3-2-1-22-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-22-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. mai 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aivar Kala hagi EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIDU vastu

30. novembri 2009. a liidupäeva ja sellel valitud nõukogu

otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-63567

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivar Kala kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3195 eurot 58 senti (50 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aivar Kala (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostja EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT (registrikood

80003024), esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Asja läbivaatamise kuupäev

4. aprill 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-63567 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Aivar Kala kassatsioonkaebuselt 15. detsembril 2010 tasutud kautsjon

31 (kolmkümmend üks) eurot 96 senti (500 (viissada) krooni) Advokaadibüroo Kaevando &

Partnerid OÜ kontole nr 221046978771 (Swedbank AS).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Kala (hageja) esitas 30. novembril 2009 Harju Maakohtule hagi EESTI

KORTERIÜHISTUTE LIIDU (EKÜL) (kostja) vastu 30. novembri 2009. a liidupäeva ja sellel

valitud nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt esitas nn initsiatiivgrupp kostja juhatusele 22. oktoobril 2009 nõude

erakorralise liidupäeva (s.o üldkoosoleku) kokkukutsumiseks, mille ainsaks päevakorra punktiks oli

senise nõukogu tagasikutsumine ja uute nõukogu liikmete valimine. Nõudekirjas on viidatud

vandeadvokaat Toomas Tammele kui initsiatiivgrupi esindajale. Hageja otsustas kostja juhatuse

esimehena kutsuda kokku sama päevakorrapunktiga kostja erakorralise liidupäeva. Hageja saatis selle

kohta 30. oktoobril 2009 laiali kirjaliku teate. Seejärel sai kostja juhatus 5. novembril 2009

anonüümse e-kirja, mis on saadetud meiliaadressilt liidupäev@gmail.com ning milles teatatakse, et

kuivõrd kostja juhatus on justkui delegeerinud liidupäeva kokkutsumise nõukogule, kutsub nn

initsiatiivgrupp ise liidupäeva kokku ning on määranud ka toimumise ajaks 30. novembri 2009. Kes

kuulub nn initsiatiivgrupi koosseisu ja kelle nimel on e-kiri saadetud, sellest e-kirjast ega ka

hilisematest kirjadest ei selgu. EKÜL ei ole liidupäeva kokkukutsumist kellelegi delegeerinud ega ka

keeldunud liidupäeva kokkukutsumisest. Kostja juhatus teatas juba 30. oktoobril 2009 liidupäeva

kokkukutsumisest. Kuivõrd kostjal on 1441 liiget, ei ole võimalik liidupäeva põhikirja järgi kohe

kokku kutsuda, vaid sellele eelneb kohalike regionaalsete liidukoosolekute korraldamine, kus iga

regionaalse büroo kohta valitakse põhikirjas ettenähtud arv volinikke. Pärast seda, kui regionaalsetel

liidukoosolekutel on volinikud valitud, korraldatakse nimetatud volinikele liidupäev ehk üldkoosolek,

kus volinikud lahendavad liidupäeva päevakorras ettenähtud küsimused. Tulenevalt kostja põhikirja

p-dest 66 ja 88 kutsub liidupäeva kokku juhatus, regionaalsed liidukoosolekud kutsuvad kokku

vastavate kohalike büroode juhatajad. Hageja tugines oma nõudes mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 21 lg-le 3 ja § 241 lg-le 1. Initsiatiivrupi libakoosolekute kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud kostja põhikirja p-dest 95 ja 64 tulenevat etteteatamistähtaega (kahe nädala asemel on

16. novembri 2009. a koosolekutest ette teatatud alla nädala, ehkki lühem etteteatamistähtaeg on

lubatud vaid korduskoosoleku pidamisel). Kuna kostja juhatus tühistas initsiatiivgrupi Tallinna

koosolekute toimumise aegadeks saalibroneeringud, ei ole saanud Tallinna 16. novembri 2009. a ja

26. novembri 2009. a regionaalsed koosolekud ega ka 30. novembri 2009. a liidupäev füüsiliselt

kuidagi toimuda ning nende koosolekute kohta koostatud protokollid on võltsitud. MTÜS § 21 lg 3

kohaselt ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui selle kokkukutsumisel on rikutud

seaduse või põhikirja nõudeid. Sama põhimõte kehtib kostja põhikirja p-de 95 ja 96 ning

MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 7 kohaselt ka regionaalsete liidukoosolekute kohta. Samuti leidis hageja,

et regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised, kuna rikutud on MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega polnud 30. novembril 2009 liidupäeval osalenud

volinikel volitusi kostja nimel liidupäeval osaleda, sest nende valimiseks peetud esimesed ning ka

korduskoosolekud volinike valimiste kohta on tühised.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole oma hagis põhistanud ega tõendanud ühtegi seadusest

või põhikirjast tulenevat koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist või muud rikkumist, mis tooks

kaasa otsuste tühisuse. Kostja ei vaidle vastu, et 22. oktoobril 2009 esitati kostja juhatusele nõue

erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks. 22. oktoobri 2009. a nõudekirja on allkirjastanud rohkem

kui 1/10 kostja liikmetest (1441 liikmest 190). Vandeadvokaat Toomas Tamme on nõudekirjas

märgitud kui initsiatiivgrupi esindaja ning tema seos on nõudekirjas üheselt mõistetavalt ja selgelt

kirjas. Kostja vaidles vastu, et hageja kostja juhatuse esimehena saatis 30. oktoobril 2009 laiali

kirjaliku teate, mille kohaselt kostja juhatus kutsub kokku erakorralise liidupäeva. 30. oktoobri

2009. a teadet ei ole hageja laiali saatnud ning samuti ei ole selles märgitud kokkukutsutava

liidupäeva toimumise aega ega kohta. Kuna juhatus määratud tähtajaks liidupäeva kokkukutsumise

protseduure ei alustanud, siis otsustas initsiatiivgrupp liidupäeva ise kokku kutsuda. Regionaalsed

liidukoosolekud toimusid ja seal valiti seaduse ja põhikirja nõudeid järgides liidupäevale volinikud.

Liidupäev toimus 30. novembril 2009 ning sellel osales 46 hääleõiguslikku volinikku, kes kutsusid

tagasi kostja senise nõukogu ning valisid uue nõukogu, nagu päevakord ette nägi. Kostja nõukogu

pidas samal päeval koosoleku, millel otsustati usalduse kaotuse tõttu tagasi kutsuda kostja senised

juhatuse liikmed Aivar Kala (hageja) ja Guido Gritšenko ning valida uuteks juhatuse liikmeteks

Andres Jaadla, Dagmar Mattiisen ning Urmas Mardi. Kostja leiab, et 30. novembri 2009. a liidupäeva

kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid (MTÜS § 20 lg-d 3

ja 4, põhikirja p 68), mistõttu seal vastu võetud otsused on seaduslikud. Nõukogu liikmete valimine ja

tagasikutsumine on MTÜS § 19 lg 1 p 7 ja põhikirja p 103 kohaselt liidupäeva pädevuses. Juhatuse

liikmete valimine ja tagasikutsumine on põhikirja p-de 115 ja 124 kohaselt nõukogu pädevuses.

Samuti vastab 22. oktoobri 2009. a nõudekiri MTÜS § 20 lg 3 ja põhikirja p 68 nõudele, kuna

näidatud on koosoleku kokkukutsumise põhjus. Kostja leiab, et regionaalsete liidukoosolekute otsuste

tühisuse tuvastamist ei saa hageja nõuda vastuväite esitamisega, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 38 lg-le 7, vaid hagejal tulnuks esitada iseseisvad nõuded. Samas märkis kostja, et

hageja väited regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta on ebaõiged ka sisuliselt, kuna

nende kokkukutsumisel on järgitud kõiki seaduse ja kostja põhikirja nõudeid.

3. Harju Maakohus jättis 28. mai 2010. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus jättis rahuldamata kohtu tegevuse peale esitatud hageja vastuväite.

Maakohtu otsuse kohaselt sätestab MTÜS § 21 lg 3, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud

seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis,

kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on

üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul

notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus

rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

MTÜS § 241 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite

esitamisega. Põhikirja p 76 kohaselt võib liidupäev vastu võtta otsuseid, kui tema kokku kutsumisel

on järgitud kõiki seadustest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirja p 103 (otsuses ekslikult

märgitud p 104) kohaselt valib nõukogu liikmed, volitab nad ametisse ja kutsub tagasi liidupäev.

Põhikirja p 115 kohaselt valib juhatuse liidu nõukogu neljaks aastaks. Kostja juhatusele esitati nõue

erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks päevakorrapunktiga - nõukogu liikmete tagasikutsumine

ning uute liikmete valimine (I kd, tl 10; nõue koos lisadega, I kd, tl 206-236). Põhikirja p 66 kohaselt

võib erakorralise liidupäeva kokku kutsuda liidu juhatus või nõukogu, kui seda nõuavad liidu huvid

või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 68 kohaselt peab juhatus liidupäeva kokku kutsuma,

kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei

kutsu liidupäeva kokku eespool nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda

samas korras liidu juhatusega. Sama on sätestatud MTÜS § 20 lg-tes 3 ja 4.

22. oktoobri 2009. a nõudekirjas on märgitud, et "käesolevale nõudele on lisatud nõuet toetavate

EKÜL liikmete allkirjade leht". 29. aprillil 2010 esitas kostja tõendina allkirjalehed (I kd, tl 208-236).

Maakohus võttis nimetatud tõendi vastu ning määras 10. mai 2010. a elektronkirjaga hagejale tähtaja

seisukoha esitamiseks. Asjaolu, et hageja nimetatud nõudekirja lisasid ise 30. novembri 2009. a

hagiga ei esitanud, ei tähenda, et nimetatud lisad puudusid. Maakohtu hinnangul on usutav, et

22. oktoobri 2009. a nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks esitati kostja juhatusele koos

liikmete allkirjade lehega. Hageja esitas tõendi vastuvõtmise järel 18. mail 2010 kohtu tegevuse peale

vastuväite. Maakohus leidis, et esitatud vastuväide on alusetu. Õige on hageja viitamine asjaolule, et

kostja esitas tõendi pärast selleks ettenähtud tähtaega, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 331 lg-st 1 juhindudes pidas maakohus vajalikuks nimetatud tõend vastu võtta, kuna sellel

on asja lahendamisel oluline tähtsus. Tõendi hilisem esitamine on põhjendatud, kuna selle tingis

asjaolu, et hageja esitas alles 23. aprillil 2010 väite, et tõendamata on asjaolu, et initsiatiivgrupil oli

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks olemas nõutav 1/10 liikmete toetus. Hageja ei olnud

enne seda menetluse käigus kordagi vaidlustanud, et 22. oktoobri 2009. a nõudele oli juurde lisatud

liidu liikmete allkirjaleht 190 allkirjaga (I kd, tl 54). 23. aprillil 2010 on hageja esitanud väite, et

erakorralise liidupäeva kokkukutsumise nõude esitas initsiatiivgrupp, mitte aga 1/10 liikmetest (I kd,

tl 191). Nimetatud väide on ümber lükatud kostja esindaja esitatud tõendiga, mille kohaselt on

põhikirja p 68 täidetud ja kostja on esitanud allkirjalehed, millest nähtub, et 1441 liikmest 190 liiget

on nõudnud liidupäeva kokkukutsumist (I kd, tl 206-236). Kui hageja väidab, et nõude allkirjastanud

isikud ei ole kostja liikmed, siis hagejal tulnuks nimetatud väidet tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1

tõendada. Kuna hageja oli ise kostja juhatuse liige, oli tal võimalik endal kindlaks teha ja konkreetselt

viidata, kes liidupäeva kokkukutsumise nõude nimekirja märgitud isikutest ei olnud kostja liige.

Kohtu hinnangul on 22. oktoobri 2009. a nõudes põhikirja p 68 ja MTÜS § 20 lg 3 nõuded põhjuse

näitamise osas täidetud. Hageja viited nõude ebaselgusele ning initsiatiivgrupi esindajale on

põhjendamatud, kuna nõudest nähtub selgelt, et erakorralist liidupäeva kokkukutsumist taotlevad

liidu liikmed ning juriidilis-tehnilistes küsimustes on kontaktisikuks vandeadvokaat Toomas Tamme.

Hageja väidab, et ta teavitas liidupäeva kokkukutsumisest initsiatiivgrupi esindajat 30. oktoobri

2009. a teatisega (I kd, tl 11). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud teatis, et hageja juhatuse liikmena

astus samme liidupäeva kokkukutsumiseks initsiatiivgrupi ette antud aja jooksul. Juhatuse

30. oktoobri 2009. a teade ei sisalda MTÜS § 20 lg-s 6 sätestatud andmeid. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt

tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning

üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise

teate saatmiseks. Juhatusele anti maakohtu hinnangul piisavalt aega, astumaks samme, et kokku

kutsuda üldkoosolek. Seega kutsus initsiatiivgrupp liidupäeva erakorraliselt kokku seaduslikult ning

kuna juhatus seda ei teinud, võisid taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras kostja

juhatusega, sh kokku kutsuda volinike koosoleku (regionaalse liidukoosoleku).

Otsuste tühisuse ühe alusena tõi hageja välja asjaolu, et 30. novembri 2009. a liidupäeval osalenud

volinikel polnud volitusi kostja nimel liidupäeval osaleda, sest nende valimiseks peetud regionaalsed

liidukoosolekud on tühised. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja ei saa vastuväidet

esitades tugineda regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisusele. Kohtule esitatud dokumentidest

nähtuvalt on regionaalsed liidukoosolekud toimunud ning seal on vastu võetud otsused, mille tühisust

ega kehtetust ei ole kohus tuvastanud (I kd, tl 93-188). Maakohus ei tuvastanud, et kostja liidupäeva

30. novembri 2009. a otsuse ning kostja nõukogu 30. novembri 2009. a otsuse vastuvõtmisel oleks

rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. novembri 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata,

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja

kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja põhikirja p 68 ja MTÜS § 20 lg-te 3 ja 4 järgi on vähemalt

1/10 kostja liikmetest õigustatud nõudma juhatuselt erakorralise liidupäeva kokkukutsumist ja kui

juhatus jätab selle nõude täitmata, saavad need liikmed ise erakorralise liidupäeva kokku kutsuda.

Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja juhatusele esitas 22. oktoobril 2009 nõude

erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks rohkem kui 1/10 kostja liikmetest. Samas leiab hageja, et

sellest asjaolust ei järeldu automaatselt, et ka 30. novembri 2009. a liidupäeva kutsus kokku vähemalt

1/10 liikmetest.

Ringkonnakohus ei nõustunud hageja väitega, et maakohus oleks esitatud tõendite põhjal pidanud

asuma seisukohale, et nõude juhatusele liidupäeva kokkukutsumiseks esitas küll nõutav arv liikmeid,

kuid liidupäeva kutsus kokku mingi anonüümne initsiatiivgrupp. Juhatusele 22. oktoobril 2009

esitatud nõudekirjast (I kd, tl 10) nähtub üheselt, et nõudekirja allkirjastajad ise ongi see

initsiatiivgrupp. Liidupäeva kokkukutsumise protseduuride seaduspärasuse hindamisel tuleb

arvestada ka mõistlikkuse printsiibiga. Ei ole mõistlikult mõeldav, et liidupäeva kokkukutsumist

nõudnud 190 liiget peavad pärast juhatusele liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamist veel kõik

koos ühiselt allkirjastama ka kõik liidupäeva kokkukutsumise teated. Põhjendatud ei ole asuda

seisukohale, et 190 kostja liiget esitas küll juhatusele nõudmise liidupäeva kokkukutsumiseks, ent

pärast seda, kui juhatus jättis alustamata koosoleku kokkukutsumise protseduurid, asus tegevusse

hoopis mingi teine initsiatiivgrupp.

Kes täpselt allkirjastas regionaalsete liidukoosolekute kokkukutsumise teated liikmetele, ei oma asja

lahendamise seisukohast tähtsust, kuna hageja ei ole liidupäevale eelnenud regionaalsete

liidukoosolekute otsuseid nõuetekohaselt vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles,

et pelgalt tühisuse vastuväidetega juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist nõuda ei saa.

Tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 1 võib kohus tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva otsuse kehtetuks. Seega erinevalt seadusega vastuolus olevast tehingust, mis on osal

juhtudel tühine (TsÜS § 87), on juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus olev otsus

üldjuhul vaieldav. Nii on see sätestatud ka TsÜS §-s 38, mille kohaselt on otsus tühine vaid juhtudel,

mis on lg-s 2 ette nähtud. Neid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna hageja ega ka ükski teine isik ei ole

regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustanud, ei ole enam tähtsust sellel, kas nende

koosolekute kokkukutsumisel järgiti kõiki seaduse nõudeid. Eeltoodu alusel leidis ringkonnakohus, et

erakorralise liidupäeva kutsus kokku rohkem kui 1/10 kostja liikmetest ning hageja väited selle kohta,

et liidupäeva kutsus kokku anonüümne initsiatiivgrupp, on ebaõiged.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et juhatus jättis kostja liikmete nõude täitmata. Maakohus on

põhjendanud, millistel asjaoludel ja millistest seadustest lähtudes pidas ta juhatusele antud tähtaega

piisavaks. 22. oktoobri 2009. a nõudekirjast nähtuvalt on juhatusele antud tähtaeg liidupäeva

kokkukutsumise protseduuride alustamiseks, mitte juba koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja

30. oktoobril 2009 kostja liikmete esindajale saadetud vastusest (I kd, tl 11) nähtub, et juhatus ei ole

tegelikult veel ühtegi sammu üldkoosoleku kokkukutsumise protseduuride alustamiseks astunud.

Ringkonnakohtu arvates on seitse päeva piisav aeg, et saada aru, kas juhatus ka tegelikult kutsub

koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada. Maakohus on juhatuse 30. oktoobri 2009. a

vastusele õigusliku hinnangu andnud.

Kostja juhatuse 19. novembri 2009. a kirjal liikmetele ning 29. detsembri 2009. a erakorralise

liidupäeva protokollil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Pooled vaidlevad küsimuse üle, kas kostja

liikmetel oli tuvastatud asjaoludel õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Asjaolu, et juhatus asus

tegutsema pärast talle antud tähtaja möödumist paralleelselt kostja liikmetega, ei mõjuta

30. novembri 2009. a liidupäeva ja sellel valitud nõukogu otsuste kehtivust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse

tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt pidi liidupäeva toimumisele eelnema volinike valimine liidupäevale

maakondlikel või regionaalsetel liidukoosolekutel põhikirjas kehtestatud korras (põhikirja p-d 63

ja 65). Selliste liidukoosolekute kaudu saavad kostja liikmed teostada MTÜS § 25 lg-s 1 sätestatud

õigust osaleda volinike valimises. Just regionaalsetel liidukoosolekutel saavad liikmed teostada

liikme põhiõigust osaleda ühingu juhtimises. Hageja põhjendas 30. novembri 2009. a liidupäeva

otsuste tühisuse tuvastamise nõuet muu hulgas asjaoluga, et enne seda ei toimunud regionaalseid

liidukoosolekuid volinike valimiseks (hageja 1. veebruari 2010. a menetlusdokument, I kd, tl 70-72).

Kohtud kohaldasid valesti MTÜS § 241 lg-t 2, leides, et hageja pidi regionaalsete liidukoosolekute

otsuste vaidlustamist hagis nõudma. Regionaalsed koosolekud pidid toimuma kõikides regioonides.

Viljandi-, Valga-, Pärnu-, Lääne-, Saare-, Ida-Viru-, Järva-, Põlva-, ja Võrumaa regioonis regionaalset

koosolekut ei toimunud. Seega ei olnud 30. novembril 2009 liidupäev õigustatud otsuseid vastu

võtma, sest enam kui pooltes regioonides ei olnud regionaalseid liidukoosolekuid volinike valimiseks

30. novembri 2009. a liidupäevale toimunud.

Ringkonnakohus ei võinud jätta tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus rikkus

TsMS § 351 lg-s 2 ja § 436 lg-s 3 sätestatut, tuvastades 28. mai 2010. a otsuses, et regionaalsed

liidukoosolekud on toimunud ning seal on vastu võetud otsused volinike valimise kohta 30. novembri

2009. a liidupäevale. Selle asjaolu tuvastamisel tugines maakohus tõenditele, mille kohta maakohus

5. aprilli 2010. a kohtuistungil leidis, et need tuleb jätta tähelepanuta (I kd, tl 86). Seega oli maakohtu

otsus hageja jaoks üllatuslik.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud MTÜS § 20 lg-t 4. Selle sätte kohaselt oleks ka liidupäeva

kokkukutsumise teatele pidanud alla kirjutama vähemalt 1/10 kostja liikmetest.

Kohtud on valesti leidnud, et kostja liikmetel oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Selle õiguse

tekkimiseks oleks pidanud liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamisest mööduma mõistlik aeg.

Praegusel juhul see nii ei olnud. 22. oktoobri 2009. a nõudekirjas antud tähtaeg 30. oktoobrini 2009

on liiga lühike liidupäeva kokkukutsumiseks. Teist liiki juriidiliste isikute puhul annab seadus

juhatusele kas ühekuulise tähtaja või asjaoludest sõltuva mõistliku tähtaja koosoleku

kokkukutsumiseks (alates koosoleku kokkukutsumise nõude saamisest). Ühelgi juhul ei näe seadus

ette, et nimetatud tähtaeg oleks nende isikute määrata, kes on koosoleku kokkukutsumist nõudnud.

Kohtud on põhjendamatult jätnud arvestamata tõendid, mis kinnitavad, et juhatus kutsus erakorralise

liidupäeva kokku mõistliku aja jooksul. Liidupäeva kokkukutsumisest teatati vähem kui üks kuu

pärast liikmetelt sellekohase nõude saamist ning 29. detsembri 2009. a erakorralise liidupäeva

protokollist järeldub, et vastav koosolek ka toimus. Muu hulgas kuulutati seal 30. novembri 2009. a

liidupäeva koosoleku otsused kostja põhikirjaga vastuolus olevaks ja tunnistati tühiseks muu hulgas

põhjusel, et koosolekule ei eelnenud erakorralisi regionaalseid liidukoosolekuid.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, ringkonnakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, kas 30. novembri 2009. a liidupäeva otsus nõukogu

ümbervalimise kohta ning nõukogu otsus kostja juhatuse ümbervalimise kohta on kehtiv.

11. Kuivõrd hageja palub tuvastada kostja kui mittetulundusühingu liidupäeva (kostja liikmete

üldkoosoleku) ja sellel valitud nõukogu otsuste tühisuse, tuleb asjas kohaldada mittetulundusühingute

seadust ja samuti kostja põhikirja sätteid.

12. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kohtud on valesti leidnud, et kostja liikmetel oli õigus

liidupäev ise kokku kutsuda, kuna liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamisest ei olnud möödunud

mõistlik aeg. Kolleegium ei nõustu selles osas hagejaga.

MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus

üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui

ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui

seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja

põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 sätestab, et kui juhatus ei

kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku

ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Kostja põhikirja p 66 kohaselt võib erakorralise liidupäeva kokku kutsuda liidu juhatus või nõukogu,

kui seda nõuavad liidu huvid või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 67 kohaselt järgitakse

erakorralise liidupäeva kokkukutsumisel põhikirjaga ettenähtud korda. Põhikirja p-st 68 tulenevalt

peab juhatus liidupäeva kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt

1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei kutsu liidupäeva kokku eespool nimetatud asjaoludel,

võivad taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega. Seega sisaldab nii

MTÜS § 20 lg 4 kui ka kostja põhikirja p 68 võimalust kostja liikmetel liidupäev (ehk kostja

üldkoosolek) kokku kutsuda, kui kostja juhatus seda vähemalt 1/10 liidu liikmete nõudmisel ei tee.

Kohtud tuvastasid, et initsiatiivgrupil oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Maakohus tugines muu

hulgas sellele, et kostja juhatusele esitati nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks

päevakorrapunktiga - nõukogu liikmete tagasikutsumine ning uute liikmete valimine (I kd, tl 10; nõue

koos lisadega, I kd, tl 206-236). 22. oktoobri 2009. a nõudekirjas on märgitud, et "käesolevale

nõudele on lisatud nõuet toetavate EKÜL liikmete allkirjade leht". Maakohus leidis, et 22. oktoobri

2009. a nõudes on põhikirja p 68 ja MTÜS § 20 lg 3 nõuded põhjuse näitamise osas täidetud.

Maakohtu hinnangul ei tõenda hageja 30. oktoobri 2009. a teatis (I kd, tl 11), et hageja juhatuse

liikmena astus samme liidupäeva kokkukutsumiseks initsiatiivgrupi ette antud tähtaja jooksul.

Maakohtu hinnangul anti juhatusele piisavalt aega, astumaks samme, et kokku kutsuda üldkoosolek.

Kuivõrd juhatus seda ei teinud, võisid taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras kostja

juhatusega, sh kokku kutsuda volinike koosoleku (regionaalse liidukoosoleku). Ringkonnakohus

nõustus maakohtu põhjendustega ning leidis, et maakohus on õigesti tuvastanud, et juhatus jättis

kostja liikmete nõude täitmata. 22. oktoobri 2009. a nõudekirjast nähtuvalt on juhatusele antud

tähtaeg liidupäeva kokkukutsumise protseduuride alustamiseks, mitte juba koosoleku

kokkukutsumiseks. Hageja 30. oktoobril 2009 kostja liikmete esindajale saadetud vastusest (I kd,

tl 11) nähtub, et juhatus ei ole tegelikult veel ühtegi sammu üldkoosoleku kokkukutsumise

protseduuride alustamiseks astunud. Ringkonnakohtu arvates on seitse päeva piisav aeg, et saada aru,

kas juhatus ka tegelikult kutsub koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada. Maakohus on

juhatuse 30. oktoobri 2009. a vastusele õigusliku hinnangu andnud.

Kolleegium leiab, et kohtud ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme

rikkunud, mistõttu on Riigikohus tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3-5 seotud kohtute tuvastatud

asjaoludega. Kolleegium lähtub seega kohtute tuvastatust, et kostja liikmed olid õigustatud liidupäeva

(sh regionaalsed liidukoosolekud) kokku kutsuma.

13. Hageja leiab ka, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud MTÜS § 20 lg-t 4, kuna selle kohaselt

oleks ka liidupäeva kokkukutsumise teatele pidanud alla kirjutama vähemalt 1/10 kostja liikmetest.

Kohtud asusid seisukohale, et 1/10 kostja liikmetest, kes esitasid kostja juhatusele nõudekirja

erakorralise liidupäeva kokkutsumiseks, ei pidanud enam allkirjastama hiljem kõiki liidupäeva

kokkukutsumise teateid. Selles osas nõustub kolleegium kohtute põhjendustega. Õige on ka

maakohtu järeldus, et kui hageja väitis, et nõude allkirjastanud isikud ei olnud kostja liikmed, oleks

hageja pidanud nimetatud väidet tõendama.

14. Kolleegium nõustub aga hagejaga selles, et kohtud kohaldasid valesti MTÜS § 241 lg-t 2, kui

leidsid, et hageja pidi regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustama hagis eraldi nõudena.

Tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka

vastuväite esitamisega. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega pidid kohtud tulenevalt

MTÜS § 241 lg-st 2 hindama hageja väiteid regionaalsete liidukoosolekute toimumise või toimumata

jäämise ja regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta selle asja raames ka sisuliselt. Seda

aga kohtud ei teinud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

MTÜS § 25 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid

täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud

volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal

mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. MTÜS § 25 lg-st 2 tulenevalt

kohaldatakse volinike koosolekule mittetulundusühingute seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui

seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 63 sätestab, et kui liidul on

liikmeid üle 500, siis osalevad liidupäeval liikmete poolt ja liikmete seast valitud volinikud.

Volinikud valitakse läbi maakondlike (regionaalsete) liidukoosolekute vastavalt põhikirjaga

kehtestatud korrale. Volinike koosolek on liidupäeva õigustes. Samuti on kostja põhikirja p-s 87

märgitud, et maakondlike või regionaalsete koosolekute läbiviimisel järgitakse liidupäeva läbiviimise

korda, lähtudes erisusest, millised on leidnud kajastamist põhikirja punktides 86-100.

Hageja on tuginenud juba hagiavalduses sellele, et regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised.

1. veebruari 2010. a kirjalikus vastuses on hageja vastuseks kostjale märkinud, et isegi kui

30. novembri 2009. a koosolekut ei oleks kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid rikkudes, ei

saaks ühelgi juhul olla tegemist kostja seadusliku liidupäevaga (üldkoosolekuga), sest sellel

osalemiseks ei olnud peetud regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks (I kd, tl 71). Seega on

hageja juba maakohtus tuginenud ka sellele, et regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks pole

tema arvates toimunud. Kostja on maakohtus vastuseks hagejale märkinud, et kostja liikmed, kelle

initsiatiivil 30. novembril 2009 liidupäev kokku kutsuti, järgisid nii 23. novembri 2009. a koosoleku

(Tartu- ja Jõgevamaa regionaalne liidukoosolek) kui ka 26. novembri 2009. a koosoleku (Tallinna,

Harjumaa, Hiiumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa regionaalne liidukoosolek) kokkukutsumisel ja

pidamisel kõiki seaduse ja põhikirja nõudeid (I kd, tl 90). Hageja tugines ka apellatsioonkaebuses

sellele, et enam kui pooltes regioonides enne 30. novembri 2009. a liidupäeva regionaalseid

koosolekuid kokku ei kutsutud ning volinikke ei valitud (II kd, tl 10). Vastuses apellatsioonkaebusele

märkis kostja, et hageja ei ole vaidlustanud regionaalsete liidukoosolekute otsuseid ega saa seega

tugineda kohtu väidetavale menetlusõiguse rikkumisele nende koosolekute toimumise tuvastamisel.

Enne 30. novembri 2009. a liidupäeva said toimunud regionaalsetel liidukoosolekutel oma

hääleõigust soovi korral kasutada kõik kostja liikmed. Hageja väited selle kohta, millistes regioonides

täpselt tulnuks regionaalsed liidukoosolekud korraldada, on tõendamata ja ei tulene ei kostja

põhikirjast ega ühestki teisest asjas esitatud tõendist (II kd, tl 22-23).

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama MTÜS-i ja kostja põhikirja sätteid,

arvestades hageja väiteid konkreetsete regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta ja väiteid

selle kohta, et regionaalseid liidukoosolekuid kõigis regioonides ei toimunud. Kui hageja leiab, et

regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised, tuleb tal oma väidet põhjendada. Tulenevalt

TsMS § 230 lg-st 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kuivõrd praegusel juhul leidsid kohtud vääralt, et hageja

pidi regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustama hagis eraldi nõudena ning seetõttu ei

selgitanud ringkonnakohus välja ka regionaalsete liidukoosolekute toimumist puudutavaid asjaolusid,

peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel andma pooltele tulenevalt TsMS § 652 lg 3 p-st 2

võimaluse esitada regionaalseid liidukoosolekuid puudutavaid tõendeid. Muu hulgas on kostjal

võimalus esitada tõendeid selle kohta, et regionaalsed liidukoosolekud toimusid. Ringkonnakohus

peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas järgitud on regionaalsete liidukoosolekute

kokkukutsumise korda (ja sellest tulenevalt ka liidupäeva kokkukutsumise korda), arvestades MTÜS-

i ja kostja põhikirja sätteid.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleks tagastada Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le.

Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu