3-3-1-8-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-8-11

Otsuse kuupäev

19. aprill 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

H. L. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks, Viru Vangla direktori 5. septembri 2008. a

käskkirja nr 208 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks uue

haldusakti andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-09-1405

Menetluse alus Riigikohtus

H. L. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta H. L. kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2010. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri

2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-1405 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. L. esitas 29. juunil 2009 kaebuse Tartu Halduskohtule, paludes tuvastada Viru Vangla

toimingute -taotlustele vastamise tähtaja ületamise ja neile mittepädeva ametniku poolt vastamise,

samuti tema vaide menetlemise ja vaide edastamise tähtaegade ületamise - õigusvastasus, tühistada

Viru Vangla direktori 5. septembri 2008. a käskkiri nr 208 ning kohustada vanglat andma uus

haldusakt.

Kaebuse kohaselt esitas H. L. 16. oktoobril 2008 vanglale taotluse sooja ihupesu kambrisse

lubamiseks. 5. detsembril 2008 jättis ebapädev ametnik taotluse rahuldamata. 24. novembril 2008

esitas H. L. vanglale teistkordselt sama taotluse seoses liigesevalude tugevnemisega. 15. detsembril

2008 vastas taotlusele samuti ebapädev ametnik.

H. L. esitas 21. jaanuaril 2009 Justiitsministeeriumile hiljem täiendatud vaide vangla 15. detsembri

2008. a haldusakti ja käskkirja nr 208 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks kambris

riietusesemete lubamiseks ning Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a otsuse tühistamiseks, millega

jäeti rahuldamata tema vastavasisuline taotlus. Vangla edastas vaide 13. märtsil 2009, ületades vaide

edastamise tähtaja 49 päeva võrra. Justiitsministeeriumi 21. mai 2009. a vaideotsusega nr 11-7/3586

rahuldati vaie osaliselt. Vaie jäeti rahuldamata käskkirja nr 208 kehtetuks tunnistamise nõude osas.

Kaebaja hinnangul on vangla andnud käskkirja nr 208 volitusi ületades, see on ebaproportsionaalne

ning motiveerimata. Põhjendatud huvina on nimetatud õigusvastaste toimingute tuvastamist ning

õigusvastaste toimingutega tekitatud kahjunõude esitamist, samuti riietusesemete lubamist.

2. Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Käskkiri ei riku kaebaja õigusi, on õiguspärane ja

puudub alus käskkirja kui üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks. Käskkirjaga nr 208 määras vangla

direktor kindlaks riideesemed, mida kinnipeetavatel on lubatud kambris omada ja kanda.

Soodusolukorra loomist ei saa tõlgendada kaebaja õigusi piiravana, ebamõistliku või

ebaproportsionaalsena. Käskkirja kehtetuks tunnistamisel tuleks lähtuda vangistusseaduse (VangS)

§ 46 lg-s 1 sätestatud üldnormist. Lisaks on kohtumenetluse ajaks asjaolud muutunud. Viru

Vangla 30. novembri 2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/321 võimaldati kinnipeetavatel, v.a

kartserikaristuse kandmise ajaks, 1. detsembrist 2009 kuni 31. märtsini 2010 omada kambris ühte

komplekti isiklikku sooja pesu.

3. Tartu Halduskohus jättis 11. märtsi 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei saanud vaide õigeaegne edastamata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi

rikkuda. Kaebaja õigusi saaks rikkuda üksnes vaidemenetluses tehtud ebasoodne lahend. Kaebajal

puudub ka põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riietusesemete kambrisse lubamine ei

saa põhjendatud huviks olla, sest vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ei too kaasa kaebajale

riietusesemete lubamist. Põhjendatud huviks võiks olla küll kahjunõude esitamine, kuid käesoleval

juhul on kaebajale tema soovitud riideesemed 15. detsembril 2009 kambrisse lubatud. Samuti on

kehtetuks tunnistatud 24. novembri 2008. a taotlusele antud vastus. Seega ei ole täidetud ükski

mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest.

Käskkirja nr 208 kehtetuks tunnistamisega ei laieneks H. L.-le nimetatud üldkorraldusega antud õigus

kanda lisaks vangla riietusele ka teatud isiklikke riideid. Viru Vangla kinnipeetavatele ei ole ette

nähtud isiklike riiete kandmist. Kaebajal tuleb VangS § 46 lg 1 kohaselt kanda vangla riietust.

Kinnipeetaval puudub seaduslik õigus nõuda Viru Vanglas täielikult isiklike riiete kandmise õigust.

Käskkiri nr 208 on soodustav üldkorraldus, millega antakse kõikidele avatud sektsioonide

kinnipeetavatele õigus kanda teatud isiklikke riideid ilma vastavat taotlust tegemata. Sooduskorra

loomist ei saa tõlgendada kaebaja õigusi piiravana, ebamõistliku või ebaproportsionaalsena.

4. Apellatsioonkaebuses palus H. L. tühistada Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2010. a otsuse ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebuse nõude osas, milles

kaebaja palus kohustada Viru Vanglat andma uus üldkorraldus. Apellandi põhjendatud huviks on

preventiivne eesmärk, mis seisneb tervise kahjustamisest hoidumises ning selles, et vangla lõpetaks

edaspidi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise. Samuti on põhjendatud huviks apellandi õiguste

taastamine, kuna tal on õigus eeldada, et ametiasutus käitub edaspidi õiguspäraselt ning ei korda

õigusrikkumisi. Vangla on taotlusele vastamisel ja vaide edastamisel tähtaegade ületamisega rikkunud

kaebaja subjektiivseid õigusi.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 17. septembri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud neid tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1

ning TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus

järgmist.

Halduskohus on õigustatult jätnud kaebuse vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks

tunnistamiseks rahuldamata. Vaide edastamisega viivitamine ja sellest tulenev ootamine ei saanud

tekitada apellandile sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Põhjendatud

huviks tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel ei saa olla ka huvi veenduda toimingu

õigusvastasuses. Samuti ei saanud vaide edastamisega viivitamine kuidagi mõjutada vaideotsuse sisu.

Vastustaja ei rikkunud vaide edastamise tähtaega 49 päeva võrra, nagu väidab apellant. Vastustajal

puudus võimalus vaiet Justiitsministeeriumile edastada enne, kui vaides esinenud puudused olid

kõrvaldatud.

Tühistamis- ja kohustamisnõude kohta märkis ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkiri on seaduse

alusel antud ja selle tühistamiseks puudub alus. Samuti ei saa käskkiri enam kaasa tuua apellandi

subjektiivsete õiguste rikkumist, sest Viru Vangla direktori 30. novembri 2009. a käskkirjaga nr 1.1-

1/321 on kinnipeetaval lubatud omada kambris ühte komplekti isiklikku sooja pesu ning

15. detsembril 2009 on see apellandile väljastatud. Halduskohus võib kohustada haldusorganit

kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, kuid ei saa haldusorganile ette kirjutada uue haldusakti sisu.

Tegemist on vangla direktorile VangS § 46 lg 2 alusel antud kaalutlusõiguse alusel vastuvõetava

otsusega ja kaebaja ei ole välja toonud selliseid põhjendusi, miks halduskohus peaks kohustama

vastustajat tema taotlust veel kord läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) nii haldus- kui ka ringkonnakohus on jätnud läbi vaatamata kaks H. L. esitatud nõuet - tema

16. oktoobri 2008. a taotlusele hilinenult ning mittepädeva ametniku poolt vastamise nõude ja tema

24. novembri 2008. a taotlusele mittepädeva ametniku poolt vastamise õigusvastasuse tuvastamise

nõude. Esimesele taotlusele vastas 50 päeva pärast taotluse esitamist vangla meditsiiniosakonna

juhataja, ületades seega vastamise tähtaega 20 päeva. Teisele, korduvale taotlusele riideesemete

väljastamiseks vastas vangla vanemvalvur. VangS § 46 lg 2 kohaselt on isikliku riietuse lubamise

õigus ainult vangla direktoril. Seega on teiste isikute poolt nendele taotlustele vastamine

õigusvastane;

2) eelnimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on õigusvastaste

toimingute tuvastamine, nendega tekitatud kahju nõude esitamine ning preventiivne huvi, et vältida

edaspidi ebapädevate isikute poolt taotlustele vastamist ja tähtaegade ületamist;

3) kohtud on ebaõigesti leidnud, et kassaatoril puudub põhjendatud huvi vaide edastamise tähtaegade

ületamise tuvastamisnõude vastu ning et tähtaja ületamine ei rikkunud tema subjektiivseid õigusi.

Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et vastustaja on vaide edastamisega viivitanud vähem aega,

kui seda on väitnud H. L. Kui ringkonnakohus möönis, et vastustaja rikkus haldusmenetluse seaduses

ettenähtud vaide edastamise tähtaegu, oleks tulnud vangla toiming õigusvastaseks tunnistada. Nii

esimeses kui ka teises kohtuastmes on kassaator põhjendatud huvina nimetanud kahju hüvitamist ja

preventiivset huvi, et vältida õigusrikkumise kordumist;

4) kuna kassaator pole esitanud kahju hüvitamise nõuet, ei tohtinud kohtud asuda lahendama

kahjunõude küsimust;

5) käskkirja nr 208 tühistamise ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõude osas on kohtud

rikkunud selgitamiskohustust. Ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et kohtul puudub volitus

teha vastustajale ettekirjutust, millist haldusakti välja anda ning võimalik oleks üksnes kohustada

haldusorganit taotlust uuesti läbi vaatama. Kassaatorile ei antud võimalust oma nõuet muuta.

Kassatsioonkaebuses palub ta kohustada vanglat haldusakti sisu uuesti läbi vaatama;

6) käskkiri nr 208 on materiaalselt õigusvastane, disproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega

ning tuleb tühistada. Kassaator palub tunnistada õigusvastaseks ka soovitud riietusesemete

mittelubamise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Halduskohtule esitatud kaebuses palus H. L. tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis

seisnesid tema vaide läbivaatamise ja vaide edastamise tähtaegade ületamises ning tema taotlustele

ebapädevate isikute poolt ja hilinenult vastamises. Samuti taotles H. L. käskkirja nr 208 tühistamist

ning Viru Vangla kohustamist uue haldusakti andmiseks.

8. Tuvastamiskaebuse osas leidis halduskohus, et vaide edastamata jätmine HMS § 80 lg-s 1 ette

nähtud seitsme päeva jooksul ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, neid saanuks rikkuda

vaidemenetluses tehtud kaebaja jaoks ebasoodne lahend. Halduskohus märkis, et kuigi Riigikohus on

preventiivset huvi põhjendatud huvina tunnustanud, puudub käesoleval juhul põhjendatud huvi,

selgitades, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine riietusesemete lubamist kaasa ei tooks.

Halduskohus ei tunnustanud ka kahjunõude esitamise kavatsust põhjendatud huvina, sest ükski

mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest polnud täidetud. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu

põhjendustega. Vaide edastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvi kohta

märkis ringkonnakohus, et viivitus ja sellest tulenenud ootamine ei saanud H. L.-le tekitada sellist

kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele.

9. Kahjunõude esitamise kavatsuse kui põhjendatud huvi osas ühineb kolleegium kohtute

seisukohaga. 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p 17) selgitas kolleegium järgmist:

"Asjaolusid arvestades ei oleks H. L. kahju hüvitamise nõudel ilmselgelt perspektiivi, sest vaide

edastamisega viivitamine ning sellest tulenev ligi kuu aja pikkune täiendav vaide lahendamise

ootamine ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise

väljamõistmine." Kolleegium nõustub kohtutega, et ka käesoleval juhul ei saanud vaide edastamisega

viivitamine ning sellest tulenev täiendav ootamine tekitada H. L.-le sellist mittevaralist kahju, millega

kaasneks kahjuhüvitise väljamõistmine. Vastuseks kassatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et

hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui

hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2010. a

määrus asjas nr 3-3-1-88-09).

10. Kassatsioonkaebuses märgib H. L., et ta on nii esimeses kui ka teises kohtuastmes põhjendatud

huvina nimetanud ka preventiivset huvi, et vältida õigusrikkumiste kordumist, kuid kohtud on

põhjendatud huvi olemasolu välistanud üksnes kahju hüvitamise nõude analüüsimisega.

Halduskohtule esitatud kaebuses H. L. preventiivset huvi oma põhjendatud huvina ei nimetanud, küll

aga tegi ta seda halduskohtu istungil (tl 125). Kolleegium märgib, et halduskohtu istungi protokollist

nähtuvalt ei kujuta H. L. poolt istungil avaldatu endast siiski sellist preventiivset huvi, mis Riigikohtu

praktika kohaselt on nõutav tuvastamiskaebuse esitamiseks. Protokolli kohaselt selgitas H. L. istungil

järgmist: "Mul on põhjendatud huvi, tervise kahjustamisest hoidumine, kahju nõue ja preventatiivne."

Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka preventiivne

huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt otsuseid

asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09 ja 3-3-1-24-10). H. L. poolt halduskohtu istungil nimetatud

preventiivne huvi ei olnud aga ilmselgelt suunatud mitte tema vaiete õigeaegse edastamise tagamisele

või taotlustele vastamisele, vaid tervise kaitsmisele ja soovitud riietusesemete saamisele.

Halduskohus on H. L.-le selgitanud, et vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine riietusesemete

kambrisse lubamist kaasa ei too.

Nõuetekohast preventiivset huvi ei ole kassaator halduskohtule esitatud kaebuses ega ka istungil välja

toonud ning on selle lisanud alles apellatsioonkaebuses. Seega on kohtud õigesti leidnud, et H. L.-l

puudus põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

11. Kaebuses taotles H. L. ka käskkirja nr 208 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist uue

haldusakti andmiseks, mis lubaks ilma vangla direktori otsuseta kanda ja kambris omada sooja pesu

ning vähemalt ühte hooajale vastavat peakatet lisaks vangla väljastatud mütsile. Halduskohus asus

seisukohale, et käskkiri nr 208 ei riku kaebaja õigusi, selle andmine oli õiguspärane ning puudub alus

selle kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, leides, et käskkiri nr 208 oli

õiguspärane ning tulenevalt asjaolust, et Viru Vangla direktori 30. novembri 2009. a käskkirjaga on

kinnipeetavatel ühe komplekti isikliku sooja pesu kambris omamine lubatud, ei saa see enam kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumist kaasa tuua.

12. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus, ega pea vajalikuks kohtute põhjendusi korrata.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab Riigikohus H. L. kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause kohaselt arvata

riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann