Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-20-11 AI generated

3-1-1-20-11 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-20-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet koostas 7. juulil 2008. a Pjotr Godžitašvili suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. oktoobril 2007. a

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-20-11 · Riigikohus: juulil 2008. a Pjotr Godžitašvili suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. oktoobril 2007. a

Keywords

AI generated
time limits for seeking redress restoration of deadline untimely request for extension reasonable duration of the proceedings dismissal during probation procedural defect
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-20-11

Määruse kuupäev

7. aprill 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi Pjotr Godžitašvili karistamises välismaalaste seaduse

§ 166 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a määrus väärteoasjas

nr 4-08-7426

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pjotr Godžitašvili, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Ida Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

30. märts 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a määrus muutmata ja Pjotr Godžitašvili

määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet koostas 7. juulil 2008. a Pjotr Godžitašvili suhtes

väärteoprotokolli, mille kohaselt tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. oktoobril 2007. a

P. Godžitašvilile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuid vaatamata sellele P. Godžitašvili lahkunud ei

ole ja viibib jätkuvalt Eestis ilma seadusliku aluseta. Sellega rikkus P. Godžitašvili välismaalaste

seaduse (VMS) § 51 lg 1 p-i 1, millega pani toime VMS § 166 järgi karistatava teo. Kodakondsus- ja

Migratsiooniamet taotles Viru Maakohtult P. Godžitašvili karistamist kõnealuse rikkumise eest 20-

päevase arestiga. Viru Maakohtu 28. aprilli 2010. a otsusega karistati P. Godžitašvilit VMS § 166

järgi 12-päevase arestiga.

2. Viru Maakohtu 28. aprilli 2010. a otsuse peale esitas P. Godžitašvili Tartu Ringkonnakohtule

apellatsiooni. Ringkonnakohtu 30. augusti 2010. a määrusega jäeti see apellatsioon käiguta ja

P. Godžitašvilile anti tähtaeg apellatsiooni puuduste kõrvaldamiseks.

3. 22. septembril 2010. a esitas P. Godžitašvili Tartu Ringkonnakohtule taotluse nõuetele vastava

kaebuse koostamiseks riigi õigusabi saamiseks.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2010. a määrusega P. Godžitašvili taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et P. Godžitašvili ei ole esitanud riigi õigusabi

taotlust eesti keeles, tema majanduslik seisund tervikuna ei võimaldaks riigi õigusabi taotlust

rahuldada ja et P. Godžitašvili võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Samuti märkis

ringkonnakohus, et sisuliselt soovib P. Godžitašvili riigi õigusabi apellatsiooni tõlkimiseks.

5. P. Godžitašvili esitas Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2010. a määruse peale määruskaebuse,

milles taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi.

6. Riigikohus tühistas 30. novembri 2010. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2010. a

määruse ja andis P. Godžitašvilile riigi õigusabi. Riigikohus leidis, et menetlusaluse isiku poolt

esitatud andmed võimaldavad teha järelduse tema varatuse kohta ja märkis, et väärteo aegumise tõttu

saab kaebemenetlus käesolevas asjas päädida üksnes väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1

p 5 alusel.

7. Riigi õigusabi korras P. Godžitašvilile määratud kaitsja vandeadvokaat Rein Napa esitas Viru

Maakohtu 28. aprilli 2010. a otsuse peale apellatsiooni, milles märkis, et menetlusalusele isikule

väärteoprotokollis etteheidetud teo toimepanemise ajast on möödunud enam kui kaks aastat ning

taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

8. Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a määrusega tühistati Viru Maakohtu 28. aprilli 2010. a

otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Võtnud arvesse, et väärteoprotokollis

heidetakse P. Godžitašvilile ette Eestis seadusliku aluseta viibimist 2008. a 26. jaanuarist kuni

7. juulini, aegus arutatav väärtegu ringkonnakohtu hinnangul 7. juulil 2010. a.

9. Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a määruse vaidlustasid nii P. Godžitašvili kui tema

kaitsja.

10. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 8. veebruari 2011. a määrusega P. Godžitašvili kaitsja

määruskaebuse. P. Godžitašvili määruskaebust pidas ringkonnakohus aga põhjendamatuks ja edastas

selle Riigikohtule.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

11. P. Godžitašvili taotleb määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a määruse

tühistamist, väärteomenetluse jätkamist ja ka muude õiguslike küsimuste lahendamist.

12. Vastuses määruskaebusele peab Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo

migratsioonijärelevalvetalituse peainspektor talituse juhi ülesannetes Veljo Uustal määruskaebust

alusetuks ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a määruse seisukohtade ja

järeldustega ning peab käesolevas asjas menetluse lõpetamist seoses väärteo aegumistähtaja

möödumisega seaduslikuks.

14. Varasemas praktikas on Riigikohtu kriminaalkolleegium järjepidevalt toonitanud, et erinevalt

kriminaalmenetlusest, mille puhul kohustab KrMS § 199 lg 3 menetlejat jätkama kriminaalmenetlust

ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui seda taotleb süüdimõistetu rehabiliteerimise

eesmärgil, on VTMS § 29 lg 3 järgi aegumine väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei

võimalda asja edasist menetlemist. Seega on seadusandja välistanud väärteo aegumistähtaja

möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil ja ulatuses

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. septembri 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-64-09, 27.

aprilli 2010. a otsuse väärteosasjas nr 3-1-1-20-10 p 9, 23. detsembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-

1-1-101-10). Jäädes varasemalt väljendatud seisukoha juurde, pole kolleegiumil võimalik aegunud

väärteo sisuliste õiguslike küsimuste üle arutleda ega P. Godžitašvili määruskaebuses tõstatatud

ülejäänud küsimustele vastata.

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 174 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris