3-3-1-50-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-50-10

Määruse kuupäev

30. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn

Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Indrek

Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik,

Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlus seada

kohtulik ühishüpoteek summas 7 500 000 krooni Eesti Vabariigi

kasuks kinnistutele, mille omanikuks on kinnistusraamatus

märgitud OÜ T.R.E.C.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2010. a määrus haldusasjas nr 3-

09-2919

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ T.R.E.C. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus Tartu Halduskohtule 8. detsembril

2009 ja täiendavalt 15. detsembril 2009 esitatud taotlustes seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu-

ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) 7 500 000 krooni suuruse kohtuliku ühishüpoteegi

üheksale OÜ T.R.E.C. omandis olevale kinnisasjale.

Taotluse esitamise aluseks oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1, mis sätestab: "Kui

maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku

struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse

§ 130 lg 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoimingud."

Taotluse põhjenduste kohaselt oli OÜ T.R.E.C. asunud talle kuuluvat kinnisvara võõrandama ning

seetõttu võis 2. detsembri 2009. a kontrollaktiga nr 12.2-3/4040-6 OÜ-le T.R.E.C. arvestatud

7 478 327 krooni suuruse käibemaksu sissenõudmine tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda

võimatuks. Eelneva tõttu ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, oli

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude

või kohustuse määramist.

2. Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2919 rahuldamata

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotluse seada ühishüpoteek summas 7 500 000

krooni Eesti Vabariigi kasuks kinnistutele, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud OÜ

T.R.E.C. Sama määrusega rahuldas Tartu Halduskohus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse taotluse seada kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks kinnistutele, mille omanikuna on

kinnistusraamatusse kantud OÜ T.R.E.C., igale kinnistule määruses nimetatud ulatuses, kokku 7 500

000 krooni, ning saatis määruse ärakirja kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja

Pärnu Maakohtu Pärnu kinnistusjaoskonnale. Määruse põhjendused olid järgmised:

a) taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et

haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub OÜ T.R.E.C. haldusakti sundtäitmise vältimiseks

võõrandama (või muul viisil käsutama) temale kuuluvat vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades

maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete rakendamata jätmise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda võimatuks;

b) MKS § 1361 lg-ga 1 on ette nähtud, et maksuhaldur peab nii ise täitetoiminguid sooritama kui ka

osal juhtudel taotlema kohtulikus korras täitetoimingute tegemist. MKS § 1361 tuleb tõlgendada

selliselt, et halduskohtul on loataotluse rahuldamisel volitus teha valitud täitetoiming. Praegusel juhul

on maksukeskus selgelt väljendanud soovi seada OÜ T.R.E.C. üheksale kinnistule hüpoteek.

Halduskohtu pädevuses on vajadusel kohtulikku hüpoteeki seada. See tagab ka sätte eesmärgiks oleva

soovitud kiire reageerimise enne vastutusotsuse tegemist;

c) kohtulikku hüpoteeki ei saa seada ühishüpoteegina. Eeltoodust tulenevalt on haldusasja raames

põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine kõigile OÜ T.R.E.C. omanduses olevatele kinnistutele.

3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas määruskaebuse, milles palus

halduskohtu määruse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata ühishüpoteegi seadmise taotlus, ja

rahuldada selles osas taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht,

mille kohaselt ei saa kohtulikku hüpoteeki seada ühishüpoteegina. Ühishüpoteegi seadmise võimalust

toetab ka kohtupraktika. Tallinna Halduskohus on 9. novembri 2009. a määruses haldusasjas nr 3-09-

2568 andnud loa esitada taotlus seada Eesti Vabariigi kasuks kohtulik ühishüpoteek.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 ei keela kohtuliku hüpoteegi seadmist ühishüpoteegina ning AÕS §-

ga 3631 ei nähta ette erandit AÕS § 359 suhtes, mille tõttu on kohtulikku hüpoteeki võimalik mitmele

kinnisasjale seada nii osahüpoteekidena kui ka ühishüpoteegina, ning lähtuvalt AÕS §-s 364 ja § 360

lg-s 2 sätestatust on hüpoteegisumma jagamine hüpoteegipidaja õigus, mitte kohustus. Põhjendamatu

on halduskohtu otsustus mitte rahuldada ühishüpoteegi seadmise taotlust, vaid rahuldada alternatiivne

osahüpoteekide seadmise taotlus, kuna ühishüpoteegi seadmisega mitmele kinnisasjale kaob

praktiliselt võimalus seada mõnele kaasvastutavale kinnisasjale harilik hüpoteek ning hüpoteegi

jagamine osahüpoteekideks ei anna taotlejale sama tagatist.

4. OÜ T.R.E.C. esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt:

a) halduskohus tõlgendas ebaõigesti MKS § 1361, leides, et talle kuulus lisaks õigusele otsustada loa

andmine ka pädevus hüpoteeke seada. Halduskohus saab otsustada üksnes loa andmise

täitetoiminguks, mitte täitetoimingu tegemise;

b) halduskohus pidas ebaõigesti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse paljasõnalist

väidet selle kohta, et OÜ T.R.E.C. võib hakata edaspidi tegema toiminguid, mis vähendavad tema

maksejõulisust, MKS § 1361 lg 2 p-s 1 nimetatud põhjenduseks. Praegusel juhul ei ole alust arvata, et

OÜ-l T.R.E.C. puudub vara, mille arvel maksuotsuse jõustumise korral seda täita. Maksuhaldur on ise

esitanud andmed selle kohta, et OÜ-le T.R.E.C. kuulub piisavalt kinnisvara. Asjaolu, et OÜ T.R.E.C.

on enda kinnisvara kasumlikult võõrandanud, ei ole tema vara vähendanud, vaid tema vara ja

likviidsust suurendanud. OÜ T.R.E.C. tegevus on olnud seega võimaliku maksuotsuse täitmist soosiv,

mitte seda raskendav või võimatuks tegev. OÜ T.R.E.C. on enne kontrollakti nr 12.1.-3/4040-6

saamist toimunud vara võõrandamisel tasunud müügihinnalt käibemaksu seaduses ettenähtud

suuruses ja tähtajaks ning tema tegevusest ei tulene, et ta hoiaks kuidagi kõrvale maksude tasumisest;

c) halduskohus on jätnud tähelepanuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-s 4

sätestatu. Kõigi OÜ-le T.R.E.C. kuuluvate kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega ei ole

põhjendatud ega vajalik ning seda ei saa pidada proportsionaalseks meetmeks. See on OÜ-le T.R.E.C.

liiga koormav ja võib tekitada talle võimaliku maksuotsusega määratavat maksusummat ületava

kahju ning seiskab tema majandustegevuse. Samuti võib hüpoteekide realiseerimise eesmärgil kogu

vara sundkorras võõrandamiseks võimaluse loomine tekitada OÜ-le T.R.E.C. suurt kahju;

d) halduskohtu määrusega kehtestatud täitmise tagamise abinõu on liiga koormav,

ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Arvestades võimaliku tulevikus tehtava maksuotsusega

määratava maksusumma suurust, oleks täitmise tagamiseks piisanud ühele või paarile OÜ-le T.R.E.C.

kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmisest. Taotlus koormata kohtulike hüpoteekidega

kogu kinnisvara, mille väärtus ületab mitu korda võimalikku tagatavat nõuet, pole õigustatud ja

halduskohus ei ole seda ka põhjendanud;

e) Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on taotluses esitanud valeandmeid selle kohta, et

taotluse esitamise ajaks pole OÜ-le T.R.E.C. kontrollakti väljastatud, ning selle kohta, et OÜ

T.R.E.C. on deklareerinud 2009. a augustis 7 516 907 krooni suurust käibemaksu enammakset;

f) OÜ T.R.E.C. on väljendanud maksuhaldurile valmidust maksuvaidluse korral tasuda või

deponeerida maksuotsusega määratav maksusumma intressiarvestuse peatamiseks ning küsinud

maksuhaldurilt infot muude aktsepteeritavate tagatiste kohta eesmärgiga vajadusel ja võimalusel

sellist tagatist pakkuda.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2010. a määrusega Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-

ja tollikeskuse määruskaebuse rahuldamata ning rahuldas OÜ T.R.E.C. määruskaebuse ja tühistas

halduskohtu määruse osas, millega seati kohtulik hüpoteek OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele, ja tegi uue

määruse, millega andis maksuhaldurile loa taotleda hüpoteegi seadmist taotluses soovitud ulatuses.

Kohtu põhjendused on järgmised:

a) Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27. jaanuari 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 leidnud,

et kohtuliku ühishüpoteegi kandmine kinnistusraamatusse ei ole võimalik. Kuna MKS § 130 lg 1 p 51

kohaselt tuleb praegusel juhul kohaldada samuti kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni, siis ei näe

ringkonnakohus võimalust Maksu- ja Tolliameti määruskaebuse rahuldamiseks;

b) MKS § 1361 lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 51 tuleneb nende koostoimes, et kui maksude tasumise

õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale. Seega ei tulene

eeltoodud regulatsioonist, et halduskohus võiks maksuhalduri taotluse alusel ise kohtulikku hüpoteeki

seada, st sooritada maksuhalduri soovitud täitetoimingut. Halduskohtul on võimalik anda

maksuhaldurile üksnes luba taotleda hüpoteegi seadmist;

c) MKS § 1361 lg 1 ja teiste sellega seotud sätete grammatilise tõlgendamise tulemus ei pruugi olla

kõige paremini kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti võib regulatsioonile ette heita

õigusselgusetust ning regulatsiooni kohaldamisel võivad tekkida muudki probleemid. Samas ei pea

ringkonnakohus siiski võimalikuks selgesõnaliselt MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud loa andmise õigust

tõlgendada laiendavalt selliselt, et halduskohtul on ise õigus sooritada maksuhalduri soovitud

toiming. Sellisel juhul ei realiseeri halduskohus mitte halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

haldustoiminguks loa andmise instituuti, vaid sooritab ise toiminguid, milleks tal haldustoiminguks

loa andmise menetluse raames õiguslikku alust ei ole. Lisaks on vaatlusaluse regulatsiooni

maksukorralduse seadusesse lisanud seaduse eelnõu seletuskirjas räägitud samuti üksnes sellest, et

halduskohtul on võimalik anda vaid luba sooritada täitetoiming, mitte ise seda toimingut teha;

d) nõustuda ei saa maksuhalduri vastuse seisukohaga OÜ T.R.E.C. määruskaebusele, et halduskohtu

otsusega ei seatud hüpoteeki, vaid otsustati loa andmine. Hüpoteegi seadmine halduskohtu määrusega

ilmneb selgelt määruse resolutsiooni p-st 2 ja samuti määruse põhjendustest;

e) kuna halduskohus oli sooritanud toimingu oma pädevust ületades, siis saab OÜ T.R.E.C. esitada

selle peale määruskaebuse hoolimata sellest, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 30 lg 2

p-st 2 ja § 29 lg-st 3 OÜ-le T.R.E.C. määruskaebuse esitamise õigust otseselt ei tulene.

f) maksuhaldur on taotluses ja vastuses OÜ T.R.E.C. määruskaebusele veenvalt põhjendanud, miks

on alust arvata, et maksukohustuslane võib muuta end maksejõuetuks, mis omakorda võib viia

maksusumma sissenõudmise võimatuseni. OÜ T.R.E.C. alustas kohe pärast 21. aprillil 2009 alustatud

maksukontrollist teadasaamist talle kuuluvate kinnistute võõrandamist. Samuti on AS Builderflex,

kellelt OÜ T.R.E.C. kinnistud omandas ja keda maksuhaldur kahtlustab ühises tegutsemises

eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist riigile ja tekitada OÜ-le T.R.E.C. võimalus saada tagasi

sisendkäibemaks, käitunud pärast tema suhtes maksukontrolli alustamisest teadasaamist samamoodi -

võõrandanud kinnistud ning loonud sellega olukorra, kus Harju Maakohtu 16. novembri 2009. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-09-32223 lõpetati AS Builderflex pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et ka OÜ T.R.E.C käitub samamoodi;

g) OÜ T.R.E.C. väidab, et kõigi talle kuuluvate kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega ei

ole põhjendatud ja on liiga koormav ning tõenäoline maksukohustus (7 478 327 krooni) on oluliselt

väiksem kui kinnistute koguväärtus (60 450 000 krooni). Ringkonnakohtu arvates on kinnistute

koguväärtus väiksem. Kinnistute väiksemale tegelikule turuhinnale viitab asjaolu, et AS Swedbank

müüs 27. veebruaril 2009 nõudeõiguse AS Builderflex vastu OÜ-le T.R.E.C. 18 000 000 krooni eest.

Seega hindas AS Swedbank vaidlusaluste kinnistute väärtust oluliselt väiksemaks. Samuti on

vaidlusaluste kinnistute, mis tollal kuulusid AS-le Builderflex, ülehinnatusele viidatud ka Harju

Maakohtu 16. novembri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-32223;

h) seega ei ole alust arvata, et hüpoteegiga kõigi maksukohustuslaste kinnistute koormamine oleks

ebaproportsionaalne ning et maksukohustuse täitmise tagamiseks piisanuks vaid osa kinnistute

koormamisest hüpoteegiga. OÜ T.R.E.C. ei ole esitanud selle kohta mingeid tõendeid, vaid tugineb

kinnistute väärtuse määramisel AS-lt Builderflex vaidlusaluste kinnistute ostmisel kajastatud hinnale.

Arvestades maksuhalduri kahtlustusi OÜ T.R.E.C. ja AS Builderflex ühises tegutsemises

maksukohustust moonutaval eesmärgil, ei ole alust pidada kinnistute sellist hinda nende tegelikuks

turuväärtuseks. OÜ T.R.E.C. ei ole määruskaebuses näidanud, millise hinnaga millistele kinnistutele

hüpoteegi seadmisest piisaks tõenäolise maksukohustuse täitmise tagamiseks kõikide kinnistute

hüpoteegiga koormamise asemel;

i) maksuhaldur on õigesti märkinud, et OÜ-l T.R.E.C. on võimalik MKS § 1361 lg 3 järgi esitada muu

tagatis maksukohustuse tasumise tagamiseks ning vabaneda sel viisil kohtulikust hüpoteegist

kinnistutele. Seetõttu ei saa pidada praegusel juhul kohtulike hüpoteekide seadmist OÜ T.R.E.C.

jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks.

Ringkonnakohus pidas võimalikuks maksuhalduri taotlus ise uuesti lahendada ning see rahuldada.

Arvestades maksuhalduri määruskaebust ja OÜ T.R.E.C. määruskaebusele antud vastust, on ilmne, et

maksuhaldur soovib jätkuvalt seada hüpoteeke OÜ T.R.E.C kinnisasjadele. Ka ei oleks maksuhalduri

sundimine halduskohtule uut taotlust esitama kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega

arvestaks asjaolu, et halduskohtu määruse tühistamise tingib üksnes asjaolu, et määruse tegemisel oli

halduskohus ületanud oma pädevust, kuid sisuliselt oli määrus õige. Seetõttu peab ringkonnakohus

võimalikuks anda Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba taotleda kohtuliku

hüpoteegi seadmist OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele.

6. OÜ T.R.E.C. esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada ringkonnakohtu

määruse osas, milles tehti uus määrus (st anti luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist).

Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

a) ringkonnakohus lahendas ise maksuhalduri taotluse, viidates menetlusökonoomiale ja sellele, et

maksuhalduril oli jätkuvalt soov hüpoteeki seada. MKS § 1361 lg-st 1 tuleneb, et taotlus tuleb esitada

halduskohtule, ja seega pole õiguspärane väita, et halduskohtusse pöördumine oleks tekitanud

põhjendamatut ressursikulu. Maksuhaldur taotles hüpoteegi seadmist, mitte luba. Seega on

ringkonnakohus lahendanud taotluse, mida maksuhaldur ei ole esitanud;

b) hüpoteegi seadmine on ebaproportsionaalne. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtki tõendit, vaid ainult

paljasõnalisi väiteid. Ringkonnakohtu määrus on põhjendamata;

c) ringkonnakohus on ebaõigesti lugenud asjaolu, et OÜ T.R.E.C. on kinnisvara võõrandanud,

maksejõuetuse põhjustamisele suunatud tegevuse alustamiseks. Kinnisvara võõrandamine on OÜ

T.R.E.C. majandustegevuse normaalne osa ning vara müügiga viiakse ellu äritegevuseks seatud

eesmärke;

d) halduskohtu määruse tegemisest on möödunud üle kolme kuu, kuid OÜ T.R.E.C. ei ole saanud

veel maksuotsust, mille täitmise tagamiseks ta taotles soorituste tegemist. Täitmise tagamiseks

toimingute sooritamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav ka siis, kui selliseid toiminguid

tehakse pikka aega enne maksukohustuse määramist või kui maksuotsust ei tehtagi.

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab kirjalikus vastuses, et ringkonnakohtu

määrus on põhjendatud. HKMS § 30 lg 2 p 2 ja § 29 lg 3 kohaselt ei ole OÜ-l T.R.E.C.

määruskaebuse esitamise õigust. MKS § 1361 lg 1 eesmärk on mh täitetoimingute kiire sooritamine,

kui on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib põhjustada enda maksejõuetuse. Eesmärk ei

olnud takerdumine kohtuvaidlustesse. HKMS § 47 lg 2 ja § 473 lg 2 kohaselt võis ringkonnakohus

teha uue määruse ja lahendada loa andmise. Taotluse sisulise põhjendatuse osas oli ringkonnakohus

halduskohtu määruses öelduga nõus.

8. Riigikohtu halduskolleegium andis 25. oktoobri 2010. a määrusega asja HKMS § 70 lg 11

alusel läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna leidis, et haldusasja lahendamine eeldab

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

9. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et HKMS § 741, § 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes

MKS §-ga 1361 ei ole kooskõlas põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5, kuna ei võimalda isikul, kelle suhtes

luba anti, kohtumääruse peale edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.

10. HKMS §-st § 741, § 29 lg-st 3 ja § 30 lg 2 p-st 2 koostoimes MKS §-ga 1361 tuleneb PS § 24 lg-

s 5 sätestatud edasikaebeõiguse piirang. Nende sätete kohaselt ei ole isikul võimalik esitada

määruskaebust kohtu määruse peale, millega antakse luba teha MKS §-s 1361 nimetatud

haldustoiming, samuti vastava ringkonnakohtu määruse edasikaebamiseks Riigikohtule.

11. Edasikaebeõiguse piirangu eesmärk on avalik huvi maksude laekumise vastu. Edasikaebeõiguse

piirang ei ole aga mõõdukas. Halduskohtu poolt riigi täitevvõimule loa andmine täitetoimingute

tegemiseks on isiku õigusi tugevalt riivav toiming, mis võtab isikult võimaluse oma vara vabalt

kasutada ja käsutada. Samas ei ole selles regulatsioonis isikul õigust vaidlustada kohtu määrust,

millega anti luba selle haldustoimingu tegemiseks (praegusel juhul kohtuliku ühishüpoteegi

seadmiseks). Märkida tuleb ka seda, et HKMS § 30 lg 1 p 1 järgi saab taotleja (riigi täitevvõim)

esitada selles asjas määruskaebuse halduskohtu otsuse peale, kuid teisel poolel on võimalik

määruskaebust esitada ainult sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud juhtudel. MKS §-st 1361 tulenev juht

siia alla ei kuulu. Tulenevalt PS § 24 lg-st 5 peab esimese astme kohtu määruse kontrollimiseks

määruskaebuse esitamist (sama ka Riigikohtusse edasikaebamiseks) võimaldama lisaks taotlejale ka

teisele poolele. Selleks, et vältida liigset ajakadu, peavad tähtajad nii kaebuse esitamiseks kui ka

kohtulikuks läbivaatamiseks olema võimalikult lühikesed.

12. Riigikogu õiguskomisjon leidis, et HKMS §-st § 741, § 29 lg-st 3 ja § 30 lg 2 p-st 2 koostoimes

MKS §-ga 1361 sätestavad küll menetlusõigusliku piirangu, kuid see piirang ei ole põhiseadusega

vastuolus.

13. Haldustoiminguks loa andmine ei ole materiaalses mõttes kohtuotsus. Asjas hiljem tehtava

sisulise lahendi vaidlustamise võimalused on avaramad ja neid kasutades on võimalik hiljem lasta

kontrollida ka menetluslike otsustuste seaduslikkust. Piirang on õigustatav avaliku huviga maksude

laekumise vastu, mis peaks üldjuhul kaaluma üles puudutatud isiku õiguste kitsendamise.

14. Lisaks märgib õiguskomisjon, et kui isikult võetaks seletus HKMS § 29 lg 3 tähenduses, siis

oleks tal ka kaebeõigus ja põhiseadusega vastuolu probleemi ei tekiks. Kuigi seletuse andmise või

võtmise kohustust ühestki seadusest ei tulene, ei välista need seadused selle võtmist kohtu

initsiatiivil.

15. Veel juhib õiguskomisjon Riigikohtu tähelepanu sellele, et uue halduskohtumenetluse seadustiku

eelnõu kohaselt on haldustoiminguks loa andmise määruse peale võimalik edasi kaevata kuni

Riigikohtuni.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus

16. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab, et HKMS §-st § 741, § 29 lg-st 3 ja § 30

lg 2 p-st 2 koostoimes MKS §-ga 1361 tulenev edasikaebeõiguse piirang ei ole kooskõlas PS § 24 lg-

ga 5.

OÜ T.R.E.C.

17. OÜ T.R.E.C. leiab, et HKMS § 30 lg 2 p 2 on vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja tuleb tunnistada

kehtetuks osas, milles see ei võimalda isikul, kelle suhtes antakse MKS § 1361 alusel täitetoimingute

sooritamiseks luba, esitada määruskaebust MKS § 1361 alusel antava määruse suhtes nii

ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule.

18. HKMS § 30 lg 2 p 2 välistab igasuguse õiguse kaevata MKS § 1361 alusel antud määruse peale.

Samas kuulub MKS § 1361 alusel antav määrus PS § 24 lg 5 kaitsealasse, kuna see lahendab

täitetoiminguks loa andmise lõplikult (vt selle kohta Riigikohtu 9. jaanuari 2002. a määrus kohtuasjas

nr 3-1-1-121-01, p 6.5) ja piirab isiku põhiõigust enda omandit vabalt kasutada. Edasikaebeõiguse

täielik välistamine on seetõttu vastuolus PS § 24 lg-ga 5.

19. Isiku, kelle suhtes MKS § 1361 kohaldatakse, edasikaebeõigus oleks tagatud juhul, kui

Riigikohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks HKMS § 30 lg 2 p 2 osaliselt, s.o

kehtetuks HKMS § 30 lg 2 p 2 lauseosa "kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis

esitada seletuse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lg-le 3". Nõnda saab iga isik, kelle suhtes antakse

haldustoiminguks luba (nii MKS § 1361 alusel antav luba kui ka muu luba), esitada loa andmise

määruse peale määruskaebuse, olenemata seletuse andmise võimalusest või istungi korraldamise

kohustusest. PS § 24 lg-st 5 tulenev edasikaebeõiguse garantii eeldab ka seda, et määruskaebuse

esitamise õigus ulatuks Riigikohtuni. Sellist olukorda kajastab ka Riigikogu menetluses olev

halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 755) § 265 lg 5.

Õiguskantsler

20. Õiguskantsler leiab, et pärast halduskohtult hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud

maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus hagi tagamise sätete kohaselt ning seega on

HKMS § 30 ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara)

suhtes hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule

ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise

(või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus, PS § 24 lg-ga 5 ning § 149 lg-ga 3

kooskõlas.

21. Õiguskantsler lisab, et juhul, kui Riigikohus asub siiski seisukohale, et halduskohus võib ise

otsustada hüpoteegi seadmise või et pärast halduskohtult hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist

esitatud maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus registriasjana, siis on HKMS § 30 ja § 741

lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi

seadmine otsustati või hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule

ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise või hüpoteegi seadmise

taotlemiseks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebus, vastuolus nii PS § 24 lg-ga 5 kui ka

PS § 149 lg-ga 3 (selle koostoimes PS § 24 lg-ga 5).

22. Asjassepuutuvad on õiguskantsleri hinnangul HKMS § 30 ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes

osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, esitada määruskaebust

Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks

loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus.

Asja lahendamisel Riigikohtu halduskolleegiumis ei puutu asjasse, kas OÜ-l T.R.E.C. oli õigus

esitada määruskaebus ringkonnakohtule esimese astme kohtu määruse peale. Seega ei ole HKMS

§ 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 ning MKS § 1361 (nende omavahelises koostoimes) asjassepuutuvad sätted

osas, milles need ei võimalda OÜ-l T.R.E.C. kirjeldatud asjaoludel ringkonnakohtule määruskaebust

esitada (need oleks selles osas olnud asjassepuutuvad sätted, kui konkreetse normikontrolli oleks

algatanud halduskohus või ringkonnakohus).

23. Asjassepuutuvad sätted riivavad PS § 24 lg-st 5 tuleneva edasikaebeõiguse kaitseala, kuna OÜ

T.R.E.C. ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendati

hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud

määruskaebus.

24. Edasikaebeõiguse mittevõimaldamise eesmärgiks on kohtute töökoormuse vähendamine ja selle

kaudu kohtusüsteemi efektiivsuse (menetlusökonoomia) tagamine, mis on põhiseaduslikku järku

väärtus.

25. Riive ei ole õiguskantsleri hinnangul märkimisväärne. Edasikaebeõiguse piirang on küll lõplik,

kuna tegemist ei ole menetlusliku abi- või sekundaarnõude kohta tehtud otsustuse, vaid menetlust

lõpetava määruse ehk konkreetse kohtuasja lõpplahendi edasikaebeõiguse piiramisega.

Edasikaebeõiguse piiranguga võib kaasneda väga intensiivne põhiõiguste riive hüpoteegi seadmise

taotlemiseks loa andmisega (hüpoteegi seadmisega) kaasnevaid (võimalikke) tagajärgi arvestades.

26. Samas sõltub riive intensiivsus sellest, kas halduskohtul on endal õigus seada HKMS § 29 ning

MKS § 1361 lg 1 alusel toimuvas menetluses kohtulik hüpoteek, kuna sellest sõltub, kas ja mis alusel

on isikule hüpoteegi seadmise suhtes avatud kohtutee (sh edasikaebeõigus). Õiguskantsleri hinnangul

ei ole halduskohtul sellist õigust. Nende sätete sõnastus ei anna loa andmiseks pädevale

institutsioonile automaatselt pädevust ise seda tegevust sooritada.

27. Maksu- ja Tolliameti taotlus seada hüpoteek tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

hagi tagamise sätete kohaselt (TsMS § 377 jj, täpsemalt ilmselt TsMS § 378 lg 1 p 1). Sisuliselt on

enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist kohtuliku hüpoteegi seadmine

(täitetoiminguna) lähedane hagi tagamisele enne hagi esitamist, mida reguleerib TsMS § 382.

Eelkõige on oluline lg-st 1 tulenev kohustus põhistada, miks hagi kohe ei esitata (maksuhaldur peaks

analoogselt põhjendama, miks maksuseadusest tulenevat rahalist nõuet või kohustust kohe ei

määrata); lg-st 2 tulenev tähtaja määramine hagi esitamiseks, kusjuures tähtaeg ei või olla pikem kui

üks kuu ning tähtaja ületamisel hagi tagamine tühistatakse; lg-st 3 tulenev hagi tagamise asendamise

või tühistamise võimalus kohtu algatusel. Lisaks sellele peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama

hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju TsMS §-s 391 sätestatud tingimustel. Samuti on sel

juhul tagatud isiku kaebeõigus kuni Riigikohtuni välja TsMS § 390 lg 1 kohaselt. Kõik need abinõud

aitavad muu hulgas kaasa sellele, et hüpoteek oleks (jätkuvalt) proportsionaalne isiku õiguste suhtes,

kelle kinnistule hüpoteek seatakse.

28. Kui hüpoteegi seadmise peab (lisaks halduskohtu loale) otsustama maakohus just hagi tagamise

sätete järgi, on isiku edasikaebeõigus hagi tagamise määruse peale TsMS § 390 lg 1 järgi tagatud kuni

Riigikohtuni välja. Selle tõlgenduse kohaselt ei oleks ringkonnakohtu määruse peale, millega

lahendati halduskohtu loa andmise määruse peale esitatud määruskaebus, Riigikohtule

edasikaebeõiguse mittevõimaldamine seega märkimisväärne edasikaebeõiguse (PS § 24 lg 5) riive.

HKMS § 30 ja § 741 lg 1 omavahelisest koostoimest tulenev PS § 24 lg 5 riive on mõõdukas. Seega

on HKMS § 30 ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle

(vara) suhtes hüpoteegi seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule

ringkonnakohtu määruse peale, millega lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise

(või hüpoteegi seadmise) määruse peale esitatud määruskaebus, PS § 24 lg-ga 5 kooskõlas.

29. Juhul kui halduskohtult loa saamise järel tuleb maksuhalduri taotlus lahendada maakohtus

registriasjana (mitte hagi tagamise sätete järgi), siis hüpoteegi seadmisest puudutatud isikul ei teki

Riigikohtule edasikaebeõigust. Kui Riigikohus asub siiski seisukohale, et halduskohus (või

ringkonnakohus) võib ise otsustada hüpoteegi seadmise, või et pärast halduskohtult (või

ringkonnakohtult) hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri taotlus tuleb

lahendada maakohtus registriasjana, siis ei ole HKMS § 30 ja § 741 lg 1 omavahelisest koostoimest

tulenev PS § 24 lg 5 riive mõõdukas. HKMS § 30 ja § 741 lg 1 on omavahelises koostoimes osas,

milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmine otsustati või hüpoteegi

seadmise taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale,

millega lahendatakse hüpoteegi seadmise või hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise määruse

peale esitatud määruskaebus, vastuolus nii PS § 24 lg-ga 5 kui ka PS § 149 lg-ga 3 (selle koostoimes

PS § 24 lg-ga 5).

30. Lisaks on õiguskantsler seisukohal, et PS § 149 lg-st 3 peaks koostoimes PS § 24 lg-ga 5,

arvestades Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust kohtuasjas nr 3-4-1-7-08 (punkt 32), mille

kohaselt kohtumenetluse õigluse ja tõhususe eeldus on selle kooskõla põhiseaduses sätestatud

menetlusteega), siiski tulenema, et Riigikohtusse väljajõudmise potentsiaali peaksid omama vähemalt

kohtuasjad, milles otsustatakse isiku õiguste või kohustuste üle. Seda nõuet on võimalik täita nii

määruskaebemenetluses kui ka nn põhiasja edasikaebe korras edasikaebeõiguse andmisega.

31. Kui pärast halduskohtult hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri

taotlus tuleb lahendada maakohtus hagi tagamise sätete kohaselt, on HKMS § 30 ja § 741 lg 1

omavahelises koostoimes osas, milles need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmise

taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega

lahendatakse hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise (või hüpoteegi seadmise) määruse peale

esitatud määruskaebus, PS § 149 lg-ga 3 kooskõlas.

32. Kui Riigikohus asub siiski seisukohale, et halduskohus (või ringkonnakohus) võib ise otsustada

hüpoteegi seadmise, või et pärast halduskohtult (või ringkonnakohtult) hüpoteegi seadmise

taotlemiseks loa saamist esitatud maksuhalduri taotlus tuleb lahendada maakohtus registriasjana,

siis 1) otsustatakse kohtuasjas isiku õiguste üle ning isikul ei teki edasikaebeõigust muult aluselt

peale halduskohtu (või ringkonnakohtu) määruse, 2) menetlusökonoomiale ei saa selles kontekstis

anda märkimisväärset kaalu ning 3) kohtuasjal on põhimõtteline tähendus ühtse kohtupraktika

kujundamiseks (õiguskindluse tagamiseks) paljudes kohtuasjades ning võimalik, et ka õiguse

edasiarenduseks. Sellisel juhul on HKMS § 30 ja § 741 lg 1 omavahelises koostoimes osas, milles

need ei võimalda isikul, kelle (vara) suhtes hüpoteegi seadmine otsustati või hüpoteegi seadmise

taotlemiseks luba anti, esitada määruskaebust Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale, millega

lahendatakse hüpoteegi seadmise või hüpoteegi seadmise taotlemiseks loa andmise määruse peale

esitatud määruskaebus, vastuolus PS § 149 lg-ga 3 (selle koostoimes PS § 24 lg-ga 5).

Justiitsminister

33. Justiitsministri hinnangul on regulatsioon, mida järgides anti MTA-le luba taotleda kohtuliku

hüpoteegi seadmist ja mis ei võimalda esitada määruskaebust loa andmise määruse peale, vastuolus

PS § 24 lg-ga 5 ja PS §-ga 31 koostoimes PS §-ga 11. Lisaks leiab justiitsminister, et regulatsioon,

mis ei sätesta tähtaega, milleks käsutamise keelumärge või hüpoteek varale on seatud, on

ebaproportsionaalne, kui maksuhaldur ei määra mõistliku aja jooksul maksukohustust või ei tee

maksu- või vastutusotsust.

34. Vaidlusalused sätted riivavad PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust ja PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadust. Täitetoimingu sooritamiseks loa andmise määrust tuleb pidada selliseks

kohtulahendiks, mis kuulub edasikaebeõiguse esemelisse kaitsealasse. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on nimelt 17. juunil 2004 kohtuasjas nr 3-1-1-57-04 tehtud määruse punktis 10

leidnud, et edasikaebeõigus peab laienema lõplikele lahenditele, mida hiljem üldise kohtukaebe

korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust.

Edasikaebeõigus peab laienema igale kohtu otsustusele, mis piirab põhiõigusi. Praegusel juhul ongi

tegemist lõpliku määrusega, mis piirab PS §-ga 31 antud ettevõtlusvabadust. Kaebaja vara

koormamine hüpoteekidega MKS § 1361 alusel on tema majandustegevuse sisuliselt seisanud.

35. Edasikaebeõigust on riivatud eesmärgiga tagada kohtumenetluse ökonoomsus ja maksude

laekumist puudutavate asjade kiire lahendamine. Ettevõtlusvabaduse riive taga on samuti eesmärk

tagada maksude laekumine.

36. Edasikaebeõiguse riive ei ole proportsionaalne, kuna kaebeõiguse piiramine ei ole kõige leebem

vahend maksude parema laekumise ja kohtumenetluse ökonoomia saavutamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ette nähtud sarnane hagi tagamise abinõu kohaldamine enne

hagi esitamist (TsMS § 382). TsMS § 390 kohaselt saab sellist abinõu kohaldava määruse peale

esitada määrusekaebuse osal juhtudel kuni Riigikohtuni. HKMS § 122 lg 5 kohaselt on isikul ka

esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse peale õigus edasi kaevata. Samuti on

halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 902) § 265 lg 5 kohaselt

menetlusosalisel õigus esitada haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise

määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale määruskaebus, kusjuures määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Neid lahendusi

arvestades ei ole edasikaebeõiguse piiramine praegusel juhul õigustatud.

37. Ettevõtlusvabaduse piiramine kohtuliku hüpoteegi seadmisega enne rahalise nõude või kohustuse

määramist MKS § 1361 alusel ei piira ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Kohtuliku hüpoteegi

seadmine on vähim isikut koormav rahalise nõude tagamise abinõu, kuna see ei piira vara kasutamist

ega käsutamist. Ettevõtlusvabaduse piirang on õigustatud lähtuvalt avalikust huvist tagada maksude

laekumine. Praeguses asjas on see huvi kaalukam kui ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabadusele

põhjustatud riive ei ole intensiivne.

38. Ettevõtlusvabadust piirab ebaproportsionaalselt see, kui isikul, kelle varale on seatud ülemäära

koormav kohtulik hüpoteek, ei ole võimalik sellise abinõu seadmist vaidlustada. Niisugune

vaidlustamisvõimaluse puudumine ei ole ettevõtlusvabadusse sekkumise võimalikku ulatust

arvestades maksude laekumise tagamiseks õigustatud.

Lisaks leiab justiitsminister, et regulatsioon, millega ei sätestata tähtaega, kui kauaks käsutamise

keelumärge või hüpoteek varale seatud on, piirab isiku õigusi liialt ning ei pruugi olla õigustatud

maksude laekumise tagamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on selgelt sätestatud, et kuigi hagi

tagamist on võimalik taotleda juhul, kui kohtule ei ole veel hagi esitatud, annab kohus hagejale hagi

tagamise avalduse rahuldamise korral tähtaja hagi esitamiseks. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui üks

kuu. Kui kohtu antud tähtaja jooksul hagi ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise (TsMS § 382 lg 2).

Rahandusminister

39. Rahandusministri hinnangul on HKMS § 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes MKS §-ga 1361

vastuolus PS §-ga 24. Vastuolu kõrvaldamiseks tuleb täiendada MKS § 1361.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

40. HKMS § 29 lg 3 sätestab:

"§ 29. Haldustoiminguks loa andmise otsustamine

[---]

(3) Isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses

sätestatud juhtudel."

41. HKMS § 30 lg 2 näeb ette:

"§ 30. Haldustoiminguks antud loa tühistamine ja määruse vaidlustamine

[---]

(2) Haldustoiminguks loa andmise määrusele, loa andmisest keeldumise määrusele ja loa tühistamise

määrusele võib käesolevas seadustikus sätestatud korras esitada määruskaebuse:

1) taotleja;

2) isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis

esitada seletuse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lg-le 3."

42. HKMS § 741 lg 1 sätestab:

"§ 741. Määruskaebuse esitamise õigus

(1) Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui

määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti."

43. Maksukorralduse seaduse § 1361 näeb ette:

"§ 1361. Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist

(1) Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku

struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse

§ 130 lg 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoimingud.

(2) Halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus;

3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud;

4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoimingutest ning

põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

(3) Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur

täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul."

ÜLDKOGU SEISUKOHT

44. OÜ T.R.E.C. on vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2010. a määruse, millega kohus

andis Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) kokku 7 500 000 krooni suuruse

kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistutele, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud

OÜ T.R.E.C.

45. Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on

halduskohtumenetluses reguleeritud HKMS § 741 lg-s 1, mis sätestab järgmist: "Ringkonnakohtu

määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule

üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist

menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene

teisiti." Praegusel juhul ei ole Riigikohtule määruskaebuse esitamine seadusega lubatud ning samuti

ei ole HKMS § 741 lg 1 mõttes asja edasine kohtumenetlus võimalik, sest seaduse kohaselt lõpeb

kohtumenetlus täitetoiminguks loa andmisega. Hüpoteegi seadmine pärast halduskohtult loa saamist

ei toimu tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi tagamise sätete kohaselt ning hüpoteegi saab seada

halduskohtu lahendi alusel.

46. Riigikohtu üldkogu leiab, et OÜ T.R.E.C. määruskaebus asjas, milles Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksu- ja tollikeskus taotleb halduskohtult kohtuliku hüpoteegi seadmist, tuleb jätta, lähtudes

HKMS §-st 742 koostoimes TsMS § 682 lg-ga 1, läbi vaatamata. OÜ-l T.R.E.C. ei ole HKMS § 741

lg 1 järgi õigust esitada selles osas määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale.

47. Kuna OÜ T.R.E.C. määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei ole Riigikohtul võimalik lahendada

küsimust, kas põhiseadusega on kooskõlas, et isikul, kelle vara suhtes hüpoteegi seadmiseks annab

halduskohus loa, ei ole õigust esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule.

Edasikaebeõigust välistav HKMS § 30 lg 2 p 2 ei ole Riigikohtule esitatud määruskaebuse lubatavuse

otsustamisel asjassepuutuv säte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14

lg 2 mõttes. Riigikohtus on asjassepuutuvad üksnes HKMS § 601 lg 1, § 741 lg 1 ja § 742 ning TsMS

§ 695. Neil alustel jääb määruskaebus läbi vaatamata. Riigikohtule esitatud määruskaebuse läbi

vaatamata jätmine tähendab seda, et Riigikohus ei vaata sisuliselt läbi määruskaebuses esitatud

väiteid ega muid asja sisulise lahendamisega (ehk kohtumenetluse normide olulise rikkumise või

materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega) seotud küsimusi. Lahendamata jääb ka küsimus, kas

ringkonnakohus võttis OÜ T.R.E.C. määruskaebuse menetlusse kooskõlas kehtiva

menetlusseadustikuga. Seega ei kohalda Riigikohus määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel ühtegi

menetlusnormi, mis reguleerib ringkonnakohtus määruskaebuse menetlusse võtmist.

48. Üldkogu peab vajalikuks selgitada edasikaebeõiguse kohta järgmist. HKMS § 30 lg 2 p 2 kohaselt

ei ole isikul, kelle suhtes halduskohus on teinud MKS § 1361, MKS § 130 lg 1 p 51 ja HKMS § 29

alusel nende koostoimes hüpoteegi seadmiseks loa andmise määruse, õigust esitada selle määruse

peale kaebust ringkonnakohtule. Üldkogu hinnangul võib HKMS § 30 lg 2 p 2 olla vastuolus PS § 24

lg-ga 5. Selle sätte kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seaduses

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Edasikaebeõigust välistavate sätete

vastavust PS § 24 lg-le 5 peavad aga kaaluma halduskohus ja ringkonnakohus määruskaebuse

menetlusse võtmist otsustades. Isik, kelle vara suhtes hüpoteegi seadmiseks andis halduskohus loa,

saab hoolimata seaduses sisalduvast piirangust esitada edasikaebuse ringkonnakohtule. Halduskohtu

määruse peale selliselt kaevates on PS § 15 lg 1 teise lause alusel võimalik taotleda konkreetse

normikontrolli algatamist edasikaebeõiguse piirangu (HKMS § 30 lg 2 p 2) põhiseaduspärasuse

hindamiseks ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kohus peab

PS § 15 lg-st 2 ja PS § 152 lg-st 1 tulenevalt kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama

asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille

kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste, sh PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse rikkumise.

Määruse alusel, millega tunnistatakse edasikaebeõiguse piirang põhiseadusega vastuolus olevaks ja

võetakse asi menetlusse, algab põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (PS § 152 lg 2 ja

PSJKS § 4 lg 3). Kohus ei või jätta kehtivat edasikaebeõiguse piirangut kohaldamata ilma

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata, v.a juhul, kui Eesti õiguse säte on vastuolus

Euroopa Liidu õigusega.

49. Kuna HKMS § 90 lg 2 sätestab õigusliku aluse kautsjoni riigituludesse arvamiseks üksnes

olukorras, kus kaebus või avaldus jäetakse rahuldamata või kui kassatsioonkaebust või

määruskaebust või teistmisavaldust ei võetud menetlusse, tuleb kassatsioonkaebuse läbivaatamatult

tagastamisel tagastada ka tasutud kautsjon.

Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi,

Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri

Salmann, Tambet Tampuu