3-1-1-17-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-17-11

Määruse kuupäev

21. aprill 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Tarmo Lindmetsa süüdistuses KarS § 142 lg 2 p

1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus

kriminaalasjas nr 1-10-6072

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarmo

Lindmetsa

kaitsja

vandeadvokaat

Mall

Saar,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Terje

Aleksašin

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

23. märts 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus Tarmo Lindmetsa süüasjas KarS

§ 142 lg 2 p 1 järgi muutmata ja Tarmo Lindmetsa kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Saar ja Ko makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tarmo

Lindmetsa kriminaalasjas määruskaebuse esitamise eest 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa

eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6,39 eurot (kuus eurot ja

kolmkümmend üheksa senti).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud kulu katteks Tarmo Lindmetsalt Eesti Vabariigi kasuks

välja 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 24. septembri 2010. a otsusega tunnistati Tarmo Lindmets süüdi KarS § 142 lg 2

p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust. T. Lindmets mõisteti süüdi

selles, et 2004. a suvel kindlakstegemata kuupäevadel rahuldas ta sugulist kirge oma 9-aastase

tütrega.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Lindmetsa kaitsja vandeadvokaat Mall Saar, kes

taotles T. Lindmetsa õigeksmõistmist usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu või alternatiivselt

T. Lindmetsa karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole

usaldusväärsed ja maakohus on jätnud kõrvaldamata neis esinevad vastuolud. Asjaolu, et kannatanu

teatas juhtunust alles viie aasta möödudes, vähendab veelgi tema ütluste usaldusväärsust. Ka on

maakohus hinnanud ebaobjektiivselt tunnistaja S. L.-i ütlusi ja on rikkunud KrMS § 68 lg-s 5

sätestatut. Kaitsja märkis sedagi, et T. Lindmetsale süüksarvatud kuriteost on möödunud kuus aastat

ja viimase nelja aasta jooksul ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Seega tuleks T. Lindmets

karistusest tingimisi vabastada.

3. Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2

teise lause alusel läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leidis üksmeelselt, et

maakohus on kontrollinud kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Tõenditele antud

hinnang on seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtuotsust on nõuetekohaselt

põhjendatud, samuti on karistuse mõistmisel arvestatud KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega.

Ringkonnakohus leidis samuti, et apellatsioonis märgitut arvestas ka maakohus T. Lindmetsa

karistamisel.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. Lindmetsa kaitsja vandeadvokaat Mall Saar Riigikohtule

määruskaebuse, milles leiab, et apellatsiooni läbivaatamata jätmine ei ole põhjendatud. Kaitsja

märgib, et olukorras, kus kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolus, tuleb viimase ütlustusse

suhtuda erilise tähelepanuga. Ringkonnakohus oleks saanud hinnata T. Lindmetsa ütluste sisulist

usutavust vaid siis, kui süüdistatavale oleks antud võimalus ka ringkonnakohtus oma seisukohti

selgitada. Kaitsja on veendunud, et süüdistataval on õigus olla ära kuulatud ja kaitsta end süüdistuse

vastu ka teise astme kohtus.

5. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin leidis määruskaebusele esitatud

vastuses, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga - T. Lindmetsa

süü on nõuetekohaselt tuvastatud ja mõistetud karistus on seaduslik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kaitsja hinnangul tuleb ringkonnakohtu määrus, millega jäeti Tartu Maakohtu 24. septembri 2010.

a otsuse peale esitatud apellatsioon KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, tühistada

seetõttu, et süüdistatav soovis ringkonnakohtus apellatsiooni arutamisel osaleda ja ringkonnakohtul

tulnuks ta ära kuulata, sest süüdistataval on õigus olla ära kuulatud ka teise astme kohtus. Vastuseks

määruskaebuse nendele väidetele märgib kriminaalkolleegium järgmist.

6.1 Küsimust, kas apellatsiooni läbivaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel rikub

süüdistatava põhiõigust viibida enda kohtuasja arutamise juures, on kriminaalkolleegium käsitlenud

põhjalikult 19. oktoobri 2007. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-55-07. Kriminaalkolleegiumi

kolmeliikmeline koosseis vastas osutatud küsimusele eitavalt, leides, et KrMS § 326 lg 2 teises lauses

sätestatu, mis võimaldab jätta apellatsiooni kirjalikus menetluses läbi vaatamata, ei ole vastuolus

Põhiseaduse § 24 lg-ga 2 ja on ka kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide nende

sätetega, mis näevad ette isiku õiguse viibida oma asja arutamise juures. 12. aprillil 2010

kriminaalasjas nr 3-1-1-120-09 tehtud määruses nõustus selle seisukohaga kriminaalkolleegiumi

täiskogu.

6.2 Kriminaalasjas nr 3-1-1-55-07 tehtud määruse p-s 8 selgitas kriminaalkolleegium, et Põhiseaduse

§ 24 lg-s 2 sätestatud põhimõte - igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures - sisaldab ka

õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ja selle õiguse tagamine eeldab omakorda asja arutamist suulises

menetluses. Kolleegium märkis, et vaadeldava kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus

suulises menetluses ning süüdistatav ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti andis

süüdistatav kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese astme kohtus tagatud süüdistatava õigus viibida

oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Kolleegium tõdes, et apellatsioonimenetluse eesmärk

on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine, ja kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi

asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja

arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Samuti asus

kolleegium seisukohale, et ka karistuse mõistmise vaidlustamine ei tingi igal juhul asja läbivaatamist

suulises menetluses.

6.3 Jäädes viidatud lahendites esitatud seisukohadele märgib kriminaalkolleegium, et ka T. Lindmetsa

kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T. Lindmets ja tema

kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese

astme kohtus tagatud T. Lindmetsa õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud.

Seetõttu ei anna T. Lindmetsa kaitsja määruskaebuses esitatud väited alust ringkonnakohtu 17.

detsembri 2010. a määruse tühistamiseks.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tartu

Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määruse muutmata ja T. Lindmetsa kaitsja määruskaebuse

rahuldamata.

8. T. Lindmetsa kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu

kindlaksmääramiseks. Kaitsja palub määrata tasuks 6 600 krooni (kehtivas vääringus 421,82 eurot),

sh käibemaks 1100 krooni (kehtivas vääringus 70,30 eurot). Seda summat taotleb määruskaebuse

esitaja apellatsiooni ja määruskaebuse koostamise eest, milleks kulus vastavalt viis ja pool tundi.

Seoses kaitsja taotlusega märgib kriminaalkolleegium järgmist.

8.1 Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse apellatsioonimenetlusega seonduva riigi õigusabi tasu

suuruse

kindlaksmääramiseks

-

selles

osas

ei

ole

kaitsja

taotluse

rahuldamine

aga

määruskaebemenetluses võimalik. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et tulenevalt KrMS

§ 189 lg-st 2 ja § 306 lg 1 p-st 14 tuleb taotlus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks esitada enne

kohtu siirdumist nõupidamistuppa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus

kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08, p 10, 14. aprilli 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-10, p 9).

Vastasel korral ei ole kohtul võimalik otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda

need jäävad. Ei saa jätta aga tähelepanuta, et tulenevalt KrMS § 326 lg-st 2 võib

apellatsioonimenetlus lõppeda eelmenetluses ringkonnakohtus (vastavalt KrMS § 323 lg-le 2 aga ka

otsuse teinud maakohtus) apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja apellandile tagastamisega. Sellisel

juhul saab kohus lahendada küsimuse apellatsioonimenetluse menetluskuludest vaid juhul, kui seda

on taotletud koos apellatsiooni või sellele esitatud vastuväidetega. Käesolevas asjas kaitsja

ringkonnakohtult riigi õigusabi suuruse kindlaksmääramist ei taotlenud ja ringkonnakohus seda

küsimust apellatsiooni läbivaatamata jätmisel ka ei käsitlenud. Kuna Riigikohus ei saada

kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, vaid jätab ringkonnakohtu määruse muutmata ja

selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata, ei ole ringkonnakohtul enam võimalik kaitsja poolt

esitatud taotlust lahendada (vt viidatud 14. aprilli 2010. a määruse p 9). Riigikohtul puudub aga

menetluslik alus lahendada ringkonnakohtu asemel kaitsja poolt hilinenult esitatud taotlust.

8.2 Kaitsja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks

määruskaebuse koostamise eest, milleks kulus pool tundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel

Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 23 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise

eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas määruskaebuse esitajal

õigus 15,98 euro suurusele hüvitisele. Korra p 5 järgi kohaldatakse juhul, kui kriminaalmenetluse

esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu, erikoefitsienti 2,0. Seetõttu

võib kaitsja nõuda 31,96 eurot, millele tuleb lisada käibemaks, s.o 6,39 eurot. Eelnevast tulenevalt on

kaitsja taotlus põhjendatud 38,35 euro osas ja tuleb selles osas rahuldada.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris