3-1-1-9-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-9-11

Otsuse kuupäev

31. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi N.Z karistamises liiklusseaduse § 7462

lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. septembri 2010. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-297

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.Z kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ida Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. märts 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

N.Z kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm ja Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juht vanemkomissar

Alvar Ottokar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 13. septembri 2010. a otsus muutmata.

2. Kassatsioon jätta rahuldamata.

3. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 eurot N.Z kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Prefektuuri 4. jaanuari 2010. a otsusega karistati N.Z LS § 7462 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni)

selle eest, et ta ei kasutanud ajavahemikes 11. november 2009. a kuni 15. november 2009. a; 17. november 2009. a kuni

21. november 2009. a ja 23. november 2009. a kuni 8. detsember 2009. a mootorsõidukile Scania R92ML registrimärgiga

XXX XXX paigaldatud sõidumeerikut nõuetekohaselt ega kandnud salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või

muude vahendite abil sõiduaja, muu tööaja ega puhkeaja kestust. Nimetatud sõidukis on sõidumeeriku kasutamine

kohustuslik. Samuti lõpetas N.Z 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehele 22. novembril 2009. a alustatud

salvestamise hiljem kui 24 tunni möödudes. Oma tegevusega rikkus N.Z Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15. märtsi 2006.

a määruses nr 561/2006 (edaspidi EÜ määrus nr 561/2006), LS § 204 lg-s 1 ja Euroopa Ühenduste Nõukogu 20. detsembri

1985. a määruse nr 3821/85 (edaspidi EMÜ määrus nr 3821/85) artiklis 15 sätestatud nõudeid.

Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses märkis N.Z, et ta teostas kõnealuse sõidukiga Scania R92ML sel ajal üksnes

eravedusid. Kohtuväline menetleja asus aga seisukohale, et ka üksnes eravedude teostamine ei vabasta veose veoks

ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhti sõidumeeriku kasutamise

kohustusest.

2. Kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Paul Paas, kes palus kohtuvälise

menetleja karistusotsuse tühistada ja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaitsja märkis, et LS § 203 lg 7

kohaselt peavad LS §-s 203 sätestatud nõudeid lisaks töölepingu alusel töötavatele juhtidele täitma ka muude võlaõiguslike

lepingute alusel töötavad juhid, ning jõudis järeldusele, et LS §-i 203 nõuded ei rakendu erasõitudeks kasutatavate sõidukite

puhul. Kuna N.Z ei teostanud ajavahemikus 11. november 2009. a kuni 8. detsember 2009. a vedusid ühegi lepingu alusel,

ei pidanud ta nimetatud perioodil sõidumeerikut kasutama.

3. Viru Maakohus jättis 13. septembril 2010. a Ida Prefektuuri otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Maakohus

tuvastas, et peatamise hetkel puudusid N.Z salvestuslehed 9. detsembrile 2009. a eelnenud kuupäevade kohta ja 22.

novembril 2009. a unustas ta ketta vahetada ning lõpetas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehele salvestamise

enam kui 24 tunni möödudes. Väidet, et S. Balõtsenko kasutas sõidukit Scania R92ML registrimärgiga XXX XXX

eravedudeks, pidas kohus paljasõnaliseks põhjusel, et menetlusalune isik polnud avaldanud kohtule firmade nimesid ega

kontaktandmeid, mis võimaldanuks kohtul või kohtuvälisel menetlejal tema ütluste õigsust kontrollida.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kes palub

maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kassaatori põhiseisukohad on

järgmised.

4.1. LS § 203 lg 7 kohaselt peavad LS §-s 203 sätestatud nõudeid täitma töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel

töötavad juhid. Järelikult ei rakendu LS § 203 isiklikeks sõitudeks kasutatavate sõidukite puhul.

4.2. Kuna väärteomenetluses pole välja selgitatud, milles seisneb N.Z autojuhtimisega seotud töö, põhineb maakohtu otsus

oletustel, millega rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes.

4.3. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et N.Z teostas oma sõidukiga ajavahemikus 11. november 2009. a kuni 8.

detsember 2009. a vedusid mõne võlaõigusliku lepingu alusel. Maakohus kohaldas vääralt tõendamiskoormist, kui nõudis

menetlusaluselt isikult selle tõendamist, et tal puudus kõne all oleval ajavahemikul vedude teostamiseks lepinguline alus.

5. Kassatsioonivastuses peab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juht vanemkomissar Alvar Ottokar

kassatsiooni alusetuks, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja on

seisukohal, et LS § 203 lg 1 kohustab kõiki suurema kui 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi

juhte järgima töö- ja puhkeaja nõudeid. Seega ei vabasta veo lepingulise aluse puudumine juhti töö- ja puhkeaja nõuete

täitmisest. Lisaks ei kohaldu käesolevas asjas ka ükski LS § 203 lg-s 8 sätestatud erand, mille korral sõidumeeriku

kasutamist ei nõuta.

6. Kohtuistungil jäid kassaator ja kohtuväline menetleja oma taotluste juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Arutlusel oleva väärteoasja keskne materiaalõiguslik küsimus seisneb selles, kas sõidumeeriku kasutamine on

kohustuslik mitteärilisel eesmärgil teostatavate vedude puhul.

8. Sõidumeeriku kasutamist käsitleva LS §-i 204 lg 1 kohaselt arvestatakse mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või

digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaega. Sõitjate

veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga

auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ning juhi ja tema

tööandja kohustused sätestab vastavalt LS § 203 lg-le 1 EÜ määrus nr 561/2006. Eeltoodust ja EÜ määruse nr 561/2006

preambuli p-st 25 nähtuvalt nõutakse sõidumeeriku paigaldamist ja kasutamist selleks, et tagada järelevalve võimalus

mootorsõiduki juhi sõidu- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamise üle.

LS § 204 lg 2 p 2 sätestab juhud, millistel pärast 1985. a 1. jaanuari valmistatud sõidukitel ei ole sõidumeerik kohustuslik.

Nendeks on sõidukid, mida kasutatakse EÜ määruse nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 203 lg 8 alusel nõuete täitmisest

vabastatud vedudel.

9. EÜ määrus nr 561/2006 kehtib alates 11. aprillist 2007. a. Enne seda sätestas sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga või

veost vedava üle 3500-kilogrammise registrimassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol

kehtestatud nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ning juhi ja tema tööandja kohustused Euroopa Ühenduste

Nõukogu 20. detsembri 1985. a määrus nr 3820/85 (edaspidi EMÜ määrus nr 3820/85), mille artikkel 4 p-i 12 alusel ei

kohaldatud seda määrust isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupade mitteärilise veo puhul. Järelikult polnud eravedu teostav

veokijuht kuni 11. aprillini 2007. a sõidu- ja puhkeaja piirangutega seotud ega pidanud ka sõidumeerikut kasutama.

10. EÜ määruse nr 561/2006 artikli 3 p h) jätab kaupade mitteärilised veod selle määruse rakendusalast välja aga üksnes

siis, kui kasutatava sõiduki või sõidukite kombinatsiooni lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni. Ka LS § 203 lg 8 p 4 sätestab,

et määruses nimetatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes, kui sõiduk, mille lubatud suurim täismass ei ületa 7500

kilogrammi, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid.

Ülaltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et üldise liiklusohutuse tagamiseks tuleb EÜ määruse nr 561/2006 kohaselt

sõidu- ja puhkeaja nõudeid järgida ning seega sõidumeerikut kasutada ka juhil, kes kasutab kaupade mitteäriliseks veoks

üle 7500-kilogrammise lubatud täismassiga sõidukit.

11. Viru Maakohus tuvastas, et N.Z peatati kontrollimiseks 9. detsembril 2009. a ja tal puudus salvestusleht 9. detsembrile

2009. a eelnenud kuupäevade kohta. Samuti oli 22. novembri 2009. a salvestuslehele kantud teave rohkem kui 24 tunni

kohta. Lisaks märkis maakohus, et N.Z sõiduk registreeriti esmakordselt 16. aprillil 1986. a ja selle registrimass on 17 000

kilogrammi. Kolleegiumi arvates on maakohus eelnevaga teinud kindlaks kõik N.Z vastutusele võtmist tingivad faktilised

asjaolud ning välistanud LS § 203 lg-s 8 loetletud erandid. Seega on maakohus tuvastanud sõidumeeriku salvestuslehtede

kasutamisnõuete rikkumise N.Z poolt ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7462 lg 1 järgi.

12. Toetudes eeltoodule ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 13.

septembri 2010. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

13. Riigikohtu istungil esitas N.Z kaitsja L. Tamm taotluse hüvitada N.Z-ile seoses kassatsioonimenetlusega

advokaadibüroo poolt koostatud arve alusel veel maksmata kaitsjatasu summas 600 eurot. Kuna Riigikohus jätab maakohtu

otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni rahuldamata, tuleb menetluskulu jätta KrMS § 186 lg 2 alusel

N.Z kanda.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg