3-2-1-10-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-10-11

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. aprill 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi osaühingu Sauna Pesuteenus

vastu 236 115 krooni 75 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-45680

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

osaühingu Sauna Pesuteenus kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

15 090 eurot 55 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629)

Kostja osaühing Sauna Pesuteenus (registrikood 10880344),

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Asja läbivaatamise kuupäev

14. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-45680 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus 18. novembril 2010 osaühingu Sauna

Pesuteenus kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 150 (ükssada viiskümmend) eurot 90 senti

(2361 krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 14. juulil 2008 Tartu Maakohtule osaühingu Sauna

Pesuteenus (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 236 115 krooni 75 senti.

Hagi kohaselt olid pooled sõlminud võrgu- ja elektrilepingu, mille alusel kohustus hageja kostjale

elektrienergiat müüma ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja tarbitud elektrienergiat mõõtis

tarbimiskohale paigaldatud arvesti. 25. märtsil 2007 vahetas OÜ Jaotusvõrk alltöövõtja

OÜ E.R.H.E.S Elekter arvesti välja. 26. märtsil avastasid töödejuhataja Evo Simson ja mõõteteenuste

juhtivspetsialist Peeter Säälik, et kostja arvesti oli rikutud, ning koostasid selle kohta olukorra

fikseerimise akti (akt), mille kohaselt arvesti korpuse plommid on võltsitud, arvesti numeraator on

kriipimisjälgedega, mis viitab näidikutega manipuleerimisele, ning arvesti numbrisildil on üks kruvi

erinev originaalkruvist. Hageja saatis arvesti ka täiendavalt kontrolli. Mõõtevahendi erakorralise

kontrolli protokolli (protokoll) kohaselt vastas arvesti metroloogiliselt kehtestatud nõuetele, kuid oli

füüsiliselt rikutud. Tarbimisanalüüs näitab, et vana arvesti näidatud tarbimine ei olnud kooskõlas

tegelikkusega. Vahetult pärast arvesti vahetamist on tarbimine järsult tõusnud.

Akt saadeti menetlemiseks elektritarbimise järelevalve osakonna juhtivspetsialist Meelis Anepaiole,

kes saatis kostjale 4. aprillil 2007 kirja, milles kirjeldas avastatud olukorda ning palus selle

selgitamiseks endaga ühendust võtta. Pärast seda algasid läbirääkimised, mille käigus toimus mitmeid

kohtumisi ning lepiti kokku, et jälgitakse kostja tarbimist, selgitamaks välja, kas arvesti vahetamisele

eelnenud perioodil võis esineda asjaolusid, mis võisid moonutada tegelikku tarbimist. Ligi aasta

jooksul pärast arvesti vahetamist ei muutunud tarbimine võrreldavaks arvesti vahetamisele eelnenud

perioodi tarbimisega ja 7. märtsil 2008 väljastati kostjale arve. Pärast arve esitamist jätkusid

läbirääkimised kostjat esindava advokaadiga.

Hagi on esitatud ajavahemikul 1. detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007 tarbitud elektrienergia eest

tasu saamiseks. Nõue on esitatud, lähtudes osaühingu Jaotusvõrk võrguteenuste osutamise

tüüptingimuste liitumispunktides pingel 0,38 kV üle 63 A ja liitumispunktides pingel 6-35 kV

(tüüptingimused) p-st 10.3, mille kohaselt lähtuvad pooled mõõtesüsteemi rikke või mõõtesüsteemi

või selle plommide kahjustuste, kaotsimineku, puudumise või hävimise korral, mida pole

põhjustanud ostja tegevus või tegevusetus, samuti muul juhul, kui mõõtesüsteemi näitude alusel

määratud võrguteenuste ja elektrienergia kogus ei vasta ostja tegevusest või tegevusetusest sõltumatul

põhjusel tegelikult osutatud võrguteenuste ja tarbitud elektrienergia kogusele, võrguteenuste ja

elektrienergia koguste määramisel arvutuslikust printsiibist.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et kuna kostja esindajat

arvesti vahetamise juurde ei kutsutud, arvesti olukorda enne selle vahetamist ei fikseeritud, hageja ei

esitanud arvesti vahetamisel kostjale ühtegi pretensiooni ning kostja esindajat ega ühtegi tunnistajat

akti koostamise juures ei olnud, koostati akt majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003

määruse nr 107 "Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning

omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord" (kord) sätteid oluliselt rikkudes

ning hageja ei saa tugineda väidetele arvesti rikkumise kohta. 2007. aasta märtsis muutis kostja

pesupesemise tehnoloogiat, mille tõttu suurenes ka elektritarbimine. Elektrituru seaduse kohaselt

toimub tarbija kasutatud elektrienergia koguse kindlaksmääramine mõõtmise teel. Kostja on elektri

eest tasunud vastavalt arvesti näitudele. Hageja nõuded enne 2006. aastat tarbitud elektrienergia eest

tasu saamiseks on aegunud.

3. Tartu Maakohus jättis 17. aprilli 2009. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et hageja ei saa rakendada tüüptingimuste p-s 10.3 sätestatud arvutuslikku printsiipi,

et nõuda kostjalt tasu väidetavalt varem rohkem tarbitud elektrienergia eest. Arvutuslikku printsiipi

saab tüüptingimuste p 10.3 mõtte kohaselt kasutada siis, kui tegelikult tarbitud elektrienergia kogus

ilmselt ei vasta arvesti näidule, kuid mingi elektrienergia kogus on siiski tarbitud ning see kogus tuleb

arvestuslikult leida. Hageja ei saa sellele punktile tuginevat arvestust teha elektrienergia tarbija

kahjuks, st nõuda tasu maksmist väidetavalt rohkem tarbitud elektrienergia eest. Selle välistab

võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 3 koos tüüptingimuste p-ga 4.8. Hageja kannab seda riisikot, et

tema paigaldatud mõõtur ei ole korras ja/või ei vasta Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ning

tehnilistele normidele. Mõõteseadme korrasoleku eest vastutab hageja, kuni ei ole tuvastatud kostja

süüd mõõteseadme rikkumisel või näidu mõjutamisel või moonutamisel.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. oktoobri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

236 115 krooni 75 senti.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et tüüptingimuste p 10.3 kohaldamise välistab

tüüptingimuste p 4.8 koosmõjus VÕS § 101 lg-ga 3. Hageja ei ole rikkunud kohustust tagada

mõõtevahendi korrasolek ja vastavus Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ning tehnilistele

normidele. Protokollist nähtub, et kostja tarbimiskohast 2007. aasta märtsis demonteeritud arvesti

vastas metroloogiliselt standardi nõuetele, kuid oli füüsiliselt rikutud. Arvesti füüsilise rikkumise

riisikot ei saa VÕS § 101 lg 3 järgi panna hageja kui võrguettevõtja kanda, kuivõrd arvesti oli kostja

tarbimiskohas, kostja faktilises valduses ja kontrolli all. Tüüptingimuste p-de 6.2 ja 4.11 kohaselt

tagab kostja ostjana tema omandis või valduses oleval territooriumil ja/või ehitises paiknevate

plommitud mõõtesüsteemide plommide puutumatuse ning on kohustatud teatama võrguettevõtjale

plommide kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi rikkest

või selle näitude mõjutamisest või moonutamisest. Praeguses asjas kostja neid kohustusi ei täitnud,

seega kannab arvesti füüsilise rikkumise riisikot kostja, mitte hageja. Põhjendatud ei ole ka maakohtu

seisukoht, et hageja ei saa tüüptingimuste p-le 10.3 tuginedes nõuda tasu maksmist rohkem tarbitud

elektrienergia eest. See tüüptingimus ongi sätestatud juhtudeks, kus arvesti plommide rikkumine ja

tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ilmne mittevastavus arvesti näidule ei ole põhjustatud tarbija

tegevusest. Seega on võimalik seda kohaldada ka kostja suhtes, kui on tõendatud kostja tarbimiskohas

tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ilmne mittevastavus arvesti näidule.

Hageja on tõendanud, et kostja vaidlusalusel ajavahemikul tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ei

vasta ilmselt arvesti näidule. Hageja on esitanud akti, millest nähtub, et arvesti plommid olid

võltsitud, arvesti numeraator oli kriipimisjälgedega (mis viitas üheselt arvesti näidikutega

manipuleerimisele) ning üks arvesti numbrisildil olevatest originaalkruvidest oli vahetatud. Aktis

toodut kinnitab ka OÜ Tehnokontrollikeskus koostatud protokoll. Hageja on koostanud

tarbimisanalüüsi kostja arvesti näitude põhjal ajavahemikul 31. augustist 2002 kuni 1. augustini 2008,

millest nähtub, et pärast arvesti vahetust on kostja elektritarbimine võrreldes varasemaga olnud

kestvalt kolm korda suurem. Kostja on esitanud küll tarbimismuutust põhjendava tõendina Electrolux

Eesti AS-i 14. veebruari 2007 akti, millest nähtub, et kostjale on tehtud ettepanek muuta

pesupesemise tehnoloogiat, kuid see ei tõenda, et kostja tehnoloogiat ka vastavalt muutis ning et

sellega kaasnenuks suurem elektrienergia kulu. Kostja väide elektrienergia suuremast kulust

pesupesemise tehnoloogia muutmise tõttu on ümber lükatud ka tunnistaja Meelis Anepaio ütlustega,

mille kohaselt põhjendas kostja seaduslik esindaja H. Kirso pärast akti koostamist elektrikulu

suurenemist hoopis gaasiboileri rikkiminekuga. Asjaolud, et tunnistaja on hageja töötaja ning et akti

koostamise juurde ei olnud kutsutud kostja esindajat, nagu nägi ette korra § 3, ei muuda neid tõendeid

ebausaldusväärseteks, kuna neis esitatud andmeid kinnitavad ka teised hageja esitatud tõendid.

Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 1. detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007 enamtarbitud

elektrienergia eest 236 115 krooni 75 sendi väljamõistmist ning on esitanud vastava arvutuse (tl 60).

Selle arvutuse saab nõude suuruse kindlakstegemisel aluseks võtta, kuna see vastab tüüptingimuste p-

s 10.3 toodule. See tüüptingimuste punkt võimaldab elektrienergia koguste arvutuslikul määramisel

arvesse võtta ka erakorralisi tarbimise muutusi, nagu seda on tehtud praegusel juhul, mitte ainult

eelnenud perioodi mõõtmistulemusi.

Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja nõue enne 2006. aastat tarbitud elektrienergia eest tasu

saamiseks on aegunud. Hagi on esitatud 14. juulil 2008. Hageja nõue hõlmab ajavahemikku

1. detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007. Kuna tüüptingimuste p 17.2 järgi oli hagejal 2003. aasta

detsembri tarbimise eest õigus esitada kostjale arve jaanuaris 2004 ning kõigi nõuete, mille kohta

esitati arved 2004. aastal, aegumistähtaeg hakkas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3

kohaselt kulgema alates 1. jaanuarist 2005, möödunuks nende nõuete aegumistähtaeg 1. jaanuaril

2008. Hageja on aga tõendanud, et nende nõuete aegumine oli 4. aprillist 2007 kuni 10. juulini 2008

TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud, kuna sel ajal peeti läbirääkimisi. Hageja väiteid läbirääkimiste

pidamise kohta tõendavad M. Anepaio 4. aprilli 2007 kiri kostja seaduslikule esindajale ettepanekuga

võtta ühendust, selgitamaks aktiga tuvastatud olukorda, ning tunnistaja M. Anepaio ütlused: "Kirso

võttis minuga ühendust, kohtusime Ilmatsalu tänavas. Arutasime läbi asjaolud. Soovisin põhjendust,

millest tekkis hüppeline energia tarbimise kasv vahetult peale arvesti vahetust. Vastuseks öeldi, et

samal ajal läks firmal rikki gaasiboiler, pärast remondi lõppemist elektri tarbimine läheb tagasi

endisele tasemele. Juunis 2007 võtsin ühendust Kersoga, sest muutust ei olnud. Vahepealsest

elektritarbimisest ei nähtunud, et vahepeal oleks kasutatud muid energiaallikaid. Möödus pea aasta,

tarbimises muutusi ei olnud. Võtsin Kirsoga uuesti ühendust ja ütlesin, et arve tuleb välja saata. Peale

arve saamist pöördus Kirso advokaadi poole, siis toimusid jälle läbirääkimised. Pakkusime

kompromisse arve summa osas. Advokaadibüroo teatas, et 100 000 krooni on nõus kostja maksma.

Hageja esindajale: eelmiste perioodide tarbimise muutuste osas selgeid selgitusi ei antud. 2008 mais

esitati arve. Enne arve esitamist olime nimetanud konkreetse summa. Esimene arve annulleeriti, sest

kostja ei olnud sellega nõus, pakkusime kompromissiks teist arvestust. Enne arve väljastamist küsis

Kirso võimalust arve maksmist graafiku alusel." Need tõendid kinnitavad, et pooled pidasid

ajavahemikul 4. aprillist 2007 kuni 10. juulini 2008 läbirääkimisi nii nõude suuruse kui ka selle

aluseks olevate asjaolude üle.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta

jõusse maakohtu otsus.

Kostja leiab, et ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, kuidas on kostjalt väljamõistetud summa

saadud ja millisel õiguslikul alusel nõue rahuldatakse. Kohtuotsusest peaks nähtuma arvutuskäik ja

põhjendused, mille tulemusena kohus mingi summa kostjalt välja mõistab. Kohtuotsuse

põhjendamise nõude täitmiseks ei piisa sellest, et kohus viitab ühe poole esitatud arvutustele. Isegi

kui kohus esitatud arvutustega nõustub, peavad need nähtuma kohtuotsusest. Samuti peab otsusest

nähtuma nõude rahuldamise materiaalõiguslik alus. Ringkonnakohus on viidanud üksnes

tüüptingimustele, ühelegi õigusaktile, mille kohaselt saanuks hagi rahuldada, ei ole ringkonnakohus

viidanud.

Ringkonnakohus on asja lahendades jätnud käsitlemata tüüptingimuste p 4.8, mille kohaselt vastutab

mõõteseadme korrasoleku eest hageja. Selle punkti kohaselt peab hageja tagama mõõteseadme

korrasoleku ka siis, kui see asub tarbija valduses. Seega on mõõteseadme korrasoleku riisiko hagejal.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud tüüptingimuste p 4.8 kohaldamata jätmist. Ringkonnakohtu

otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et kostja rikkus kohustust tagada mõõteseadme

rikkumatus. See seisukoht välistab tüüptingimuste p 10.3 kohaldamise, kuivõrd selle sättega

reguleeritakse olukorda, kus mõõteseadme või plommide kahjustust pole põhjustanud tarbija tegevus

või tegevusetus. Samuti on vastuoluline samal ajal tugineda nii tüüptingimuste p-le 10.3 kui ka aktile,

kuna akt osutab arvesti rikkumisele. Tüüptingimuste p 10.3 alusel ei ole võimalik arvutada olevikus

toimuva tarbimise alusel minevikus tarbitud elektrienergia koguseid. Elektrituruseaduse §-de 67 ja 68

kohaselt toimub tarbija kasutatud elektrienergia koguse kindlaksmääramine mõõtmise teel ja ainus

erand sellest on elektrienergia ebaseaduslik kasutamine.

Nii akt, protokoll kui ka tarbimisanalüüs ei ole tõendid, millega saaks tõendada arvesti rikutust ja

sellest tulenevalt tarbimise mittevastavust arvesti näidule. Akt koostati korra sätteid rikkudes ning on

seetõttu tühine. Kuna hageja tegevuse tõttu ei ole võimalik tuvastada, millises seisundis oli kostja

kinnistult demonteeritud arvesti, ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas arvesti oli samas seisundis siis,

kui see anti kontrolliks OÜ-le Tehnokontrollikeskus. Tarbimisanalüüs saab tõendada üksnes seda, kui

palju kostja mingil hetkel elektrienergiat tarbis. See, et kostja tarbis pärast arvesti vahetamist rohkem

elektrienergiat kui enne seda, ei saa tõendada, et tegelikult tarbis kostja ka varem rohkem

elektrienergiat. Samuti on ringkonnakohus põhjendamatult lugenud usaldusväärseks tunnistaja

M. Anepaio ütlused. M. Anepaio on hageja töötaja, kes esindas hagejat enne kohtusse pöördumist

kostjaga peetud läbirääkimistel. Seetõttu ei saa teda pidada erapooletuks tunnistajaks.

Vale on ka ringkonnakohtu järeldus, et pooltevaheliste läbirääkimiste tõttu oli nõuete aegumine

peatunud. Ringkonnakohus tugines seejuures tunnistaja M. Anepaio ütlustele, mille kohaselt võttis

tunnistaja ajavahemikul 4. aprillist 2007 kuni 7. märtsini 2008 mitmel korral kostja seadusliku

esindajaga ühendust, et selgitada tekkinud olukorda. Võlausaldaja pöördumine võlgniku poole

selleks, et selgitada võla tekkimise asjaolusid, ei ole käsitatav läbirääkimistena TsÜS § 167 lg 1

mõttes. Aegumise peatumiseks oleks kostja pidanud võimalikuks pidama kokkuleppele jõudmist.

Seda tunnistaja ütlustest ei nähtu. Selgituste andmist elektrienergia tarbimise suurenemise kohta ei

saa pidada läbirääkimisteks.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691

p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsÜS § 167 lg-t 1, leides, et hageja

nõuete aegumine oli 4. aprillist 2007 kuni 10. juulini 2008 peatunud. TsÜS § 167 lg 1 esimese lause

kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste

toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Seega

tuleb selle sätte kohaldamiseks tuvastada, kas ja millal pidasid pooled läbirääkimisi.

Praeguses asjas on ringkonnakohus TsÜS § 167 lg-t 1 kohaldades viidanud M. Anepaio 4. aprilli

2007 kirjale, milles paluti kostjal olukorra selgitamiseks hagejaga ühendust võtta, ning tsiteerinud

tunnistaja M. Anepaio ütlusi, mille kohaselt kostja seaduslik esindaja võttis tunnistajaga ühendust ja

põhjendas elektritarbimise kasvu, juunis 2007 võttis tunnistaja uuesti kostja seadusliku esindajaga

ühendust ning peaaegu aasta möödudes võttis tunnistaja uuesti kostja seadusliku esindajaga ühendust

ja pärast arve saamist toimusid läbirääkimised kostjaga advokaadi vahendusel. Eeltoodud asjaolud ei

ole piisavad, et neist saaks järeldada, et aegumine oli peatunud ajavahemikul 4. aprillist 2007 kuni

10. juulini 2008. Aegumine peatub TsÜS § 167 lg 1 järgi üksnes läbirääkimiste toimumise ajaks.

Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude

üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist

võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust,

kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Olukorras, kus pooled peavad

läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või

kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

ringkonnakohtul eeltoodust lähtudes hinnata, kas ja kui pikaks ajaks hageja nõuete aegumine

TsÜS § 167 lg 1 alusel peatus.

11. Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise

kohustust sellega, et ei kirjutanud otsuses lahti arvutuskäiku, millest tuleneb kostja võla suurus, vaid

üksnes viitas toimikus olevatele hageja esitatud arvutustele. Ringkonnakohus viitas toimikus

olevatele arvutustele toimikulehekülje täpsusega. Seega oli pooltel soovi korral võimalik arvutuste

õigsust kontrollida. Kuigi kostja ei ole väitnud, millised ringkonnakohtu viidatud arvutused on valed,

on ta väitnud, et ta ei saa arvestuse metoodikast aru (tl 34) ning et ta ei ole summaga nõus (tl 64).

Kostjale tuleb asja uuel arutamisel anda võimalus täpsustada, millest ta konkreetselt arvutustes aru ei

saa.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud võrgu- ja elektrilepingu ning et tüüptingimused

olid lepingu osaks. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega lähtus

ringkonnakohus vaidlust lahendades õigesti tüüptingimustes sätestatust. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. See, et

ringkonnakohus sellele sättele ei viidanud, ei tingi ringkonnakohtu otsuse tühistamist.

13. Kolleegium ei nõustu ka kassatsioonkaebuse väidetega, et hageja esitatud 26. märtsil 2007

koostatud olukorra fikseerimise akt on lubamatu tõend, kuivõrd see on koostatud korra sätteid

rikkudes. Asjaolu, et selle akti koostasid hageja enda töötajad korra § 3 rikkudes (st ilma kostjat

kaasamata või sõltumatu isiku juuresolekuta), omab tähtsust vaid selle akti kui tõendi

usaldusväärsuse hindamisel. Ka ülejäänud kostja väidetest ei saa järeldada, et hageja esitatud tõendid

oleksid lubamatud. Sisuliselt väidab kostja pigem seda, et hageja esitatud tõendid ei ole

usaldusväärsed. See on aga tõendite hindamise küsimus, millesse Riigikohus TsMS § 688 lg 5 järgi ei

saa sekkuda.

14. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et tüüptingimuste p 10.3 reguleerib olukorda, kus arvesti

plommid on rikutud ja tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ei vasta ilmselt arvesti näidule ning see

olukord ei ole põhjustatud tarbija tegevusest. Ringkonnakohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud,

et arvesti plommid olid rikutud ning et kostja tarbitud elektrienergia kogus ajavahemikul

1. detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007 ei vasta ilmselt arvesti näidule. Seega on ringkonnakohus

tuvastanud tüüptingimuste p 10.3 kohaldamise eeldused. Tüüptingimuste p 10.3 kohaselt lähtutakse

võrguteenuste ja elektrienergia koguste kindlaksmääramisel arvutuslikust printsiibist. Arvesse

võetakse eelnenud analoogsete päevade mõõtmistulemusi, kaugmõõtmiste tulemusi, ostja

kontrollmõõtesüsteemide mõõtmistulemusi, erakorralisi tarbimise muutusi jms. Kolleegiumi arvates

ei välista see tüüptingimuste punkt võrguteenuste ja elektrienergia koguste kindlaksmääramist,

lähtudes hilisemast tarbimisest. Sellisel juhul on elektrienergia ostjal võimalik tõendada, et tema

elektritarbimine on võrreldes varasema perioodiga kasvanud. Sellisel juhul tuleb seda arvestada

tarbitud võrguteenuste ja elektrienergia koguste kindlaksmääramisel. Praeguses asjas on

ringkonnakohus leidnud, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud enda elektrienergia tarbimise

kasvu.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tüüptingimuste p 4.8 koostoimes VÕS § 101 lg-ga 3 ei välista

hageja nõude rahuldamist. Ringkonnakohus on seejuures viidanud tüüptingimuste p-dele 4.11 ja 6.2,

millest tuleneb kostja kohustus tagada mh tema omandis või valduses oleval territooriumil või

ehitises asuva mõõtesüsteemi plommide puutumatus ning teatada hagejale mõõtesüsteemi ja selle

plommide kahjustustest.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada.

16. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Kostja on Riigikohtule

teatanud, et kautsjon tuleks tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik