3-3-1-18-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-18-11

Määruse kuupäev

18. aprill 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8398-13

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2011. a määrus haldusasjas

nr 3-10-923

Menetluse alus Riigikohtus

I. V. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist puudutavas osas.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-923.

3. Saata asi uueks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4. Jätta määruskaebus läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kohustas 8. jaanuari 2010. a korraldusega

nr 12.2-3/8398-13 I. V.-d tasuma sama maksu- ja tollikeskuse 2. detsembri 2009. a korralduse

nr 12.2-3/8398-8 täitmata jätmise eest sunniraha 5000 kr. I. V. vaie 8. jaanuari 2010. a korralduse

kehtetuks tunnistamiseks jäeti Maksu- ja Tolliameti 5. märtsi 2010. a vaideotsusega nr 6-1/39-4

rahuldamata.

2. I. V. esitas 9. aprillil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari

2010. a korralduse tühistamiseks. 20. aprillil 2010 esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

Taotluse kohaselt takistas kaebuse postitamist üks päev varem kaebaja halb tervislik seisund, mis ei

võimaldanud minna postiasutusse. 5. aprillil 2010 pöördus kaebaja perearsti poole. Kaebajal oli kõrge

palavik, lihasevalu ja kõhulahtisus. Perearst määras ambulatoorse ravi ja uue vastuvõtu 12. aprilliks

2010. Kaebaja lisas taotlusele perearst A. Leemetsa 15. aprilli 2010. a tõendi menetlustoimingule

väljakutsutud isiku haigestumise kohta.

3. Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2010. a määrusega jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. Määruse kohaselt on perearsti tõendiga tõendatud, et

kaebaja pöördus arsti vastuvõtule 5. aprillil 2010 ning et tal oli palavik, peavalu, kõhulahtisus ja

lihasevalu. Teada ei ole kaebaja paranemise kulg ja pikkus. Kaebus on koostatud hiljemalt 7. aprillil

ja saadetud postkontorist 9. aprillil. Kaebaja suutis end kahe päevaga haigusest koguda sedavõrd, et

koostas kohtule kaebuse. Seega oli kaebajal kaebuse esitamine küll raskendatud ja ebamugav, kuid

võimalik. Kaebaja tervislik seisund ei olnud selline, et kaebuse postitamine või elektrooniline

edastamine oleks seadnud tema tervise ohtu.

4. I. V. esitas 15. septembril 2010 määruskaebuse, milles ta palus halduskohtu määruse tühistada

ning teha uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg. Määruskaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse

taotlus, milles paluti peatada täitemenetlus. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebaja halva tervisliku

seisundi tõttu suuteline minema postiasutusse. Ta seisis vaevu püsti. Autojuhtimine oleks olnud ohtlik

ja vastuolus liikluseeskirjaga. Kaebajal ei ole kodus arvutit. Kaebuse elektrooniline edastamine ei

olnud võimalik. Kaebaja ei koostanud kaebust ise, vaid oli selle koostamise tellinud. Samas ei olnud

ta andnud enda esindamiseks volikirja. Kaebus oli valmis 7. aprillil 2010, kuid kaebaja ei olnud

võimeline sõitma sellele järele. Maksu- ja tollikeskus on kaebaja suhtes rakendanud täitemenetlust,

arestides pangakontod kaebajat sellest teavitamata ning tehes kaebajale võimatuks nii riigilõivude

tasumise kui ka igapäevaseks eluks vajalike rahaliste vahendite kasutamise.

5. Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2010. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole kaebaja tõendanud, et sunniraha tasumisel oleks kohtuotsuse

täitmine raskendatud või võimatu või et tal puuduks pärast seda igapäevaseks eluks vajalikud

rahalised vahendid. Kaebaja ei ole põhistanud, et sunniraha tasumisel tekiks talle kohtumenetluse ajal

pöördumatud tagajärjed. Sunniraha summas 5000 kr ei saa üldjuhul pidada sedavõrd suureks

summaks, et selle tasumine oleks töötavale isikule üle jõu käiv. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata ka taotluselt riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2011. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjendused:

a) kaebetähtaeg lõppes 8. aprillil 2010;

b) kaebaja poolt haiguse põhistamiseks esitatud arstitõend ei vasta sotsiaalministri 22. juuni 2004. a

määruse nr 85 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku

ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord" (edaspidi määrus

nr 85) § 4 lg-tele 2 ja 9. Tõendist ei nähtu arsti seisukoht, kas isiku tervislik seisund takistas teda

tähtaegselt kaebust esitamast. Tõendist ei nähtu, milline oli kaebaja tervislik seisund kaebetähtaja

lõpul;

c) selle vastu, et kaebajal püsis töötamist ja kaebuse koostamist takistav tervisehäire kaebetähtaja

lõpuni, räägib asjaolu, et kaebuse koostamine oli kaebetähtaja jooksul lõpule viidud. Halduskohus ei

pidanud kontrollima, millal ja kelle poolt kaebus tegelikult koostati. Tähtaja ennistamise taotluses ei

väitnud kaebaja, et kaebuse koostas muu isik. Määruskaebuse üldsõnaline väide ei võimalda seda

asjaolu kontrollida. Seetõttu lähtub ka ringkonnakohus eeldusest, et kaebuse esitaja on kaebuse ise

koostanud;

d) kuna kaebuse esitaja viis kaebuse koostamise lõpule 7. aprillil 2010, pidid hiljemalt selleks ajaks

olema taandunud tervisehäire sümptomid. Seega ei ole usutav, et kaebaja tervislik seisund takistas tal

korraldada kaebuse kohtule edastamist hiljemalt 8. aprillil 2010.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. I. V. määruskaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja peatada täitemenetlus

järgmistel põhjustel:

a) kaebaja ei saa vastutada arsti poolt välja antud tõendi puuduste eest. Perearsti tõend oli piisav

tuvastamaks, et kaebaja ei saanud teostada menetlustoiminguid;

b) kaebaja ei koostanud kaebust ise. Kaebuses oli viide, et kaebaja esitab menetluskulu nimekirja.

Tõendusmaterjal on lisatud määruskaebusele;

c) ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et maksuhaldur on kaebaja suhtes rakendanud

täitemenetlust, arestides pangakontod kaebajat teavitamata, tehes tal võimatuks nii riigilõivude

tasumise kui ka igapäevaseks eluks vajalike rahaliste vahendite kasutamise. Kaebaja palus peatada

täitemenetluse. Ringkonnakohus on rikkunud head haldustava.

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta määruskaebus

rahuldamata. Vastuse põhjendused:

a) asja materjalidest ei nähtu objektiivseid takistusi, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebaja sai

juba 5. aprillil 2010 perearsti poole pöördudes teada, et tema tervislik olukord ei pruugi võimaldada

tal kaebust tähtaegselt esitada. Seetõttu pidi ta juba siis kaaluma erinevaid variante Maksukonsultandi

UÜ koostatud kaebuse kättesaamiseks ja selle saatmiseks halduskohtule. Ta võinuks paluda kaebuse

postitamist või allkirjastamist kaebuse koostajalt, tunnistades hiljem volituse olemasolu, või

pöörduda lähikondsete poole;

b) esitatud arstitõend ei tõenda takistusi menetlustoimingute tegemiseks 8. aprillil 2010. Kuna

kaebusele ei olnud võimalik järele minna, pidi kaebuse koostanud õigusteadmistega isikule olema

selge, et kaebust ei esitata tähtaegselt. Õigusteadmistega isik pidi teadma, et esialgset kaebust on

hiljem võimalik täiendada ja parandada. Kaebaja on möönnud, et ta oli teadlik kaebuse esitamise

tähtajast;

c) kaebaja väide kaebuse koostamise tellimise kohta jäi kahes kohtuastmes paljasõnaliseks. Kohus ei

pidanud kontrollima, millal ja kelle poolt on kaebus tegelikult koostatud. Kaebuse esitamine oli

raskendatud, kuid mitte võimatu;

d) ringkonnakohus ei pidanud andma hinnangut täitemenetluse peatamise taotluse kohta.

Halduskohus märkis 15. aprilli 2010. a määruses, et asi võeti menetlusse tähtaja küsimuse

lahendamiseks. Ringkonnakohtus sai olla vaidlus sama küsimuse üle. Asjas, milles ei ole veel

lõplikku kohtulahendit kaebuse tähtaegsuse küsimuses, ei olnud ringkonnakohtul kohustust võtta

seisukohta täitemenetluse peatamise taotluse osas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Määruskaebuses sisaldub muu hulgas taotlus täitemenetluse peatamiseks. Kuna kaebaja ei ole

Riigikohtule esitatud määruskaebuses sisalduva täitemenetluse peatamise taotluse eest tasunud

riigilõivu (riigilõivuseaduse § 57 lg 21), ei tõlgenda halduskolleegium seda taotlust uue esialgse

õiguskaitse taotlusena. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on määruskaebusega selle peale, et

ringkonnakohus on jätnud oma määruses esialgse õiguskaitse küsimuse tähelepanuta. See tõlgendus

on kooskõlas määruskaebuses sisalduvate etteheidetega ringkonnakohtu aadressil.

Kolleegium on seisukohal, et esialgset õiguskaitset puudutavas osas tuleb määruskaebus jätta

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 601 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus ei vasta

selles osas HKMS § 52 lg-le 2 ja § 741 lg-le 1. Täitemenetluse peatamise taotluse esitas kaebaja ka

halduskohtu 18. augusti 2010. a määruse peale esitatud määruskaebuses. Halduskohus käsitas seda

taotlust põhjendatult esialgse õiguskaitse taotlusena ja jättis selle rahuldamata 23. septembri 2010. a

määrusega. See määrus oleks olnud HKMS § 122 lg 5 esimese lause kohaselt vaidlustatav

ringkonnakohtus. Kaebaja halduskohtu 23. septembri 2010. a määrust ei vaidlustanud. Riigikohus ei

ole pädev vaatama läbi määruskaebust, mis oleks tulnud esitada ringkonnakohtule.

10. Kaebetähtaja ennistamist puudutavas osas tuleb määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu

määrus tuleb tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 sätestab: "Mõjuvaks põhjuseks hagile

vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks või sellest teatamata jätmiseks on

eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille

tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat." Sama paragrahvi

lõige 2 sätestab nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile. TsMS § 422 lg 3 sätestab, et sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist

muude tõenditega. TsMS § 422 lg 1 on analoogia korras kohaldatav ka halduskohtumenetluses tähtaja

ennistamise otsustamisel.

Riigikohtu halduskolleegium jääb varasemas praktikas avaldatud seisukohtade juurde, et haigus ei

pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka

juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks

seadnud ohtu inimese tervise (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1).

12. Puudub vaidlus selles, et kaebetähtaja viimane päev antud asjas oli 8. aprill 2010. Halduskohus ja

ringkonnakohus ei asunud seisukohale, et kaebaja väide haiguse kohta on ümber lükatud. Kohtud

asusid sisuliselt seisukohale, et kaebuse tähtaegne esitamine oli vaatamata väidetavale haigusele

võimalik kaebaja tervist ohtu seadmata. Selle järelduse tegid kohtud asjaolust, et kaebuse tekst oli

koostatud hiljemalt 7. aprillil 2010.

Riigikohus ei nõustu halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga TsMS § 422 lg 1 kohaldamisel.

Asjaolu, et isik on suutnud koostada kaebuse teksti või korraldada selle koostamise kaebetähtaja

jooksul, ei välista haiguse lugemist mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kaebuse teksti

koostamine või selle korraldamine, lõpliku otsuse tegemine kaebuse sisu ja kaebuse esitamise kohta

ning kaebuse esitamine kohtule nõuavad erinevate toimingute tegemist ja võivad mõjutada isiku

tervist erinevalt.

13. Oma järeldusega rikkusid kohtud uurimispõhimõtet ja kohustust rajada lahend tõenditele.

Kaebuse teksti koostamine võis luua kohtu jaoks põhjendatud kahtluse, et haigus ei pruukinud

takistada ka kaebuse tähtaegset esitamist. Tähtaja ennistamise taotlust ei saanud aga jätta rahuldamata

üksnes kahtlusele tuginedes. Kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks oleks kohtud HKMS

§ 16 lg 2 teise lause ja § 25 lg 2 kohaselt pidanud koguma tõendeid või tegema kaebajale ettepaneku

tõendite esitamiseks.

14. Lisaks eeltoodule tõi ringkonnakohus esile asjaolud, et haiguse põhistamiseks esitatud arstitõend

ei vasta TsMS § 422 lg 2 teise lause alusel kehtestatud määrusele nr 85 ja et sellest ei nähtu, milline

oli kaebaja tervislik seisund kaebetähtaja lõpus.

Kolleegium on seisukohal, et need ringkonnakohtu poolt viidatud asjaolud ei andnud kohtule alust

jätta arvestamata kaebaja haigusega. TsMS § 422 lg 3 kohaselt on kaebajal võimalik põhistada

haigust ka muude tõenditega. Kui ringkonnakohus pidas arstitõendit puudulikuks, oleks ta HKMS

§ 16 lg 2 teisest lausest tulenevalt pidanud koguma haiguse kohta tõendeid või tegema kaebajale

ettepaneku nende esitamiseks.

15. Eespool viidatud menetlusvead võisid tuua kaasa kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse

ebaõige lahendamise. Seetõttu rahuldab Riigikohus vastavas osas määruskaebuse ja saadab asja

uueks lahendamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 743 lg 2). Asja uuel lahendamisel tuleb hinnata ka

vastustaja väidet, et kaebaja oleks haiguse tõttu pidanud korraldama kaebuse esitamise esindaja poolt.

Sellega seoses tuleb pöörata tähelepanu ka küsimusele, kas menetlusosalisel peab vähemalt üldjuhul

olema õigus tutvuda esindaja poolt koostatud menetlusdokumendiga enne selle esitamist kohtule.

HKMS § 90 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kautsjon tagastada.

Tõnu Anton

Ivo Pilving

Harri Salmann