3-2-1-19-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-19-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. aprill 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Baltic Energy Partners OÜ hagi Eesti Energia Narva

Elektrijaamad AS (endine ärinimi AKTSIASELTS NARVA

ELEKTRIJAAMAD) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-68739

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Baltic Energy Partners OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

168 144 eurot 72 senti (2 630 893 krooni 13 senti)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Baltic Energy Partners OÜ (registrikood 11207916),

esindajad vandeadvokaadid Andres Suik ja Allar Aru

Kostja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (endine ärinimi

AKTSIASELTS NARVA ELEKTRIJAAMAD) (registrikood

10579981), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher

Asja läbivaatamise kuupäev

21. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-68739 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Baltic Energy Partners OÜ-le kassatsioonkaebuselt 15. detsembril 2010 tasutud

kautsjon 1681 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend üks) eurot 45 senti

(26 309 (kakskümmend kuus tuhat kolmsada üheksa) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Baltic Energy Partners OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2008 hagi Eesti Energia Narva

Elektrijaamad AS (AKTSIASELTS NARVA ELEKTRIJAAMAD) (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon 30. oktoobril 2007 ja 27. augustil

2007 kostjaga elektrienergia määratud tarne lepingud, mille kohaselt müüb kostja ostjatele

elektrituruseaduses (ElTS) sätestatud müügikohustuse täitmiseks määratud tarnena elektrienergiat.

Elektrienergia määratud tarne lepingu p 1.2 kohaselt on elektrienergia määratud tarne osutamise

täpsemad tingimused ning ostja ja müüja õigused ja kohustused määratud muu hulgas "AS Narva

Elektrijaamad elektrienergia määratud tarne tüüptingimustega". Hageja sõlmis 31. oktoobril 2007 ja

31. augustil 2007 võrguettevõtjatega OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon elektrienergia avatud tarne

lepingud, mille kohaselt osutab hageja avatud elektrienergia tarne teenust, ostes või müües üle jääva

või puudu jääva elektrienergia koguse OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon lepingus kokkulepitud

tingimustel alates 1. septembrist 2007. Avatud tarne lepingute kohaselt oli hageja ka elektrienergia

bilansihaldur. Hageja ja võrguettevõtjate vaheline avatud tarne leping oli sõlmitud, võttes arvesse

võrguettevõtjate ja kostja vahel sõlmitud määratud tarne lepingut ja seaduses sätestatud

müügikohustust.

Kostja kehtestas ühepoolselt seni kehtinud elektrienergia määratud tarne tüüptingimuste asemel alates

1. jaanuarist 2008 "Elektrienergia määratud tarne tüüptingimused müügikohustuse täitmiseks ja

võrgukadude korvamiseks" (tüüptingimused). Uute tüüptingimuste p 1.3 kohaselt on ostja avatud

tarnija elektrituruseaduse kohaselt võrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud elektripaigaldist ostja

valdab, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja, kui elektrituruseadusest ei tulene teisiti. Kostja

peatas alates 1. veebruarist 2008 omapoolse määratud tarne täitmise OÜ-le Sagro Elekter ja AS-

le Kulon, sest viimased ei sõlminud tüüptingimuste p 1.3 kohaselt avatud tarne lepingut ElTS § 75

lg 1 kohaselt AS-ga Eesti Energia. Hageja kohustuseks oli hoida lepingutest tulenevalt pärast kostja

energiatarnimise peatamist OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon elektrienergia bilanssi. Seetõttu oli

hageja kohustatud bilansi hoidmiseks elektrienergiat ostma OÜ-lt Latvenergo Kaubandus, AS-

lt Eraküte ja OÜ-lt Põhivõrk tunduvalt kõrgema hinnaga kui kostja hind ja müüma seda odavamalt

edasi. Kostja taastas elektritarned OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon alles pärast Konkurentsiameti

ettekirjutuse saamist. Seega oli elektrienergia tarne peatatud ajavahemikul 1. veebruar 2008 kuni

21. mai 2008.

Hageja juhtis võrguettevõtjate elektriportfelli ja tema portfellihalduse teenus seisnes selles, et lubas

oma klientidele korraldada elektrienergia ostu viisil, mis tagas võrreldes AS Eesti Energia suletud

turu hinnapaketiga konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia ostu. Hageja hallatava elektriportfelli

ostuhind võrguettevõtja jaoks koosnes kostja määratud tarnest ja mujalt hangitavast elektrienergiast

ning hageja prognoosivigade katteks ostetavast ja müüdavast bilansienergiast. Kuna hageja ja

võrguettevõtjad planeerisid kostjalt osta 12-kuulisel lepinguperioodil osa vajaminevast

elektrienergiast, siis on kostja tarnete arvestamine ainuvõimalik portfellihalduse teenuse hinna

kujundamisel. Määratud tarne kostjalt kattis peaaegu kogu võrguettevõtjate elektriostu mahu.

Määratud tarnete lõpetamisega kaasnes hagejale oluline ostukulu kasv, mis oli vaja võrguettevõtjatele

elektrienergia edasimüügiks. Hageja on võrguettevõtjate ja kostja vahelistes määratud tarne

lepingutes võrguettevõtjate volitatud tellimuste esitaja.

Kostjal on kohustus hüvitada tema ebaseadusliku tegevusega hagejale tekitatud kahju. Hageja viitas

võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7, leides, et hageja rikkus konkurentsiseaduse

(KonkS) § 16 p-des 4 ja 6 sätestatud kohustusi. Alternatiivselt deliktiõiguslikule vastutusele esitas

hageja nõude lepingulise kahju sätete järgi. Hageja kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon avatud tarnija

ning bilansihalduri huvid ja õigused olid ohustatud kostja ebaseadusliku elektritarnete katkestamise

tõttu samal määral kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon huvid või õigused. Hageja leidis, et talle

laieneb VÕS §-s 81 sätestatud regulatsioon.

Hagejale on tekitatud kostja tegevuse tõttu 2 630 893 krooni 13 senti otsest varalist kahju. Sellele

lisandub VÕS §-s 113 sätestatud viivis, mis hagi esitamise hetkel on 176 701 krooni 50 senti. Hageja

palus välja mõista ka viivise, mis polnud veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel VÕS §-s 113 sätestatud protsendina

põhinõudest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja pole tekitanud

võrguettevõtjatele määratud tarnete lõpetamisega hagejale mingit kahju, vaid lõi sellega hagejale

võimaluse teenida lisatulu senisest suurema elektrienergia koguse müümisest.

Hageja ja kostja vahel puuduvad lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted, mis annaksid hagejale

nõudeõiguse kostja vastu. Kostja ja võrguettevõtjad olid sõlminud kahepoolsed määratud tarne

lepingud. Lepingute poolteks on seega kostja ja OÜ Sagro Elekter ning kostja ja AS Kulon. Need

lepingud ei mõju kolmandate isikute õigustele ega kohustustele. Määratud tarne lepingud ei andnud

hagejale mingeid õigusi ega kohustusi.

Tõendamata on hagejale tekkinud väidetav kahju, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja

väidetava kahju vahel ning kostja ei tunnistanud oma tegevuse õigusvastasust ega süüd.

Hageja kui kõnealuse kahe võrguettevõtja avatud tarnija ja bilansihaldur sai müüa kummalegi nende

bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse (E1TS § 3 p 1). Kui kostja

lõpetas määratud tarned võrguettevõtjatele, tekkis hagejal võimalus suurendada võrguettevõtjatele

müüdava ja nende bilansi hoidmiseks vajaliku elektrienergia kogust ja saada suuremat tulu.

Kui hageja kaupleb elektrienergiaga ebamõistlikult ja kahjumiga, ei saa ta nõuda selle kahju

hüvitamist kolmandatelt isikutelt, sh kostjalt. Hageja pole selgitanud, miks peaks kostja hüvitama

talle eeldusliku hinnavahe, kui hageja omal vabal tahtel ostis kolmandatelt isikutelt elektrienergiat

ning müüs selle edasi OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon. Hageja ja võrguettevõtjate vahel sõlmitud

lepingute täitmiseks ja/või võrgukadude korvamiseks vajaliku määratud tarne hind ei ole kohaldatav

avatud tarne eest arveldamisel. Määratud tarne hind on üldjuhul reguleeritud ja madalam kui avatud

tarne hind. Avatud tarne hind on muutuv ja arvutatakse ElTS § 53 lg 1 kohaselt jooksvalt pärast

vastava kauplemisperioodi lõppemist seaduses ja bilansilepingus kehtestatud metoodika alusel.

Konkurentsiameti ettekirjutusel ei ole prejudikatiivset jõudu tsiviilasja lahendavale kohtule. Ainuüksi

ettekirjutus ei tekita hagejale iseenesest alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Konkurentsiameti

15. mai 2008. a ettekirjutuses pole tuvastatud, et võrguettevõtjate poolt avatud tarnena hagejalt

ostetud elektrienergia oleks toodetud soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis. Kostja pole

määratud tarne lõpetamisel rikkunud konkurentsiseadust ega kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit.

Kostja ei ole süüdi hagejal väidetava kahju tekkimises. Võrguettevõtjatele määratud tarne lõpetamisel

ei näinud kostja võimaliku tagajärjena hagejal väidetava kahju tekkimist ette ega pidanud seda ette

nägema, mis samuti välistab kostja vastutuse (VÕS § 127 lg 3 ja § 1050).

Hageja pole tõendanud kahju tekkimist, kahju suurust ega kahju tekkemehhanismi. Elektrienergia

odavam edasimüük ei ole mingis sõltuvuses ega põhjuslikus seoses määratud tarne lõpetamisega.

Metoodiliselt vigane on ka hinnavahe arvestus, kuna hagejal puudus alus võtta avatud tarne

kasumlikkuse/kahjumlikkuse mõõtmisel aluseks määratud tarne tariife.

3. Viru Maakohus rahuldas 20. aprilli 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

tekitatud kahju hüvitamiseks 2 630 893 krooni 13 senti, sissenõutavaks muutunud viivise

491 619 krooni 80 senti ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt tuleb delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena kõigepealt

kindlaks teha, et kostja on kahju põhjustanud, samuti kostja teo õigusvastasus, ning alles seejärel

eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on

kohustuslike õigusnormide rikkumine.

Maakohus luges tõendatuks, et kostja on alates 1. veebruarist 2008 elektrienergia tarnimise

peatamisega OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon tekitanud hagejale otsese varalise kahju, kuna

hageja oli sunnitud bilansihaldurina oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks OÜ Sagro Elekter ja

AS Kulon ees ostma elektrienergiat OÜ-lt Latvenergo Kaubandus, AS-lt Eraküte ja OÜ-lt Põhivõrk

tunduvalt kõrgema hinnaga, kui oli kostja hind. Kostja kehtestas varem kehtinud tüüptingimuste

asemel alates 1. jaanuarist 2008 uued tingimused. Kostja saatis 8. jaanuaril 2008 OÜ-le Sagro Elekter

ja AS-le Kulon kirja, milles teatas, et viimased peavad uute tüüptingimuste kohaselt sõlmima avatud

tarne lepingu AS-ga Eesti Energia.

Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6, seades OÜ-le Sagro

Elekter ja AS-le Kulon määratud tarne taastamise eeltingimuseks selle, et nimetatud ettevõtjad

sõlmiksid avatud tarne lepingu AS-ga Eesti Energia, ja ta keeldus põhjendamatult elektrienergia

müügist määratud tarne alusel. Kostja tegevus oli õigusvastane. Maakohus pidas tuvastatuks, et kostja

tekitas hagejale kahju süüliselt, hooletuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud süüdi

KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumises. Sellest tulenevalt on olemas põhjuslik seos kostja tegevuse ja

hagejale tekitatud kahju vahel. Maakohus luges hageja esitatud tõenditega kahju suuruse tõendatuks

ning ei nõustunud kostja esitatud kahju arvestusega, kuna viimane ei esitanud kohtule arvutusi

tõendavaid dokumente.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29. novembri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagi lepinguvälise kahju hüvitamise

sätete alusel. Ringkonnakohus leidis, et on tõendatud, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6, kuna

peatas määratud tarne OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon ajavahemikul 1. veebruar 2008 kuni

21. mai 2008. KonkS § 16 p 4 kohaselt on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva

seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas kokkuleppe sõlmimise eelduseks

tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi, ning

p 6 kohaselt on keelatud põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. VÕS § 1045 lg 1

p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust

rikkuva käitumisega. Tuleb tuvastada, kas asjas esineb delikti üldkoosseis, s.o objektiivne

teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu tasandil tuleb kindlaks teha, kas kostja

põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, samuti põhjuslik seos kostja teo ja hageja

kahju vahel.

Ringkonnakohus leidis, et puudub põhjuslik seos väidetavalt hagejal tekkinud kahju ning kostja teo

(määratud tarnete peatamine OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon) vahel. Kostja, peatades määratud

tarned OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon, rikkus nendega sõlmitud lepinguid ning OÜ-l Sagro

Elekter ja AS-l Kulon võib olla tekkinud nõue kostja vastu tulenevalt lepingu rikkumisest. Samas aga

puudub viidatud konkurentsiseaduse sätete rikkumisel selline seos hageja väidetava kahjuga, mis

oleks normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Hageja ei ole oma kahju hüvitamise nõudes välja toonud,

milline kahju tal seetõttu tekkis, et kahjustati tema kui AS-ga Eesti Energia avatud tarne osutamisel

konkureeriva ettevõtja konkurentsivõimet. Riigikohtu praktika kohaselt ei vastuta kahju tekitaja

üldjuhul deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede

kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-

64-05, p 20; Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Samas on Riigikohus asjas nr 3-2-1-7-10

asunud seisukohale, et see põhimõte ei ole absoluutne, esmajoones võib erandiks olla kahju

tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta

kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Nähtuvalt hageja nõudest ja asja

materjalidest ei ole hagejal tekkinud väidetavat kahju seetõttu, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6,

s.o hagejal ei ole puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole tuginenud kahju nõudes

sellele, et kostja oleks keeldunud temaga kokkuleppe sõlmimisest, seades eelduseks tingimuse, et

teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi (KonkS § 16 p 4) või et

kostja oleks põhjendamatult keeldunud kauba müümisest hagejale. Seega ei põhjustanud kostja

KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumine kahju hagejale, vaid sai (nagu juba eespool märgitud) kahju

põhjustada OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon. Kuna puudub põhjuslik seos kostja teo ja hagejal

väidetavalt tekkinud kahju vahel, ei ole vajadust hinnata nõutava kahju suurust.

Viidates VÕS §-le 81, leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole kaitstav isik määratud tarne lepingute

järgi ning talle väidetavalt tekitatud kahju ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga,

mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu nõudeid, mis on seotud määratud tarne lepingute

rikkumisega. Iseenesest õige on hageja väide, et hageja, olles OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon

avatud elektrienergia tarnija ja bilansihaldur, arvestas oma tegevuses võrguettevõtjate ja kostja vahel

sõlmitud määratud tarne lepinguid, kuid see asjaolu ei anna alust väita, et lepingud, mille AS Kulon

ja OÜ Sagro Elekter kostjaga sõlmisid, on hagejat kaitsvad lepingud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus samas asjas, või saata asi

ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Tühistades maakohtu otsuse, oleks

ringkonnakohus pidanud otsuses põhjendama, miks ta hindab esitatud tõendeid maakohtust erinevalt

(TsMS § 653 ja § 654 lg 5 teine lause).

Ringkonnakohtu otsus on üllatuslik. Ringkonnakohus leidis hageja jaoks üllatuslikult, et kostja

rikkumisel puudub selline seos hageja kahjuga, mis oleks normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud.

Hageja kahju väidetavat mittehõlmatust normide kaitse-eesmärgiga selgitas ringkonnakohus aga

nn puhtmajandusliku kahju mõiste abil. Maakohtu otsuses ei olnud käsitletud ei normide kaitse-

eesmärke ega ka puhtmajandusliku kahju hüvitamisega seotud küsimusi. Olukorras, kus

ringkonnakohus soovis seadust tõlgendada maakohtust erinevalt ning tugineda nn puhtmajandusliku

kahju teooriale, oleks ringkonnakohus pidanud seda istungil pooltega enne läbi arutama ja andma

hagejale võimaluse selles küsimuses oma seisukohtade esitamiseks.

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Hageja ei nõustu ringkonnakohtuga, et

hagejal ei ole õigust nõuda talle tekitatud puhtmajandusliku kahju hüvitamist, kuna see ei vastavat

rikutud normide kaitse-eesmärgile. Ringkonnakohus pole üldse selgeks teinud, mida tähendab tema

arvates nn puhtmajanduslik kahju ja mille põhjal ringkonnakohus järeldab, et hageja nõuab selle

hüvitamist. Asjas ei ole hageja nõudnud saamata jäänud tulu, st puhtmajandusliku kahju hüvitamist.

Ka sellisel juhul, kui kostja tekitatud kahju hinnata nn puhtmajandusliku kahjuna, oleks kostja

kohustatud hagejale kahju hüvitama. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja rikkus seadusest

tulenevat kohustust, sest peatas määratud tarne hageja lepingupartneritele OÜ-le Sagro Elekter ja AS-

le Kulon. Hagejale kaasnes kostja kahju tekitamisega viimase jaoks ettenähtav kahju, kuna hageja

saatis kostjale 6. veebruaril 2008 kirjaliku pöördumise.

Väär on ringkonnakohtu järeldus, et kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel võib olla tekkinud nõue

kostja vastu hoopis OÜ-l Sagro Elekter ja AS-l Kulon, mitte hagejal. Kuna hageja tagas elektrihinda

avatud tarnijana OÜ-le Sagro Elekter ning AS-le Kulon, võttes aluseks nende seadusekohased

elektriostu võimalused, oli ka ainuvõimalik arvestada ostuhinna puhul võrguettevõtjale saadaolevaid

elektrimüüjaid, milleks seaduse järgi oli ka kostja (kes keeldus müügist õigusvastaselt). Kahju ei

kannatanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu mitte OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon, vaid just hageja,

kes ostis elektrienergiat kallimalt. Avatud tarne lepingute sõlmimisel eeldas hageja, et kostja täidab

Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi, sealhulgas elektrituruseadusega talle pandud kohustust müüa

elektrienergiat võrguettevõtetele Konkurentsiametis kooskõlastatud hindadega. Elektrienergia

planeeritust kallim ostmine ja odavam edasimüük ning seeläbi hagejale kahju tekkimine on otseselt

põhjuslikus seoses kostja õigusvastase teoga, st määratud tarne ebaseadusliku lõpetamisega.

Kui kostja ei vastutaks hageja ees deliktiõiguse alusel, vastutaks ta lepingulise kahju sätete järgi.

Viidates VÕS §-le 81 (kolmandat isikut kaitsev leping), leidis hageja, et tulenevalt esitatud

asjaoludest olid hageja kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon avatud tarnija ning bilansihalduri huvid ja

õigused ohustatud kostja ebaseadusliku elektritarnete katkestamise tõttu samal määral kui OÜ Sagro

Elekter ja AS Kulon huvid ja õigused.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud hagejale kahju hüvitamise kohustus. Hageja

leidis, et kostja on talle tekitanud kahju sellega, et peatas ajavahemikuks 1. veebruar 2008 kuni

21. mai 2008 elektrienergia määratud tarne hageja lepingupartneritele OÜ-le Sagro Elekter ja AS-

le Kulon, mistõttu pidi hageja OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon bilansihaldurina ostma puudujääva

elektrienergia kolmandatelt isikutelt planeeritust kõrgema hinnaga. Kostja sellega ei nõustunud, vaid

leidis, et tõendamata on hagejale tekkinud väidetav kahju, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja

hageja väidetava kahju vahel ning kostja ei tunnista ka oma tegevuse õigusvastasust ega süüd. Kui

hageja kaupleb elektrienergiaga ebamõistlikult ja kahjumiga, ei saa ta kostja arvates nõuda selle kahju

hüvitamist kolmandatelt isikutelt, sh kostjalt.

11. Esmalt hindab kolleegium hageja kassatsioonkaebuse väidet, et kui kostja ei vastutaks hageja ees

deliktiõiguse alusel, vastutaks ta lepingulise kahju sätete järgi (hageja viitab seejuures kolmandat

isikut kaitsva lepingu regulatsioonile (VÕS §-le 81)).

Tulenevalt VÕS § 1044 lg-st 2 ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist

võlaõigusseaduse 53. peatükis (kahju õigusvastane tekitamine) sätestatud alusel nõuda, kui seadusest

ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse

53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui

sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kuna hageja tugines oma hagis ka võimalikule

lepingust tulenevale kahju hüvitamise kohustusele, tuleb seega esmalt hinnata, kas põhjendatud on

hageja väited kostja võimalikust vastutusest lepingulisel alusel.

VÕS § 81 lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või

õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui:

1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui

võlausaldaja huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või

õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on

võlgnikule äratuntavad. VÕS § 81 lg 2 kohaselt võib kolmas isik VÕS § 81 lg-s 1 nimetatud

kohustuse rikkumise korral nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja leiab, et talle laieneb VÕS § 81 regulatsioon, kuna tulenevalt esitatud asjaoludest olid hageja

kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon avatud tarnija ning bilansihalduri huvid ja õigused ohustatud

kostja ebaseadusliku elektritarnete katkestamise tõttu samal määral kui OÜ Sagro Elekter ja

AS Kulon huvid ja õigused. Kolleegium leiab, et hageja seisukoht on ekslik. Kolleegium nõustub

ringkonnakohtuga, et hagejat ei saa praegusel juhul pidada kaitstavaks isikuks kostja ja OÜ Sagro

Elekter ning AS Kulon vahel sõlmitud määratud tarne lepingute järgi. Hagejale väidetavalt tekitatud

kahju ei ole hõlmatud kostja ja OÜ Sagro Elekter ning AS Kulon vahel sõlmitud määratud tarne

lepingutest tuleneva lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Seetõttu ei saa hageja esitada nõudeid

kostja vastu, tuginedes sellele, et kostja rikkus OÜ-ga Sagro Elekter ja AS-ga Kulon sõlmitud

määratud tarne lepinguid.

12. Kuna hageja kahju hüvitamise nõude aluseks ei saa olla kostja ja OÜ Sagro Elekter ning

AS Kulon vahel sõlmitud määratud tarne lepingute rikkumine, tuleb järgmisena hinnata seda, kas

hageja nõue võiks olla põhjendatud deliktiõiguse alusel.

Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha,

kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille

elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest

tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju,

põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui

hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta

tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka nt Riigikohtu

12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 15).

13. Hageja on tuginenud oma nõude alusena muu hulgas VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7, leides,

et kostja rikkus KonkS § 16 p-des 4 ja 6 sätestatud kohustusi, keeldudes täitmast OÜ-ga Sagro

Elekter ja AS-ga Kulon sõlmitud määratud tarne lepinguid. Kuna hageja pidi seetõttu ajavahemikul

veebruarist 2008 maini 2008 AS-le Kulon ja OÜ-le Sagro Elekter vajamineva elektri ostma

kolmandatelt isikutelt kõrgema hinnaga ja müüma seda odavamalt edasi, on hagejale tekkinud kahju,

mille kostja on kohustatud hüvitama.

14. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole

seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt

rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. KonkS § 16 p-de 4

ja 6 kohaselt on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne

kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine

pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi, ning põhjendamatu keeldumine

kauba müümisest või ostmisest.

15. Ringkonnakohus luges tõendatuks, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6, kui peatas

ajavahemikuks 1. veebruar 2008 kuni 21. mai 2008 määratud tarne OÜ-le Sagro Elekter ja AS-

le Kulon. Ringkonnakohus on seejuures viidanud ka Konkurentsiameti 15. mai 2008. a

ettekirjutusele, kus Konkurentsiamet leidis, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6. Pooled ei ole

ringkonnakohtu seisukohta KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumise kohta vaidlustanud. Seega on

tuvastatud, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6.

16. Samas on ringkonnakohus leidnud, et puudub põhjuslik seos väidetavalt hagejal tekkinud kahju

ning kostja teo (määratud tarnete peatamine OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon) vahel.

Ringkonnakohus märkis, et peatades määratud tarned OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon, rikkus

kostja nendega sõlmitud lepinguid ning OÜ-l Sagro Elekter ja AS-l Kulon võib olla tekkinud nõue

kostja vastu tulenevalt lepingu rikkumisest. Konkurentsiseaduse sätete rikkumisel puudub aga

ringkonnakohtu arvates selline seos hageja väidetava kahjuga, mis oleks normide kaitse-eesmärgiga

hõlmatud. Ringkonnakohus on lisaks märkinud, et hagejal ei ole puhtmajandusliku kahju hüvitamise

nõuet ning et KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumine sai kahju põhjustada OÜ-le Sagro Elekter ja AS-

le Kulon.

17. Iseenesest on õige ringkonnakohtu viide, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi

nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest,

st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Õige on ka

ringkonnakohtu viide, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole see põhimõte absoluutne. Esmajoones

võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille

eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 1045 lg 3).

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

18. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga, et praegusel juhul ei saa hagejal olla tekkinud kahju

(puhtmajanduslik kahju, mis tekkis seetõttu, et kostja peatas määratud tarne OÜ-le Sagro Elekter ja

AS-le Kulon ning seetõttu pidi hageja bilansihaldurina ostma OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon bilansi

hoidmiseks elektrienergiat kolmandatelt isikutelt tunduvalt kõrgema hinnaga kui kostja hind ning

müüs seda odavamalt edasi), mis oleks rikutud normide (KonkS § 16 p-de 4 ja 6) kaitse-eesmärgiga

hõlmatud.

KonkS § 1 lg 1 kohaselt on konkurentsiseaduse reguleerimisala vaba ettevõtluse huvidest lähtuva

konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel

ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi

takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine.

Konkurentsiseaduse eesmärk on kolleegiumi arvates muu hulgas tagada aus konkurents ja kaitsta

turgu tervikuna, mitte vaid konkreetseid lepingupartnereid. Konkurentsiseaduse kaitstavaks

õigushüveks on konkurents kui turumajanduse toimemehhanism. Konkurentsideliktide puhul

kaitstakse turul osalejate majanduslikku huvi. ElTS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib elektrituruseadus

elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi

majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes

vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus

elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt järgitakse lg-s 1 nimetatud tegevuses koostöö, võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtet.

Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumisega võib tekkida

kahju OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon kui kostja lepingupartneritele. Samas ei välista eelnev, et

KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumise tõttu tekib kahju kolmandatel isikutel (praegusel juhul hagejal), kes

on samuti turul tegutsev ettevõtja/turuosaline, kuid pole kostjaga lepingulistes suhetes. Riigikohus on

mõneti sarnases olukorras ka varem leidnud, et kahju hüvitamise nõuet ei välista ainuüksi see, et

kahju saajaks ei ole isik, kelle suhtes kohustust rikuti (vt Riigikohtu 13. mai 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-60-04, p 26). Praegusel juhul väidabki hageja, et kahju tekkis määratud tarnete peatamise

tõttu temal, mitte kostja lepingupartneritel OÜ-l Sagro Elekter ja AS-l Kulon. Asjaolu, et hageja ja

kostja ei ole sõlminud lepingut, ei tähenda, et KonkS § 16 p-d 4 ja 6 ei kaitseks hagejat kui turul

tegutsevat ettevõtjat kahju eest, mis tekib talle seetõttu, et kostja peatab oma lepingupartneritele

elektrienergia määratud tarned ja rikub sellega KonkS § 16 p 4 ja 6. Kolleegium leiab, et eeltoodut

arvestades on hagejal väidetavalt tekkinud kahju hõlmatud KonkS § 16 p-de 4 ja 6 kaitse-eesmärgiga.

Väär on seega ka ringkonnakohtu järeldus, et praegusel juhul puudub hagejal tekkinud kahju ja kostja

käitumise (tarnete peatamise) vahel põhjuslik seos.

Kolleegium leiab, et KonkS § 16 p-d 4 ja 6 on muu hulgas mõeldud ka sellise kahju hüvitamiseks,

nagu tekkis hagejal ning hagejal tekkinud kahju ning kostja käitumise (tarnete peatamise) vahel võib

olla põhjuslik seos, kuna elektrienergia määratud tarnete peatamiseta ei oleks hagejal tekkinud

vajadust puudujäävat elektrienergiat kolmandatelt isikutelt kõrgema hinnaga osta. Seega tuleb

ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks arutamiseks, et ringkonnakohus saaks hinnata ülejäänud deliktilise kahju

hüvitamise nõude eeldusi, samuti kahju suurust.

19. Vastuseks hageja kassatsioonkaebusele märgib kolleegium veel, et põhjendatud ei ole hageja

väide, et ringkonnakohus leidis üllatuslikult, et kostja rikkumisel puudub selline seos hageja kahjuga,

mis oleks normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Hageja arvates oleks ringkonnakohus pidanud andma

hagejale võimaluse esitada oma seisukoht nn puhtmajandusliku kahju teooria kohta. Kostja esindaja

on maakohtu 21. oktoobri 2009. a istungil viidanud, et "nõue ei tulene väidetavast

konkurentsiseaduse rikkumisest, mille kaitse-eesmärk on hoopis muu" (II kd, lk 194). Kostja on

viidanud maakohtus oma kirjalikes seisukohtades sellele, et hageja nõuab puhtmajandusliku kahju

hüvitamist ning et hageja nõue ei ole kooskõlas normi kaitse-eesmärgiga (III kd, tl 10-11). Samuti on

kostja osutanud sellele, et hageja nõuab puhtmajandusliku kahju hüvitamist ning et hageja nõue ei ole

kooskõlas normi kaitse-eesmärgiga, apellatsioonkaebuses (III kd, tl 115-117). Ka ringkonnakohtu

9. novembri 2010. a istungil on kostja esindaja leidnud, et "kui lähtume normi kaitse-eesmärgist, siis

on kohtupraktika olemas, et tegelikult lepinguvälise kahju hüvitamise koosseisus tuleb analüüsida

rikutud normi kaitse-eesmärki" (III kd, tl 163). Ka hageja esindaja on ringkonnakohtu istungil

märkinud: "Õiguslik küsimus - normi kaitse-eesmärk ja kahju ettenähtavus - kui isikule tekitatakse

kahju, on õigus nõuda selle hüvitamist." (III kd, tl 163.) Seega ei saanud ringkonnakohtu otsus olla

hagejale üllatuslik osas, milles ringkonnakohus käsitles normide kaitse-eesmärki ja puhtmajandusliku

kahju hüvitamist, kuna kostja oli nii maa- kui ka ringkonnakohtus sellele tuginenud ning hagejal oli

võimalik esitada oma seisukoht ka puhtmajanduslikku kahju ja normi kaitse-eesmärki puudutavate

väidete kohta. Seega ei ole ringkonnakohus menetlusnorme rikkunud.

20. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

21. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel hagejale tagastada.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Villu Kõve