3-1-1-17-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJätta Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus Tarmo Lindmetsa süüasjas KarS § 142 lg 2 p 1 järgi muutmata ja Tarmo Lindmetsa kaitsja määruskaebus rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-17-11 · Riigikohus: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus Tarmo Lindmetsa süüasjas KarS § 142 lg 2 p 1 järgi muutmata ja Tarmo Lindmetsa kaitsja määruskaebus rahuldamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-1-1-17-11
Määruse kuupäev
21. aprill 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris
Kohtuasi
Kriminaalasi Tarmo Lindmetsa süüdistuses KarS § 142 lg 2 p
1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus
kriminaalasjas nr 1-10-6072
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo
Lindmetsa
kaitsja
vandeadvokaat
Mall
Saar,
määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri
ringkonnaprokurör
Terje
Aleksašin
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
23. märts 2011, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus Tarmo Lindmetsa süüasjas KarS
§ 142 lg 2 p 1 järgi muutmata ja Tarmo Lindmetsa kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Saar ja Ko makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tarmo
Lindmetsa kriminaalasjas määruskaebuse esitamise eest 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa
eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6,39 eurot (kuus eurot ja
kolmkümmend üheksa senti).
3. Mõista eelmises punktis nimetatud kulu katteks Tarmo Lindmetsalt Eesti Vabariigi kasuks
välja 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 24. septembri 2010. a otsusega tunnistati Tarmo Lindmets süüdi KarS § 142 lg 2
p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust. T. Lindmets mõisteti süüdi
selles, et 2004. a suvel kindlakstegemata kuupäevadel rahuldas ta sugulist kirge oma 9-aastase
tütrega.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Lindmetsa kaitsja vandeadvokaat Mall Saar, kes
taotles T. Lindmetsa õigeksmõistmist usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu või alternatiivselt
T. Lindmetsa karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole
usaldusväärsed ja maakohus on jätnud kõrvaldamata neis esinevad vastuolud. Asjaolu, et kannatanu
teatas juhtunust alles viie aasta möödudes, vähendab veelgi tema ütluste usaldusväärsust. Ka on
maakohus hinnanud ebaobjektiivselt tunnistaja S. L.-i ütlusi ja on rikkunud KrMS § 68 lg-s 5
sätestatut. Kaitsja märkis sedagi, et T. Lindmetsale süüksarvatud kuriteost on möödunud kuus aastat
ja viimase nelja aasta jooksul ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Seega tuleks T. Lindmets
karistusest tingimisi vabastada.
3. Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2
teise lause alusel läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leidis üksmeelselt, et
maakohus on kontrollinud kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Tõenditele antud
hinnang on seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtuotsust on nõuetekohaselt
põhjendatud, samuti on karistuse mõistmisel arvestatud KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega.
Ringkonnakohus leidis samuti, et apellatsioonis märgitut arvestas ka maakohus T. Lindmetsa
karistamisel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. Lindmetsa kaitsja vandeadvokaat Mall Saar Riigikohtule
määruskaebuse, milles leiab, et apellatsiooni läbivaatamata jätmine ei ole põhjendatud. Kaitsja
märgib, et olukorras, kus kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolus, tuleb viimase ütlustusse
suhtuda erilise tähelepanuga. Ringkonnakohus oleks saanud hinnata T. Lindmetsa ütluste sisulist
usutavust vaid siis, kui süüdistatavale oleks antud võimalus ka ringkonnakohtus oma seisukohti
selgitada. Kaitsja on veendunud, et süüdistataval on õigus olla ära kuulatud ja kaitsta end süüdistuse
vastu ka teise astme kohtus.
5. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin leidis määruskaebusele esitatud
vastuses, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga - T. Lindmetsa
süü on nõuetekohaselt tuvastatud ja mõistetud karistus on seaduslik.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kaitsja hinnangul tuleb ringkonnakohtu määrus, millega jäeti Tartu Maakohtu 24. septembri 2010.
a otsuse peale esitatud apellatsioon KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, tühistada
seetõttu, et süüdistatav soovis ringkonnakohtus apellatsiooni arutamisel osaleda ja ringkonnakohtul
tulnuks ta ära kuulata, sest süüdistataval on õigus olla ära kuulatud ka teise astme kohtus. Vastuseks
määruskaebuse nendele väidetele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
6.1 Küsimust, kas apellatsiooni läbivaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel rikub
süüdistatava põhiõigust viibida enda kohtuasja arutamise juures, on kriminaalkolleegium käsitlenud
põhjalikult 19. oktoobri 2007. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-55-07. Kriminaalkolleegiumi
kolmeliikmeline koosseis vastas osutatud küsimusele eitavalt, leides, et KrMS § 326 lg 2 teises lauses
sätestatu, mis võimaldab jätta apellatsiooni kirjalikus menetluses läbi vaatamata, ei ole vastuolus
Põhiseaduse § 24 lg-ga 2 ja on ka kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide nende
sätetega, mis näevad ette isiku õiguse viibida oma asja arutamise juures. 12. aprillil 2010
kriminaalasjas nr 3-1-1-120-09 tehtud määruses nõustus selle seisukohaga kriminaalkolleegiumi
täiskogu.
6.2 Kriminaalasjas nr 3-1-1-55-07 tehtud määruse p-s 8 selgitas kriminaalkolleegium, et Põhiseaduse
§ 24 lg-s 2 sätestatud põhimõte - igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures - sisaldab ka
õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ja selle õiguse tagamine eeldab omakorda asja arutamist suulises
menetluses. Kolleegium märkis, et vaadeldava kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus
suulises menetluses ning süüdistatav ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti andis
süüdistatav kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese astme kohtus tagatud süüdistatava õigus viibida
oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Kolleegium tõdes, et apellatsioonimenetluse eesmärk
on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine, ja kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi
asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja
arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Samuti asus
kolleegium seisukohale, et ka karistuse mõistmise vaidlustamine ei tingi igal juhul asja läbivaatamist
suulises menetluses.
6.3 Jäädes viidatud lahendites esitatud seisukohadele märgib kriminaalkolleegium, et ka T. Lindmetsa
kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T. Lindmets ja tema
kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese
astme kohtus tagatud T. Lindmetsa õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud.
Seetõttu ei anna T. Lindmetsa kaitsja määruskaebuses esitatud väited alust ringkonnakohtu 17.
detsembri 2010. a määruse tühistamiseks.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tartu
Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määruse muutmata ja T. Lindmetsa kaitsja määruskaebuse
rahuldamata.
8. T. Lindmetsa kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu
kindlaksmääramiseks. Kaitsja palub määrata tasuks 6 600 krooni (kehtivas vääringus 421,82 eurot),
sh käibemaks 1100 krooni (kehtivas vääringus 70,30 eurot). Seda summat taotleb määruskaebuse
esitaja apellatsiooni ja määruskaebuse koostamise eest, milleks kulus vastavalt viis ja pool tundi.
Seoses kaitsja taotlusega märgib kriminaalkolleegium järgmist.
8.1 Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse apellatsioonimenetlusega seonduva riigi õigusabi tasu
suuruse
kindlaksmääramiseks
-
selles
osas
ei
ole
kaitsja
taotluse
rahuldamine
aga
määruskaebemenetluses võimalik. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et tulenevalt KrMS
§ 189 lg-st 2 ja § 306 lg 1 p-st 14 tuleb taotlus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks esitada enne
kohtu siirdumist nõupidamistuppa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus
kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08, p 10, 14. aprilli 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-10, p 9).
Vastasel korral ei ole kohtul võimalik otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda
need jäävad. Ei saa jätta aga tähelepanuta, et tulenevalt KrMS § 326 lg-st 2 võib
apellatsioonimenetlus lõppeda eelmenetluses ringkonnakohtus (vastavalt KrMS § 323 lg-le 2 aga ka
otsuse teinud maakohtus) apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja apellandile tagastamisega. Sellisel
juhul saab kohus lahendada küsimuse apellatsioonimenetluse menetluskuludest vaid juhul, kui seda
on taotletud koos apellatsiooni või sellele esitatud vastuväidetega. Käesolevas asjas kaitsja
ringkonnakohtult riigi õigusabi suuruse kindlaksmääramist ei taotlenud ja ringkonnakohus seda
küsimust apellatsiooni läbivaatamata jätmisel ka ei käsitlenud. Kuna Riigikohus ei saada
kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, vaid jätab ringkonnakohtu määruse muutmata ja
selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata, ei ole ringkonnakohtul enam võimalik kaitsja poolt
esitatud taotlust lahendada (vt viidatud 14. aprilli 2010. a määruse p 9). Riigikohtul puudub aga
menetluslik alus lahendada ringkonnakohtu asemel kaitsja poolt hilinenult esitatud taotlust.
8.2 Kaitsja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks
määruskaebuse koostamise eest, milleks kulus pool tundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel
Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude
hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 23 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise
eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas määruskaebuse esitajal
õigus 15,98 euro suurusele hüvitisele. Korra p 5 järgi kohaldatakse juhul, kui kriminaalmenetluse
esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu, erikoefitsienti 2,0. Seetõttu
võib kaitsja nõuda 31,96 eurot, millele tuleb lisada käibemaks, s.o 6,39 eurot. Eelnevast tulenevalt on
kaitsja taotlus põhjendatud 38,35 euro osas ja tuleb selles osas rahuldada.
Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris