3-3-1-2-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated19. veebruaril 2007 koostas Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12-5/59, millega kohustas Ingrid Prantsu tasuma tulumaksu 10 331 427 krooni.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-2-11 · Riigikohus: 19. veebruaril 2007 koostas Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12-5/59, millega kohustas Ingrid Prantsu tasuma tulumaksu 10 331 427 krooni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-2-11
Otsuse kuupäev
6. aprill 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld
Kohtuasi
Ingrid Prantsu (Prants) kaebus Maksu- ja Tolliameti 15. juuli
2009. a otsuse nr 8-3/12861-1 osaliseks tühistamiseks ning
Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks arvestama täiendavalt
intressi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a otsus haldusasjas
nr 3-09-1778
Menetluse alus Riigikohtus
Ingrid Prantsu kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
3. märts 2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Ingrid Prantsu esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets
Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi
RESOLUTSIOON
Jätta Ingrid Prantsu kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri
2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-1778 muutmata.
Kautsjon arvata riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19. veebruaril 2007 koostas Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskus
maksuotsuse nr 12-5/59, millega kohustas Ingrid Prantsu tasuma tulumaksu 10 331 427 krooni.
I. Prants tasus nõutud summa MTA pangakontole 13. juunil 2007.
Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-3-1-23-09 jõustus Tartu
Halduskohtu 18. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-07-1205, millega kohus tühistas maksuotsuse nr 12-
5/59. 3. juulil 2009 tagastas MTA I. Prantsule 13. juunil 2007 tasutud 10 331 427 krooni.
15. juulil 2009. a tegi MTA otsuse nr 8-3/12861-1 intressi arvestamise ja tasumise kohta, millega
otsustas arvestada I. Prantsu kasuks intressi tema poolt maksuhaldurile enammakstud summalt
(10 331 427 krooni) ajavahemiku 13. juuni 2007 kuni 17. juuni 2009 eest, kokku 4 556 159 krooni.
Samuti otsustas MTA arvestada sellelt intressisummalt (4 556 159 krooni) intressi ajavahemiku
8. juuli 2009 kuni 15. juuli 2009 eest, kokku summas 19 136 krooni.
2. I. Prants esitas 17. augustil 2009 kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tühistada MTA
15. juuli 2009. a otsuse nr 8-3/12861-1 punkti 1 osas, millega jäeti arvestama kaebaja kasuks intress
ajavahemiku 17. juuni 2009 kuni 3. juuli 2009 eest, ja osas, millega jäeti kaebaja kasuks arvestamata
intressi tema kasuks arvestatavalt intressisummalt. Lisaks palus kaebaja kohustada MTA-d arvestama
tema kasuks intressi maksu- ja intressisummalt.
Kaebaja oli seisukohal, et intressi arvestamise aluseks olnud perioodi määramisel oleks tulnud
lähtuda MKS § 116 lg 1 enne 1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonist, sest tegemist on
materiaalõigusliku normiga. Kaebajal tekkis tagastusnõue maksuhalduri vastu 13. juunil 2007. Kuna
kaebajale tagastati enammakstud summa 3. juulil 2009, tuli arvestada tema kasuks intressi ka
perioodi 13. juuni 2007 kuni 3. juuli 2009 (k.a) eest. Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu lahend asjas
nr 3-3-1-82-04 (p 14).
MKS § 116 lg-t 1 muudeti seoses 1. jaanuaril 2009 maksukorralduse seadusesse sisseviidud uue
maksude tasumise korraga. Pole mõistlik eeldada, et MKS § 116 lg 1 muutmise eesmärgiks oli
lühendada intressi arvestamise perioodi nende maksukohustuslaste suhtes, kelle tagastusnõue
maksuhalduri vastu on tekkinud enne muudatuste sisseviimist. Vaidlustatud otsusest võiks välja
lugeda, et kehtiva MKS § 116 lg 1 kohaldamine kaebaja suhtes tähendaks faktiliselt seda, et intressi
arvestamine kuni enammakstud summa tagastamiseni toimuks vaid juhul, kui kaebaja oleks enne
maksuotsuse kehtetuks tunnistamist taotlenud enammakse tagastamist oma pangakontole. Kehtiva
MKS § 116 lg-t 1 kohaldades jäeti tähelepanuta, et ajaks, mil jõustusid MKS § 116 muudatused, oli
maksumenetlus juba lõppenud. Kaebaja ei saanud ka tulenevalt menetluslikest piirangutest esitada
vastavat taotlust tagastusnõude üle käivas kohtuvaidluses.
Isegi kui kehtiva MKS § 116 lg 1 kohaldamine oli õiguspärane, ei arvestatud, et kaebaja on korduvalt
maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides palunud enammaksu tagastamist oma kontole. Juhul
kui kehtiv MKS § 116 lg 1 oleks kohaldatav, oleks pidanud kohaldama kehtiva MKS § 116 lg 1
kolmandat lauset ja arvestama intressi kuni enammakstud summa tagastamiseni 3. juulil 2009.
3. Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2009. a otsusega rahuldati I. Prantsu kaebus, tühistati MTA
15. juuli 2009. a otsuse nr 8-3/12861-1 p-d 1 ja 2 ning kohustati MTA-d arvestama I. Prantsu kasuks
intressi maksu- ja intressisummalt ajavahemiku 17. juuni 2009 - 3. juuli 2009 (k.a) eest. Halduskohtu
põhjendused olid järgmised.
MKS § 116 lg 1 varasema redaktsiooni järgi oleks kaebaja kasuks intressi arvestatud kuni
enammakse tagastamise päevani 3. juulil 2009. Seega kaotas kaebaja uue intressiarvestusega
intressimakseid 16 päeva eest, mil enammakstud summa oli maksuhalduri valduses.
Asjaolu, et kaebajalt nõuti sisse suurem maksusumma, kui tal tulnuks vastavalt maksuseadusele
tasuda, sai selguda alles kaebaja suhtes tehtud maksuotsuse tühistamise tulemusena. Seega tekkis
kaebajal tagastusnõue maksuotsuse tühistanud kohtuotsuse jõustumise tulemusena, s.o
maksukorralduse seaduse uue redaktsiooni kehtivuse ajal. Haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb
menetlustoimingud teha toimingute tegemise ajal kehtiva seaduse alusel. Seega kehtisid
tagastusnõude esitamisele ja täitmisele 1. jaanuaril 2009 jõustunud maksukorralduse seaduse
muudatused. Kuna vastavad muudatused jõustusid pool aastat enne kõnealuse Tartu Halduskohtu
otsuse jõustumist, oli kaebajal piisav aeg nendega tutvumiseks.
MKS § 116 lg 1 muudatus võeti vastu maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste
muutmise seadusega. Nimetatud seaduse eelnõu (333 SE) kohaselt oli maksukorralduse seaduse
muutmise eesmärgiks muuta rahaliste kohustuste tasumise ja tasaarvestamise korda. Vastav kord
kehtestatakse eelnõu seletuskirja järgi rahandusministri määrusega, mille kohaselt kajastuvad kõik
maksukohustuslase ning Maksu- ja Tolliameti vahelised nõuded maksuhalduri poolt hallataval
ettemaksukontol. Sellele kontole tehtud maksetega loetakse tekkinud maksukohustused ja -nõuded
täidetuks, kui maksukohustuslase tagastusnõue katab tekkinud rahalised kohustused ja
maksukohustuslane on tasumise tähtpäevaks esitanud ka maksudeklaratsiooni. Eelnõu seletuskirja
kohaselt täpsustavad MKS § 116 muudatused maksuhalduri ja maksukohustuslase vahelisi õigusi
ning kohustusi intresside arvestamisel. MKS § 116 lg 1 muudatus kohandab seni kehtinud
regulatsiooni maksude tasumise uue regulatsiooniga.
MKS § 116 lg 1 uue sõnastuse järgi arvestatakse maksumaksja kasuks intressi kuni tasumise aluseks
olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Kui maksukohustuslane taotleb enne
tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist makse tagastamist oma
pangakontole, arvestatakse intressi kuni tagastamise päevani, mitte aga kuni haldusakti muutmiseni
või kehtetuks tunnistamiseni. Viimasel juhul võib intressi arvestamise periood olla mõni päev pikem
(pangatoimingute tegemiseks kuluva aja võrra) kui intressi arvestamisel kuni haldusakti muutmise
või kehtetuks tunnistamiseni.
Kuigi eelnõu seletuskirjas intressiarvestuse tagamaid sõltuvalt tagastusnõude esitamise ajast ei
selgitata, on ilmne, et uue intressiarvestusega soovitakse vähendada riigi poolt maksukohustuslasele
tasumisele kuuluvate intresside arvestuse perioodi juhtudel, kus enammakse kuuluks seaduse järgi
maksukohustuslasele tagastamisele, kuna maksuotsus on tühistatud või muudetud, kuid selle
tagastamine viibib maksukohustuslasest tulenevatel põhjustel (tagastusnõuet ei ole esitatud), mistõttu
riigi kulud seoses jätkuva intressiarvestusega suurenevad. Tulenevalt MKS § 33 lg-st 1 ja § 106 lg-
st 2 võis enammakstud summa tagastamine maksuhaldurist sõltumatult viibida, tuues riigile kaasa
kulusid. Riigi kulude kokkuhoidmine on MKS § 116 lg 1 uue redaktsiooni eesmärk aktsepteeritav.
Samas ei tohi uus tagastusnõude esitamise kord muuta maksukohustuslase jaoks intressi saamist
alusetult makstud summa maksuhalduri valduses oleku aja eest võimatuks, kuna see riivaks PS §-s 32
sätestatud omandiõigust ebaproportsionaalselt. Intressi saamine oleks võimatu siis, kui intressi
saamiseks ettenähtud nõudeid ei oleks võimalik seaduse alusel mõistlikul viisil täita.
Olenemata MKS § 116 lg 1 kolmandas lauses sätestatust, välistab MKS § 116 lg 6 tagastusnõude
täitmise tagastamisena maksukohustuslase pangakontole ka olukorras, kus maksukohustuslane ei ole
enne haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud lisaks maksuhaldurile alusetult tasutud
summale ka sellelt arvutatud intressi tagastamist. Vastasel juhul loetakse MKS § 105 lg 2 alusel, et
tagastusnõude esemeks olev enammakse jääb tulevaste rahaliste kohustuste katteks kaebaja
ettemaksukontole. Enammaksu (10 331 427 krooni) ja sellelt arvestatud intressi jätmine
ettemaksukontole, kus füüsilisel isikul ei ole võimalik seda enda huvides kasutada muuks kui ainult
maksude tasumiseks, riivab vaieldamatult oluliselt isiku õigust enda raha vabalt kasutada ja võib
seega kujutada endast PS §-st 32 tuleneva omandiõiguse rikkumist.
Eeltoodud seisukohta kinnitab MKS § 105 lg 9 alusel rahandusministri 19. detsembri 2008. a
määrusega nr 51 kehtestatud "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste
arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (Kord), mis jõustus 1. jaanuaril 2009. Korra § 12
kohaselt saab tagastusnõue tekkida: 1) deklaratsiooni esitamisel või parandamisel; 2) haldusakti
esitamisel või parandamisel; 3) ettemaksukontole sissemakse tegemisel. Seega sai kaebaja
tagastusnõue tekkida haldusakti tühistanud kohtuotsuse jõustumisel.
Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-63-04 (p 11), et MKS §-d 33 ja 106 (varem kehtinud redaktsioonis) ei
välista tagastusnõude esitamist enne tagastusnõude tekkimist. Riigikohus on käsitlenud (lahendid
asjades nr 3-3-1-89-06, 3-3-1-45-07 ja 3-3-1-63-04) tagastusnõude puhul eraldi tagastusnõude
esitamist ja tagastusnõude täitmise nõuet. Tagastusnõuet reguleerib MKS § 33, tagastusnõude täitmist
MKS § 106. Korra § 14 lg 1 kohaselt esitab isik tagastusnõude täitmiseks maksuhaldurile taotluse,
milles on märgitud taotluse esitaja andmed (nimi, registrikood või isikukood), tagastatava summa
saaja andmed (nimi, registrikood või isikukood, pangakonto number) ja tagastatava summa suurus.
Korra § 14 lg 2 alusel võib isik taotleda tagastatava summa kandmist pangakontole või teise isiku
ettemaksukontole.
Erinevalt tagastusnõude esitamisest (tagastusnõudest teavitamisest), saab maksukohustuslane esitada
tagastusnõude täitmise taotluse alles pärast tagastusnõude tekkimist. Vastasel juhul ei oleks
maksuhalduril võimalik kontrollida tagastusnõude täitmise eeldusi (praegusel juhul maksuotsusega
määratud maksusumma tasumise kohustuse äralangemist) ega taotlust seaduses sätestatud tähtaja
jooksul täita. Kui tagastusnõude täitmise taotlus esitatakse kuid või ka aastaid enne tagastusnõude
tekkimist, ei ole maksuhalduril võimalik tagastusnõuet MKS § 106 lg-test 2 ja 3 tuleneva tähtaja
jooksul täita, vaid tuleb ära oodata tagastusnõude tekkimine. Enne tagastusnõude tekkimist ei ole
võimalik esitada maksuhaldurile ka intressinõuet. Ei ole võimalik, et maksuhaldur asub tasuma
maksukohustuslasele intressi enne, kui on selgunud haldusakti tühistamine. Seega MKS § 116 lg-s 1
sätestatud intressi maksmist saab maksukohustuslane MKS § 116 lg 4 järgi taotleda arvates
maksuotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast ja maksuhaldur on kohustatud taotluse
lahendama 15 päeva jooksul arvates taotluse kättesaamise päevast.
Eeltoodu välistab sisuliselt maksukohustuslase võimaluse nõuda MKS § 116 lg 6 järgi
maksuhaldurile alusetult tasutud summalt arvutatud intressi tagastamist oma pangakontole enne
haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuna maksuhaldur ei ole kaebaja suhtes MKS § 116 lg-t 6
kohaldanud, ei analüüsi kohus selle sätte kooskõla põhiseadusega. MKS § 116 lg 1 kolmandat lauset
tuleb tõlgendada selliselt, et enammakstud maksusummalt arvestatakse maksukohustuslase kasuks
intressi kuni enammakstud maksusumma tagastamise päevani juhul, kui maksukohustuslane on
maksuhaldurit mõistlikul viisil teavitanud enda soovist võimaliku enammakse tagastamiseks oma
pangakontole, millest tulenevalt ei ole maksuhalduril alust isiku vastavas soovis kahelda. Eeltoodu ei
välista maksukohustuslase õigust esitada pärast tagastusnõude tekkimist ja enne enammakse
tagastamist konkreetsemat tagastusnõude täitmise taotlust, samuti taotlust enammakselt intressi
tasumiseks. Olukorras, kus füüsiline isik on tasunud enammakse maksukorralduse seaduse varasema
redaktsiooni alusel ega ole esitanud taotlust selle jätmiseks tulevaste maksukohustuste katteks, tuleb
füüsilise isiku soovi enammakstud summa tema pangakontole tagastamiseks eeldada.
Asjaolust, et kaebaja tasus MKS § 116 varasema redaktsiooni kehtivuse ajal talle maksuotsuse alusel
määratud summa 13. juunil 2007, kuid kohtus taotles maksuotsuse tühistamist, saab järeldada, et
kaebaja soovis eeltoodud summa tervikuna koos intressidega tagastamist ja tagastusnõue tuleb lugeda
vastustajale enne MKS § 116 lg 1 kolmandas lauses märgitud haldusakti kehtetuks tunnistamist
esitatuks. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 4. märtsi 2008. a intressinõudest nr 13-2.1/2867 ja
sellele lisatud maksukohustuslase kontokaardi väljavõttest nähtub, et maksuhaldur oli kaebaja poolt
enammaksu tasumisest ja ka enammaksu suurusest teadlik enne Tartu Halduskohtu otsuse jõustumist.
Kaebaja 19. juuni 2009. a taotlust tuleb seetõttu käsitleda enammakstud maksusumma tagastamise
taotluse täpsustusena, mis ei mõjuta kaebaja poolt MKS § 116 lg 1 kolmandas lauses sätestatud
kohustuse täitmist. Kaebaja intressinõue on esitatud kooskõlas MKS § 116 lg-ga 4 ehk arvates
maksuotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast. Vastustajal oli seetõttu alus kohaldada
kaebaja suhtes kehtiva MKS § 116 lg 1 kolmandat lauset ja arvestada enammakstud summalt intressi
kuni enammakstud summa tagastamise päevani.
Vaidlustatud otsuse punktis 2 toodud intressi arvestamise aluseks on märgitud MKS § 116 lg 2.
Otsusest nähtuvalt sai MTA kaebaja taotluse kätte 22. juunil 2009. MKS § 116 lg 5 kohaselt pidi
MTA kaebajale intressi tasuma 8. juuliks 2009. Otsusest nähtuvalt koostas MTA 7. juulil 2009 teate
nr 8-3/12861, märkides, et kaebaja taotlust ei ole võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul läbi
vaadata, ja tegi kaebajale teatavaks taotluse lahendamise aja, milleks oli 15. juuli 2009. Otsus intressi
arvestamise ja tasumise kohta tehti 15. juulil 2009. Kuna kaebaja suhtes kuulus kohaldamisele MKS
§ 116 lg 1 kolmas lause ja intressi tuli enammakstud summalt arvestada kuni enamtasutud summa
tagastamiseni 3. juulil 2009, on õigusvastaselt väiksem ka arvestatud intress ja eeltoodud intressilt
arvestatud intressisumma, mistõttu otsuse p 2 tuleb tühistada.
4. Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse MTA, kes palus halduskohtu otsus tühistada
ja jätta kaebus rahuldamata.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2010. a otsusega rahuldati MTA apellatsioonkaebus.
Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jäeti I. Prantsu kaebus
rahuldamata.
Ringkonnakohus leidis, et MKS § 116 lg 1 kolmanda lause kohaldamise eeldused ei ole täidetud ja
seetõttu halduskohus eksis, kui kohustas maksuhaldurit intresse tasuma kuni rahasumma tegeliku
tagastamise päevani. Norm kuuluks kohaldamisele, kui kaebaja oleks esitanud tagastusnõude täitmise
taotluse enne maksuotsuse tühistamist. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud tagastusnõude täitmise
taotluse 19. juunil 2009, seega pärast kohtuotsuse jõustumist, millega maksuotsus tühistati.
Arvestades Riigikohtu 8. detsembri 2004. a otsuse asjas nr 3-3-1-63-04 seisukohti (vt p 13), et kui
kaebaja oleks maksuotsuse tühistamise nõudega samaaegselt esitanud haldusakti tagasitäitmise
nõude, oleks kohus tagastusnõude täitmise nõude võinud läbi vaadata koos tühistamisnõudega
(HKMS § 26 lg 1 p 1), kuid sellist nõuet kaebaja ei esitanud. Kuna üksnes kaebajal on õigus
määratleda kaebuse ese, puudus kohtul alus teha maksuhaldurile ettekirjutus maksuotsuse
tagasitäitmise kohta ehk vaidlusaluste maksusummade kaebaja pangakontole tagasi kandmiseks (vt
Riigikohtu 16. juuni 2000. a otsus asjas nr 3-3-1-29-00, p 2).
Veel leidis ringkonnakohus, et ka MKS § 116 varasema redaktsiooni kohaldamine ei annaks alust
kaebust rahuldada. Ringkonnakohus viitas Riigikohtu 5. veebruari 2007. a otsusele asjas nr 3-3-1-89-
06, mille kohaselt tehti MKS § 33 lg 1 varasema redaktsiooni kehtivuse ajal vahet tagastusnõudel ja
tagastusnõude täitmise nõudel. Tagastusnõude kontrollimise järel tehti enammakse kohta kanne
maksukohustuslase maksuarvestusse (MKS § 17 lg 21) ja seejärel võis tagastusnõude täitmist nõuda
tähtajatult. Seega oleks ka seaduse enne 1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsiooni kohaldamisel olnud
vajalik tagastusnõude täitmise taotluse esitamine. Isegi kaebaja pangakonto rekvisiite teades ei saa
maksuhaldur omal algatusel ja konkreetse taotluseta kaebaja enammakset käsutada ega tagastusnõuet
täita.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Ingrid Prants taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja uueks
läbivaatamiseks saatmist samale ringkonnakohtule või alternatiivselt Tallinna Halduskohtu otsuse
jõusse jätmist. Kassaatori arvates on ringkonnakohus tõlgendanud vääralt MKS § 116 lg-t 1 ning
kohaldanud selle valet redaktsiooni. Samuti pole ringkonnakohus oma lühidalt sõnastatud otsuses
esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei nõustu halduskohtu põhjalikult motiveeritud käsitlusega
tagastusnõude täitmise nõude esitamisest füüsilise isiku poolt läbi maksuotsuse vaidlustamise.
Tallinna Ringkonnakohtu viide Riigikohtu 8. detsembri 2004. a otsuse asjas nr 3-3-1-63-04 p-le 13 ei
lükka ümber kassaatori ülaltoodud seisukohti, vaid pigem kinnitab neid. Osundatud lahendis toodud
seisukohtade peamine tähendus seisneb selles, et enammakse tagastusnõudega võib põhimõtteliselt
pöörduda otse kohtusse, esitamata eelnevalt vastavasisulist taotlust maksuhaldurile.
7. MTA leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on õiguspärane
ning kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Kohtuistungil jäid pooled oma varem kirjalikult avaldatud seisukohtade juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Vaidlus puudutab intresside arvutamist ajavahemiku 17. juuni 2009 - 3. juuli 2009 eest. See on
periood maksuotsust tühistava kohtotsuse jõustumise ning enamtasutud maksusumma tagastamise
vahel. Maksuhaldur lähtus alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva MKS § 116 lg 1 teisest lausest ja maksis
intressi kuni maksuotsuse tühistamiseni. Halduskohus pidas õigeks lähtuda MKS § 116 lg 1
kolmandast lausest. Ringkonnakohus toetas maksuhalduri seisukohta. Kassaatori arvates oleks tulnud
kohaldada MKS § 116 lg 1 varasemat redaktsiooni või lähtuda halduskohtu tõlgendusest, mille
kohaselt on maksuotsuse vaidlustamine võrdväärne enammakse tagastamise taotluse esitamisega.
10. MKS § 116 lg 1 sätestas 31. detsembrini 2008 kehtinud redaktsioonis: "Kui maksukohustuslane
on tasunud, temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või
vastutusotsuse alusel suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis
on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt tema kasuks intressi. Intressi
arvestatakse alates enammakstud summa maksuhalduri pangakontole laekumise või maksuhalduri
poolt tehtud tasaarvestamise päevast kuni enammakse tagastamise või tasaarvestamise päevani,
viimane kaasa arvatud."
MKS § 116 lg 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis sätestas:
"Kui maksukohustuslane on tasunud suurema maksusumma, temalt on sisse nõutud või tema
tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse alusel suurem maksusumma, kui
tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama
enammakstud summalt tema kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasaarvestamise või tasumise
päevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Kui
maksukohustuslane on enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist
taotlenud enammakse tagastamist oma pangakontole, arvestatakse intressi kuni tagastamise päevani."
Kolleegium nõustub maksuhalduri ja kohtutega, et käesoleval juhul kuulus kohaldamisele MKS
§ 116 lg 1 alates 1. jaanuarist 2009 kehtinud redaktsioon. Kohaldamise kuuluva redaktsiooni
kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta sündmus, mis tõi kaasa intressi arvestamise kohustuse.
Selleks sündmuseks oli kohtuotsuse jõustumine 17. juunil 2009. Kolleegium nõustub halduskohtu
seisukohaga, et kaebajal oli piisav aeg seadusemuudatustega tutvumiseks.
11. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja ringkonnakohtu seisukohaga, et intressi suuruse arvutamisel
tuleb lähtuda MKS § 116 lg 1 teisest lausest ning maksuhaldur oli kohustatud intressi arvestama kuni
maksuotsuse kehtetuks tunnistamise päevani 17. juunil 2009.
Maksukorralduse seaduses eristatakse tagastusnõude tuvastamise ja tagastusnõude täitmise nõudel.
Halduskolleegium on 5. veebruari 2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-89-06 selgitanud, et õigustatud isik
peab MKS § 33 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teavitama maksuhaldurit tagastusnõudest, esitades
selleks kas maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub tagastusnõude suurus, selle
tekkimise aeg ja asjaolud. Seejärel peab maksuhaldur võtma seisukoha tagastusnõude õigsuse osas
ning kui maksuhaldur on kinnitanud tagastusnõude õigsust, teeb ta selle kohta kande
maksukohustuslaste registris peetavas maksuarvestuses. Maksuhaldurile teatavaks tehtud ja
tuvastatud tagastusnõude täitmise kord on sätestatud MKS §-s 106.
MKS § 106 lg 1 (alates 1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) sätestab: "Tagastusnõude (§ 33)
täitmise taotlus tuleb maksuhaldurile esitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto andmetega."
12. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas tekib maksukohustuslasel tagastusnõue
maksuhalduri haldusakti tühistamisest halduskohtu otsusega. Halduskohtule esitatud kaebus võib
selles kontekstis asendada tagastusnõude tuvastamise kaebust, mitte aga tagastusnõude täitmise
taotlust. Kohtuotsusest tuleneva tagastusnõude täitmiseks oleks maksukohustuslane pidanud MKS
§ 106 lg 1 kohaselt esitama eraldi taotluse vahetult maksuhaldurile.
Kohtuasjas on tuvastatud, et I. Prants esitas MTA Lõuna maksu- ja tollikeskusele taotluse tulumaksu
tagastamiseks ja sellelt intressi arvestamiseks 19. juunil 2009. Kuna taotlus on esitatud pärast
maksuotsuse tühistamise aluseks olnud kohtuotsuse jõustumist, ei ole täidetud MKS § 116 lg 1
kolmandas lauses toodud tingimus ning maksuhaldur oli intressi suuruse arvutamisel kohustatud
lähtuma sama lõike teisest lausest.
13. Eeltoodud põhjustel jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Tasutud kautsjon tuleb kanda riigituludesse.
Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld