3-2-1-16-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-16-11

Määruse kuupäev

Tartu, 30. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Rinat Kalimulini hagi Liider Service OÜ (likvideerimisel)

vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks

ja hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-77781

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rinat Kalimulini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Rinat Kalimulin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja Liider Service OÜ (likvideerimisel) (registrikood

11128074)

Asja läbivaatamise kuupäev

7. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-77781 ja

Harju Maakohtu 2. augusti 2010. a määrus samas asjas osas, milles mõisteti Rinat Kalimulinilt

Liider Service OÜ kasuks välja menetluskulud 19 374 krooni 90 senti. Saata asi selles osas

samale maakohtule uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ-le Rinat Kalimulini määruskaebuselt tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rinat Kalimulin (hageja) esitas 14. augustil 2008 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni

töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) Liider Service OÜ (likvideerimisel) (kostja) vastu

avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks

töötaja algatusel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja 49 440 krooni suurune hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.

2. Töövaidluskomisjon jättis 9. oktoobri 2008. a otsusega avalduse rahuldamata.

3. Hageja esitas 20. novembril 2008 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tunnistada

töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis

34 960 krooni.

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Harju Maakohus jättis 17. mai 2010. a otsusega hagi rahuldamata.

6. Hageja esitas 18. juunil 2010 hagist loobumise avalduse.

7. Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja palus hagejalt enda kasuks välja mõista

menetluskulud 19 374 krooni 90 senti, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest 15 600 krooni ja

tõlkekuludest 3774 krooni 90 senti.

8. Harju Maakohus lõpetas 2. augusti 2010. a määrusega asja menetluse ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 19 374 krooni 90 senti.

Maakohus leidis, et on põhjendatud hagejalt välja mõista menetluskulude katteks 19 374 krooni

90 senti, kuna menetlus on olnud mahukas ning kostja on olnud kohustatud kandma ka tõlkekulusid.

9. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja saata asi

maakohtule uueks lahendamiseks. Hageja leidis, et maakohus rikkus TsMS § 176 lg-t 4, mille

kohaselt oleks tulnud hagejale anda mõistlik võimalus avaldada seisukohta kostja menetluskulude

nimekirja kohta. Maakohus hagejale kostja menetluskulude nimekirja ei edastanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2010 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et iseenesest on õige hageja seisukoht, et maakohus rikkus tema õigust

kujundada ja avaldada kohtule oma seisukoht kostja kasuks välja mõistmisele kuuluvate

menetluskulude kohta. Samas ei ole hageja määruskaebuses tuginenud väitele, et maakohtu

menetlusnormi selline rikkumine on toonud kaasa lõppjärelduses eksliku kohtulahendi. Kaebusest ei

selgu, kuidas menetlusnormi rikkumine on mõjutanud maakohtu seisukohta, et hagejalt tuleb kostja

menetluskulud täies ulatuses välja mõista. Kuna kaebus sellist põhjendust ei sisalda, ei ole vaatamata

menetlusnormi rikkumisele põhjust maakohtu lahendi järelduste õigsuses kahelda. Maakohus on

hinnanud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kulutõendeid, on arvestanud menetluse

mahtu ja keerukust ning seda, et kostja on kandnud tõlkekulud, ning põhjendanud sellega oma

seisukohta, et kostja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb täies ulatuses rahuldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

Hageja leiab, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet sellega, et ei võimaldanud

hagejal esitada seisukohta kostja menetluskulude kohta. Seda on tunnistanud ka ringkonnakohus.

Seega oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ning TsMS § 659 alusel tühistama.

Kostja menetluskulud on suuremas osas põhjendamata ning tõendamata. Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-09 tehtud lahendis leidnud, et õigusabi kulude kindlaksmääramiseks tuleb kohtule

esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Kostja ei ole

seda teinud. Kostjat on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluse alguses esindanud juhatuse

liige ning töötaja. Alles 2009. a septembrist esindas kostjat lisaks juhatuse liikmele ka lepinguline

esindaja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millise esindaja menetluskulude

hüvitamist taotletakse. TsMS § 175 lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötaja kuludest

üksnes sõidukulud.

12. Kostja ei ole hageja määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegiumi arvates tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese

ja kolmanda lause alusel tühistada osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud,

ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks lahendamiseks.

14. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus TsMS § 176 lg 4 teist lauset sellega, et ei edastanud

hagejale kostja taotlust hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks ega andnud hagejale sellega

mõistlikku võimalust kostja menetluskulude kohta seisukohta avaldada. Kolleegium leiab, et

iseenesest oleks ringkonnakohus võinud selle rikkumise kõrvaldada, edastades ise hagejale kostja

menetluskulude nimekirja ja küsides selle kohta seisukohta. Praeguses asjas ringkonnakohus seda ei

teinud. Toimikust ei nähtu ka andmeid, et hagejale olnuks enne maakohtu määruse peale

määruskaebuse esitamist teada kostja menetluskulude nimekirja sisu (nt andmed toimikuga tutvumise

kohta ajavahemikul menetluskulude nimekirja esitamise ja maakohtu määruse peale määruskaebuse

esitamise vahel). Seega ei olnud hagejal võimalust avaldada sisulist seisukohta kostja menetluskulude

kohta ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses.

15. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kostja menetluskulude nimekiri ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi

osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada

dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole

võimalik õigusabikulusid välja mõista. TsMS § 1741 lg 1 järgi määrab kohus asja menetluse

lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude

jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus

menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seda sätet tuleb

tõlgendada nii, et õigusabikulude kohta tuleb esitada ka dokument, millest nähtuks õigusabi

osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 15). Praeguses asjas ei nähtu kostja esitatud menetluskulude

nimekirjast õigusabi osutamisele kulunud aeg. Maakohus oleks pidanud andma kostjale tähtaja selle

puuduse kõrvaldamiseks. Asja uuel lahendamisel maakohtus tuleb kostjal võimaldada esitada

nõuetekohane menetluskulude nimekiri. See tuleb edastada hagejale ning anda talle mõistlik

võimalus avaldada selle kohta oma seisukoht. Seejärel saab maakohus lahendada küsimuse, millises

ulatuses peab hageja kostja menetluskulud hüvitama.

16. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada

Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ-le.

17. Kuivõrd praeguses asjas vaieldakse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise üle, siis

TsMS § 178 lg 3 järgi määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull