Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-14-11 AI generated

3-2-1-14-11 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-14-11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

14. aprillil 2010 esitas Richard Saarmann (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 1. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-14-11 · Riigikohus: 14. aprillil 2010 esitas Richard Saarmann (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 1. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus

Keywords

AI generated
living expenses cost of living adjustment extraordinary pension without income limit marital standard of living fluctuating monthly income living conditions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-14-11

Määruse kuupäev

Tartu, 31. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Richard Saarmanni kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar

Liitmaa otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-17152

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Richard Saarmanni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Richard Saarmann (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Puudutatud isik kohtutäitur Rannar Liitmaa

Puudutatud isik Galina Saarmann (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

14. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus ja Pärnu Maakohtu

8. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-17152.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Richard Saarmanni kaebus kohtutäitur Rannar

Liitmaa 1. aprilli 2010. a otsuse peale ja tühistada nimetatud otsus.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda.

5. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Tamar Richard Saarmanni määruskaebuselt 4. jaanuaril

2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. aprillil 2010 esitas Richard Saarmann (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur

Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 1. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus

18. veebruari 2010. a kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks.

2. Kaebuse kohaselt esitas Galina Saarmann (sissenõudja) kohtutäiturile täitmiseks Pärnu Maakohtu

9. aprilli 2007. a otsuse, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja elatusraha võlgnevus

30 000 krooni.

Kohtutäitur koostas 18. veebruaril 2010 täiteasjas 175/2010/605 kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse täitemenetluse alustamise tasu 2175 krooni väljamõistmiseks.

Avaldaja esitas 8. märtsil 2010 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale.

22. märtsil 2010 toimus kohtutäituri büroos kaebuse läbivaatamine, kus osales ka sissenõudja.

Kohtutäitur jättis 1. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ei vasta seadusele. Kohtutäituril on õigus

nõuda kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 lg-s 1 nimetatud tasu juhul, kui sissenõudja on esitanud

avalduse igakuise elatusraha sissenõudmiseks (perioodilised maksed). Täiteasjas 175/2010/605 on

sissenõudja esitanud avalduse sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse (ühekordne makse)

nõudes, mille korral on täitemenetluse alustamise tasu üldisel alusel KTS § 34 kohaselt 250 krooni,

millele lisandub KTS § 32 lg 3 alusel käibemaks.

3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Elatusraha nõudmise täiteasjades tuleb kohaldada

alustamise tasu suuruse määramisel erinormi, KTS § 37 lg-s 1 sätestatut, mitte üldnormi KTS § 34.

Sissenõudja kaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud.

4. Pärnu Maakohus jättis 8. septembri 2010. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Määruse kohaselt sätestab KTS § 37 elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstava tasu.

Õigusnorm ei tee vahet, kas tegu on igakuiselt makstava elatise võlaga või pikema aja jooksul

tekkinud elatise võlaga. Praegusel juhul on elatise võlg 30 000 krooni. Seega on õige, et kohtutäitur

on nõudnud KTS § 37 lg-s 1 sätestatud menetluse alustamise tasuna 2175 krooni. Puudub õiguslik

alus KTS § 34 kohaldamiseks, kuigi tegu on elatusraha võlgnevuse ühekordse maksega. Seadusandja

ei ole sellist võimalust ette näinud.

5. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses ja palus teha uue määruse, millega kaebus

rahuldada.

Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt.

Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, nagu saaks kohtutäitur elatusraha sissenõudmisel pidevalt

küsida võlgnikult menetluse alustamise tasu. KTS § 37 lg 1 järgi on elatusraha sissenõudmise eest

makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa. Seega ei sõltu elatusraha sissenõudmisel

menetluse alustamise tasu sellest, kas võlgnik edaspidi tasub elatist vabatahtlikult ja täielikult või

mitte. KTS § 37 lg 2 kohaselt sõltub kohtutäituri põhitasu sellest, kas võlgnik tasub elatusraha

täielikult või osaliselt või enne selle sissenõutavaks muutumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse,

millega tühistada kohtutäituri otsus.

Määruskaebuse järgi on kohtud valesti kohaldanud KTS § 37. KTS § 37 lg 1 alusel on kohtutäituril

õigus nõuda menetluse alustamise tasu siis, kui sissenõudja on esitanud avalduse igakuise elatusraha

sissenõudmiseks. Praegu on sissenõudja aga esitanud avalduse ühekordse makse sissenõudmiseks.

Sel juhul tuleks kohaldada KTS § 34.

8. Kohtutäitur ja sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Samuti tuleb tühistada maakohtu

määrus. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus.

10. Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile

täitmiseks elatise võlgnevuse nõude, tuleb menetluse tasu määramisel lähtuda KTS §-st 34 või §-

st 37.

11. Alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda

menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Enne 1. jaanuari 2011

kehtinud KTS § 34 redaktsiooni kohaselt oli täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni. Elatise

sissenõudmise korral reguleeris ja reguleerib kohtutäituri tasu üldjuhul KTS § 37. Nimetatud

paragrahvi esimese lõike esimese lause kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse

alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale

(kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal 2175 krooni).

Seega reguleerib KTS § 37 lg 1 esimene lause esmapilgul eriregulatsioonina ammendavalt elatise

sissenõudmise korral menetluse alustamise tasu suurust. Siiski tuleneb KTS § 37 lg 1 teisest lausest ja

kohtutäituri töö iseloomust (eelduslikult suurem töökoormus) perioodiliste elatusrahavõlgnevuste

sissenõudmisel see, et menetluse alustamise tasu suurus on 2175 krooni vaid juhul, mil tegemist on

perioodilise elatise sissenõudmisega. KTS § 37 lg 1 teise lause kohaselt nõutakse menetluse

alustamise tasu sisse koos esimese igakuise elatusrahaga.

Praeguses asjas on esitatud kohtutäiturile täitmiseks ainult elatise võlgnevus 30 000 krooni ulatuses.

Seega ei ole tegemist perioodilise elatise sissenõudmisega ning võimalik ei ole kohaldada KTS § 37

lg 1 teist lauset, nõuda menetluse alustamise tasu sisse esimese igakuise elatusrahaga. Järelikult on

tegemist tavalise rahalise sissenõudega, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata

KTS § 34 alusel.

Kohtud ei ole KTS § 34 ja § 37 õigesti kohaldanud, see on viinud ebaõige lahendini. Seetõttu tuleb

kohtumäärused tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 1. aprilli

2010. a otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kohtutäituril tuleb teha uus seadusele

vastav menetluse alustamise tasu otsus.

12. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et määruses on jäänud jaotamata

menetluskulud. Menetluskulude jaotamine on TsMS § 173 lg 2 kohaselt kohtu kohustus ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

Kuna kolleegium tühistab alama astme kohtute lahendid, on vajalik otsustada ka menetluskulude

jaotus. Kolleegium jätab menetluskulud kõikides kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause ning

lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Avaldaja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo Tamar.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik