3-2-1-14-11 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated14. aprillil 2010 esitas Richard Saarmann (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 1. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus
Legislator headnote
AI generated3-2-1-14-11 · Riigikohus: 14. aprillil 2010 esitas Richard Saarmann (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 1. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-14-11
Määruse kuupäev
Tartu, 31. märts 2011. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
Richard Saarmanni kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar
Liitmaa otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus
tsiviilasjas nr 2-10-17152
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Richard Saarmanni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja Richard Saarmann (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja
vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Puudutatud isik kohtutäitur Rannar Liitmaa
Puudutatud isik Galina Saarmann (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise kuupäev
14. märts 2011. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus ja Pärnu Maakohtu
8. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-17152.
2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Richard Saarmanni kaebus kohtutäitur Rannar
Liitmaa 1. aprilli 2010. a otsuse peale ja tühistada nimetatud otsus.
3. Määruskaebus rahuldada.
4. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda.
5. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Tamar Richard Saarmanni määruskaebuselt 4. jaanuaril
2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 14. aprillil 2010 esitas Richard Saarmann (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur
Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 1. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus
18. veebruari 2010. a kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks.
2. Kaebuse kohaselt esitas Galina Saarmann (sissenõudja) kohtutäiturile täitmiseks Pärnu Maakohtu
9. aprilli 2007. a otsuse, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja elatusraha võlgnevus
30 000 krooni.
Kohtutäitur koostas 18. veebruaril 2010 täiteasjas 175/2010/605 kohtutäituri tasu väljamõistmise
otsuse täitemenetluse alustamise tasu 2175 krooni väljamõistmiseks.
Avaldaja esitas 8. märtsil 2010 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale.
22. märtsil 2010 toimus kohtutäituri büroos kaebuse läbivaatamine, kus osales ka sissenõudja.
Kohtutäitur jättis 1. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata.
Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ei vasta seadusele. Kohtutäituril on õigus
nõuda kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 lg-s 1 nimetatud tasu juhul, kui sissenõudja on esitanud
avalduse igakuise elatusraha sissenõudmiseks (perioodilised maksed). Täiteasjas 175/2010/605 on
sissenõudja esitanud avalduse sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse (ühekordne makse)
nõudes, mille korral on täitemenetluse alustamise tasu üldisel alusel KTS § 34 kohaselt 250 krooni,
millele lisandub KTS § 32 lg 3 alusel käibemaks.
3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Elatusraha nõudmise täiteasjades tuleb kohaldada
alustamise tasu suuruse määramisel erinormi, KTS § 37 lg-s 1 sätestatut, mitte üldnormi KTS § 34.
Sissenõudja kaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud.
4. Pärnu Maakohus jättis 8. septembri 2010. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning
menetluskulud avaldaja kanda.
Määruse kohaselt sätestab KTS § 37 elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstava tasu.
Õigusnorm ei tee vahet, kas tegu on igakuiselt makstava elatise võlaga või pikema aja jooksul
tekkinud elatise võlaga. Praegusel juhul on elatise võlg 30 000 krooni. Seega on õige, et kohtutäitur
on nõudnud KTS § 37 lg-s 1 sätestatud menetluse alustamise tasuna 2175 krooni. Puudub õiguslik
alus KTS § 34 kohaldamiseks, kuigi tegu on elatusraha võlgnevuse ühekordse maksega. Seadusandja
ei ole sellist võimalust ette näinud.
5. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses ja palus teha uue määruse, millega kaebus
rahuldada.
Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt.
Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, nagu saaks kohtutäitur elatusraha sissenõudmisel pidevalt
küsida võlgnikult menetluse alustamise tasu. KTS § 37 lg 1 järgi on elatusraha sissenõudmise eest
makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa. Seega ei sõltu elatusraha sissenõudmisel
menetluse alustamise tasu sellest, kas võlgnik edaspidi tasub elatist vabatahtlikult ja täielikult või
mitte. KTS § 37 lg 2 kohaselt sõltub kohtutäituri põhitasu sellest, kas võlgnik tasub elatusraha
täielikult või osaliselt või enne selle sissenõutavaks muutumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse,
millega tühistada kohtutäituri otsus.
Määruskaebuse järgi on kohtud valesti kohaldanud KTS § 37. KTS § 37 lg 1 alusel on kohtutäituril
õigus nõuda menetluse alustamise tasu siis, kui sissenõudja on esitanud avalduse igakuise elatusraha
sissenõudmiseks. Praegu on sissenõudja aga esitanud avalduse ühekordse makse sissenõudmiseks.
Sel juhul tuleks kohaldada KTS § 34.
8. Kohtutäitur ja sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada
materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Samuti tuleb tühistada maakohtu
määrus. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus.
10. Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile
täitmiseks elatise võlgnevuse nõude, tuleb menetluse tasu määramisel lähtuda KTS §-st 34 või §-
st 37.
11. Alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda
menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Enne 1. jaanuari 2011
kehtinud KTS § 34 redaktsiooni kohaselt oli täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni. Elatise
sissenõudmise korral reguleeris ja reguleerib kohtutäituri tasu üldjuhul KTS § 37. Nimetatud
paragrahvi esimese lõike esimese lause kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse
alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale
(kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal 2175 krooni).
Seega reguleerib KTS § 37 lg 1 esimene lause esmapilgul eriregulatsioonina ammendavalt elatise
sissenõudmise korral menetluse alustamise tasu suurust. Siiski tuleneb KTS § 37 lg 1 teisest lausest ja
kohtutäituri töö iseloomust (eelduslikult suurem töökoormus) perioodiliste elatusrahavõlgnevuste
sissenõudmisel see, et menetluse alustamise tasu suurus on 2175 krooni vaid juhul, mil tegemist on
perioodilise elatise sissenõudmisega. KTS § 37 lg 1 teise lause kohaselt nõutakse menetluse
alustamise tasu sisse koos esimese igakuise elatusrahaga.
Praeguses asjas on esitatud kohtutäiturile täitmiseks ainult elatise võlgnevus 30 000 krooni ulatuses.
Seega ei ole tegemist perioodilise elatise sissenõudmisega ning võimalik ei ole kohaldada KTS § 37
lg 1 teist lauset, nõuda menetluse alustamise tasu sisse esimese igakuise elatusrahaga. Järelikult on
tegemist tavalise rahalise sissenõudega, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata
KTS § 34 alusel.
Kohtud ei ole KTS § 34 ja § 37 õigesti kohaldanud, see on viinud ebaõige lahendini. Seetõttu tuleb
kohtumäärused tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 1. aprilli
2010. a otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kohtutäituril tuleb teha uus seadusele
vastav menetluse alustamise tasu otsus.
12. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et määruses on jäänud jaotamata
menetluskulud. Menetluskulude jaotamine on TsMS § 173 lg 2 kohaselt kohtu kohustus ka siis, kui
menetlusosalised seda ei taotle.
Kuna kolleegium tühistab alama astme kohtute lahendid, on vajalik otsustada ka menetluskulude
jaotus. Kolleegium jätab menetluskulud kõikides kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause ning
lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Avaldaja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja
lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva
kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149
lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse
lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema
korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo Tamar.
Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik