3-4-1-2-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-2-11

Otsuse kuupäev

26. aprill 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Kivi

ja Harri Salmann

Kohtuasi

Taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8 osas, milles see ei võimalda

prefektuuril relvaloa andmisel arvestada kahtlustatava või

süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate

asjaoludega

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2011. aasta otsus

haldusasjas nr 3-09-1484

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8 tunnistada põhiseaduse § 19 lõikega 1 vastuolus olevaks ja

kehtetuks osas, milles see ei võimalda relvaloa andmisel arvestada kahtlustatava või

süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Politseiprefektuur väljastas Vladimir Razumovskile revolvri, jahipüssi ja jahikarabiini

hoidmiseks ja kandmiseks tulirelva loa nr 1771-TR/R-289/1506-VR, mis kehtis kuni 6. juunini 2005.

Kaitsepolitseiamet vahistas 22. märtsil 2005 V. Razumovski ning võttis temale kuulunud relvad ja

laskemoona ära. 23. märtsil 2005 tunnistati V. Razumovski kahtlustatavaks karistusseadustiku

(KarS) § 294 lõike 2 järgi. Kaebaja viibis vahi all kuni 21. juunini 2005.

2. V. Razumovski esitas 31. märtsil 2009 Põhja Politseiprefektuurile avalduse, milles palus vahetada

tema relvaloa relvaseaduse (RelvS) § 43 lõike 1 punkti 2 kehtetuks tunnistamise tõttu. Põhja

Politseiprefektuur keeldus 28. aprilli 2009. aasta otsusega nr 961 V. Razumovskile relvaloa

väljastamisest põhjendustel, et tegemist on kriminaalasjas nr 1-06-15769 süüdistatavaga ja

RelvS § 36 lõike 1 punkti 8 alusel ei anta relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalmenetlusest

tulenevatel alustel süüdistatav. V. Razumovski esitas Põhja Politseiprefektuuri otsuse peale vaide, mis

jäeti 4. juuni 2009. aasta vaideotsusega nr 1277 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on võimalik

vahetada üksnes kehtivat relvaluba ja taotlus vahetuseks tuleb esitada vähemalt üks kuu enne loa

kehtivuse lõppemist, V. Razumovski avaldus laekus aga oluliselt hiljem. RelvS § 36 lõike 1 punkt 8

ei anna politseiprefektuurile kaalutlusõigust.

3. Seejärel esitas V. Razumovski Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri 28. aprilli

2009. aasta relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 961 tühistamiseks ja taotles RelvS § 36

lõike 1 punkti 8 põhiseaduse vastaseks tunnistamist osas, milles see ei võimalda politseiprefektuuril

arvestada kahtlustatava või süüdistatava relvasoetamisloa või relvaloa väljastamisel kahtlustatava või

süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega. Kaebaja relvaluba oleks

tulnud peatada siis, kui ta tunnistati kahtlustatavaks. Põhja Politseiprefektuur vaidles kaebusele vastu

ja palus selle jätta rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30. juuni 2010. aasta otsusega V. Razumovski kaebuse rahuldamata.

V. Razumovski esitas otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Põhja Prefektuur palus

jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

TALLINNA RINGKONNAKOHTU OTSUS

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas V. Razumovski apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna

Halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis RelvS § 36 lõike 1 punkti 8 kohaldamata osas, milles see

ei võimalda prefektuuril relvaloa andmisel arvestada kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja

kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud asjas selliseid kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi, mida

ei oleks olnud võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Vastustaja oleks pidanud kaebaja

relvaloa kehtivuse peatama RelvS § 43 lõike 1 punkti 2 alusel, sest loa omaja oli kriminaalmenetluses

tunnistatud kahtlustatavaks. Kuna kaebaja relvaluba kehtis kuni 6. juunini 2005, siis oli vastustajal

võimalik selle kehtivust peatada kuni relvaloa kehtivusaja lõppemiseni. Relvaseaduse mõttest ja

RelvS §-st 41 tulenevalt eeldas relvaloa vahetamine nii 2006. kui ka 2009. aastal kehtiva relvaloa

olemasolu. Pärast relvaloa kehtivuse lõppu on võimalik taotleda uut relvaluba.

7. Põhja Politseiprefektuur käsitas kaebaja 31. märtsi 2009. aasta avaldust relvaloa vahetamiseks

avaldusena relvaloa saamiseks. Sellest keelduti, kuna V. Razumovski on kriminaalasjas süüdistatav ja

seega välistas RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 talle relvaloa andmise. Kohus tõi välja, et RelvS § 36

lõike 1 punkti 8 kohaldamisel ei ole seadust rakendaval haldusorganil muud valikut, kui

relvasoetamisloa või relvaloa andmisest keelduda.

8. Riigikohtu praktikale tuginedes leidis ringkonnakohus, et kuigi põhiseadus (PS) ei nimeta õigust

soetada või omada relva igaühe põhiõigusena, võib see olla hõlmatud PS § 19 lõikes 1 nimetatud

õigusega vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostuse viisiks on ka jahipidamine ning relvaga jaht on

üks vanimaid ja riigi tunnustatud jahipidamise viise. Relvaga saab jahti pidada üksnes relvaloa

olemasolul. Revolvrite ja püstolitega on jahipidamine keelatud, mistõttu saab V. Razumovski õigust

vabale eneseteostusele jahipidamise eesmärgil riivata üksnes jahipüsside lubade andmisest

keeldumine.

9. Ringkonnakohus viitas RelvS § 28 lõike 1 punktile 4, mille kohaselt võib isik relva soetada, omada

ja vallata ka turvalisuse tagamiseks ehk enese ja vara kaitseks. Sellele oli kaebaja ka tuginenud.

Kohtu hinnangul kuulub turvalisuse tagamine enese ja vara kaitse eesmärgil PS § 19 lõikes 1

sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse. Relvaloa andmisest keeldumine riivas

V. Razumovski seda põhiõigust.

10. Seadusandja oli kõnealuse piirangu kehtestamisel järginud legitiimset eesmärki ennetada ohtu

inimeste elule ja tervisele. Relvaloa andmisest keeldumine võib olla õigustatud ka muude

asjaoludega. Kehtestatud piirang on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kuriteos kahtlustatav või

süüdistatav võib olla ohtlik ja kasutada relva kuritegude toimepanemise jätkamiseks või

kriminaalmenetluse takistamiseks ning see omakorda võib kujutada ohtu inimeste elule ja tervisele.

Piirang on eesmärgi saavutamiseks ka vajalik, sest relvaloa andmisest keeldumisele ei ole muud

samaväärset alternatiivi, mis tagaks, et kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav ei ohusta

relvaga teiste isikute elu ja tervist.

11. Piirangu mõõdukuse kohta leidis ringkonnakohus, et see on intensiivne. Kahtlustatava või

süüdistatava isikut ja kahtlustuse või süüdistuse sisu arvesse võttes võib aga selguda, et isik ei ohusta

kaitstavaid õigushüvesid. Relvaloa või soetamisloa andmisest keeldumisega ennetatakse ohtu

inimeste elule või tervisele eelkõige elu- või tervisevastase kuriteo toimepanemise korral, samuti

sellise teo puhul, mille toimepanemisel kasutati relva. Samas sisaldab karistusseadustik palju

kuriteokoosseise, millega kaitstavaks õigushüveks ei ole inimese elu ega tervis või mis ei eelda relva

kasutamist. Kaebajat süüdistati KarS § 294 lõikes 2 sätestatud aususe kohustuse rikkumisega seotud

kuriteos, altkäemaksu võtmises. See kuritegu ei ole seotud relvade ega ohuga teistele inimestele või

ühiskondlikule julgeolekule. Puuduvad ka muud andmed, mis viitaksid sellele, et kaebaja kujutaks

endast ohtu ühiskonnale.

12. Piirang, mis keelab seaduse rakendajal kriminaalasjas kahtlustatavale või süüdistatavale relvaloa

väljastamise, arvestamata konkreetse juhtumi asjaolusid, sh relvasoetamisloa või relvaloa omaniku

isikut ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevaid asjaolusid, ei ole mõõdukas abinõu teiste isikute elu

ja tervise kaitsmiseks, kuna see ei võimalda arvestada asjaolu, et kriminaalasjas kahtlustatav või

süüdistatav isik ei tarvitse relvaloa andmisest keeldumisega kaitstavaid õigushüvesid kahjustada.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu arvamus

13. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et soetamisloa või relvaloa andmisest keeldumine mis tahes

kuriteos kahtlustatavana või süüdistatavana esinevale isikule ei pruugi olla mõõdukas ega seega

proportsionaalne saavutatava eesmärgiga.

14. RelvS § 36 lõike 1 punktist 8 nähtub, et selles toodud asjaolude ilmnemisel ei ole haldusorganil

muud valikut, kui keelduda relvasoetamisloa ja relvaloa andmisest. Haldusorganile ei ole jäetud

võimalust hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid ning kahtlustatava või süüdistatava isikuomadusi.

Sellega on riigivõim sekkunud PS §-st 19 tulenevasse õigusesse vabale eneseteostusele, milleks on

muu hulgas õigus soetada ja omada relva enese ja oma vara turvalisuse tagamiseks, samuti

jahipidamiseks.

15. Riive eesmärgiks on soov ennetada ohtu teiste isikute elule ja tervisele. Piirang on eesmärgi

saavutamiseks sobiv, kuna kahtlustatav ja süüdistatav on potentsiaalsed ohuallikad teiste isikute elule

ja tervisele - seda näitab nende kahtlustatava või süüdistatava staatus. Piirang on ka vajalik, sest

relvaloa andmisest keeldumisele ei ole alternatiivi.

16. Piirang on intensiivne, kuna välistab täielikult relvaloa soetamise võimaluse. Karistusseadustik

sisaldab mitmeid teokoosseise, mis ei ole seotud isikuvastaste kuritegude või tulirelvade

väärkasutamisega. Riive ei pruugi olla mõõdukas näiteks altkäemaksuvõtmise, intellektuaalse omandi

vastaste kuritegude jmt puhul. Põhiseaduskomisjon leiab, et vaidlusalune säte on sarnane Riigikohtus

osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistatud RelvS § 36 lõike 1 punktiga 6 ja § 43 lõike 1

punktiga 2.

V. Razumovski arvamus

17. V. Razumovski esindaja advokaat T. Mällas leiab, et RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 on põhiseadusega

vastuolus osas, milles see ei võimalda prefektuuril relvaloa andmisel arvestada kahtlustatava või

süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega.

18. RelvS § 36 lõike 1 punktist 8 ei nähtu selgelt, kas seadusandja on tahtnud haldusele anda

võimaluse meetme tarvitusele võtmist kaaluda või soovis ta meetme kohaldamist igal juhul, kui

normi kohaldamise õiguslikud eeldused on täidetud. Riigikohtu otsusega asjas nr 3-4-1-16-08

põhiseaduse vastaseks tunnistatud RelvS § 43 lõike 1 punkti 2 ning praegusel juhul kõne all oleva

RelvS § 36 lõike 1 punkti 8 puhul on tegemist ühtse eeldusega, mis ei näe ette võimalust relvaluba

anda või peatab relvaloa kehtivuse juhul, kui isik on kriminaalmenetluse sätete alusel kahtlustatav või

süüdistatav. Kaebuse esitaja on seisukohal, et analoogselt RelvS § 43 lõike 1 punktis 2 tooduga tuleb

sisustada ka RelvS § 36 lõike 1 punkti 8, mis tähendab, et politseiprefektuuri tehtav kaalutlusotsus

relvaloa vahetamiseks või väljastamiseks peab arvestama ka kaebuse esitaja isikut ning temale

etteheidetava süüteo sisu.

Politsei- ja Piirivalveameti arvamus

19. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et absoluutne relvaloa või soetamisloa väljastamise

keeld isikule, kes on kuriteos kahtlustatav või süüdistatav, võib olla ebaproportsionaalne

eneseteostuse riive.

20. Politsei- ja Piirivalveamet võrdleb osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistatud

RelvS § 43 lõike 1 punkti 2 praeguses asjas asjakohase RelvS § 36 lõike 1 punktiga 8 ja leiab, et ei

saa samastada relvaluba või relvasoetamisluba omavate isikute ning seda veel mitteomavate isikute

õiguslikku seisundit. Relva ja relvaluba omaval isikul on oluliselt suurem õiguslik ootus relvaloa

omamiseks, kuna tal on teadmine, et riik on teda juba varem usaldanud omama relva. Isik on sellest

lähtuvalt teinud kulutusi relvale ja lubadele, kuid relvaluba veel mitteomav isik ei ole sellekohaseid

kulutusi kandnud. Relvaloa taotlejal ei saa olla õiguslikku ootust saada igal juhul relvaluba, kuna

põhiseadus ei näe ette relva soetamise õigust põhiõigusena. Isiku tunnistamine kuriteos

kahtlustatavaks või süüdistatavaks annab teavet isikust endast tulenevast võimalikust ohust ning

käsitletav riive on ajutise iseloomuga.

21. Kuriteona kvalifitseeritavad teod on erineva õigushüve vastu ning erineva ohtlikkusega.

Kaalutlusõiguse andmine seaduses selle piire määratlemata ei anna aga relvaloa taotlejale selget

teavet, milline on tema õiguslik ootus relvaloa saamisel, ning võimaldab kohtuvaidlusi prefektuuri

relvaloa andmisest keeldumise otsuste peale.

22. Kui isik on kuriteos kahtlustatav, ei ole kõiki asjaolusid ning isikuomadusi veel välja selgitatud.

Relvaloa andmisest keeldumisel tuleb otsust põhjendada. Sellest tuleneb vajadus kajastada otsuses

menetletava kriminaalasja asjaolusid, mis ei ole aga kriminaalmenetluse huvides ja politsei ei pruugi

saada prokuröri nõusolekut kriminaalasja materjalidega tutvumiseks, rääkimata asjaolude

avaldamisest keeldumise otsuses. Seega ei pruugi olla praktikas võimalik kaalutlusõigust rakendada.

Kaalutlusõiguse andmine lähtuvalt taotleja isikuomadustest ning kuriteo asjaoludest on praktikas

probleeme tekitav ning ei ole õigusselge loa taotlejale ega rakendatav haldusorganile.

23. Võib tekkida olukord, kus taotlejale väljastatakse relvaluba sel ajal teadaolevatest kuriteo

asjaoludest ning taotleja isikuomadustest lähtuvalt, kuid pärast kriminaalkorras karistamist on

kaalutlusõigust rakendades võimalik ja vajalik tunnistada relvaluba kehtetuks. Riigi erinev suhtumine

isikusse ei võimalda talle õiguskindlust. Absoluutne piirang võib olla asendatud viidetega kuriteo

koosseisudele, mille toimepanemise kahtluse korral haldusorgan keeldub loa andmisest.

Õiguskantsleri arvamus

24. Õiguskantsler leiab, et RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 on osas, milles see ei võimalda prefektuuril

relvaloa andmisel arvestada kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse

sisuks olevate asjaoludega, vastuolus PS § 19 lõikega 1.

25. Säte on asjassepuutuv, kuna isik oli süüdistatav, kellele keelduti ja kelle puhul tuligi keelduda

RelvS § 36 lõike 1 punkti 8 alusel relvaloa andmisest. V. Razumovski kaotas relvalubade kehtetuks

tunnistamisega õiguse võtta relvaga osa jahipidamisest ja kasutada tulirelva enesekaitse eesmärgil

turvalisuse tagamiseks. Seega riivab RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 PS § 19 lõikes 1 sätestatud üldist

vabaduspõhiõigust. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Riive on formaalselt

põhiseaduspärane.

26. Piirang on sätestatud eesmärgiga tagada inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi julgeolek ja

avalik kord. Piirang on sobiv, kuna sättest tulenevalt ei saa isik kasutada relva nimetatud õigushüvede

ohustamiseks. Abinõu on ka vajalik, kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada sama efektiivselt isikut

vähem koormava abinõuga, sest kui anda relvaluba kahtlustatavale või süüdistatavale, ei ole

põhimõtteliselt välistatud olukord, kus nimetatud õigushüved saavad ohustatud.

27. Õiguskantsler viitab mõõdukuse hindamisel Riigikohtu praktikale, mille kohaselt muu hulgas

pelgalt isiku süüdistatavaks või kahtlustatavaks tunnistamine ei tähenda, et isik oleks seetõttu

kaitstavate õigushüvede suhtes relva olemasolul edaspidi alati ohtlik. Piirangu hindamisel tuleb

arvestada ka kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust, mis sõltub relva võimaliku kasutaja

isikust. Ei ole üheselt tuvastatav, kas alati juhul, kui isik on kriminaalmenetluses süüdistatav või

kahtlustatav, aitab tema relvaloa kehtetuks tunnistamine kaasa teiste isikute elu ja tervise või riigi

julgeoleku ja avaliku korra kaitsele. Ohu tõenäosus on suurem, kui kuriteo toimepanemises

kahtlustatav või süüdistatav isik on juba olnud vägivaldne või muul viisil teistele ohtlik (nt käidelnud

relvi ebaseaduslikult või organiseeritud kuritegevuses osaledes). Samas sisaldab karistusseadustik

mitmeid kuritegusid, mis ei ole seotud vägivalla ega relvade ebaseadusliku käitlemisega. Praegusel

juhul menetleti V. Razumovski suhtes kriminaalasja aususe kohustuse rikkumise alases süüteos. Ei

ole tuvastatud, et ta oleks toime pannud kuriteo relva kasutades või oleks loonud ohu teise inimese

elule või tervisele. Relvaloa andmise välistamine ilma kaalutlusõigust võimaldamata isikule, kes on

kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kahtlustatav või süüdistatav mis tahes kuriteos, ei ole

mõõdukas abinõu teiste isikute elu ja tervise või riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks, kuna see ei

võimalda kahtlustatava või süüdistatava isikut ning menetletava kuriteo toimepanemise asjaolusid

arvesse võtta.

Justiitsministri arvamus

28. Justiitsministri hinnangu kohaselt on RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 vastuolus PS § 11 lõikega 1 ja

§ 19 lõikega 1 nende koostoimes, kuna piirab ebaproportsionaalselt vaba eneseteostuse õigust.

29. Säte on asjassepuutuv, sest relvaseaduse regulatsiooni põhiseadusvastasuse korral oleks Põhja

Politseiprefektuuri otsus õigusvastane. RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 on praeguses asjas otsustava

tähtsusega ja seega asjassepuutuv säte. PS § 19 lõike 1 esemelisse kaitsealasse kuulub vaba

eneseteostuse õigus, mille kohaselt isik võib teha ja tegemata jätta seda, mida soovib, ning see

hõlmab üldnormina kõik elusfäärid. Politseiprefektuuri otsus RelvS § 36 lõike 1 punkti 8 alusel riivab

V. Razumovski õigust vabale eneseteostusele jahipidamise eesmärgil ja ei võimalda tulirelvaga

turvalisuse tagamist enese ja vara kaitse eesmärgil. Riive on formaalselt põhiseaduspärane.

30. PS § 19 lõige 1 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus. RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 piirab

relva käitlemise võimalust isikul, kes on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kahtlustatav või

süüdistatav. Tulirelv on olemuslikult ohtlik ja kriminaalmenetlusest tulenevalt on alust kahelda

relvaloa omaniku usaldusväärsuses relva käitlemisel ja relvaloa andmisest keeldumise eesmärk on

ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele. Seega on riivel õiguspärane eesmärk.

31. Vahend on sobiv, kuna vähendab loa omaja potentsiaalsest õigusvastasest käitumisest lähtuvat

ohtu, sest isikult võetakse võimalus kasutada selleks tegevuseks tulirelva. Abinõu on sobiv, kuna

ilmselt ei ole teist abinõu, mida võiks üheselt pidada relvaloa või soetamisloa väljastamisest

keeldumisega samaväärselt efektiivseks, kuid abinõu adressaadi suhtes vähem koormavaks vahendiks

eesmärgi saavutamisel.

32. Justiitsminister leiab riive mõõdukuse kohta, et haldusorganil puudub otsuse tegemisel

diskretsioon ja säte ei arvesta süüdistuse aluseks olevate asjaoludega, samuti mitte kuriteo raskusastet

ja ohtlikkust ühiskonna üldistele huvidele. Isiku kahtlustamine või süüdistamine mis tahes kuriteos ei

anna alust automaatselt pidada tõenäoliseks, et see isik paneb relva kasutades toime õigusvastaseid

tegusid. Piirangut ette nägev seadus peaks loa kehtetuks tunnistamisel võimaldama hinnangu andmist

konkreetse süüdistuse raskusastmele ja laadile ning kuriteos kahtlustatava isiku isikuomadustele.

Kahtlus relva valdamise ohtlikkuse kohta võib tekkida eelkõige seoses tahtlikult toime pandud

kuritegudega, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivalla kasutamine. Samas on kaheldav, kas

ettevaatamatusest toime pandud süütegu peaks igal juhul olema õigustus PS § 19 riivele. Kuivõrd

RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 ei võimalda PS §-s 19 sätestatud põhiõiguse riive õigustamisel arvestada

olulisi süüteoga seotud asjaolusid, sh süüteo etteulatuvalt ohtlikku iseloomu, raskusastet, võimalikku

indikatiivset mõju relva edaspidise kasutamise suhtes, samuti tahtluse ning ettevaatamatuse

eristamist, tuleb sätet pidada ebaproportsionaalseks kitsamas tähenduses.

Siseministeeriumi arvamus

33. Siseministeerium ei pea õigeks seada kahtluse alla Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve

korras viimase kahe aasta jooksul langetatud kahes relva omamist puudutavas otsuses võetud

seisukohti.

34. Üksnes kaalutlusõiguse puudumine seaduse rakendajal ei saa olla põhiseadusega vastuolu

põhjenduseks. Ei ole põhjendatud, et politseiametnikud peaksid iga relvaloa taotluse puhul kaaluma

ja põhjendama kuriteo toimepanemises kahtlustatavate või süüdistatavate isikute osas põhiseadusliku

õiguse piirangu sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Kaalutluskohustuse panemine seaduse

rakendajale võib kaasa tuua isikute ebavõrdse kohtlemise ning seaduse erineva kohaldamise. Samuti

on oht, et relvaloa võib saada isik otsust kohtus menetlusvigade tõttu vaidlustades. Lisaks suurendaks

see halduskoormust. Relvasoetamisloa ja relvaloa piirangud peavad jääma seadusandja otsustada, st

millised õigusrikkumised on sellised, mille toimpanemises kahtlustatavale või süüdistatavale ei tohi

relvasoetamisluba ega relvaluba väljastada.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

35. Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8:

"§ 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud

(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:

[---]

8) on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kahtlustatav või süüdistatav;".

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

36. Esmalt hindab kolleegium sätte asjassepuutuvust.

V. Razumovski taotles relvaloa vahetamist 31. märtsil 2009. RelvS § 41 lõike 1 järgi vahetatakse

relvaluba selle omaja avalduse põhjal muu hulgas loa kehtivuse lõppemise korral. V. Razumovski

relvaluba oli välja antud kehtivusega kuni 6. juuni 2005. Relvaloa peatamine ei nihuta loal märgitud

kehtivuse tähtpäeva. See tähendab, et V. Razumovski eelmise relvaloa kehtivus oli lõppenud ligi neli

aastat tagasi. RelvS § 41 lõike 6 punkti 1 järgi tuleb vahetamist taotleda hiljemalt üks kuu enne

relvaloa kehtivuse lõppemist. Pealegi on aeg liiga pikk selleks, et lugeda taotlus esitatuks "loa

kehtivuse lõppemise korral". Seega ei vastanud V. Razumovski relvaloa vahetamise taotlus sellele

tingimusele ja V. Razumovski taotlust tõlgendati relvaloa saamise taotlusena. Kuna isikul ei olnud

õigust relvaloa vahetamisele, siis ei ole vahetamist reguleeriv RelvS § 41 lõige 9 asjassepuutuv

(vrd 3-4-1-10-10). Seetõttu on asjassepuutuv üksnes RelvS § 36 lõike 1 punkt 8, mis välistab relvaloa

andmise kahtlustatavale ja süüdistatavale. Praegusel juhul ei ole küsimuse all relvasoetamisluba,

mistõttu see osa normist ei ole asjassepuutuv.

37. Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8 on üheselt mõistetav, teadaolevalt ei ole seaduse vastuvõtmisel

rikutud menetlusnorme. Seega ei ole sätte formaalses põhiseaduspärasuses põhjust kahelda.

38. Säte saab põhiseadusega vastuolus olla üksnes juhul, kui see riivab mõnd põhiõigust või

põhiseadusest tulenevat põhimõtet.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (PSJVK) leidis viimati 14. detsembri

2010. aasta otsuses asjas nr 3-4-1-10-10, et õigus soetada ja omada relva on hõlmatud PS § 19

lõikes 1 sätestatud vaba eneseteostuse õigusega (punkt 40). Praeguses asjas ei saa RelvS § 36 lõike 1

punktis 8 sisalduva regulatsiooni tõttu isikule relvaluba väljastada. Loata ei ole võimalik relva

seaduslikult kasutada. Seega piirab kõnealune relvaseaduse säte PS § 19 lõikes 1 sätestatud vaba

eneseteostuse õigust.

39. Ülalviidatud otsuses, kus hinnati isiku kuriteos süüdimõistmise korral tema soetamis- ja relvaloa

kehtetuks tunnistamise põhiseaduspärasust, leidis PSJVK järgmist. Relvaloa kehtivuse võib peatada

ning relva omamisele piiranguid seada vajadusest kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada riigi

julgeolek ja avalik kord, samuti võivad olla piirangud õigustatud ka muude asjaoludega. Kuriteos

kahtlustatav või süüdistatav isik võib olla ohtlik ja kasutada relva kuritegude toimepanemise

jätkamiseks või kriminaalmenetluse takistamiseks, mistõttu piirang on sobiv eesmärgi saavutamiseks.

Samaväärse alternatiivi puudumise tõttu on piirang ka vajalik. Piirang ei ole mõõdukas, kuna

kahtlustatava või süüdistatava isikut ja kahtlustuse või süüdistuse sisu arvesse võttes võib selguda, et

isik ei ohusta kaitstavaid õigushüvesid.

40. Kolleegium nõustub eeltoodud seisukohtadega. Lisaks märgib kolleegium, et KarS § 51 alusel

võib kohus võtta süüdimõistetult lisakaristusena relva ja laskemoona soetamise, hoidmise,

edasitoimetamise ja kandmise õiguse üksnes juhtudel, kui isik mõistetakse süüdi relva või

laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. See tähendab, et seadusandja ei ole

pidanud ka isiku süüdi mõistmisel mis tahes kuriteos teda automaatselt seesuguseks, kellele ei või

relva usaldada.

V. Razumovskit süüdistati aususe kohustuse rikkumisega seotud kuriteos (KarS § 294 lõige 2 -

altkäemaksu võtmine). See ei ole teiste inimeste elu ega tervist, samuti mitte avalikku korda ega

julgeolekut relvaga ohustav kuritegu. Samuti ei ole võimalik selles kuriteos süüdimõistmisel

lisakaristusena relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigust ära

võtta. RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 ei võimalda relvaloa andmise otsuse tegemisel arvestada isiku

omadusi ega kuritegu, milles isikut süüdistatakse või kahtlustatakse.

41. Siseministeerium tõi oma arvamuses välja, et üksnes kaalutlusõiguse puudumine seaduse

rakendajal ei saa olla põhiseadusega vastuolu põhjenduseks ja et diskretsiooni rakendamine võib viia

isikute ebavõrdse kohtlemise ja kohtuvaidlusteni. Kolleegiumi hinnangul on võimatu, et seadusandja

näeks alati ette kõiki võimalikke elulisi regulatsioone ja kehtestaks vastavalt väga kasuistlikud

normid. On selge, et haldusorganil on keerulisem langetada diskretsiooniotsust kui otsust, kus tuleb

normi üks-üheselt rakendada elulistele asjaoludele. Samuti võib diskretsiooniotsuse vaidlustamise

tõenäosus olla suurem kui otsuse puhul, kus diskretsiooni ei rakendatud. Siiski on raskustele

vaatamata kaalutlusõiguse teostamine täitevvõimu rakendamise immanentseks osaks ja osal juhtudel

peab seadusandja selle põhiseadusest tulenevalt ette nägema.

42. Politsei- ja Piirivalveamet viitab oma arvamuses Riigikohtu senisele praktikale ja on seisukohal,

et relvaluba või relvasoetamisluba omavate isikute ning seda veel mitteomavate isikute õiguslikku

seisundit ei saa samastada. Relva ja relvaluba omaval isikul on ameti arvates oluliselt suurem õiguslik

ootus relvaloa omamiseks edaspidi, kuna tal on teadmine, et riik on teda juba varem usaldanud

omama relva. Samuti on isik sellest lähtuvalt teinud kulutusi relvale ja lubadele, kuid relvaluba veel

mitteomav isik ei ole sellekohaseid kulutusi kandnud. Relvaloa taotlejal ei saa Politsei- ja

Piirivalveameti arvates olla õiguslikku ootust saada igal juhul relvaluba, kuna põhiseadus ei näe ette

relva soetamise õigust põhiõigusena.

43. Kolleegium ei nõustu Politsei- ja Piirivalveameti seisukohaga. Lähtuvalt PS § 19 lõikes 1

sätestatud vaba eneseteostuse põhimõttest ei ole relvaluba mitte õigus, vaid piirang. Relvaloa

taotlemise kohustuse näol on tegemist isikutele seatud piiranguga. Riigil on õigus relvaluba mitte

anda üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel, mis peavad olema põhiseadusega kooskõlas.

Seadusandja võib relvaloa andmise piirangud sätestada näiteks ka vastupidi, see tähendab andmise

lubatavuse tingimuste ettenägemise kaudu, nagu seda on RelvS §-s 36 tehtud. Lähtuvalt eeltoodust ei

ole erinevas seisukorras isikud, kellel relvaluba ei ole ja kellele seda ei anta, ja isikud, kellel on

relvaluba ja see tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus peatatakse.

44. Lisaks viitas Politsei- ja Piirivalveamet oma seisukohas riive ajutisele iseloomule, kui relvaloa

andmisest keeldumiseks on kahtlustatavaks või süüdistatavaks olek. Ilmselt peab amet silmas seda, et

seetõttu on riive vähem intensiivne kui ülal viidatud otsuses asjas nr 3-4-1-10-10 käsitletud olukorra

puhul, kus kriminaalkorras karistatule oli relvaloa andmine tähtajatult keelatud (piiratud karistuse

aegumisega). Sellega ei saa nõustuda. PSJVK märkis otsuses asjas nr 3-4-1-16-08, et kuigi loa

kehtivuse peatamise mõju on ajutine, on see mõju samaväärne loa kehtetuks tunnistamisega, sest

selleks ajaks võetakse isikult täielikult õigus relvaga jahti pidada ja turvalisust tagada (punkt 33).

Lisaks tuleb silmas pidada, et ajutisus võib tegelikkuses kujuneda üsna pikaajaliseks. Praegusel juhul

on V. Razumovski olnud kahtlustatav ja süüdistatav alates 23. märtsist 2005 ja kohtumenetlus

endiselt kestab, seega on ajutisus kestnud juba üle kuue aasta.

45. Lähtuvalt eeltoodust leiab kolleegium, et RelvS § 36 lõike 1 punkt 8 on ebaproportsionaalne

PS § 19 lõikes 1 sätestatud vaba eneseteostuse õiguse piirang osas, milles see ei võimalda relvaloa

andmisel arvestada kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate

asjaoludega.

Märt Rask, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Harri Salmann