3-1-1-19-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-1-1-19-11 Otsuse kuupäev

8. aprill 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi K. T. süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-3253 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonna-prokurör Külli Saks Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

30. märts 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2010. a ja Tartu Maakohtu 11. juuni 2010. a otsused K. T. süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16. märtsil 2010 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse süüdistusakt

K. T. süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi.

2. 18. märtsil 2010 saatis Tartu Maakohus kohtumenetluse pooltele teatis-kutse eelistungile ja sellele vahetult järgnevale kohtuistungile. Kutses märgiti, et eelistung toimub 8. juunil 2010 ja sellele järgneb vahetult kohtuistung, kuna kohus menetleb kriminaalasja KrMS §-s 2651 sätestatud korras. Kohtuistungi toimumise ajaks oli kutses märgitud 8.-11. juuni 2011.

3. 8. juunil 2010 toimunud eelistungil avaldas süüdistatav K. T., et põhiistungiga ei ole võimalik kohe jätkata, viidates enda halvale tervislikule seisundile. Kaitsja toetas K. T. seisukohta.

4. Tartu Maakohtu 8. juuni 2010. a määrusega anti K. T. talle esitatud süüdistuses kohtu alla. Samas määruses märgiti ka, et süüdistatava taotlus mitte jätkata kohtuistungiga vahetult pärast eelistungit jäetakse rahuldamata. Kohus põhjendas oma otsustust sellega, et K. T. ei esitanud arstitõendit, mis kinnitaks tema võimetust kohtuistungist osa võtta. Maakohus jätkas kohtulikku arutamist kohtuistungil vahetult pärast eelistungit 8. juunil 2010.

5. Tartu Maakohtu 11. juuni 2010. a otsusega tunnistati K. T. KarS § 201 lg 2 p 2 järgi süüdi ja talle mõisteti karistus, samuti rahuldati kannatanu OÜ S (likvideerimisel) tsiviilhagi.

6. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja K. T. õigeksmõistmist.

7. Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2010. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsuse põhistustes märkis ringkonnakohus muu hulgas järgmist. Kaitsja on apellatsioonis heitnud maakohtule ette vahetult eelistungilt kohtuistungile üleminekut süüdistatava sellekohase nõusolekuta. KrMS § 2651 lg-st 1 tuleneb, et üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulik arutamine võib toimuda vahetult pärast eelistungit, kui eelistungi ajaks on võimalik ilmuda kohtusse kõigil kohtumenetlusega seotud isikutel, kui see tagaks kohtumenetluse katkematuse ja viivitamatuse ning kui kohtumenetluse pooled ja kohus on sellega nõus. Eelmenetluse istungiprotokolli kohaselt on K. T. avaldanud, et ta ei pea võimalikuks kohtuistungit põhiistungina jätkata, sest tema tervislik seisund ei võimalda seda. Samas ei olnud K. T-l kohtule esitada nõuetekohast arstitõendit, mis tema väidet kinnitanuks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu viide arstitõendi puudumisele oli õigustatud. Jätkates pärast eelistungit põhiistungiga ei rikkunud maakohus kriminaalmenetluse sätteid. Ühtlasi ei nõustunud ringkonnakohus kaitsja väitega, et kohtuliku arutamise jätkamisega võttis kohus

K. T-lt võimaluse kaitseks ette valmistuda ja hankida enda süütust tõendavaid dokumente.

K. T-l ja tema kaitsjal oli võimalus kaitsestrateegia väljatöötamiseks alates hetkest, mil kohtueelne uurimine loeti lõpuleviiduks ning kriminaaltoimiku koopia esitati kaitsjale. Seega oli kaitsjal ja süüdistataval kohtumenetluseks ettevalmistumiseks piisavalt aega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. T. kaitsja K. Kutsar, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja K. T. õigeksmõistmist. Kassaator leiab, et kohtud on K. T-d süüdi tunnistades kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Muu hulgas osutab kaitsja sellele, et maakohus alustas kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit vaatamata asjaolule, et K. T. ja tema kaitsja sellega ei nõustunud. Sellega rikkus kohus KrMS § 2651 lg-t 1, mis eeldab põhiistungile üleminekuks kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekut. Maakohtu ja ringkonnakohtu viide, et

K. T-l puudus arstitõend, on asjakohatu. KrMS § 2651 lg-s 1 nimetatud nõusoleku mitteandmine ei ole võrdsustatav taotlusega asja arutamise edasilükkamiseks. Seega ei pea süüdistatav nõusoleku andmata jätmiseks oma tervislikku seisundit tõendama. Eelistungilt põhiistungile üleminekuga rikuti K. T. õigust saada piisavalt aega ja võimalusi kaitse ettevalmistamiseks.

9. Kassatsioonivastuses leiab ringkonnaprokurör Külli Saks, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjalikult motiveeritud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Kassaatori väidet KrMS § 2651 lg 1 nõuete rikkumise kohta prokurör kassatsioonivastuses ei käsitle.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Maaja ringkonnakohtu otsused tuleb KrMS § 362 p 2 alusel tühistada, sest alustades kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit ilma, et selleks oleks olnud süüdistatava ja kaitsja nõusolek, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

11. KrMS § 2651 lg 1 sätestab, et üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulik arutamine võib toimuda vahetult pärast eelistungit, kui eelistungi ajaks on võimalik ilmuda kohtusse kõigil kohtumenetlusega seotud isikutel, kui see tagaks kohtumenetluse katkematuse ja viivitamatuse ning kui kohtumenetluse pooled ja kohus on sellega nõus. Osutatud sätte kohaselt on eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega võimalik üksnes kõigi kohtumenetluse poolte (KrMS § 17 lg 1), sh süüdistatava ja kaitsja nõusolekul. Seadus ei piira kohtumenetluse poole õigust jätta selline nõusolek andmata, samuti ei pea kohtumenetluse pool nõusoleku mitteandmist põhjendama. Kui kohtumenetluse pool siiski selgitab eelistungil, miks ta ei ole nõus kohe kohtuliku arutamisega jätkama, ei ole sellel otsest õiguslikku tähendust ning eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega on välistatud, olenemata sellest, kas kohus peab esitatud põhjendust veenvaks või mitte. Eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega eeldab kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekut ka juhul, kui kohus on juba enne eelistungit (nt eelistungi kutses) teavitanud pooli oma soovist (ettepanekust) jätkata kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit. KrMS § 2651 lg 2 sätestab, et kohtumenetluse pooled ja kohus võivad eelistungile vahetult järgneva kohtuliku arutamise kokku leppida enne eelistungit või eelistungil. Viidatud sättest järeldub ühemõtteliselt, et nii nagu eelistungil, on ka enne eelistungit võimalik teha otsustus selle kohta, et kohtulik arutamine toimub vahetult pärast eelistungit, üksnes kohtu ja kohtumenetluse poolte kokkuleppel. Kohtul puudub nii eelistungil kui ka enne seda menetluslik pädevus ühepoolselt määrata, et eelistungit jätkatakse kohtuliku arutamisega.

12. KrMS §-s 2651 ette nähtud võimalus minna eelistungilt otse üle kohtulikule arutamisele on erand tavapärasest menetluse käigust. Selle erandi rakendamise üks eeltingimus, mille kohaselt peab vahetult pärast eelistungit toimuvaks kohtulikuks arutamiseks olema süüdistatava ja kaitsja nõusolek, teenib esmajoones kaitseõiguse tagamise eesmärki. Eelistung toimub kohtuliku arutamise planeerimiseks ja/või muude menetluslike küsimuste lahendamiseks (vt KrMS § 258). Kehtiva seaduse kohaselt ei saa süüdistatavalt ega kaitsjalt eeldada, et nad oleksid kohe pärast eelistungit valmis asja sisuliseks kohtulikuks arutamiseks. Seetõttu ongi eelistungile vahetult järgnevaks kohtulikuks arutamiseks vaja süüdistatava ja kaitsja nõusolekut, mis ühtlasi on käsitatav kinnitusena, et kohtuliku arutamise toimumine vahetult pärast eelistungit ei kahjusta kaitseõigust. Eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega, ilma et süüdistatav ja kaitsja oleksid selleks andnud KrMS §-s 2651 nimetatud nõusoleku, rikub ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet ja on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

13. Käesolevas kriminaalasjas jätkas maakohus 8. juunil 2010 toimunud eelistungit vahetult kohtuliku arutamisega vaatamata sellele, et K. T. ja tema kaitsja selleks KrMS § 2651 lg-s 1 nimetatud nõusolekut ei andnud. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohus ja kohtumenetluse pooled oleksid KrMS § 2651 lg-s 2 sätestatud korras enne eelistungit kokku leppinud, et eelistungile järgneb vahetult kohtulik arutamine. Maakohus ja temaga nõustuvalt ka ringkonnakohus õigustasid maakohtu sellist menetluslikku sammu asjaoluga, et K. T., kes viitas kohtuliku arutamise kohesele alustamisele vastu vaieldes enda halvale terviseseisundile, ei esitanud oma väite kinnituseks nõuetekohast arstitõendit. Seejuures jätsid kohtud tähelepanuta, et KrMS § 2651 kohaselt ei olnud maakohtul seaduslikku alust K. T. ja tema kaitsja nõusolekuta eelistungit kohtuliku arutamisega jätkata, sõltumata sellest, kas või millega nõustumata jätmist põhjendati. Kooskõlas otsuse punktides 11 ja 12 märgituga nõustub kolleegium seega kassaatori seisukohaga, et kohtute viide K. T-l arstitõendi puudumisele oli asjakohatu.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium nii maakui ka ringkonnakohtu otsuse ja saadab kriminaalasja Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Kuna kriminaalkolleegium tühistab kohtuotsused menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei käsitle kolleegium kassaatori teisi põhjendusi nende otsuste ebaseaduslikkuse kohta.

Ott Järvesaar Jüri Ilvest Hannes Kiris