3-3-4-1-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Vanglasse saabus 4. juulil 2007 kinnipeetav X 5. juulil 2007 viibis X vangla arsti läbivaatusel ning selgitas, et ta on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses registreeritud eluaegse ravivajajana ja vajab igapäevaselt ravimeid. Arst keeldus kaebajale ravimeid väljastamast ning vangla selgitas kaebajale, et sama aasta septembris võtavad Lääne-Tallinna Keskhaigla arstid kaebajalt proovid analüüsiks. 24. juulil 2007 viibis kaebaja uuesti vangla arsti vastuvõtul, kus ta suunati infektsionisti vastuvõtule.
Legislator headnote
AI generated3-3-4-1-11 · Riigikohus: Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1973 tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud 5.–24. juulini 2007 X-ile piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmisel. Otsuse kohaselt oleks kaebaja VangS § 52 lg-st 2 lähtudes tulnud vanglasse saabudes koheselt saata infektsionisti juurde kaebajal viiruse hulga kohta andmete saamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
ERIKOGU
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-3-4-1-11 Määruse kuupäev
7. aprill 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Ivo Pilving Kohtuasi X kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 160 000 kr Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2011. a määrus haldusasjas nr 3-11-330 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-2866.
2. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vanglasse saabus 4. juulil 2007 kinnipeetav X 5. juulil 2007 viibis X vangla arsti läbivaatusel ning selgitas, et ta on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses registreeritud eluaegse ravivajajana ja vajab igapäevaselt ravimeid. Arst keeldus kaebajale ravimeid väljastamast ning vangla selgitas kaebajale, et sama aasta septembris võtavad Lääne-Tallinna Keskhaigla arstid kaebajalt proovid analüüsiks. 24. juulil 2007 viibis kaebaja uuesti vangla arsti vastuvõtul, kus ta suunati infektsionisti vastuvõtule.
Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1973 tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud 5.–24. juulini 2007 X-ile piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmisel. Otsuse kohaselt oleks kaebaja VangS § 52 lg-st 2 lähtudes tulnud vanglasse saabudes koheselt saata infektsionisti juurde kaebajal viiruse hulga kohta andmete saamiseks.
2. X palus 30. novembril 2009 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses mõista Tallinna Vanglalt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis summas 160 000 kr. 23. detsembri 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2887 lõpetas halduskohus asja menetluse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt tekkis väidetav kahju kaebajale vangla arsti tegevusetuse (tervishoiuteenuse osutamata jätmine perioodil 5.–24. juuli 2007) tagajärjel. Kuigi tervishoiuteenusest ilmajätmise õigusvastasus on tuvastatud ringkonnakohtu poolt haldusasjas, on tegemist eraõigusliku vaidlusega.
25. jaanuaril 2011 esitas X Harju Maakohtule hagi Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus keeldus 28. jaanuari 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-2866 hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitas hagejale, et maakohtu pädevusse kuulub tervishoiuteenuse kvaliteedi kont-
3-3-4-1-11
2(3) rollimine. Seevastu vangistusseaduse sätetest tulenevat tervisealast järelevalvet ja selle rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist menetleb halduskohus (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10). Kuivõrd vangla toimingud tervishoiuteenuse tagamata jätmisel olid õigusvastased, kuulub kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel.
3. X pöördus 7. veebruaril 2011 uuesti kaebusega Tallinna Halduskohtusse, paludes, et talle hüvitataks vangla arsti lohakast suhtumisest 5.–24. juulini 2007 tekkinud kahju summas 100 000 kr.
4. Tallinna Halduskohus edastas 7. märtsi 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-11-330 asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt on Riigikohtu erikogu 23. septembri 2003. a määruses asjas nr 3-3-4-1-03 selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte tegelik iseloom. Tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1- 53-10 ja 21. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10). Samas on maakohus keeldunud kaebust arutamast (HKMS § 11 lg 5 ja 6).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Tallinna Vangla leiab, et tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes. Kaebus kuulub lahendamisele maakohtus.
ERIKOGU SEISUKOHT
6. Riigikohtu erikogu nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et käesolev asi kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Asi saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestab: "Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi." Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohtu pädevusse kuulub avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Maaja halduskohtu pädevuse piiritlemiseks tuleb seega selgitada, kas kohtuasi (vaidlus) on võrsunud eraõigussuhtest või avalik-õiguslikust suhtest.
8. Käesolevas asjas nõuab kaebaja vanglas tervishoiuteenuse mittenõuetekohase osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kahjunõude aluseks on täpsemalt Tallinna Ringkonnakohtu
16. märtsi 2009. a otsusega õigusvastaseks tunnistatud Tallinna Vangla 5. kuni 24. juuli 2007. a toimingud piisava tervishoiuteenuse tagamata jätmisel. Seega tuleb pädeva kohtu määramiseks antud juhul vastata küsimusele, kas tervishoiuteenuse osutamine vanglas toimub eravõi avalikõiguslikus suhtes.
9. Kinnipeetavaid ravides täidab vangla avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Riigikohtu erikogu senise praktika kohaselt on õigussuhe eraõiguslik, kui "avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud." (20. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-01, p-d 11 ja 12.)
Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Va-
3-3-4-1-11
3(3) bariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 ""Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord"), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).
10. Käesoleval juhtumil on vaidluse esemeks vanglaarsti tegevus ravivajaduse hindamisel. Selle hinnangu andmisel osutas vanglaarst kaebajale tervishoiuteenust. Seega kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe.
11. Harju Maakohus on 28. jaanuari 2011. a määruses tsiviilasjas nr 2-11-2866 ebaõigesti leidnud, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse. Nimetatud määrus tuleb tühistada (TsMS § 711 lg 3).
Tõnu Anton Peeter Jerofejev Jaak Luik Ivo Pilving Märt Rask