjas

Elopak/Metal Box - Odin, p 24), kuna üldjuhul ei kahjusta selline koostöö konkurentsi (Suunised

ELTL art 101 kohta horisontaalkoostöö suhtes, p 30). Küll aga nõustub kriminaalkolleegium

kassaatoriga, et käesoleval juhul tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole võimalik teha järeldust,

nagu ei oleks AS KPK ja OÜ A ning AS T ja OY B olnud iseseisvalt võimelised

riigihankepakkumuse tegemiseks.

19.2 Maakohtu otsuse põhiosas ei ole otsesõnu peatutud küsimusel, kas ettevõtjad olid võimelised

tegema iseseisvalt hankepakkumusi. Ringkonnakohtu otsuse põhistavas osas on refereeritud

ettevõtjate esindajate väiteid, et äriühingutel puudus võimekus iseseisvalt Riigihanget teostada ja

pooled ei oleks ilma koostööd tegemata Riigihankel osaleda saanud (kd 6, tl 78). Tuleb nõustuda

kassaatoriga, et kohtud ei ole kuigivõrd hinnanud süüdistaja väidet, et ettevõtjad olid võimelised

esitama eraldi pakkumusi, kuna nii AS-i KPK kui ka AS-i T näol oli tegu korduvalt riigihangetes

osalenud ettevõtjatega (vt nt kd 5, tl 3; kd 5, tl 49). Ka Kagu Teedevalitsuse poolt korraldatud

riigihankes esitasid AS KPK ja OÜ A ühelt poolt ning AS T ja OY B teiselt poolt eraldi pakkumused.

Seega saab kriminaalkolleegiumi hinnangul tõdeda, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtud

tuvastanud, et eraldi hankepakkumused esitanud ettevõtjad ei olnud tegelikult eraldi pakkumuste

esitamiseks võimelised.

20. Edasiselt tuleb KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 kohaldatavuse hindamiseks välja selgitada,

kas AS-i KPK ja OÜ A koostöö AS-ga T ja OY-ga B kujutab endast ettevõtjatevahelist kokkulepet,

ettevõtjate ühenduste otsust või kooskõlastatud tegevust.

20.1 Kolme erineva koostööliigi äramainimine viidatud normides peab tagama, et ettevõtjate vastutus

kartellikokkuleppe sõlmimise eest poleks välistatud puhtformaalsetel tsiviilõiguslikus mõttes kehtiva

lepingu puudumisest tingitud põhjustel. Nii on Euroopa Kohus leidnud, et ettevõtjate ühenduse

kooskõlastatud tegevus kujutab endast ettevõtjatevahelise koordineerimise vormi, mida ei saa küll

vaadelda lepingu sõlmimisena, ent mille põhjal saab siiski tõdeda, et riskidega seotud konkurentsi

asemel on ettevõtjad teadlikult asunud praktilise koostöö teele (Euroopa Kohtu 14. juuli 1972. a otsus

nr C-48/69 (ICI), p 65).

20.2 Käesolevas kriminaalasjas on kohtud tuvastanud, et AS KPK ja OÜ A tegid AS-ga T ja OY-ga B

koostööd erinevas vormis. Tuvastamist on leidnud, et nende esindajad vahetasid elektronkirju,

kohtusid teineteisega, sõlmisid koostöölepingu ja leppisid mõningad asjad ka suuliselt kokku. On

mõeldav, et neid erinevaid koostöövorme saab liigitada KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 erinevate

alternatiivide alla, aga igal juhul on tegu vähemalt kooskõlastatud tegevusega nimetatud normide ja

Euroopa Kohtu praktika tähenduses. Seetõttu tõdeb kriminaalkolleegium, et tegemist oli

ettevõtjatevahelise koostööga KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 mõttes. Ühtlasi tuleb märkida, et

konkurentsiõiguslikult ei ole oluline, kas ettevõtjad teevad koostööd avalikult või salaja - muude

tingimuste täidetuse korral on karistatav nii ühel kui teisel moel koos tegutsemine. Küll on aga

mõeldav, et avalikult koostööd tegevad ettevõtjad tegutsevad karistusõiguslikus mõttes

keelueksimuses KarS § 39 lg 1 tähenduses, uskudes, et nende koostöö on õiguslikult lubatav.

21. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas ettevõtjatevahelisel koostööl käesolevas kriminaalasjas

oli konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg.

21.1 Konkurentsi kahjustamise vältimine ja turul toimuva konkurentsi kaitsmine on tähtis seetõttu, et

seeläbi on võimalik parandada tarbijate heaolu ja tagada efektiivne ressursside jaotus (Suunised EÜA

art 81 lg 3 suhtes, p 13). Konkurentsi piiramist analüüsides tuleb eristada kahte liiki koostööd. Teatud

juhtudel tuleneb juba koostöö olemusest, et sellega piiratakse konkurentsi, mistõttu sellist koostööd

nimetatakse konkurentsivastase eesmärgiga koostööks. Mõningatel puhkudel ei ole koostöö küll

olemuslikult konkurentsi piirav, aga lähtuvalt konkreetsel juhul põhjustatud tagajärgedest tuleb siiski

konkurentsi kahjustamist tõdeda. Viimast nimetatakse konkurentsiõiguslikus mõttes konkurentsi

kahjustava tagajärjega koostööks. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kui on tuvastatud kokkuleppe

konkurentsivastane eesmärk, ei ole vaja uurida selle kokkuleppe tegelikku või võimalikku mõju

turule (vt nt Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2009. a otsus liidetud kohtuasjades nr C-501/06

(GlaxoSmithKline), p 55; Suunised ELTL art 101 kohta horisontaalkoostöö suhtes, p 24; Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. mai 2010. a otsus nr 3-1-1-32-10, p 10.2). Nii sisaldabki ELTL art 101 lg 1

punktides (a)-(e) loetelu koostöövormidest, mis tulenevalt nende olemusest omavad pikaajalise

konkurentsiõigusliku kogemuse põhjal ülimalt tõenäoliselt negatiivseid mõjusid turule (Suunised

EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 21). Samamoodi sisalduvad sellise juba olemuslikult negatiivse koostöö

vormid KonkS § 4 lg 1 punktides 1-6 toodud loetelus. Nimetatud vormides tehtavat koostööd tulebki

pidada konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks. Seetõttu analüüsib kriminaalkolleegium

kõigepealt seda, kas süüdistatavatele etteheidetavaid kokkuleppeid saab pidada sõlmituiks

konkurentsi kahjustaval eesmärgil ülalkirjeldatud tähenduses.

21.2 Süüdistuse kohaselt kooskõlastasid AS KPK ja OÜ A ning AS T ja OY B omavahel hinnad,

jagasid kaubaturu ja vahetasid omavahel teavet hinna kohta. Hindade kooskõlastamine tähendaks

KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) rikkumist. Kaubaturu jagamine vastaks aga KonkS § 4

lg 1 p-s 3 ja ELTL art 101 lg 1 p-s (c) sätestatule. Seega tuleks mõlemat koostööd - s.o nii hindade

kooskõlastamist kui ka kaubaturu jagamist - pidada konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks nii

KonkS § 4 lg 1 kui ka ELTL art 101 lg 1 tähenduses. Veel on süüdistatavatele ette heidetud

hinnaalase teabe omavahelist vahetamist. Sellesisulist koostööd võib pidada konkurentsi kahjustava

eesmärgiga koostööks KonkS § 4 lg 1 p 4 tähenduses. Küll aga ei saaks seda vaadelda konkurentsi

kahjustava eesmärgiga koostööna ELTL art 101 lg 1 tähenduses, sest selle normi punktides (a)-(e)

sellist kokkulepet ei sisaldu.

21.3 Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kohtud tuvastanud, et ettevõtjad leppisid kokku Riigihankel

esitatavate pakkumuste hinna. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsustes leitakse, et ettevõtjad tegid

seoses Riigihankega koostööd (kd 5, tl 239; kd 6, tl 77). Selle sisu osas on kohtud märkinud, et nad

soovisid esitada võimalikult soodsat pakkumust (kd 5, tl 239; kd 6, tl 78). Kuivõrd "pakkumuse

soodsus" saab käesolevas kriminaalasjas seonduda vaid hankepakkumuse hinnaga, on kohtud

lugenud tuvastatuks ka selle, et ettevõtted kooskõlastasid omavahel ka pakkumuste hinnad. Nii

märgitaksegi maakohtu otsuses, et läbirääkimiste käigus kooskõlastati ka kululoendites olevad hinnad

(kd 5, tl 238). Seega on kohtud teinud kindlaks, et konkurendid määrasid omavahel kindlaks teenuse

hinna tarbija jaoks. Hinnakokkulepped viivad pakkumise langemiseni ja hindade tõusuni ning

lõppastmes ressursside väärjaotuseni, kuivõrd tarbijate nõutavad teenused jäetakse osutamata

(Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 21). Seega väheneb ka tarbijate heaolu. Tuleb nõustuda

kassaatoriga, et KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) hõlmab igasugust hinna-alast koostööd,

kuna hinnalangus lühiajalises perspektiivis võib viia ettevõtjate mõju sedavõrd suure kasvuni, et

pikemas perspektiivis tuleb tarbijaid siiski pidada kaotajateks (vt selle kohta ka käesoleva otsuse

punkt 30.1). See tähendab ühtlasi, et süüdistatavate vastutust ei välista asjaolu, et nad leppisid kokku

võimalikult madala hinna, nagu on leidnud maakohus.

21.4 Seevastu ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul käesolevas kriminaalasjas kõneleda kaubaturu

jagamisest KonkS § 4 lg 1 p 3 ja ELTL art 101 lg 1 p (c) tähenduses ega hinna-alase teabe

vahetamisest KonkS § 4 lg 1 p 4 mõttes. Kaubaturu jagamise all peetakse silmas olukorda, kus

vähemalt üks turuparameeter (nt teatud geograafilised tegevuskohad, majandusharud, tarbijagrupid,

aga ka allikad, kellelt konkurendid tooteid või teenuseid hangivad) jagatakse ära vähemalt ühe

konkurendi kasuks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole süüdistuses ega ka kohtuotsustes näidatud

ära, millises osas ettevõtjad Eesti Vabariigi teedeehitusteenuse turgu jagasid. Ehkki hinna-alase

informatsiooni vahetamist võib formaalses mõttes pidada teabe vahetamiseks KonkS § 4 lg 1 p 4

tähenduses, ei saa teabeks selle sätte mõttes pidada hinna kohta käivat informatsiooni põhjusel, et

hindu ei ole võimalik KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) mõttes kokku leppida muul moel

kui hinnaalast teavet vahetades. Seetõttu ammendub hinna-alase teabe vahetamise ebaõigus KonkS §

4 lg 1 p-s 1 ja ELTL art 101 lg 1 p-s (a) ning KonkS § 4 lg 1 p-s 4 peetakse silmas muud konkurentsi

kahjustavat teavet.

21.5 Eelnevat kokku võttes tuleb tõdeda, et AS-i KPK ja OÜ A koostööl AS-ga T ja OY-ga B oli

tulenevalt pakkumuste hinna kokkuleppimisest konkurentsi kahjustav eesmärk. Eeltoodust tuleneb

ühtlasi, et selle koostöö konkurentsi kahjustavat tagajärge pole vaja eraldi tuvastada (vt käesoleva

otsuse punkt 21.1).

22. Nagu käesoleva otsuse punktis 11 märgitud, kehtib ELTL art 101 üksnes nende kokkulepete

suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellele ELTL art 101

koosseisuelemendile puudub analoog KonkS § 4 lg-s 1.

22.1 Nimetatud elementi kontrollides ei ole tingimata vaja tuvastada tegelikku liikmesriikidevahelise

kaubanduse mõjutamist - piisab ka sellest, kui ettevõtjatevaheline koostöö on selliseks mõjutamiseks

sobilik. Sobilik on koostöö selleks siis, kui ta võib otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt,

mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ühisturu eesmärkide saavutamist takistaval moel

(Euroopa Kohtu 13. juuli 1966. a otsus asjas 58/64 (Grundig), preambuli p 6). Ehkki toodud

definitsioon on lai, leitakse siiski, et vaid ühe liikmesriigi teatud osa puudutavad puhtalt kohalikku

laadi kokkulepped ei suuda oma olemusest tulenevalt liikmesriikidevahelist kaubandust oluliselt

mõjutada (Euroopa Komisjoni teatis "Suunised EÜA artiklites 81 ja 82 kasutatava mõiste

"liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine" kohta" (edaspidi: Suunised liikmesriikidevahelise

kaubanduse mõjutamise kohta) (2004/C 101/07), p 91). Samuti tuleb tõdeda, et horisontaalkoostöö

kokkulepped, mis piirduvad vaid ühe liikmesriigiga ega puuduta otseselt eksporti ja importi, ei kuulu

nende kokkulepete kategooriasse, mis on oma olemusest tulenevalt sobilikud liikmesriikidevahelise

kaubanduse mõjutamiseks (Suunised liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise kohta, p 83).

22.2 Et käesolevas kriminaalasjas puudutas kokkulepe üksnes ühte kindlalt geograafiliselt piiratud

kohalikku riigihanget, ei ole see kriminaalkolleegiumi hinnangul liikmesriikidevahelise kaubanduse

mõjutamiseks sobilik. Siiski tugineb kolleegium ka edasises kartelliõiguslikus analüüsis abistavalt

ELTL art-le 101, sest üksnes sel moel on võimalik tõhusalt vältida kahe erineva konkurentsiõigust

reguleeriva õiguskorra paralleelset esinemist (vt käesoleva otsuse punkt 12).

23. Viimaks sisaldab ELTL art 101 lg 1 ka pikaajalise õiguspraktika käigus välja kujunenud n-ö

kirjutamata koosseisutunnust, mida võib nimetada koostöö olulisuseks.

23.1 Teatud juhtudel võib ettevõtjatevaheline koostöö täita kõik ELTL art 101 lg 1 tingimused, olla

aga sellest hoolimata konkurentsi kahjustamise aspektist sedavõrd vähemärgatav, et selle suhtes ei ole

tarvis kartelliõiguslikke abinõusid tarvitusele võtta. Koostöö vähest tähtsust tuleb silmas pidada ka

KonkS § 4 lg 1 sisustamisel, ehkki ka see säte sellist kitsendust otsesõnu ei sisalda. Küll aga kõneleb

vähese tähtsusega koostööst KonkS § 5.

23.2 Euroopa Komisjon on välja andnud teatise vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira

märgatavalt konkurentsi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaselt (de minimis)

(edaspidi: De minimis teatis) (2001/C 368/07). Selles teatises eristatakse konkurentsiõiguslikult

olulist koostööd ebaolulisest turuosakünniste abil. Tulenevalt ülaltoodust on praegusel juhul tegemist

konkurentide vahelise kokkuleppega. De minimis teatise punkti 7 (a) kohaselt ei ole konkurentide

vahel sõlmitud kokkulepe siiski oluline, kui kokkuleppeosaliste turuosa ühtekokku ei ületa 10 %

kokkuleppega mõjutataval asjakohasel turul. Turuosa suurusest lähtub ka KonkS § 5, mille teise lõike

teisest punktist tuleneb, et vähese tähtsusega on koostöö, kui seda tegevate ettevõtjate käivete

osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui 10 % horisontaalkoostöö puhul. Kuivõrd koostöö on

horisontaalne siis, kui seda tehakse konkurentide vahel (KonkS § 5 lg 3; Suunised ELTL art 101

kohta horisontaalkoostöö suhtes, p 1), on käesoleval juhul tegemist horisontaalkoostööga. Euroopa

Kohus seevastu võtab turuosa suuruse kõrval arvesse ka muid faktilisi, õiguslikke ja majanduslikke

asjaolusid ja on seetõttu leidnud, et ka juba 5 % suuruse turuosaga ettevõtjate koostöö võib

konkurentsi oluliselt kahjustada (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 1983. a otsus asjas

nr C-107/82 (AEG), p 58). Siiski tuleb nõustuda kassaatoriga, et praegusel juhul ei ole ettevõtjate

turuosa suurusel koostöö olulisuse hindamisel kuigivõrd tähendust. Nimelt peetakse kolmandate

isikute käest küsitavas hinnas kokkuleppimist juba olemuslikult sedavõrd raskeks konkurentsiõiguse

rikkumiseks, et seda loetakse alati olulisel määral konkurentsi kahjustavaks. Nii tulenebki De minimis

teatise p-st 11.1 (a), et juhul kui konkurendid sõlmivad kokkuleppe, milles nad fikseerivad hinnad

kolmandate isikute suhtes, siis ei ole võimalik, et see kokkulepe ei kahjusta märgatavalt konkurentsi.

Sama ilmneb KonkS § 5 lg-st 1, mille kohaselt vähese tähtsusega koostööst ei saa kõneleda KonkS §

4 lg 1 p-le 1 vastava koostöö korral, kui ettevõtjad on kindlaks määranud hinna kolmandate isikute

suhtes. Seega tuleb AS-i KPK ja OÜ A ning AS-i T ja OY B vahel sõlmitud kokkulepet lugeda

olulisel määral konkurentsi kahjustavaks.

24. Eelnevast järeldub, et AS-i KPK ja OÜ A koostöö AS-ga T ja OY-ga B vastab KonkS § 4 lg 1 p-

le 1 ja ELTL art 101 lg 1 (a) tunnustele. Ühtlasi tähendab eelöeldu seda, et AS-i KPK ja OÜ A

koostöö AS-ga T ja OY-ga B täidab ka KarS § 400 lg 2 p 1 koosseisu.

IV

25. Siiski võib mõningate konkurentsi piiravate kokkulepete lubatavus ilmneda KonkS § 6 lg-st 1 ja

ELTL art 101 lg-st 3.

25.1 Konkurentsi piiravatel kokkulepetel võib üldise efektiivsuse tõusu tõttu olla ka konkurentsi

edendavaid mõjusid. Juhul kui need kaaluvad üles konkurentsi pärssivad mõjutused, on kokkulepe

konkurentsi soodustav ja kooskõlas konkurentsiõiguse eesmärkidega. Selliste kokkulepete sisuline

mõju on konkurentsi edasiviiv, kuivõrd konkurentidest paremate toodete ja madalamate hindade abil

püütakse kliente juurde võita (Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 33). Nii sisaldavad KonkS § 6 lg 1

ja ELTL art 101 lg 3 tingimusi, mille üheaegse esinemise korral on ettevõtjatevaheline koostöö

hoolimata vastavusest KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 tingimustele ikkagi lubatav. ELTL art 101

lg-le 3 võivad ettevõtjad tugineda kahel juhul. Esiteks võib ettevõtjatevaheline koostöö olla lubatav

nn grupierandi alusel. Nimelt võib Euroopa Komisjon määrusega vabastada teatud liiki koostööd

tegevad ettevõtjad kartelliõiguslikust vastutusest, kui koostöö täidab ELTL art 101 lg 3 eeldused.

Sarnaselt on toiminud ka Eesti seadusandja, andes KonkS § 7 lg 1 alusel Vabariigi Valitsusele

volituse väljastada üldiseid lubasid KonkS §-s 6 sätestatud tingimustele vastava teatud liiki

konkurentsi kahjustava või kahjustada võiva koostöö tegemiseks. Teiseks võivad ettevõtjad tugineda

KonkS § 6 lg-le 1 ja ELTL art 101 lg-le 3 vahetult, kui nendevaheline koostöö täidab kõik nimetatud

sätetes seatud tingimused. Et käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et AS-i KPK ja OÜ A

ning AS-i T ja OY B koostöö oleks olnud lubatav mõne grupierandi alusel, tuleb analüüsida selle

vastavust vahetult KonkS § 6 lg-le 1 ja ELTL art 101 lg-le 3.

25.2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul kujutab KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 sätestatu

endast karistusõiguslikus mõttes õigusvastasust välistavat asjaolu KarS § 27 tähenduses. Kui

ettevõtjad teevad omavahel koostööd, mis vastab KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 tunnustele,

viitab juba ainuüksi sellise koostöö fakt sellele, et KarS §-ga 400 kaitstav õigushüve, s.o vaba

konkurents, on ohus. Õigushüve ohustatusele viitab kas asjaolu, et koostööl on oma olemuslikult

konkurentsivastase iseloomu tõttu konkurentsi kahjustav eesmärk või fakt, et koostööl on tegelikult

konkurentsi kahjustav tagajärg. Tulenevalt KarS § 2 lg-st 2 on isiku vastutuselevõtmise üheks

eelduseks peale teo koosseisupärasuse aga ka õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine. Teatud

juhtudel ei saa konkurentsiõiguse puhul hoolimata KarS § 400 (ja KonkS § 4 lg 1 ning ELTL art 101

lg 1) koosseisu realiseeritusest aset leidnud ettevõtjatevahelist koostööd lugeda õigusvastaseks, kuna

sellega kaasnevad olulised vaba konkurentsi jaoks positiivsed KonkS § 6 lg-le 1 ja ELTL art 101 lg-le

3 vastavad kaasmõjud. Ühtlasi järeldub eelöeldust ka see, et KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1

tunnuseid täitev koostöö on karistusõiguslikus tähenduses koosseisupärane KarS § 400 lg 1 mõttes

ega ole seetõttu üldjuhul lubatav.

25.3 Seoses Määruse nr 1/2003 art-s 2 ja KonkS § 6 lg-s 2 tõendamiskoormise kohta sätestatuga

märgib kriminaalkolleegium järgmist. Asjaolu, et nii KonkS § 6 lg 1 kui ka ELTL art 101 lg 3 on

asjassepuutuvad muudegi õigusharude jaoks peale karistusõiguse, tuleb silmas pidada ka KonkS § 6

lg 2 ja Määruse nr 1/2003 art 2 tõlgendamisel. Nimelt ei toimu paljudes Euroopa Liidu

liikmesriikides kartellikokkulepete keelustamine karistusõiguse abil. Et Eestis on olukord teistsugune,

võivad nimetatud konkurentsiõiguslikku tõendamist reguleerivad sätted kriminaalmenetluslike üldiste

tõendamispõhimõtete tõttu kehtida täies mahus vaid karistusõigusest väljapoole jäävate õigusharude

puhul. Põhiseaduse § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses

tõendama oma süütust. Seega peab isiku süü kriminaalmenetluses tõendama süüdistusfunktsiooni

kandev prokuratuur, kes on tulenevalt KrMS § 211 lg-st 2 kohustatud välja selgitama ka süüdistatavat

õigustavad asjaolud. Muu hulgas peab prokuratuur vastavate asjaolude ilmnemisel analüüsima ka

õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. See kehtib ka KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3

nimetatu kohta. Taoline järeldus tuleneb ka Euroopa Liidu õigusest, s.h Määruse nr 1/2003 art-st 2,

kuivõrd sama määruse preambuli viiendas punktis märgitakse, et Määrus nr 1/2003 ei mõjuta

tõendamisnõudeid käsitlevaid siseriiklikke eeskirju ega ka liikmesriikide konkurentsiasutuste ja

kohtute kohustust teha kindlaks konkreetse juhtumi asjakohased faktid tingimusel, et sellised

eeskirjad ja kohustused on kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega. Arusaam, et

kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust, on kahtlemata kooskõlas

Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega.

26. Juhul, kui üheaegselt esinevad kõik ELTL art 101 lg-s 3 toodud asjaolud, vabanevad isikud

vastutusest ELTL art 101 lg-le 1 vastava koostöö tegemise eest nii olukorras, kus koostööl on

konkurentsile kahjulik tagajärg, kui ka situatsioonis, kus koostööl on konkurentsi kahjustav eesmärk

(Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 20). Ka KonkS § 6 lg 1 eelduste täidetuse korral vabanevad

KonkS § 4 lg-le 1 vastava kokkuleppe sõlminud isikud kartelliõiguslikust vastutusest. Seetõttu tuleb

järgnevalt analüüsida, kas käesoleval juhul on ettevõtjatevaheline koostöö lähtuvalt KonkS § 6 lg-st 1

ja ELTL art 101 lg-st 3 õiguspärane.

27. Esiteks eeldab KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 kriteeriumide täitmine seda, et

ettevõtjatevaheline koostöö aitaks parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist

või majanduslikku progressi.

27.1 See nõue on täidetud, kui koostööga kaasnevad sellised üldise hüve jaoks olulised objektiivsed

eelised, mis kaaluvad üles koostööga seonduvad negatiivsed aspektid (Euroopa Esimese Astme

Kohtu 8. juuni 1995. a otsus asjas nr T-7/93 (Langnese-Iglo GmbH), preambuli p 10). Esimese

alternatiivi - s.o kaupade tootmise või levitamise parandamine - puhul lähtutakse konkurentsiõiguses

ratsionaliseerimispõhimõttest, pidades silmas selliseid konkurentsipiiranguid, mis viivad kokkuvõttes

nt kulude vähenemisele, uute turgude hõivamisele või pakutava kauba hulga suurenemisele.

27.2 Sellisena mõistetava efektiivsuse kasvu üheks alaliigiks on kulusäästud, mida on selgitatud

Suunistes EÜA art 81 lg 3 kohta, p-s 65 järgmiselt: "Oluline efektiivsuskasvu allikas on

olemasolevate ressursside liitmise alusel tekkiv sünergia. Kui lepingupooled liidavad oma ressursid,

võib neil õnnestuda luua kulu- või tootmisstruktuur, mille saavutamine muude vahenditega ei oleks

võimalik. Kahe teineteist täiendava tehnoloogia ühendamine võib viia tootmiskulude langemise või

kvalitatiivselt kõrgema väärtusega toote loomiseni. Nt on võimalik, et ettevõte A saavutab oma

tootmisvõimsuse juures kõrge tootmismahu ühes tunnis, vajab aga võrdlemisi palju toormaterjali ühe

üksuse tootmiseks, samal ajal kui firma B saavutab oma tootmissektoris väiksema tootluse ühes

tunnis, sealjuures vajab aga vähem toorainet ühe tootmisühiku tootmiseks. Sünergia tekib siis, kui

sellise ühistootmisettevõtte loomisega, kus on liidetud A ja B tootmisharud, saavutatakse kõrge (või

kõrgem) tootlus ühes tunnis ja madal (või madalam) toormaterjali kulu ühe tootmisühiku loomiseks."

27.3 Järgnevalt võtab kriminaalkolleegium seisukoha selle suhtes, kas käesoleval juhul kaasnes AS-i

KPK ja OÜ A koostööga AS-ga T ja OY-ga B selline kulusääst, mis kaalub üles eelnevalt välja

toodud koostöö negatiivsed mõjud konkurentsile. Maantee rekonstrueerimine on väga mahukas

mitmetest erinevatest töödest koosnev tegevus. Tulenevalt hanketeates sisalduvast hanke

lühikirjeldusest tuli käesoleval juhul maantee asfalteerida (kd 5, tl 65-66). Seega oli asfaldi hankimise

ja paigaldamisega seonduv praegusel juhul üheks oluliseks tööks Riigihanke raames. Senise

menetluse kestel on menetluse osalised korduvalt väitnud, et AS T ja OY B suutsid toota asfaldi

märksa odavamalt kui AS KPK ja OÜ A. Nimelt oli OY-l B mobiilne asfalditehas, mida äriühing

soovis kasutada (kd 5, tl 224, 225, 227). K. Kaljuvee kinnitusel lähtus ka AS-i KPK ja OÜ A huvides

tegutsenud U. K. sellest, et OY-ga B koostööd tehes on võimalik saavutada odavaim asfaldihind, mis

oli võtmeküsimus (kd 5, tl 224). AS KPK oleks seevastu pidanud tootma asfalti ehitusobjektist 70

kilomeetri kaugusel asuvas Tartus, mis oleks pika vahemaaga seonduvate transpordikulude tõttu

tõstnud oluliselt asfaltbetooni omahinda (kd 5, tl 227). Ka on K. Kaljuvee märkinud, et AS T ja OY B

suutsid teostada konkurentidest odavamalt drenaažitöid (kd 5, tl 227). Samas seisnes AS-i KPK eelis

teise koostööpoole ees selles, et AS KPK suutis hankida toormaterjali - s.o liiv, kruus, killustik -

odavamalt, kuivõrd ehitusobjekti lähedalt pärinenud ja kohalikke olusid tundnud U. K. oli sõlminud

vastavad eelkokkulepped Riigihanke objekti läheduses paiknenud karjääridega (kd 5, tl 227). OÜ-l A

aga oli suuri kogemusi seoses pinnasetöödega (kd 5, tl 224). Ehkki kohtud ei ole eelnevalt välja

toodud väiteid detailselt analüüsinud, on need kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski tuvastatuks

loetud. Nimelt on nii maa- kui ka ringkonnakohus lähtunud sellest, et just koostöö tõttu said

ettevõtted teha madalahinnalised pakkumused. Seda ei vaidlusta ka kassaator, kes on kogu menetluse

kestel leidnud, et hindade kokkuleppimise korral ei ole oluline, kas kokku lepitakse kõrged või

madalad hinnad.

27.4 Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et omavahel kokku leppinud ettevõtjad üritasid oma nõrkusi

koostöö abil kõrvaldada. Sel moel käitudes suutsid nad optimeerida hindu, leppides kokku selles, et

teostavad Riigihanke üksnes kummagi poole tugevamaid, s.o odavamaid, külgi rakendades. Kuivõrd

ülaltoodust tulenevalt on tegemist efektiivsuse kasvuga, edendanuks ettevõtjatevaheline koostöö

kaupade tootmist ja levitamist KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 tähenduses. KonkS § 6 lg 1 ja

ELTL art 101 lg 3 esimene tunnus on seega käesoleval juhul täidetud.

28. Lisaks eeltoodule eeldab ettevõtjate kartelliõiguslikust vastutusest vabanemine, et tarbijad saavad

eelnimetatud efektiivsuse kasvust õiglase osa.

28.1 Siinkohal tuleb "tarbija" mõistet käsitleda laialt, mõistes selle all mitte üksnes vahetult teenusega

seotud isikuid, aga ka lõppkliente (Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 84). Tarbijate poolt saadavat

osa tuleb lugeda õiglaseks, kui see vähemalt neutraliseerib kokkuleppe tegelikud või eeldatavad

negatiivsed mõjud, mis seonduvad EÜA art 81 lg-le 1 vastava konkurentsikahjustusega (Suunised

EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 85). Kokkuleppe seda aspekti hinnates tuleb tähelepanu pöörata ka sellele,

et muu hulgas võib konkurentsi piirava kokkuleppe sõlmimine tekitada ettevõtjates nende turumõju

suurenemise tõttu kiusatuse hindu tõsta. Siiski ei pruugi ettevõtjad sellele järele anda seetõttu, et

kulukärped on neile sedavõrd kasulikud, et nad nende ulatuse tõttu hindu siiski ei suurenda (Suunised

EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 101).

28.2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul oleksid tarbijad praegusel juhul saanud ettevõtjatevahelisest

koostööst õiglase osa. Tööde teostamine madalama hinnaga oleks olnud Riigihanke tellijale kasulik.

Tuvastatud ei ole, et ettevõtjad oleksid seoses oma turumõju suurenemisega hindu tõstnud. Kogu

menetluse kestel on menetlusosalised olnud ühel meelel, et konkurents Eesti Vabariigi teedeehituse

turul on äärmiselt tihe ja kaks ettevõtjat paljudest ei saavutanud ka omavahel koostööd tehes sellist

mõjuvõimu, et nad võiksid sellest lähtuvalt tarbijate suhtes hindu tõsta.

29. Järgmise KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 elemendina tuleb analüüsida, kas

konkurentsipiirang (s.o hinnakokkulepe) oli efektiivsusekasvu saavutamiseks hädavajalik. Sellele

küsimusele vastamiseks tuleb välja selgitada, kas kokkulepe ja selle üksikud elemendid võimaldavad

asjassepuutuvaid tegevusi läbi viia efektiivsemalt, kui see oleks olnud muidu võimalik (Suunised

EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 74). Kui on tegemist ettevõtjate vastastikuseid nõrkusi tasandavat

sünergiaefekti sisaldava kokkuleppega, võib just sellega seonduva efektiivsuse kasvu tõttu kokkulepe

hädavajalikkust eeldada (Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 76). Seega tuleb praegusel juhul tõdeda,

et vaid omavahel teenuse hinnas kokku leppides suutsid ettevõtjad teha odavaima pakkumuse.

30. KonkS § 6 lg 1 p-st 3 tuleneb, et kartellikeeld ei kohaldu koostöö suhtes, mis ei anna ettevõtjatele

võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. Ka ELTL art 101 lg 3 viimane eeldus

seondub konkurentsi säilimisega toodete olulise osa suhtes.

30.1 See kriteerium peab tagama, et asjassepuutuval turul säiliksid vähemalt elementaarsed

turufunktsioonid. Kui turul kõrvaldatakse igasugune konkurents, lõpeb täielikult ka konkureerimine

ning lühiajalise efektiivsuskasvu kaaluvad üle pikaajalised negatiivsed ilmingud, mis viivad muu

hulgas end kindlustanud ettevõtjate saavutatud turupositsiooni põlistumiseni, ressursside

väärjaotuseni, innovaatilisuse taandarenguni ja kõrgemate hindadeni (Suunised EÜA art 81 lg 3

suhtes, p 105). Seega on konkurentsi kaitse ELTL art 101 eesmärk mitte üksnes lühemas, vaid ka

pikemas perspektiivis.

30.2 Selle kriteeriumi hindamisel on üks olulisemaid küsimusi ettevõtjate turuosa suurus. Mida

väiksem on ettevõtjate ühine turuosa, seda väiksema tõenäosusega kõrvaldab nendevaheline koostöö

konkurentsi turu olulise osa suhtes. Analüüsides küsimust, kas ettevõtjate turuosa tuleb pidada

oluliseks KonkS § 6 lg 1 p 3 ja ELTL art 101 lg 3 (b) tähenduses, saab kriminaalkolleegiumi

hinnangul juhinduda grupierandite osas kehtestatud määrustes sisalduvatest turuosade määradest,

kuivõrd need näitavad üldjoontes, millisest turuosa lävendist alates saab rääkida olulisusest.

Grupierandeid kehtestavates määrustes on loetud oluliseks turuosaks üldjuhul kas 20 protsenti

(Euroopa Komisjoni 14. detsembri 2010 määrus nr 1218/2010 ELTL art 101 lg 3 kohaldamise kohta

teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes, art 3; Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2004 määrus

nr 772/2004 EÜA art 81 lg 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes, art 7) või 30

protsenti (Euroopa Komisjoni 14. detsembri 2010 määrus nr 1217/2010 ELTL art 101 lg 3

kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes, art 7; Euroopa

Komisjoni 20. aprilli 2010 määrus nr 330/2010 ELTL art 101 lg 3 kohaldamise kohta teatavat liiki

vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, art 3; Euroopa Komisjoni 27. mai 2010

määrus nr 461/2010 ELTL art 101 lg 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja

kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris, p 14). Sarnased turuosa suurused sisalduvad

ka Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud grupierandites. Käesoleval juhul on menetluse osalised

vaielnud selle üle, milline on ettevõtjate turuosa suurus teedeehituses. Süüdistusaktis leitakse, et

nende turuosa on kokku 11,14 protsenti (kd 5, tl 3, pöördel). Seevastu ringkonnakohtu otsuses

märgitakse, et AS-i KPK turuosa teedeehituse turul oli 3,4 protsenti ja AS-i T turuosa 1,7 protsenti.

Seega ei ole kohtud tuvastanud, et ettevõtjate turuosa oleks olnud vähemalt 20-30 protsenti Eesti

Vabariigi teedeehituse sektorist. Seetõttu ei ole turuosa kriteeriumit silmas pidades võimalik teha

järeldust, et AS-i KPK ja OÜ A kokkuleppega AS-ga T ja OY-ga B oleks kõrvaldatud konkurents

nimetatud turu olulise osa suhtes.

30.3 Ehkki turuosa kõrval võivad tähendust omada muudki kriteeriumid (vt nt Suunised EÜA art 81

lg 3 suhtes, p 108-109), ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul käesoleval juhul konkurentsi

kõrvaldamisest turu olulise osa suhtes siiski rääkida. Nt puuduvad igasugused andmed selle kohta,

nagu oleks ettevõtjatevaheline koostöö raskendanud uutel konkurentidel ehitusteenuste turule

sisenemist.

31. Eelnevat kokku võttes leiab kriminaalkolleegium, et AS-i KPK ja OÜ A koostöö AS-ga T ja OY-

ga B vastas KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg 3 sätestatud tingimustele. Seetõttu oli ettevõtjate

konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostöö käesoleval juhul lubatav. Ühtlasi tähendab eeltoodu, et

süüdistatavad ei vastuta oma teo eest ka KarS § 400 järgi, kuivõrd tulenevalt KonkS § 6 lg-s 1 ja

ELTL art 101 lg-s 3 sisalduvast õigusvastasust välistavast asjaolust oli nende käitumine õiguspärane.

V

32. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 2, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 23. novembri 2010. a otsuse resolutiivosa muutmata, kuid täpsustab kohtuotsuse

põhistusi. Kassatsiooni jätab kolleegium rahuldamata.

33. K. Kaljuvee kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada K. Kaljuveele kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu summas 958 eurot ja 67 senti. Kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu hüvitamise taotluse esitas ka AS-i KPK kaitsja, paludes hüvitada kaitsealusele 912

eurot ja 66 senti. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral

riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 175 lg 1 p-st 1 tulenevalt on

menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistataval on õigus eeldada, et

tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on

kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22 ja 11. aprilli

2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-11, p 21). Kuna Riigikohus jättis prokuratuuri kassatsiooni

rahuldamata, tuleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu K. Kaljuveele ja AS-le KPK

mõistlikus suuruses hüvitada. Kolleegium leiab, et mõlema kaitsja taotluses sisalduvad summad on

käesolevas asjas kaitsjatasuna mõistliku suurusega ja need tuleb süüdistatavatele hüvitada täies

ulatuses.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris