3-2-4-1-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-1-11

Määruse kuupäev

Tartu, 14. aprill 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld ja

Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Aleksander Miilitsa hagis Püssi

linna vastu kahjuhüvitise saamiseks.

Menetluse alus Riigikohtus

Viru Maakohtu 25. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-

25020

Asja läbivaatamine

22. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määrus asjas nr 3-08-1890.

2. Saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksander Miilits esitas 23. septembril 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Püssi Linnavalitsuse

(edaspidi linnavalitsus) tegevuse peale ja palus hüvitada talle õigusvastaselt tekitatud kahju.

Kaebuse kohaselt tegi Püssi linnapea kaebajale kui Püssi linnas Viru 10 asuva elamu (edaspidi elamu)

korteriomanikule 18. septembril 2006 ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus) elamu lammutamiseks

kooskõlastatult teiste kaasomanikega ning enne lammutustööde algust linnalt lammutusloa

taotlemiseks. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse selle ettekirjutuse tühistamiseks.

Kohtumenetluse käigus tunnistas linnavalitsus 21. detsembri 2006. a korraldusega ettekirjutuse

kehtetuks. Pärast seda lammutas linnavalitsus elamu, tekitades kaebajale õigusvastase tegevusega

kahju.

2. Tartu Halduskohus lõpetas 16. detsembri 2008. a määrusega kaebuse menetluse.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tunnistas linnavalitsus elamu lammutamise ettekirjutuse

kehtetuks ning seega ei tegutsenud ta elamu lammutamisel haldusorganina. Kuivõrd Püssi linn on

elamu korterite reaalosade valdava osa omanik, siis tegutses ta kaasomaniku esindajana. Kaasomandi

valdamisest ja kasutamisest tekkinud küsimused on eraõiguslikud küsimused, mis tuleb lahendada

Viru Maakohtus.

3. Aleksander Miilits esitas 25. mail 2010 Viru Maakohtule hagi Püssi linna vastu 84 000 krooni

suuruse kahjuhüvitise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt lammutas kostja elamu pärast korteriomanikele tehtud sellekohase

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist, tekitades elamu õigusvastase lammutamisega hagejale varalise

kahju hagis nõutud suuruses.

4. Viru Maakohus võttis 1. juuni 2010. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja saatis samal päeval

hagi koos lisadega kostjale vastamiseks. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, sest see ei kuulu

maakohtu pädevusse. Hageja palus tsiviilasja menetlust jätkata ning vajadusel esitada asi Riigikohtu

tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.

5. Viru Maakohus saatis 25. veebruari 2011. a määrusega asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi

vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.

Maakohus leidis, et hageja nõuab haldusakti ja haldusorgani tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikohtu seisukoha kohaselt võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 järgi kahju hüvitamiseks

esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kuna halduskohus on

samas asjas lõpetanud menetluse, siis välistab jõustunud kohtulahend kaebuse menetlemise

halduskohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 425 lg 4 kohaselt, kui kohus leiab, et hagi

tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja

halduskohus on enne samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata

asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi

vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi.

ERIKOGU SEISUKOHT

6. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 järgi lahendavad tsiviilasju

maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 ja lg 2

kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe

ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb erikogul päeva kohtu määramisel hinnata, kas tegemist on

eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega ning kas seaduses on kohtupädevuse

osas sätestatud erandit.

7. Riigikohtu erikogu on 10. aprillil 2002 asjas nr 3-3-4-2-02 tehtud määruses ja 4. märtsil 2002 asjas

nr 3-3-4-1-02 tehtud määruses selgitanud, et 1. jaanuaril 2002 jõustunud RVastS § 17 lg-st 1 ja § 1 lg-

st 1 tuleneb, et avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju

hüvitamiseks võib kannatanu esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse

halduskohtule.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis sama elamu teise korteriomaniku hagi alusel algatatud elamu

lammutamisest tulenevas kahju hüvitamise asjas, et tegemist on haldusasjaga (vt Riigikohtu

24. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-09, p-d 11 ja 12). Selles asjas tuvastati, et elamu

lammutamise aluseks on kehtiv haldusakt - Püssi Linnavolikogu 30. mai 2005. a otsus. Erikogu

nõustub tsiviilkolleegiumi eelnimetatud otsuse järeldusega. Kuna elamu lammutamisel täideti

volikogu otsust, on erikogu seisukohal, et Püssi linn täitis selle käigus oma avalik-õiguslikke

ülesandeid, mitte ei teostanud omandiõigust elamu kaasomanikuna.

8. Seega kuulub asi halduskohtu pädevusse. Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määrus asjas

nr 3-08-1890 tuleb tühistada ning asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule.

Märt Rask, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Tambet Tampuu