3-2-1-20-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-20-11

Määruse kuupäev

Tartu, 13. aprill 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Helve Annoki kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva tegevuse

peale; kohtukulude kindlaksmääramise menetlus.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-16041

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Helve Annok (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtutäitur Jane Rumjantseva, esindaja vandeadvokaat Gaabriel

Tavits

Asja läbivaatamise kuupäev

21. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2010. a määruse (tsiviilasi nr 2-09-16041)

põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt 13. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. aprilli 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-16041 avaldaja

maakohtus kantud kohtuvälised kulud ja 50% tasutud riigilõivust tema enda kanda. Maakohtus

avaldaja tasutud riigilõivust 50% jäeti kohtutäitur J. Rumjantseva kanda ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jäeti kohtutäituri kanda.

2. Avaldaja esitas 5. juulil 2010 Tartu Maakohtule menetluskulude hüvitamise avalduse koos

menetluskulude nimekirjaga.

3. Maakohus saatis avalduse koos lisadega kohtutäiturile, kes kohtu määratud tähtajaks avaldusele ei

vastanud.

4. Tartu Maakohus mõistis 19. oktoobri 2010. a määrusega kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja

menetluskulu 3500 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt määratakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 174 järgi menetluskulud pärast kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule

esitatud avalduse alusel avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide

põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või

nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud

esindaja (TsMS § 175 lg 1).

Maakohus leidis, et nõustaja kulud vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja

keerukuse astmele ja nõustaja professionaalsetele teadmistele. Arvestades avaldaja esitatud

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente,

tegi kohus järelduse, et avaldaja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses.

5. Kohtutäitur J. Rumjantseva esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu

19. oktoobri 2010 määrus ning teha uus määrus. Kohtutäitur palus arvesse võtta tema 19. juulil 2010

esitatud seisukohad ning jätta hageja avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas

rahuldamata. Ta leidis, et ta saatis maakohtule tähtaegselt oma seisukohad Merli Kesa e-posti

aadressile, millelt maakohus saatis hageja avalduse. Sellelt e-posti aadressilt saadetud e-kirjas paluti

kinnitust avalduse saamise kohta. Kohtutäitur kinnitas avalduse kättesaamist. Maakohus aktsepteeris

seda kinnitust.

Maakohus väitis, et M. Kesa oli puhkusel ja seetõttu ei olnud võimalik kohtul kohtutäituri

vastuväiteid õigel ajal kätte saada. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kinnitatud

kohtule dokumentide esitamise korra § 5 kohaselt tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi

saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi

veebilehel http://www.just.ee. M. Kesa e-posti aadress on samuti kantud nimetatud e-posti aadresside

nimekirja.

TsMS § 336 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu

menetlusdokumendi lugeda piisavaks, kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja

menetluses sama menetlusosaline varem esitanud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on

nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Kohtutäitur on varem

suhelnud maakohtuga M. Kesa e-posti aadressil. Kuna maakohus on nõustunud menetlusdokumente

vastu võtma ka eespool nimetatud aadressil, on kohtutäitur saatnud vastuväited õigel ajal ja õigel e-

posti aadressil.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2010. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

TsMS § 336 lg 2 järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud

kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. TsMS § 336 lg 3 kohaselt kehtestab

elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad

nõuded justiitsminister määrusega. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 § 5 järgi tuleb

e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on

avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel. Viljandi kohtumaja puhul on e-posti aadressiks

tmkviljandi.menetlus@kohus.ee. Määruskaebuse esitaja ei saatnud vastuväidet menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele sellele e-posti aadressile, vaid M. Kesa e-posti aadressile. Sellega

võttis määruskaebuse esitaja ise riski, et saadetu ei ole TsMS § 336 lg 2 mõttes esitatud tähtaegselt

juhul, kui M. Kesa on puhkusel või haige või esineb muu põhjus, mille tõttu ta viibib töökohast

eemal.

Vastuväite kohaselt on kohtutäitur 500 krooni riigilõivu juba avaldajale tasunud ning seetõttu tuleb

jätta avaldus selles osas rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel. Avalduse alusel määratakse kindlaks hüvitatav summa. Juhul kui

menetlusosaline on vabatahtlikult tasunud osa hüvitamisele kuuluvast summast, siis seda arvestatakse

määruse täitmisel. Seega on maakohus õigesti kohtutäiturilt välja mõistnud 500 krooni riigilõivu

avaldaja kasuks.

Samuti on maakohus õigesti kohtutäiturilt välja mõistnud 3000 krooni õigusabikulu. Avaldaja

kinnituse kohaselt on õigusabikulu kantud kohtumenetluse tõttu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulu, mõistab kohus kulu välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja kantud õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kohtutäitur Jane Rumjantseva esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulude

suuruse kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

Kohtutäitur on veendunud, et ta esitas oma vastuväited menetlustähtaegu järgides. Üksnes kohtu töö

organiseerimatuse tõttu ei võetud kohtutäituri esitatud vastuväiteid arvesse. Kui kohtutöötaja ei ole

tööl, siis seadistab ta oma e-posti niisugusel viisil, et kirja saatja saab viivitamatult vastuse selle

kohta, kas kohtuametnik on tööl või mitte.

Kohtutäitur ei nõustunud ringkonnakohtu määrusega ka sisuliselt. Ringkonnakohus ei põhjendanud,

miks ta rahuldas kohtukulude suuruse kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses ning miks ta ei

arvestanud kohtutäituri vastuväidetega. Avaldaja esitatud arve-kviitung AA4 ei kinnita, et tegemist on

õigusabikuludega, mis kanti menetluse tõttu ringkonnakohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid

TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel (nende koostoimes) tuleb muuta ringkonnakohtu määruse

põhjendusi.

Kolleegium nõustub alama astme kohtutega selles, et kohtutäiturilt tuli välja mõista 3500 krooni

menetluskulu avaldaja kasuks. Kohtud on aga ekslikult leidnud, et kohtutäitur ei ole vastuväidet

avaldaja kohtukulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud õigel ajal.

9. Kohtutäitur leiab, et ta esitas vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele õigel ajal.

Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus edastas kohtutäiturile avaldaja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 8. juulil 2010 (tlk 120), paludes vastuväited esitada hiljemalt 19. juuliks

2010. Sellele kirjale on alla kirjutanud kohtuistungi sekretär Merli Kesa, kes on märkinud e-posti

aadressiks merli.kesa@kohus.ee ja palunud e-posti teel saadetud kirja kättesaamise kohta kinnitust.

Sellise kinnituse on kohtutäitur saatnud Merli Kesa e-posti aadressile (tlk 121). 19. oktoobril 2010

määras maakohus avaldaja avalduse alusel menetluskulud kindlaks, märkides määruses, et

kohtutäitur kohtu määratud tähtajaks maakohtule ei vastanud. Toimikust nähtub, et kohtutäitur on

Merli Kesa e-posti aadressile esitanud vastuväited 19. juulil 2010 (tlk 124). Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja kantselei juhataja on 25. oktoobril 2010 kohtutäiturile selgitanud, et kuna Merli Kesa oli

19. juulil 2010 puhkusel ja seejärel haiguslehel, ei olnud tal võimalik dokumenti kantseleile edastada

registreerimiseks. Edasi viitab kantseleijuhataja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega

kinnitatud "Kohtule dokumentide edastamise korra" §-le 5 ja TsMS §-le 336, mille järgi loetakse

elektrooniline dokument esitatuks kohtule, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks

ettenähtud andmebaasi, ja kohtudokumendi edastamiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud e-posti

aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel.

Tartu Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2010. a määrusega kohtutäituri määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis TsMS § 336 lõigetele 2 ja 3 tuginedes, et vastuväited

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tulnuks esitada ametlikule kohtu e-posti aadressile,

mis on avaldatud Justiitsministeeriumi kodulehel. Esitades vastuväited Merli Kesa e-posti aadressil,

võttis kohtutäitur riski, et vastuväited ei ole esitatud TsMS § 336 lg 2 mõttes tähtaegselt juhul, kui

M. Kesa on puhkusel või haige või esineb muu põhjus, mille tõttu ta viibib töökohast eemal.

10. Kolleegium ringkonnakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. On küll õige, et TsMS § 336 lg 2 järgi

loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide

vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. TsMS § 336 lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega

elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus

tähelepanuta jätnud TsMS § 336 lg 4, mille järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud

avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta lõigetes 1–3

sätestatud nõuetele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt

elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosaline varem esitanud

digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente

esitada ka sellisel viisil. Maakohus on avaldaja kohtukulude kindlaksmääramise avalduse edastanud

täiturile kirjaga, milles on märgitud kohtuistungi sekretäri e-posti aadress. Samuti on kohus

aktsepteerinud kohtutäituri kinnitust avalduse kättesaamise kohta, mis on saadetud just kohtuistungi

sekretäri e-posti aadressile. Kuna avalduse kaaskirjast ei nähtu maakohtu märget, et kohtutäituril

tuleb vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitada maakohtu üldisele e-posti

aadressile (kuhu tuleb saata menetluspost justiitsministri määruse järgi) ja kohus on nõustunud vastu

võtma ka teistele aadressidele saadetud dokumente, ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et

kuna kohtutäitur ei saatnud vastuväidet menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele sellele e-posti

aadressile, vaid kohtuistungi sekretäri omale, ei ole ta vastuväidet tähtaegselt esitanud. Kolleegium

leiab, et kui kohus loeb üksnes üldisele e-posti aadressile saadetud menetlusdokumendid esitatuks,

siis tuleb avalduste ja teiste menetlusdokumentide edastamise kaaskirjas märkida, millisele e-posti

aadressile tuleb menetlusosalisel dokumendid saata. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus valesti

leidnud, et kohtutäitur ei vastanud kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele.

11. Kuna kolleegium loeb kohtutäituri vastuväite esitatuks kohtu määratud tähtajaks, siis annab

kolleegium hinnangu kohtutäituri vastuväitele menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Kolleegium

leiab, et kohtutäituri vastuväited avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei anna alust

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Kohtutäitur ei ole vaidlustanud avaldajale osutatud

õigusabikulude mahtu, kuid on siiski leidnud, et 500 krooni (pool väljamõistetud riigilõivust) on tal

avaldajale juba tasutud. Siinkohal nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et juhul, kui

menetlusosaline on vabatahtlikult tasunud osa hüvitamisele kuuluvast summast, siis arvestatakse seda

asjaolu määruse täitmisel ning selles osas ei pea jätma avaldust rahuldamata.

Põhjendamatu on kohtutäituri väide, et tegemist ei ole õigusabikuludega, mis kanti praeguses

menetluses, kuna seda ei kinnita arve-kviitung nr AA4. Asjaolu, et nimetatud arve-kviitung on välja

antud 7. juunil 2010, ei välista seda, et õigusabi osutati asja menetluse tõttu ringkonnakohtus.

Avaldaja on ise kinnitanud, et ta kandis 3000 krooni suuruse õigusabikulu praeguse kohtumenetluse

tõttu ja kolleegiumil ei ole põhjust avaldaja väidetus kahelda. Kohtutäituri vastupidine seisukoht ei

anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks õigusabikulu väljamõistmise osas.

12. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu