3-2-1-15-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-15-11

Määruse kuupäev

Tartu, 14. aprill 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Santome OÜ hagi Ege Hirve vastu kinnisasjale sissenõude

pööramise õiguse tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-17484

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Santome OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Santome OÜ (registrikood 11098031), esindaja

vandeadvokaat Tambet Toomela

Kostja Ege Hirv (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

21. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-17484

ja jätta jõusse Harju Maakohtu 19. aprilli 2010. a määrus hagi tagamise kohta samas

tsiviilasjas.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Tambet Toomelale (konto nr 1107347186, Swedbank AS) 2. detsembril 2010

Santome OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti

(400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Santome OÜ (hageja) esitas 15. aprillil 2010 Harju Maakohtule Ege Hirve (kostja) vastu hagi,

milles palus tuvastada, et hagejal on kostjaga 12. juunil 2008 sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga

koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu p 6.1.1 kohaselt õigus pöörata täitemenetluses sissenõue

kostja korteriomandile (registriosa nr 11908601, korteriomand), millega rahuldada oma 12. juunil

2008 Osaühinguga Fivecom Invest (võlgnik) sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad

nõuded võlgniku vastu korteriomandile seatud hüpoteegi summa 600 000 krooni ulatuses.

Hagi kohaselt sõlmis hageja 12. juunil 2008 võlgnikuga laenulepingu (laenuleping), mille alusel

laenas hageja võlgnikule 300 000 krooni. Võlgniku ainuosanik ja ainus juhatuse liige on kostja.

Laenulepingu p 6.2 järgi seatakse lepingu täitmise tagamiseks kostja korteriomandile hüpoteek

summas 600 000 krooni. 30. oktoobril 2008 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu lisa nr 3, mille

alusel laenas hageja võlgnikule veel 100 000 krooni. 12. juunil 2008 sõlmisid pooled ka

korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille p-de 4 ja 5 järgi seati

kostja korteriomandile hüpoteek summas 600 000 krooni kohesele sundtäitmisele allumise

kokkuleppega. Selle lepingu p-s 6.1.1 sisalduva tagatiskokkuleppe (tagatiskokkulepe) sõnastuse järgi

on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja laenulepingust ja selle lisadest. See

sõnastus on ekslik. Poolte kokkuleppe järgi pidanuks hüpoteek tagama hageja nõudeid, mis tulenesid

võlgnikuga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest. Hageja ei ole kostjaga ühtegi laenulepingut

sõlminud. Võlgnik kohustusi ei täitnud ja hageja algatas nõude rahuldamiseks täitemenetluse

korteriomandi suhtes, mille täitur aga lõpetas. Hageja soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 368 lg 2 alusel tuvastada, et tagatiskokkuleppe järgi tagati just hageja nõudeid võlgniku

vastu, et saaks täitemenetluse läbi viia.

2. Hagis palus hageja ka hagi tagada ja peatada aktsiaseltsi VELO HK (pankrotis) (sissenõudja)

nõude täitmiseks korteriomandile sissenõude pööramise teel toimuv täitemenetlus või keelata

kohtutäitur Kaire Põltsil (kohtutäitur) hüpoteegisumma 600 000 krooni ulatuses korteriomandi arvel

sundtäitmisest laekuva raha kostjale tagastamine ja kohustada kohtutäiturit hoidma seda raha oma

ametialasel arvelduskontol.

Avalduse järgi on korteriomandile hageja kasuks seatud hüpoteegist eespool hüpoteek sissenõudja

kasuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg-te 1 ja 3 kohaselt lõpevad kinnisasja

täitemenetluses müügi korral nõudest järjekohas tagapool olevad õigused pakkumise parimaks

tunnistamisega. Kinnistusraamatust nähtub, et kohtutäitur on juba seadnud keelumärke korteriomandi

käsutamise keelamiseks sissenõudja kasuks, mistõttu müüakse korteriomand täitemenetluses lähiajal.

Seega tuleb hagi tagada, et vältida hageja õiguste kaotamist.

3. Harju Maakohus rahuldas 19. aprilli 2010. a määrusega hagi tagamise avalduse ning keelas

kohtutäituril hüpoteegisumma 600 000 krooni kostjale tagastamise ja kohustas kohtutäiturit hoidma

seda raha oma ametialasel arvelduskontol.

Maakohus leidis, et hageja on esile toonud asjaolud, mis näitavad, et hagi tagamata jätmise korral

võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Kohane ja vajalik hagi tagamise abinõu on

keelata kohtutäituril hüpoteegisumma ulatuses korteriomandi arvel sundtäitmisest laekuva raha

kostjale tagastamine. Hagi tagamise abinõu ei ole kostja suhtes ülemäära koormav ning seda võib

pidada hageja õigustatud huve ja asjaolusid arvestades mõistlikuks ja põhjendatuks.

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. novembri 2010. a määrusega määruskaebuse ja tühistas

maakohtu määruse. Ringkonnakohus märkis, et tema määruse peale ei saa edasi kaevata.

Ringkonnakohus leidis, et tagatiskokkuleppe järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad

poolte 12. juuni 2008 laenulepingust. Seda laenulepingut toimikus aga ei ole. 12. juuni 2008

laenulepingu on sõlminud hageja ja võlgnik. Kohtutäituri otsusest ilmneb, et täitemenetlus lõpetati,

kuna hageja ei esitanud täitedokumenti. Seetõttu ei ole esitatud nõuet võimalik tagada hageja

taotletud hagi tagamise abinõudega ja maakohtu määrus tuleb tühistada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse

maakohtu määrus.

Hageja arvates on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav. Kui hagi ei tagata, rahuldatakse

täitemenetluses olemasolevate sissenõudjate nõuded ja hageja kasuks seatud hüpoteek kustutatakse

TMS § 158 lg 3 alusel. Hagi tagamata jätmisel ei saa hagejat tulemi jagamisel arvestada, mistõttu

peaks kohtutäitur TMS § 57 järgi täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejäänud raha

kostjale tagastama. Sel juhul kaotab hageja aga võimaluse rahuldada oma nõuded võlgniku vastu

kostja korteriomandi arvel.

Ringkonnakohus on küll viidanud TsMS § 377 lg-le 1, kuid ei ole võtnud sisuliselt seisukohta, kas

hagi tagamata jätmine raskendaks hagejale soodsa otsuse korral selle täitmist või muudaks selle

võimatuks. Ringkonnakohus asus hagi tagamise küsimuse lahendamise asemel lahendama

põhivaidlust, leides, et hageja ei ole esitanud kostjaga sõlmitud laenulepingut.

7. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada.

Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel jõusse maakohtu määruse.

9. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu, et ringkonnakohus on oma määruses ekslikult märkinud, et

selle peale ei saa edasi kaevata. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 390 lg 1 esimest lauset tõlgendada

selliselt, et Riigikohtule saab kaevata ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus

tühistas maakohtu hagi tagamise määruse (vt ka nt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-10, p 8).

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et hagi tagamise välistab see, et tagatiskokkuleppe järgi

on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad poolte laenulepingust, ja seda laenulepingut toimikus

ei ole.

Hageja nõue ongi tuvastada, et tagatiskokkuleppest tulenevalt on tal õigus pöörata täitemenetluses

sissenõue kostja korteriomandile just võlgnikuga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate

nõuete rahuldamiseks. Seega tuleb hagi lahendades selgeks teha, kas kostja korteriomandile seatud

hüpoteek tagab hageja nõudeid võlgniku vastu. Ringkonnakohus on aga juba ennatlikult andnud (seda

põhjendamata) sisuliselt hinnangu, et hagi ei tule rahuldada. Hagi tagamise lahendamisel saaks

eelnevaga põhjendada hagi tagamisest keeldumist vähemalt üldjuhul vaid siis, kui samal ajal

keeldutakse nt õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ka hagi menetlemast või see jäetakse läbi

vaatamata. Kindlasti ei ole hagi tagamisel õige hakata hindama hagi põhjendamiseks esitatud

tõendeid.

11. Hageja on esitanud tuvastushagi. Tuvastushagi tagamise alusena ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul

kohaldatav, kuna kohtuotsus, millega tuvastushagi rahuldatakse, ei ole üldjuhul sundtäidetav.

Praegusel juhul palub hageja siiski sisuliselt tunnustada oma õigust alustada täitemenetlust hüpoteegi

realiseerimiseks korteriomandi suhtes ja hagi tagamise korras säilitada võimalus korteriomandi arvel

raha saada, kuna samal ajal juba toimub täitemenetlus, mille käigus võidakse tema hüpoteek

kinnistusraamatust kustutada. Sellisel juhul sõltub hagi tagamisest ka reaalne kohtuotsuse täitmise

võimalus.

Sellise tuvastushagi tagamine kohtuotsuse täitmiseks on kolleegiumi arvates iseenesest põhjendatud.

12. Kolleegiumi arvates on hageja põhistanud asjaolud, millest nähtub, et hagi tagamine on vajalik.

Maakohtu rakendatud hagi tagamise abinõu on põhimõtteliselt hõlmatud TsMS § 378 lg 1 p-ga 4.

Hageja on välja toonud, et kostja korteriomandi suhtes toimub täitemenetlus tema hüpoteegist

järjekohas eespool asuva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samuti on kohtule esitatud

kohtutäituri otsus, millega lõpetati hageja avalduse alusel algatatud täitemenetlus kostja suhtes

põhjusel, et kostja korteriomandit koormav hageja hüpoteek ei taga hageja nõudeid võlgniku vastu.

Sellest nähtub, et kohtutäitur ei nõustu hageja tõlgendusega tagatiskokkuleppele.

Õige on hageja väide, et korteriomandi müügi korral täitemenetluses võidakse tema kasuks

kinnistusraamatusse kantud hüpoteek TMS § 158 lg 3 ja § 160 alusel kustutada, kuid hagejale

hüvitise maksmine TMS § 176 lg 1 ja § 108 lg 2 järgi ei oleks kindel. Täitekulude katmisest ja

sissenõude rahuldamisest ülejäänud raha tagastataks TMS § 57 järgi kostjale. Seega isegi kui hagi

rahuldataks, võib hagi tagamata jätmise korral hageja kaotada võlgnikuga sõlmitud laenulepingust

tuleneva nõude tagatise ilma selle eest hüvitist saamata.

13. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada Tambet Toomelale.

14. Kolleegium märgib, et hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks

määruseks TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega menetluskulude jaotust selles määruses ei

märgita (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 8).

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve