3-2-1-173-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-173-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Haltransa hagi Indrek Raudsepa vastu

166 437 krooni 50 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-13886

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Raudsepa kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

10 637 eurot 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aktsiaselts Haltransa (registrikood 10041974), esindaja

vandeadvokaat Alan Biin

Kostja Indrek Raudsepp (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Asja läbivaatamise kuupäev

28. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-13886.

Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 8. novembril 2010 Indrek

Raudsepa kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 106 (ükssada kuus) eurot 37 senti (1664 (üks

tuhat kuussada kuuskümmend neli) krooni 38 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Haltransa (hageja) esitas 30. märtsil 2009 Harju Maakohtule Indrek Raudsepa (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 83 437 krooni 50 senti, intressi 17 514 krooni

10 senti ja viivise 81 354 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet kõrvalnõuete osas

83 000 kroonini.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. septembril 2007 laenulepingu, millega hageja laenas

kostjale 270 000 krooni. Kostja pidi laenu tagastama 15. augustil 2008 ning tasuma selle kasutamise

eest intressi, mille määraks oli 9,28% aastas. 10. märtsil 2008 tagastas kostja 186 562 krooni 50 senti.

Ülejäänud 83 437 krooni 50 senti ei ole kostja tagastanud. Lepingu järgi tuli maksete tähtajaks

tasumata jätmise korral tasuda viivist, mille määraks päevas oli 0,5% tasumata summast.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja nõue lõppes

tasaarvestusega 17. septembril 2008. 29. augustil 2008 sõlmisid OÜ Fransertal (pankrotis) ja Danske

Bank A/S Eesti filiaal laenulepingu muudatuse, millega OÜ Fransertal (pankrotis) kohustus tasuma

lepingutasu 218 000 krooni. OÜ Fransertal (pankrotis) ja hageja juhatuse liige Sergei Hadži palus

kostjat, et see tasuks OÜ Fransertal (pankrotis) eest 114 000 krooni eesmärgiga tasaarvestada hageja

laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. Pooled leppisid kokku, et pärast raha tasumist loetakse

poolte võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega. 17. septembril 2008 tasus kostja hageja eest Danske

Bank A/S Eesti filiaalile 114 000 krooni.

3. Harju Maakohus rahuldas 5. märtsi 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 83 437 krooni 50 senti, intressi 16 568 krooni 67 senti ja viivise 66 431 krooni 33 senti.

Maakohus leidis, et hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise, seega peab kostja tõendama, et

hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Pooled vaidlevad selle üle, kas võlasuhe on lõppenud. Hageja

väitel ei ole kostja laenuks saadud rahasummat täielikult tagastanud. Hageja ei vaidlusta, et kostja

tasus 114 000 krooni Danske Bank A/S Eesti filiaalile, kuid leiab, et sellega saab lugeda tasutuks

kostja võla OÜ-le Fransertal (pankrotis), mitte hagejale.

Kostja kohustus hageja vastu ei ole lõppenud, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise

eeldused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et

tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus

oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjal on küll kohustus tagastada

hagejale laenujääk, kuid kostjal puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Kostja on

tasunud 17. septembril 2008 OÜ Fransertal (pankrotis) eest lepingutasu. Sellest ei piisa tasaarvestuse

õiguse tekkimiseks. Kostjal peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude

olemasolu kohta ei ole kostja tõendeid esitanud.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on tõendeid hinnates

õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud hageja vastu nõuet, mida oma kohustusega tasaarvestada.

Esitatud tõenditest ei nähtu tasaarvestuse kokkuleppe või õiguse olemasolu, mis oleks seotud poolte

laenusuhtega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud 17. septembril 2008 OÜ Fransertal

(pankrotis) eest pangale lepingutasu 114 000 krooni. Asjaolu, et OÜ Fransertal (pankrotis) ja

vastustaja omanikud ja juhtorganid osaliselt kattuvad, ei muuda neid üheks isikuks.

Kostja väitis, et maakohus rikkus menetlusnormi sellega, et ei lahendanud tema taotlust kuulata

hageja juhatuse liige vande all üle. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja ei esitanud maakohtus

vastuväidet menetlusnormi rikkumise kohta, on ta TsMS § 652 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse

tugineda apellatsiooniastmes asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi. Lisaks

on kohus võtnud seisukoha, st arutanud istungil hageja juhatuse liikme S. Hadži istungil osalemise ja

ülekuulamise küsimust, avaldanud hageja kirjaliku vastuse, milles juhatuse liige S. Hadži on

keeldunud enda vande all ülekuulamisest. Seega ei ole maakohus asja lahendamisel rikkunud

menetlusnormi määral, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kostja soovitud kohtulahendi

tegemise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha

kas uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja leiab, et hageja ja OÜ Fransertal (pankrotis) seotus laenulepingutes on ilmne. Omavahel

seotuks pidas neid ka kostja. Ringkonnakohus ei ole seda seotust, lähtudes esitatud tõenditest,

hinnanud. Kostjal ei olnud kohustust teha makseid OÜ-le Fransertal (pankrotis). Hageja ei ole oma

vastupidiseid väiteid tõendanud. Ringkonnakohus ei ole kostja neid väiteid sisuliselt hinnanud, vaid

on üksnes korranud maakohtu põhjendusi, ning on sellega rikkunud TsMS § 654 lg-t 5, jättes võtmata

seisukoha kõigi poolte esitatud väidete kohta.

Ringkonnakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja juhatuse liige

S. Hadži vande all üle. Ringkonnakohus tugines seejuures TsMS § 652 lg-le 6. TsMS § 333 lg 2

kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus,

või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline

teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kostja esitas vastuväite esimeses

kohtule esitatud menetlusdokumendis.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hageja laenulepingust tulenev nõue kostja

vastu on lõppenud. Alama astme kohtud on leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue

hageja vastu, ning seetõttu ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 toodud eeldused võlasuhte lõppemiseks

tasaarvestusega.

11. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et olukorras, kus hageja on tõendanud, et ta andis

kostjale laenulepingu alusel raha ja kostjal oli tekkinud kohustus raha tagastada, peab kostja

tõendama asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal nõuet enam ei ole.

Kohtud on hinnanud kostja vastuväidet hagile formaalselt. Kostja on küll väitnud, et võlasuhe lõppes

tasaarvestusega, kuid tegemist on kostja õigusliku väitega, millega kohtud ei ole seotud

(vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2). Seega tuleb

kohtul anda õiguslik hinnang asjas esitatud ja tuvastatud asjaoludele sõltumata poolte õiguslikest

väidetest. Kostja on vastuses hagile väitnud, et OÜ Fransertal (pankrotis) juhatuse ja hageja juhatuse

liige S. Hadži palus teda, et ta tasuks OÜ Fransertal (pankrotis) eest 114 000 krooni, ning pooled

leppisid kokku, et pärast raha tasumist Danske Bank A/S Eesti filiaalile loetakse poolte võlasuhe

lõppenuks tasaarvestusega (tl 25 ja 26). Sellest võib järeldada, et kostja on tuginenud võlasuhte

lõppemisele poolte kokkuleppel, nimetades seda ekslikult tasaarvestuseks. Seega pidanuksid kohtud

hindama, kas pooled sellise sisuga kokkuleppe ka tegelikult sõlmisid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

ringkonnakohtul seda teha.

12. Kolleegium nõustub ka kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult

rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja juhatuse liige S. Hadži vande all üle. Kostja taotles

S. Hadži vande all ülekuulamist juba maakohtus. Maakohus arutas seda taotlust 8. veebruari 2010

istungil, kuid istungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukoha taotluse rahuldamise

kohta. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kuna kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet

menetlusõiguse normi rikkumise kohta, on ta TsMS § 652 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse sellele

apellatsiooniastmes tugineda. TsMS § 652 lg 6 kohaselt ei või pool apellatsiooniastmes tugineda

asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme

kohtus sellele TsMS § 333 järgi õigel ajal vastuväidet. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb vastuväide esitada

hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule

esitatud menetlusdokumendis. Praeguses asjas oli esimeseks menetlusdokumendiks

apellatsioonkaebus, mille kostja pärast 8. veebruari 2010 kohtuistungit kohtule edastas ning milles

kostja mh tugines sellele, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes võtmata seisukoha kostja

taotluse kohta kuulata S. Hadži vande all üle. Seega esitas kostja vastuväite TsMS § 333 lg 2 järgi

õigel ajal. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kostja taotlus lahendada. Kolleegium leiab,

et maakohtu menetlusõiguse rikkumine kostja taotluse lahendamisel on mõjuvaks põhjuseks sama

taotluse esitamiseks ringkonnakohtule.

13. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

14. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et

kautsjon tuleb tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik