3-3-1-69-09 · Riigikohus

Riigikohtunike Jüri Ilvesti, Henn Jõksi ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu

otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-69-09, mille p-ga 1 on ühinenud riigikohtunik Jaak Luik

1. Me ei nõustu üldkogu otsuse p-s 94 esitatud lõppjäreldustega ning üldkogu poolt Tallinna

Halduskohtule antud juhisega, mille kohaselt peab halduskohus asja uuel läbivaatamisel tuvastama,

kas Vaike Õiglasele riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise

seaduse (AVVKHS) § 5 lg 4 alusel makstud hüvitis on õiglane ning juhul, kui see pole seda, siis

tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätma kohaldamata AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause

esimese alternatiivi, mõistma õiglase hüvitise maksmise aluste ja korra puudumisel V. Õiglasele

riigilt välja kahjuhüvitise õiglases määras põhiseaduse (PS) § 25 alusel ning saatma kohtuotsuse

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks Riigikohtule.

Üldkogu algatas V. Õiglase haldusasjas kassatsioonkaebust menetledes põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 teise lause alusel 15. juunil 2010 põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse küsimuses, kas AVVKHS § 5 lõiked 1, 2 ja 4 on põhiseadusega

vastavuses ja kaasas sellesse menetlusse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

menetlusosalised (vt üldkogu otsuse p 33). Leiame, et Riigikohus peab enda algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse asja lõpuni menetlema, tehes ühe PSJKS § 15 lg-s 1

nimetatud otsustustest. Seadusest ei tulene võimalust, et Riigikohus saadab enda algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja läbivaatamiseks alama astme kohtule.

2. Üldkogu otsuse p-st 93 nähtuvalt ei pidanud üldkogu AVVKHS § 5 lõike 4 esimese lause esimest

alternatiivi asjassepuutuvaks sätteks (PSJKS § 14 lg 2 esimene lause), kuna kahju tekkimine ja selle

ulatus on tuvastamata. Oleme teistsugusel seisukohal.

Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega,

st, et see mõjutab kohtuasja lahendamise tulemust (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus

asjas nr 3-4-1-10-00, p 10). Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele

mittevastavuse korral otsustama asja teisiti kui selle sätte põhiseadusele vastavuse korral (vt

Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-02,

p 15). Arvestades eeltoodud kohtupraktikat, on AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimene alternatiiv

asjassepuutuvaks sätteks, sest selle sätte kehtivusest sõltub, kas alama astme kohtute otsused tuleks

jätta muutmata või tühistada. Kahju tekkimine ja ulatus on materiaalõiguse kohaldamiseks olulised

asjaolud, millest oleneb V. Õiglase kahju hüvitamise kaebuse sisuline lahendamine.

AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiivi asjassepuutuvus ilmneb meie arvates ka sellest,

et V. Õiglaselt võeti alusetult vabadus ning tal pole võimalik selle sätte tõttu nõuda halduskohtus

õiglast hüvitist. Kui selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks oleks üldkogu arvates olnud

vaja tuvastada täiendavaid asjaolusid, siis oleks üldkogu saanud lasta V. Õiglasel neid asjaolusid

tõendada. PSJKS §-des 49 ja 50 nähakse ette tõendite esitamise võimalus põhiseaduslikkuse

järelevalvet puudutavates küsimustes. Nendes küsimustes on üldkogul asjaolude tuvastamise ja

tõendite hindamise pädevus (vt Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-

09, p-d 81-93).

3. Üldkogu otsuse p-dest 84 ja 87 järeldub, et AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiiv on

vastuolus PS §-dega 32, 12 ja 11 nende koostoimes. Üldkogu leidis veel, et vajadusel tuleb kohaldada

kahju hüvitamiseks ka PS §-i 25 (vt üldkogu otsuse p-d 65 ja 94). Arvestades AVVKHS § 5 lg 4

esimese lause esimese alternatiivi asjassepuutuvust (vt käesoleva eriarvamuse p 2) leiame, et üldkogu

oleks pidanud tunnistama selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see

piirab riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstava hüvitise suurust.

4. Üldkogu otsusest ei nähtu, missugusel õiguslikul alusel üldkogu tühistas alama astme kohtute

otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule (vt üldkogu otsuse p 92).

Juhul kui üldkogu oleks tunnistanud AVVKHS § 5 lg 4 esimese lause esimese alternatiivi

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt käesoleva eriarvamuse p 3), siis oleks alama astme

kohtute otsuste tühistamise ja asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmise aluseks olnud

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine (vt halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 1 p 6 ja

§ 72 lg 1 p 5 ).

Jüri Ilvest, Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu